← Eesti

3-3-1-57-12

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON Eesti Vabariigi nimel 3-3-1-57-12

  1. detsember 2012 Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann A.K. kaebus Murru Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks Tartu Ringkonnakohtu
  2. juuni
  3. a otsus haldusasjas nr 3-10-1343 A.K. kassatsioonkaebus Kirjalik menetlus
  4. Rahuldada A.K. kassatsioonkaebus.
  5. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
  6. juuni
  7. a otsus haldusasjas nr 3-10-
  8. Saata asi uueks läbivaatamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
  9. Tagastada kautsjon. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  10. A. K. esitas
  11. mail 2010 halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada õigusvastaseks Murru Vangla ja endise Ämari Vangla tegevus, millega talle tekitati tervisekahjustus. Kaebaja väitis, et käis
  12. aastal Ämari Vanglas karistust kandes hambaarsti juures. Talle osutati ebakvaliteetset hambaravi.
  13. aasta septembris viidi ta üle Murru Vanglasse, kus ta taotles korduvalt, kuid tulemusteta hambaarsti vastuvõtule saamist. Kaebaja pole kaebuse esitamise ajani hambaarsti vastuvõtule saanud ning kannatab hootiste hambavalude käes. Kaebajal diagnoositi
  14. aastal astma ja hiljem ka krooniline bronhiit. Kaebajal on allergia ehitustolmu, papliõite ja kassikarvade vastu.
  15. juunist kuni
  16. septembrini 2008 oli ta paigutatud Murru Vangla eluosakonda nr 6, mille kambrid ei vastanud nõuetele. Kambrid olid kaebaja väitel rõsked, kohati hallitusega kaetud, laed tilkusid vihmastel ilmadel läbi, põrandad olid lagunenud ja kambrites oli lahtine tsemenditolm, mida tavalise koristamise käigus eemaldada ei saanud. Laes rippusid 10–15 cm pikkused seened. Kinnipeetavad saatsid seentest näidised Tervishoiuametile ja Justiitsministeeriumile koos kaebusega. Mõlemad pöördumised jäid vastuseta. Kuna
  17. a suvi oli sademeterikas, olid jalutamiseks ettenähtud boksid üle ujutatud, mistõttu polnud võimalik käia ka jalutuskäikudel. Kokku olid paigutatud suitsetavad ja mittesuitsetavad kinnipeetavad. Kambris puudus lüliti abi kutsumiseks. Kambriaknast puudus väljavaade, näha oli üksnes 1,5–2 m kaugusel asuvat seina. Kaebaja teavitas vanglat kohe pärast
  18. eluosakonda paigutamist oma tervislikust seisundist ja juhtis tähelepanu sellele, et ta ei tohiks sellistes tingimustes viibida. Kirjalikult esitatud avaldused Murru Vangla direktorile ja Justiitsministeeriumile jäid vastuseta.
  19. septembril 2008 saadeti kaebaja Musta​mäe haiglasse ägenenud bronhiidiga. Arstid soovitasid kaebajal kanda villaseid sokke ja kampsunit. Murru Vangla aga keeldus kaebajale isiklike asjade laost kampsuni väljastamisest. Kaebaja on bronhiiti ja astmat põdenud küll juba pikka aega, kuid pärast
  20. aasta suve haigus progresseerus. See asjaolu on tuvastatav ka kaebaja tervisekaardilt. Haigushood on sagenenud, esineb pidev õhupuudus ja lämbumistunne, hingamine on raskendatud. Kaebaja terviseseisund ei ole senini paranenud, on ette tulnud ka juhtumeid, kus kaebaja on hingamispuudulikkuse tõttu teadvuse kaotanud ja kukkunud. Kaebaja tervisliku seisundi halvenemist kinnitab pulmonoloog Priit Samarüütli väljastatud tõend. Terviseseisundi halvenemise tõttu on kaebajal raskendatud töötamine nii vanglas kui ka hiljem vabaduses. Kaebaja on sunnitud loobuma omandatud ehitaja ja puusepa elukutsetest. Kaebaja soovib esitada kahjunõude mittevaralise kahju tekitamise eest. Hüvitis hõlmaks kulutusi tema ravile vabaduses ja erialasele ümberõppele ning terviserikke põhjustamisega tekitatud moraalset kahju. Kaebuse täienduses selgitas kaebaja, et soovib kaebusega üksnes vangla toimingu õigusvastasuse tuvastamist vanglale hilisema kahjunõude esitamise eesmärgil. Toimingute õigusvastasuse tuvastamise korral soovib kaebaja taotleda Ämari vanglalt kahju hüvitist 150 000 Eesti krooni ja Murru Vanglalt 1 000 000 Eesti krooni. Kaebaja esitas taotluse kuulata tunnistajatena üle Viru Vangla valvurid A. Nutoneni, K. Jäägeri ja A. Kaurili, Viru Vangla meditsiiniosakonna medõed T. Alumetsa ja A. Kaldre ning kinnipeetavad E. Tasku, V. Nikiforovi (viimased seoses sellega, et nad saatsid kaebusi Murru Vangla
  21. eluosakonnas kasvanud seente kohta) ja D. Maisurjantsi (kaebaja kambrikaaslane, kes annaks seletusi kaebaja terviseseisundi kohta).
