← Eesti

3-2-1-147-12

Obsah (4)§ 188§ 33§ 1028§ 80

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-147-12 Otsuse kuupäev Tartu, 4. detsember 2012. a Kohtukoosseis Eesistuja Villu Kõve, liikmed Henn Jõks ja Jaak Lui

) § 118 lg-st 1 tulenevalt olla 14 kuud. Mõistlikuks ajaks on pigem kaks kuud, mistõttu lõppes tehingust taganemise õigus hiljemalt

  1. juulil
  2. Protokolli p 18 on tühine osas, mis võimaldas Resuul Investeeringute OÜ-l protokollist taganeda, kui ilmnevad muud olulised asjaolud, mis võivad takistada kinnistu arendamist mõistliku aja jooksul. Kostja hinnangul on tegemist ebamõistlikult suure taganemisõigusega. Protokolli p 18 on vastuolus ka hea usu põhimõttega, kuna taganemise alus on tekkinud Resuul Investeeringute OÜ enda pahatahtlikust tegevusest. Taganemine on vastuolus ka heade kommetega, kuna lepingu sõlmimisel kasutati ära kostja rasket olukorda. Kuna lepingust taganemine on tühine, muutus hagejate nõue sissenõutavaks alates
  3. maist
  4. Sellest tulenevalt aegus nõue
  5. mail
  6. Samuti on kahju hüvitamise nõue aegunud. Kostja on kandnud lepingueelsete läbirääkimiste protokolliga seotud õigusabikulusid 141 600 krooni. Õigusteenus oli tellitud üksnes lepingueelsete läbirääkimiste protokolli elluviimise tõttu ja tegemist on kahjuga, mille tekitas kostjale teine pool lepingueelsete läbirääkimiste protokolli rikkumisega. Kostja tasaarvestab oma kahjunõude hagejate nõudega.
  7. Harju Maakohus rahuldas
  8. novembri
  9. a otsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja I kasuks välja põhivõla ja viivise, kokku 5254 eurot 97 senti, ning hageja II kasuks põhivõla ja viivise, kokku 5254 eurot 97 senti. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda. Maakohtu otsuse kohaselt sõlmisid kostja ja Resuul Investeeringute OÜ
  10. aprillil 2008 lepingueelsete läbirääkimiste protokolli. Protokolli p-s 6 leppisid kostja ja Resuul Investeeringute OÜ kokku, et nad teevad jõupingutusi selleks, et lõpetada lepingueelsed läbirääkimised ja sõlmida kinnistu müügileping hiljemalt
  11. mail
  12. Protokolli preambulist selgub, et kinnistu sooviti võõrandada asutamisel olevale OÜ-le Sakala
  13. Samuti nähtub protokolli preambulist, et kinnistule oli seatud OÜ Rosier Team kasuks 4 000 000 krooni suurune hüpoteek intressimääraga 20% aastas ja kõrvalnõuete suurusega 200 000 krooni. Pooled ei vaidle selle üle, et Resuul Investeeringute OÜ on tasunud kostjale kinnistu müügihinnast 250 000 krooni.
  14. juulil 2009 esitas Resuul Investeeringute OÜ kostjale avalduse lepingueelsete läbirääkimiste protokollist taganemiseks p 18 alusel. Avalduse põhjenduste kohaselt ei ole kostja sõlminud praeguse ajani kinnistu müügilepingut, samuti koormavad kinnistut kolmandate isikute kasuks seatud hüpoteegid. Lisaks ei ole OÜ-ga Rosier Team saavutatud kinnistu omandiküsimuses kostjale sobivat tulemust. Sellest tulenevalt on Resuul Investeeringute OÜ-l alust kahelda kinnistu arendamise võimalikkuses. Resuul Investeeringute OÜ on taganemisavalduses tuginenud asjaolule, et kinnistut koormavad hüpoteegid. Asjaolu, et Resuul Investeeringute OÜ ei ole teinud viidet p-le 17, ei tähenda, et taganemise aluseks ei ole ka protokolli p
  15. Võlaõigusseadus ei piira lepingust taganemise võimalust üksnes juhuga, kui lepingut on rikutud.

