Obsah (5)

§ 179§ 335§ 178§ 173§ 1771

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-155-12 Otsuse kuupäev Tartu, 4. detsember 2012. a Kohtukoosseis Eesistuja Villu Kõve, liikmed Henn Jõks ja Jaak Lui

) § 179 lg 3 alusel kirjaliku taotluse kutsuda kostja 2010. a majandusaasta aruannet hinnanud vandeaudiitor osanike koosolekule, kus otsustatakse majandusaasta aruande kinnitamine. Kostja ei taganud vandeaudiitori osalemist koosolekul. Samuti ei esitanud kostja hagejale vandeaudiitori aruannet koos majandusaasta aruandega, nagu nõuab

§ 179lg 2.

Kostja ei järginud majandusaasta aruande koostamisel raamatupidamise seaduse (RPS) § 14 lg 2 p 4, kuna majandusaasta aruandele ei olnud lisatud kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepanekut. Samuti pani osanike koosoleku juhataja hääletamisele juhatuse ettepaneku

1. a majandusaasta raamatupidamise aastaaruande, tegevusaruande ja audiitori järeldusotsuse kinnitamise kohta, koosolek otsustas aga üksnes
2. a majandusaasta aruande kinnitada.
3. Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata. Vandeaudiitori puudumine koosolekult ei ole oluline rikkumine, mis tooks kaasa otsuse tühisuse. Koosolekul osalesid kõik osanikud. Vandeaudiitori arvamus esitati osanikele hiljemalt
4. juuni
5. a koosolekul, millega on täidetud

§ 179lg-st 2 tulenev nõue.

Vandeaudiitoril ei olnud võimalik koosolekul osaleda tiheda töögraafiku tõttu, kuid hagejal oli võimalus esitada talle kirjalikke küsimusi. Kasumi jaotamise ettepanekut ei pidanud osanikud otsustama koos majandusaasta aruande kinnitamisega, vaid seda võib

§ 335järgi teha igal ajal pärast majandusaasta aruande kinnitamist.

Vale on ka hageja seisukoht, et hääletusele pandud juhatuse ettepanek ja otsuse tekst ei lange kokku. Koosoleku päevakorras oli otsuse eelnõuks märgitud kostja 2010. a majandusaasta aruande kinnitamine. Sellise otsuse võttis koosolek ka vastu. Samuti koosneb majandusaasta aruanne RPS § 14 lg 1 järgi raamatupidamise aastaaruandest ja tegevusaruandest.

§ 179

lg 2 kohaselt lisatakse osanikele esitatavale majandusaasta aruandele ka vandeaudiitori aruanne. Kostja osanikud on

1. septembri
2. a otsusega võtnud vastu vaidlustatud otsusega samasisulise otsuse. Seejuures on kõrvaldatud hagis välja toodud puudused otsuse vastuvõtmisel.
3. Pärnu Maakohus jättis
4. novembri
5. a otsusega hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda. Maakohus leidis, et kuna koosoleku päevakorras oli märgitud, et majandusaasta aruande (raamatupidamise aastaaruanne ja tegevusaruanne koos lisadega), audiitori järeldusotsuse ning nõukogu aruandega on võimalik tutvuda kostja kontoris, ei ole põhjendatud hageja väide, et tal ei olnud enne koosolekut võimalust majandusaasta aruande, audiitori järeldusotsuse ja nõukogu aruandega tutvuda. Ainsaks rikkumiseks majandusaasta aruande kinnitamise otsustamisel oli hageja nõutud audiitori puudumine koosolekult, mida ei saa pidada sedavõrd oluliseks rikkumiseks, et see saaks olla vastuvõetud otsuse tühistamise aluseks.
6. septembril 2011 on osanike koosolek sama otsuse kinnitanud ja siis oli hagejal võimalus audiitorile ka küsimusi esitada. Majandusaasta aruande juures oli olemas audiitori järeldusotsus ja nõukogu aruanne. Hageja on oma teabenõudele saanud kirjaliku vastuse enne otsuse vastuvõtmist. Samuti oli tal võimalus enne otsuse vaidlustamist kohtus esitada oma küsimused audiitorile. Hageja ei ole seda võimalust kasutanud, mistõttu ta ei ole oma õigusi teostanud heauskselt. Hageja on leidnud, et kostja ei ole majandusaasta aruandega koos esitanud osanikele kinnitamiseks kasumi jaotamise ja kahjumi katmise ettepanekut. Samas oli hagejal võimalus sellekohane ettepanek esitada, mida ta ei teinud. Kasumi jaotuse otsustasid osanikud
7. septembri
8. a koosolekul. Põhjendatuks ei saa lugeda ka hageja väidet selle kohta, et vastuvõetud otsus ei ühti hääletusele pandud eelnõuga. Eelnõu kohaselt kinnitati osaühingu
9. a majandusaasta aruanne, selle otsuse on osanikud ka vastu võtnud. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja nõue tuvastada kostja osanike
10. juuni
11. a otsuse tühisus jätta rahuldamata. Isegi kui otsuse vastuvõtmisel esines puudusi, on need sama otsuse kinnitamisel
12. septembril 2011 kõrvaldatud.