  22. Halduskohtu istungil nõustus kaebaja, et ravikvaliteeti puudutavaid küsimusi ei saa praeguse kohtuasja raames arutada.
  23. Tartu Halduskohus jättis
  24. novembri
  25. a otsusega haldusasjas nr 3-10-1343 kaebuse rahuldamata. Kohus leidis, et vangistusalastest õigusaktidest ei tulene erisusi kinnipeetavate kohtlemisele lähtuvalt nende tervislikust seisundist. Ehitisele esitatavad nõuded on loetletud ehitusseaduse (EhS) §-s 3 ja selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse
  26. jaanuari
  27. a määruses nr
  28. Määruse p 12 kohaselt võib kasutada ka nõuetele mittevastavaid eluruume, kuid renoveerimise või kapitaalremondi korral tuleb need ümber ehitada. Lisaks on EhS § 72 lg-s 1 sätestatud, et enne
  29. maid 2002 ehitatud ehitistele laienevad ainult ehitise ohutuse nõuded. Seega ei ole kohtul alust rahuldada tuvastamisnõuet pelgalt seetõttu, et kinnipeetav paigutati kambrisse, mis ei vastanud kõigile eluruumidele esitatavaile nõuetele. Kaebaja tugineb üksnes tervise kahjustamisele ega ole esitanud väidet oma inimväärikuse rikkumise kohta. Kaebuses nimetatu hulgas pole ka midagi, mida võiks käsitada inimväärikust alandava kohtlemisena. See, kuidas täpselt ja kas üldse kambris valitsenud tingimused kaebaja tervist rikkusid, saab olla hinnatav vaid vastava kahjunõude raames. Tuvastamisnõude lahendamisel ei ole väidetaval tervisekahjul tähtsust. Oluline pole ka see, kas ja kuidas täpselt kamber eluruumidele esitatavaile nõuetele ei vastanud. Seda on ka raske või hoopis võimatu enam kui kaks aastat hiljem selgitada, sest vangla ei võta etteheiteid omaks. Kaebaja saab aga oma väiteid tõendada üksnes kambrikaaslaste ütlustega, mis ei pruugi alati olla usaldusväärsed. Vangistusseadusest ei tulene nõuet paigutada eraldi suitsetavad ja mittesuitsetavad kinnipeetavad. Kaebuses nimetatud perioodil kehtinud õigusaktide kohaselt oli kinnipeetavail üldjuhul lubatud suitsetada üksnes selleks ettenähtud kohas. Lukustatud kambris, kuhu oli paigutatud ka mittesuitsetav kinnipeetav, oli suitsetamine keelatud. Seega oli võimaliku kambris suitsetamise puhul tegemist kinni​peetavate poolse rikkumise, mitte vangla õigusvastase käitumisega. Värskes õhus jalutuskäigu tegemise võimalus võib olla tagatud ka kohas, mis on avatud ilmastikumõjudele. Tagantjärele ei ole enam võimalik jalutusbokside olukorda kindlaks teha. Kaebajale kampsuni väljastamisest on vangla keeldunud põhjusel, et kaebajale olid tagatud vangla riided, sh jope. Vangistusseaduse §-st 46 tulenevalt on tegemist vangla kaalutlusotsusega, mille sisulist otstarbekust kohus hinnata ei saa. Lisaks võib kampsuni kohta esitatud väide olla asjakohane vaid tervise kahjustamisega seotud kahjunõude lahendamisel, vanglasisese paigutamise õigusvastasuse tuvastamise nõude puhul jääb see arusaamatuks.