§ 188

lg-s 2 sätestatud eeldustel saab lepingust taganeda ka juhul, kui lepingut ei ole rikutud. Protokolli p 17 sõnastuse järgi on lepingust taganemise eeldused täidetud, kui müügilepingu sõlmimise hetkel koormab kinnistut hüpoteek. Punktist 17 ei tulene, et protokollist saaks taganeda üksnes juhul, kui hüpoteek on jäänud kustutamata kostja lepingurikkumise tõttu. Kinnistusraamatu väljavõttest nähtub, et

  1. aprilli
  2. a seisuga oli Sakala 11 kinnistu koormatud hüpoteegiga OÜ Rosier Team kasuks. Seega oli Resuul Investeeringute OÜ õigustatud lepingust taganema. Ka protokolli p-s 18 sätestatud taganemise teine võimalus (ilmnevad muud olulised asjaolud, mis võivad takistada kinnistu arendamist mõistliku aja jooksul) ei eelda kostja lepingurikkumist. Kuna rohkem kui üks aasta pärast lepingueelsete läbirääkimiste protokolli sõlmimist koormas kinnistut endiselt kolmanda isiku kasuks seatud hüpoteek, oli Resuul Investeeringute OÜ õigustatud ka p 18 alusel protokollist taganema. Pooled ei vaidle selle üle, et kolmanda isiku kasuks seatud hüpoteek takistas kinnistu arendamist.

§ 188ei sea lepingust taganemisele ajalisi piiranguid.

Resuul Investeeringute OÜ ei ole kaotanud taganemisõigust. Samuti ei saa väita, et lepingust on taganetud taganemise eelduseks olnud asjaolude ilmnemisest arvates nii pika aja jooksul, et Resuul Investeeringute OÜ on hea usu põhimõttest tulenevalt kaotanud taganemisõiguse. Protokolli p 18 ei ole tühine ega vastuolus hea usu põhimõttega, samuti pole lepingust taganemine vastuolus heade kommetega. Ka viivisenõue on põhjendatud.