§ 178

lg 2 järgi ei saa otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda, kui osanikud on otsust uue otsusega kinnitanud ja uue otsuse suhtes ei ole sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud tähtaja jooksul esitatud samas lõikes nimetatud hagi.

1. septembril 2011 on kostja osanike koosolek kinnitanud
2. a majandusaasta aruande. Hageja ei ole selle otsuse kehtetuks tunnistamiseks hagi esitanud ja seetõttu tuleb hagi otsuse kehtetuks tunnistamiseks jätta rahuldamata.
3. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus selle tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada või saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
4. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas
6. aprilli
7. a otsusega apellatsioonkaebuse osaliselt ja tühistas maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus jättis menetluskulud nii maakohtus kui ka ringkonnakohtus poolte endi kanda. Hagi rahuldamata jätmise osas jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus leidis, et maakohus tõlgendas valesti

§ 173lg-t 3.

Vandeaudiitori ülesanne osanike koosolekul, kus kinnitatakse majandusaasta aruannet, on osaniku abistamine asjakohase ja erapooletu informatsiooni saamisel, kas hääletada koosoleku otsuste poolt või mitte. Sealhulgas peab osanik saama vastused, mis kõrvaldaksid kahtlused majandusaasta aruande õigsuse ja vandeaudiitori erapoolikuse kohta. Osanik on huvitatud äriühingu majandustegevuse hindamisest ja audiitori positiivne arvamus on garantiiks äriühingu korrakohasest tegevusest. Audiitori arvamus ei ole seega üksnes indikatsioon avalikkusele äriühingu majanduslikust seisundist, vaid oluline on audiitori roll ka osaniku küsimustele majandusaasta aruande kohta selgituste andmisel. Sarnane on notari roll tehingute tõestamisel. Olukorras, kus audiitori arvamusega ei olnud võimalik tutvuda enne koosoleku toimumist ja osanik oli taotlenud audiitori osavõttu koosolekust, millel otsustati majandusaasta aruande kinnitamine, toob vandeaudiitori puudumine koosolekult kaasa koosoleku otsuse tühisuse koosoleku pidamise korra rikkumise tõttu (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 38 lg 2 ja

§ 1771lg 1).

Muid tühisuse aluseid hageja esile toodud asjaoludes ei esine. Kostja on avaldanud, et majandusaasta aruande vastuvõtmine otsustati teist korda

1. septembri 2011 koosolekul, kus vandeaudiitor osales ja hageja sai talle küsimusi esitada. Riigikohus on
2. jaanuaril 2009 tsiviilasjas nr 3-2-1-145-08 tehtud otsuse p-s 12 selgitanud, et

§ 1771

järgi tühisel otsusel on erinevad õiguslikud tagajärjed võrreldes

§ 178

lg 1 järgi vaidlustatava otsusega ja tühist otsust ei saa nt kinnitada, kuid siiski saab vastu võtta sisuliselt samasuguse otsuse, kui selles on varasema otsuse tühisuse alused kõrvaldatud. Samasisulise otsuse vastuvõtmisel, kui tühisuse alus on kõrvaldatud, ei ole hagejal enam võimalik saavutada eesmärki tuvastushagiga, kus paluti tuvastada varasemal koosolekul vastuvõetud otsuste tühisus. Seetõttu on võimalik jätta hagi rahuldamata ainult siis, kui uuel koosolekul on vastu võetud sisult samad otsused. Praeguses asjas on tegemist samasisulise otsusega. Seega ei ole 30. juuni 2011. a koosoleku otsus tühine põhjusel, et vandeaudiitor jäeti koosolekule kutsumata, kuna tühisuse alus kõrvaldati 8. septembri 2011. a koosolekul. Maakohus jättis hageja alternatiivnõude otsuse kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata

§ 178

lg 2 alusel (vt ka Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-08, p 13), kuna osanikud olid sama otsuse kinnitanud

1. septembri
2. a koosolekul. Maakohtu seisukoht oli ennatlik, kuna möödunud ei olnud osanike
3. septembri
4. a koosoleku otsuste vaidlustamise kolmekuuline tähtaeg. Samas nähtub kohtulahendite infosüsteemist, et hageja ei ole vastavat hagi esitanud. Seega on täidetud

§ 178lg-s 2 sätestatud eeldused hageja alternatiivnõude rahuldamata jätmiseks.