  30. Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada, kaebuse rahuldada ning teha Murru Vanglale ettekirjutus, millega keelata kinnipeetavate paigutamine
  31. eluosakonda. Apellatsioonkaebuse kohaselt on
  32. eluosakonna tingimused kergesti kontrollitavad, kuna need pole kaebaja sealviibimise ajast muutunud. Halduskohus jättis
  33. eluosakonna tingimused õigusvastaselt välja uurimata ega pidanud vajalikuks kuulata üle seal kaebajaga samaaegselt viibinud kinnipeetavaid. Suitsetavate kinnipeetavatega ühte kambrisse paigutamise osas leidis kaebaja, et just vangla tegevus tubakatoodete kaupluses müümisel ja kambrisse toomisel soodustas kinnipeetavate suitsetamist kambris. Murru Vanglas puudus eraldi märgistatud suitsetamiskoht või -ruum. Erinevalt Murru Vanglast on teised vanglad, kus kaebaja on viibinud, arvestanud tema tervisliku seisundiga tema paigutamisel ja kohtlemisel.
  34. Tartu Ringkonnakohus otsustas
  35. veebruari
  36. a määrusega korraldada ekspertiisi kambris valitsenud tingimuste ja kaebaja tervisliku seisundi vahelise põhjusliku seose hindamiseks. Eksperdile esitati küsimus: „Kui suur on tõenäosus, et Arend Korneitšuki tervislik seisund halvenes pärast perioodil 26.06.2008-27.08.2008 Murru Vangla 6-II eluosakonna kambris 210 viibimist kirjeldatud tingimuste tõttu?“ Ekspert selgitas vastuses, et inimese elukeskkond kahtlemata mõjutab haiguste avaldumist ja nende arengut. Oluline on aga ka organismi enda geneetiline või muu eelsoodumus haiguste tekkeks ja avaldumiseks. Kirjeldatud tingimustega ruum võib soodustada astma ägenemist, samuti on tervisele kahjulik suitsetamine, nii aktiivne kui passiivne. Kas kirjeldatud välistegurid võisid omada rolli kaebaja haigestumisel ja kui suur see võimalik roll oli, seda ei ole võimalik ühegi üldtunnustatud metoodika alusel mõõta. Seetõttu pole ka võimalik välja arvutada tõenäosust, kui palju kaebaja terviseseisund kirjeldatud kambris viibimise tõttu halvenes.
  37. Tartu Ringkonnakohus jättis
  38. juuni
  39. a otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus selgitas, et vaidluse esemeks on üksnes see, kas kaebaja viibimine Murru Vangla
  40. eluosakonna kambris 210 perioodil
  41. juuni 2008 –
  42. august 2008 põhjustas tema tervise olulise halvenemise. Vaidluse esemeks ei ole Murru Vangla väidetav keeldumine väljastada kaebajale kampsun. Tervisekahjustuse tekitamise eest riigivastutuse seaduse alusel kahjuhüvitise nõudmine eeldab, et vastustaja oleks kaebajale tervisekahjustuse tekitanud. Kohtule teadaolevalt ei ole Murru Vangla tingimused eriti head ja vastavad enam-vähem kaebaja kirjeldustele. Samuti on tõendatud, et kaebajal on halb tervis. Kahjunõude põhjendamiseks on aga vajalik ka põhjuslik seos nende kahe vahel. Tõendamiskoormis selles küsimuses lasub kaebajal. Eksperdiarvamusele tuginedes leidis ringkonnakohus, et kaebaja tervise halvenemine võis olla tingitud ka muudest asjaoludest kui kinnipidamistingimustest Murru Vanglas. Kaebaja viibis
  43. eluosakonnas suvel, mil ilm on soe. Kohtumenetluses ei ole õnnestunud tõendada põhjuslikku seost kambritingimuste ja kaebaja tervise halvenemise vahel. Seetõttu ei saa kaebust rahuldada. Kuna kaebaja ei ole soovinud kahju hüvitamist väärikuse alandamise eest, ei saa kohus hinnata, kas elamistingimused Murru Vanglas alandasid kaebaja väärikust. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  44. Kaebaja esitas kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu otsuse tühistada ja kaebuse rahuldada. Kassatsioonkaebuse kohaselt on halduskohtu otsus kaebajale arusaamatu, kuna kõik kaebaja väited olid kontrollitavad, nii seened laes, hallitus seintel kui tsemendi- ja lubjatolm kambris. Samuti vett läbi laskev lagi. Vastupidiselt ringkonnakohtu järeldusele on kaebaja tervisekaardilt selgelt nähtav seos tema tervise halvenemise ja Murru Vangla
  45. eluosakonnas viibimise vahel. Ka eksperdiarvamuses on öeldud, et kirjeldatud tingimused võisid soodustada astma ägenemist. Samuti on ekspert kinnitanud nii aktiivse kui passiivse suitsetamise negatiivset mõju astma korral. Lisaks tervise rikkumisele on Murru Vangla alandanud ka kaebaja väärikust. Pärast terviseseisundi halvenemist Murru Vanglas on kaebaja tunnistatud töövõimetuks. Kaebaja viibib perioodiliselt statsionaarse meditsiinilise järelevalve all.