  1. juuni
  2. a seisuga on kostja viivisevõlgnevus 2520 eurot 99 senti. Maakohus ei nõustunud kostjaga, et hagejate nõue on aegunud. Taganemisavaldus esitati
  3. juulil
  4. Tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg-st 1 on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Hagi esitati kohtusse
  5. juunil
  6. Seega ei ole nõue aegunud. Kostja tasaarvestus on põhjendamatu. Protokolli p 7.2 kohaselt oli küll Resuul Investeeringute OÜ ülesandeks kinnistu võõrandamiseks vajaliku müügi- ja asjaõiguslepingu ning hüpoteegi loovutamise/kustutamise tehingu ettevalmistamine, vajalike dokumentide hankimine ja tehingu korraldamine, samuti tehingu finantseerimiseks vajalike finantsvahendite korraldamine ja tagamine ning vajalike läbirääkimiste pidamine. Samas pidi ka kostja, tulenevalt protokolli p-st 8.3, tegema kõik temast sõltuva, et hankida hüpoteegipidaja nõusolek hüpoteegi kustutamiseks. Kostja ei ole tõendanud, et kinnistu müügilepingu sõlmimine jäi ära just Resuul Investeeringute OÜ-st tingitud asjaolul või et ta oleks lepingueelsete läbirääkimiste protokolli tõttu kandnud 141 600 krooni õigusabikulusid. Advokaadibüroo arvetest ei nähtu, et arved oleksid seotud vaidlusaluse protokolli ettevalmistamisega. Samuti on arved esitatud mitu kuud pärast lepingueelsete läbirääkimiste protokolli sõlmimist. Seega on tõendamata, et kostjal oli nõue Resuul Investeeringute OÜ vastu.
  7. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Juhul kui kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada, palus kostja tühistada otsus osas, milles jäeti rahuldamata kostja menetluslik tasaarvestusavaldus, ning tasaarvestada kostja kahjunõue 9050 eurot 23 senti Resuul Investeeringute OÜ vastu hagejate hagis esitatud nõuetega kostja vastu kohtuotsusega rahuldamisele kuuluvas ulatuses ning jätta menetluskulud hagejate kanda.
  8. Hagejad palusid jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ning menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
  9. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas
  10. aprilli
  11. a otsusega kostja apellatsioonkaebuse, tühistas maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega jättis hagi rahuldamata, ning jättis menetluskulud solidaarselt hagejate kanda. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt ei ole maakohus andnud õiguslikku hinnangut Resuul Investeeringute OÜ ja kostja vahel
  12. aprillil 2008 sõlmitud lepingueelsete läbirääkimiste protokollile ja selles sisalduvatele kokkulepetele ning on ebaõigesti kvalifitseerinud tagastusvõlasuhte aluse. Nimetatud protokollis leppisid pooled kokku, et kostja müüb talle kuuluva Tallinnas Sakala 11 asuva kinnistu asutatavale osaühingule Sakala 11, millest 75% hakkab kuuluma Resuul Investeeringute OÜ-le ja 25% kostjale. Pooled leppisid kokku kohustustes, mida kumbki lepingupool peab täitma või millise tulemuse saavutama, et sõlmida notariaalne kinnistu müügileping hiljemalt
  13. maiks
  14. Samuti lepiti kokku kinnistu müügihinnas ja selle tasumise viisis, kusjuures kostja sai ostuhinnast protokolli allakirjutamisel 250 000 krooni, mille tagastamist hagejad nõuavadki. Ringkonnakohtu hinnangul on nimetatud protokoll kinnistu müügi eelleping (

§ 33

lg 1).

§ 33

lg 2 järgi, kui seaduse kohaselt tuleb leping sõlmida teatud vormis, peab ka eelleping olema sõlmitud samas vormis. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 119 lg 1 kohaselt peab tehing, millega kohustutakse omandama või võõrandama kinnisasja, olema notariaalselt tõestatud. TsÜS § 83 lg 1 sätestab, et tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmisel on tehing tühine. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele. Seega ei ole sellest lepingust taganemisel õiguslikke tagajärgi ja tagastusvõlasuhe sai tekkida vaid

§ 1028lg 1 alusel. Kostja taotles maakohtus aegumise kohaldamist. Ts

ÜS § 151 lg 1 järgi on alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Kuna tegemist on tehingu seaduses ettenähtud vormi järgimata jätmisega, siis pidi Resuul Investeeringute OÜ teadma alusetust rikastumisest tekkivast nõudest lepingu sõlmimisele järgnevast päevast, s.o

  1. aprillil
  2. Hagi esitati
  3. juunil 2011, s.o pärast kolmeaastase aegumistähtaja möödumist, mistõttu tuleb hagi jätta aegumise tõttu rahuldamata. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  4. Hagejad esitasid ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, paludes ringkonnakohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ning jätta menetluskulud kostja kanda. Kassatsioonkaebuse kohaselt ei ole ringkonnakohus analüüsinud ega arvestanud protokolli tegelikku sisu ja eesmärki ning on vääralt kohaldanud materiaalõigust, leides, et tegemist on kinnistu müügi eellepinguga, mis on vormivea tõttu tühine (