Asjaoludel, kus kostja osanike

1. juuni
2. a koosoleku otsus oli tühine, kuid tühisuse alused kõrvaldati ja hagi rahuldamiseks ei olnud alust, ei olnud õiglane jätta poolte maakohtu kohtukulusid hageja kanda. Selles osas tuleb muuta maakohtu otsust ja jätta maakohtu menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda. Apellatsiooniastme menetluskulud tuleb jätta apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu TsMS § 171 lg 1 alusel poolte kanda. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
3. Hageja esitas ringkonnakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub selle tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja leiab, et ringkonnakohus kohaldas valesti materiaalõigust, kui leidis, et osanike otsuse tühisust on võimalik kõrvaldada uue samasisulise otsuse vastuvõtmisega. Ringkonnakohus on valesti sisustanud Riigikohtu tsiviilasjas nr 3-2-1-145-08 antud selgitust. Viidatud Riigikohtu lahendist ei tulene, et hiljem samasisulise otsuse tegemine välistaks varasema otsuse tühisuse. Tühist otsust ei ole võimalik kinnitada. Hagi tuleks seega rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda. Seejuures tuleks arvestada ka seda, et kostja kutsus uue koosoleku kokku alles pärast hagi esitamist.
4. Kostja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle läbi vaatamata või rahuldamata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
5. Kohtute otsused tuleb TsMS § 691 p 5 ja § 692 lg 1 p 1 alusel materiaalõiguse väära kohaldamise tõttu tühistada ning kolleegium saab uue otsusega hagi rahuldada.
6. Asjas on tuvastatud, et kostja osanike
7. juuni
8. a koosolekul, kus otsustati kostja
9. a majandusaasta aruande kinnitamine, ei osalenud majandusaasta aruannet hinnanud vandeaudiitor, kuigi hageja oli audiitori osalemist

§ 179lg 3 järgi kostjalt nõudnud.

Pooled ei vaidle selle asjaolu tuvastamise üle. Pooled vaidlevad selle üle, kas audiitori puudumine kostja osanike koosolekult, kus kinnitati kostja majandusaasta aruanne, toob kaasa majandusaasta aruande kinnitamise otsuse tühisuse ning kui toob, kas otsuse tühisust on võimalik kõrvaldada uue samasisulise otsuse vastuvõtmisega. 11. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et olukorras, kus osanik on

§ 179

lg 3 järgi nõudnud osaühingult, et vandeaudiitori aruande andnud audiitor osaleks majandusaasta aruande kinnitamise otsustamise juures ja annaks vandeaudiitori aruande kohta selgitusi, toob vandeaudiitori puudumine koosolekult kaasa majandusaasta aruande kinnitamise otsuse tühisuse

§ 1771lg 1 kohaselt, kuna on rikutud oluliselt otsuse tegemise korda.

Kolleegium nõustub selles osas ringkonnakohtu põhjendustega. Audiitori koosolekul viibimine ning selgituste andmine on vajalik selleks, et osanikud saaksid teha majandusaasta aruande kinnitamise kohta informeeritud otsuse.

1. Ekslik on aga ringkonnakohtu seisukoht, et otsuse tühisust on võimalik kõrvaldada hiljem kehtivalt samasisulise otsuse vastuvõtmisega. Sellist seisukohta ei ole väljendatud ka ringkonnakohtu viidatud Riigikohtu
2. jaanuaril 2009 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-145-08 tehtud otsuse p-s
3. Viidatud lahendis on Riigikohus väljendanud just vastupidist seisukohta. Nimelt tuleb eristada tühist otsust

§ 178lg 1 järgi vaidlustatavast otsusest.

Tühist otsust ei saa erinevalt vaidlustatavast otsusest kinnitada. Vastu saab võtta küll sisuliselt samasuguse otsuse, kui selles on varasema otsuse tühisuse alused kõrvaldatud. See aga ei tähenda, et uue otsuse vastuvõtmisega muutuks varasem tühine otsus kehtivaks. Uue samasisulise otsuse vastuvõtmisel on õiguslik mõju uuel otsusel ning vana otsus on jätkuvalt tühine.

1. Riigikohus on
2. oktoobril 2008 tsiviilasjas nr 3-2-1-65-08 tehtud otsuse p-s 16 leidnud, et juriidilise isiku organi otsuse tühisuse tuvastamist saavad hageda vähemalt samad isikud, kes võivad nõuda seaduse kohaselt otsuse kehtetuks tunnistamist.

§ 178

lg 3 teise lause kohaselt saab osanike otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda mh osanik, kes osales otsuse tegemisel, kui ta lasi protokollida oma vastuväite otsusele. Praeguses asjas on hageja kostja osanik ning on otsusele vastuväite esitanud. Seega saab hageja nõuda ka otsuse tühisuse tuvastamist. Kolleegium leiab, et neil isikutel, kellele on seadusega ette nähtud õigus osaühingu otsuseid vaidlustada, on selleks ka õiguslik huvi. Nende vaidlustamisõigus tuleneb seadusest ning neil on huvi osaühingu otsuste kehtivuse vastu tulenevalt nende seosest osaühinguga.

1. Lähtudes eelmistes punktides toodud põhjendustest, oli hageja osanike
2. juuni
3. a otsus, millega kinnitati majandusaasta aruanne, tühine ning hageja võis esitada hagi selle tuvastamiseks. Seega tuleb hagi otsuse tühisuse tuvastamiseks rahuldada. Hagi rahuldamise tõttu, ei ole TsMS § 442 lg 8 viienda lause kohaselt vaja hageja alternatiivset otsuse kehtetuks tunnistamise nõuet käsitleda.
4. Kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada.
5. Menetluskulud kõigis kohtuastmetes kannab TsMS § 162 lg 1 alusel kostja. Hageja võib TsMS § 174 lg 1 esimese lause alusel nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Villu Kõve, Henn Jõks, Jaak Luik