§ 33, AÕS § 119 lg 1 ja Ts

ÜS § 83 lg 1). Tegemist on pooltevahelise raamdokumendiga, millega reguleeriti mitmete erinevate isikute ja ühingute (kostja, Resuul Investeeringute OÜ, OÜ Sakala 11, OÜ Eristar Properties ja OÜ Dowell Grupp) vahelisi erinevaid suhteid ja edasisi tegevuspõhimõtteid ühes dokumendis. Protokollis on küll pooli nimetatud eksitavalt ostjaks ja müüjaks, kuid see ebatäpsus ei saa olla sisuline põhjendus, nimetamaks protokolli automaatselt kinnistu müügi eellepinguks. Selleks, et vähendada või ajatada oma võlgu hagejatega seotud isikute ees, tegi kostja ettepaneku ühiselt arendada talle kuulunud kinnistut ja jagada tekkivat kasumit. Kinnistu omandamiseks ja arendamiseks ning võõrandamiseks pidi loodama poolte (Resuul Investeeringute OÜ ja kostja) ühises omandis olev OÜ Sakala 11, kellele pidi kostja kinnistu võõrandama. Täpsemad kinnistu müügilepingu tingimused oleks seega sätestatud OÜ Sakala 11 ja kostja vahel sõlmitavas kinnistu müügilepingus. Samuti fikseerisid pooled protokollis tingimused juhuks, kui Sakala 11 projekti arendamine ei ole erinevatel põhjustel mõistliku aja jooksul võimalik. Projekti viibimise korral ei oleks võlgade sissenõudmisega viivitamine olnud enam põhjendatud ja seeläbi lepiti kokku õigus kokkulepetest taganeda. Protokolli mitmetes punktides nähtub, et kinnistu omandajaks ehk planeeritava kinnistu müügilepingu pooleks pidi olema OÜ Sakala 11. Kinnistu müügilepingu ja seega ka eellepingu pooleks saanuks

§ 33

lg 1 ja § 208 mõistes olla üksnes ja ainult OÜ Sakala 11, mitte Resuul Investeeringute OÜ, nagu ringkonnakohus ekslikult leiab. OÜ Sakala 11 ei olnud protokolli pooleks, mistõttu ei ole protokollil kinnistu müügilepingule või eellepingule omast õiguslikku iseloomu ja tähendust kinnistu omandamise mõistes, mistõttu ei saa protokollist tuleneda ka mis tahes kohustusi OÜ-le Sakala

  1. Seetõttu ei saa protokolli käsitada ka kinnistu müügi eellepinguna. Ringkonnakohus on rikkunud ka menetlusõiguse norme, kuna jättis tähelepanuta ja analüüsimata poolte maakohtu menetluses esitatud seisukohad, ei hinnanud tõendeid nende vastastikuses seoses, kuigi tühistas maakohtu otsuse ja asus vastupidisele seisukohale.
  2. Kostja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu, paludes jätta see rahuldamata ning ringkonnakohtu otsus muutmata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  3. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 692 lg 1 p 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb TsMS § 691 p 2 järgi saata uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Kassatsioonkaebus tuleb rahuldada.
  4. Kassatsiooniastmes vaidlevad pooled muu hulgas selle üle, kas Resuul Investeeringute OÜ ja kostja vahel
  5. aprillil 2008 sõlmitud lepingueelsete läbirääkimiste protokoll on kinnisasja müügilepingu eelleping ja pidi olema sõlmitud notariaalselt tõestatud vormis. Maakohus on hagejate esitatud hagi rahuldanud, ringkonnakohus aga tühistas maakohtu otsuse ning jättis hagi rahuldamata, leides, et nimetatud protokoll on kinnistu müügi eelleping, mis pidi olema notariaalselt tõestatud, ning vorminõude rikkumise tõttu on tehing tühine ja alusetust rikastumisest tulenev nõue aegunud. Hagejad tuginevad kassatsioonkaebuses sellele, et lepingueelsete läbirääkimiste protokoll ei ole kinnistu müügi eelleping ning ei pidanud olema sõlmitud notariaalselt tõestatud vormis. Loodav OÜ Sakala 11, kellele pidi kostja kinnistu võõrandama, ei olnud protokolli pooleks, mistõttu ei olnud protokollil kinnistu müügilepingule või eellepingule omast õiguslikku iseloomu ja tähendust Sakala 11 kinnistu omandamise mõistes. Seega ei saa protokollist tuleneda hagejate arvates ka mis tahes kohustusi OÜ-le Sakala
  6. Kostja on vastuses kassatsioonkaebusele leidnud, et tegemist on kolmanda isiku kasuks sõlmitud kinnistu müügi eellepinguga, mis on vorminõude rikkumise tõttu tühine.
  7. Kolleegium ei nõustu hagejatega, et kuna lepingu pooleks ei olnud OÜ Sakala 11, ei ole võimalik protokolli käsitada kinnistu müügi eellepinguna.

§ 33

lg 1 kohaselt on eelleping kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus sõlmima lepingu eellepingus kokkulepitud tingimustel.

§ 33

lg 2 kohaselt, kui seaduse kohaselt tuleb leping sõlmida teatud vormis, peab ka eelleping olema sõlmitud samas vormis. AÕS § 119 lg 1 kohaselt peab tehing, millega kohustutakse omandama või võõrandama kinnisasja, olema notariaalselt tõestatud. TsÜS § 83 lg 1 kohaselt on tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti.

§ 80

lg 1 kohaselt võib lepingus ette näha või võlasuhte olemusest tuleneda, et kohustus tuleb võlausaldaja asemel täita kolmandale isikule (leping kolmanda isiku kasuks).

§ 80

lg 4 kohaselt ei pea kolmas isik, kelle kasuks on leping sõlmitud, lepingu sõlmimise ajal olema isikuliselt määratletav. Eeltoodu alusel leiab kolleegium, et kuigi OÜ Sakala 11 ei olnud protokollis märgitud lepingupoolena, sai tegemist olla kolmanda isiku kasuks sõlmitud lepinguga

§ 80lg 1 mõttes.

Ka kolmanda isiku kasuks sõlmitud lepingu puhul pidi kinnistu võõrandamisele suunatud leping olema notariaalselt tõestatud. Vorminõude rikkumise tõttu on aga tehing tühine. Isegi kui nimetatud protokolli ei saaks käsitada kolmanda isiku kasuks sõlmitud lepinguna, pidi lepingus sisalduv kohustus sõlmida kinnistu müügileping olema siiski sõlmitud notariaalselt tõestatud vormis.

  1. Hagejad on lisaks tuginenud kassatsioonkaebuses ka sellele, et ringkonnakohus on rikkunud menetlusõiguse norme, kuna jättis tähelepanuta ja analüüsimata poolte maakohtu menetluses esitatud seisukohad, ei hinnanud tõendeid nende vastastikuses seoses, kuigi tühistas maakohtu otsuse ja asus vastupidisele seisukohale. Samuti on kassatsioonkaebuses viidatud sellele, et pooled ei ole protokolli kehtivuse ajal (ega tsiviilasja menetluse käigus) käsitanud protokolli kinnistu müügi eellepinguna. Hagejad tuginevad sisuliselt ka sellele, et ringkonnakohus on teinud nende jaoks üllatusliku otsuse.
  2. Ringkonnakohus on vastupidiselt maakohtule jätnud hagi rahuldamata, tuginedes sellele, et vaidlusalune protokoll on kinnistu müügi eelleping, mis on vorminõude rikkumise tõttu tühine, ning alusetust rikastumisest tulenev nõue on aegunud. Ringkonnakohtu istungi protokolli kohaselt on lühidalt viidatud ka lepingu vorminõudele. Nimelt on kostja esindaja kohtule vastanud: „See leping on poolte kokkulepe teatud tulemuse saavutamiseks kinnisasja müügiks ja arendamiseks. Ta peaks olema notariaalne selles osas, et saaks nõuda omandiõiguse üleminekut." (I kd, tl 216.) Samuti on kostja esindaja istungil märkinud: „Kui kohus leiab, et tehing on tühine, siis see toob kaasa seadusest tulenevad intressid ja viivised." (I kd, tl 217.) Samas ei nähtu asja materjalidest, et ringkonnakohus oleks pooltega arutanud, kas alusetust rikastumisest tulenev nõue võiks olla aegunud. Samuti on tähelepanuta jäänud, et maakohtu menetluses viitasid hagejad läbirääkimiste pidamisele kostjaga. Enne ringkonnakohtu otsust on menetluses käsitletud kostja väidet aegumise kohta tehingust tuleneva nõude aegumise kontekstis. Maakohtus tugines kostja sellele, et kuna lepingust taganemine on tühine, muutus hagejate nõue sissenõutavaks alates
  3. maist 2008 ning sellest tulenevalt aegus nõue
  4. mail
  5. Samuti on kostja viidanud sellele, et kahju hüvitamise nõue on aegunud. Maakohus hindas otsuses samuti vaid tehingust tuleneva nõude aegumist, leides, et hagejate nõue ei ole aegunud, kuna taganemisavaldus esitati
  6. juulil 2009 ning hagi esitati kohtusse
  7. juunil
  8. Ka apellatsioonkaebuses tugines kostja tehingust tuleneva nõude aegumisele (I kd, tl 114-115). Kolleegium leiab, et ringkonnakohus, tehes otsuse alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumisele tuginedes, ilma et oleks aegumist alusetu rikastumise nõude kontekstis pooltega arutanud, on teinud üllatusliku otsuse.
  9. Tuginedes aegumisele, pole ringkonnakohus arutanud pooltega ka võimalikku aegumise peatumist läbirääkimiste tõttu. TsÜS § 167 lg 1 kohaselt peatub nõude aegumine õigustatud ja kohustatud isiku vahel peetavate läbirääkimiste toimumise ajaks, kui läbirääkimisi peetakse nõude või asjaolu üle, millest nõue võib tuleneda. Eeldatakse, et läbirääkimised on lõppenud, kui isik keeldub läbirääkimiste jätkamisest. TsÜS § 167 lg 2 kohaselt on õigustatud isiku poolt kohustatud isikule kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja määramise korral aegumine peatunud kuni täiendava tähtaja möödumiseni või kohustatud isiku poolt oma kohustuse täitmisest lõpliku keeldumiseni. Sellele, et poolte vahel toimusid läbirääkimised, on maakohtus viidanud ka hagejad. Juba hagiavalduses viitasid hagejad, et „hageja II seaduslik esindaja on korduvalt kohtunud kostjaga, eesmärgiga leida võlgnevuse küsimusele pooli rahuldav lahendus, kuid kahjuks edutult" (I kd, tl 4). Ka
  10. oktoobril 2011 Harju Maakohtus toimunud eelistungil märkis hagejate esindaja järgmist: „Hagejal ei olnud
  11. a juulis selge, et hüpoteegi kustutamist ei toimu. Läbirääkimised jätkusid." (I kd, tl 96.) Samuti on hagejad vastuseks kostja apellatsioonkaebusele märkinud: „Lähtudes OÜ Wallenium Invest heast tahtest, andis OÜ Wallenium Invest apellandile täiendavaid tähtaegu võimaliku lahenduse leidmiseks nii võla likvideerimiseks vastustajaga 2 seotud äriühingu ees kui ka Sakala 11 tehingu korraldamise küsimuses." (I kd, tl 207.) TsMS § 654 lg 5 teine lause sätestab, et kui ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja teeb uue otsuse, siis tuleb tal võtta otsuses seisukoht poolte poolt maakohtu menetluses esitatud kõikide väidete ja vastuväidete kohta.
  12. Kuna ringkonnakohtu otsus tühistatakse ja asi saadetakse ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi ringkonnakohtu otsustada.
  13. Kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon hagejatele tagastada. Villu Kõve, Henn Jõks, Jaak Luik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.