  46. Harku ja Murru Vangla palub kassatsioonkaebusele esitatud vastuses kaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu otsuse muutmata jätta. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  47. Kaebaja soovib, et kohus tunnistaks õigusvastaseks Murru Vangla toimingu, mis seisnes tema paigutamises sellistesse elamistingimustesse, mis põhjustasid tema tervise kahjustumise. Ringkonnakohus on möönnud Murru Vanglas valitsenud tingimuste vastavust kaebaja kirjeldusele. Samuti on ringkonnakohus pidanud tõendatuks seda, et kaebajal on halb tervis. Ringkonnakohtu määratud ekspertiisist selgub, et kaebuses kirjeldatud tingimustega ruum võis soodustada astma ägenemist, kuid kambritingimuste rolli osatähtsust kaebaja tervise halvenemises ei ole võimalik ühegi üldtunnustatud metoodika alusel mõõta.
  48. Euroopa Inimõiguste Kohus on selgitanud, et riik peab Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 3 alusel kindlustama, et isikut hoitakse kinni tingimustes, mis tagavad adekvaatselt tema tervise ja heaolu. Haige inimese kinnipidamistingimused peavad tagama selle, et tema tervis on kaitstud (
  49. oktoobri
  50. a otsus Kudla vs. Poola, p-d 92–94;
  51. septembri
  52. a otsus Enea vs. Itaalia, p-d 57–59;
  53. veebruari
  54. a otsus Naoumenko vs. Ukraina, p 112, ja teised nimetatud otsustes viidatud lahendid).
  55. Euroopa Inimõiguste Kohtu seisukohtadest tuleneb järeldus, et kui riik jätab inimese vabadusest ilma, võtab ta endale ka vastutuse tagada piisaval määral tema tervise kaitse. Seega tuleb kinnipidamistingimuste õiguspärasuse hindamisel arvesse võtta ka konkreetse kinnipeetava terviseseisundit. Oluliste terviseprobleemide käes kannatav kinnipeetav tuleb paigutada karistust kandma tingimustesse, mis ei põhjusta tema terviseprobleemide õigusvastast süvenemist. Sellises kontekstis ei ole otsustavat tähendust sellel, kas kamber, kuhu terviseprobleemiga kinnipeetav paigutatakse, vastab eluruumidele kehtestatud üldistele nõuetele. Kinnipeetava tervise piisava kaitsmise jaoks võib osutuda vajalikuks ka täiendavate, õigusaktides vanglakambrile sätestamata nõuete järgimine.
  56. aprilli
  57. a otsuses asjas nr 3-3-1-10-11 on Riigikohus sedastanud, et kinnipeetava vanglasisene paigutamise kord ei ole õigusaktides detailselt reguleeritud. Seadusandja on jätnud vangla otsustada, millistest kaalutlustest paigutamisel lähtutakse (p 10). Terviseprobleemidega kinnipeetava puhul on üheks oluliseks kaalutluseks, millest tema paigutamisel lähtuda tuleb, tema tervise kaitsmise vajadus.
  58. Riigikohus selgitab, et kinnipeetava tervist kahjustavatesse elamistingimustesse paigutamise õigusvastasuse tuvastamiseks ei ole alati vajalik selle tuvastamine, kas isikule on vangla selle toimingu tagajärjel juba tervisekahjustus tekkinud. Õigusvastane võib olla ka vangla selline tegevus, mis põhjustab olulise ohu kinnipeetava tervisele. Praegusel juhul väidab kaebuse esitaja aga, et talle on vangla toimingu tagajärjel tervisekahju juba tekkinud. Sellises olukorras on vangla toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõude lahendamise raames kohane ka selle väite hindamine. Kui kohus tuvastab, et kinnipeetavale on vanglapoolse tegevuse tagajärjel tekkinud tervisekahju, piisab sellest vangla tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks (vrd võlaõigusseaduse § 1045 lg 1 p 2). Juba saabunud kahjuliku tagajärje äranäitamise abil võib nii kaebajal kui kohtul olla lihtsam vangla tegevuse õigusvastasust põhjendada.
  59. Ringkonnakohus on sedastanud, et Murru Vanglas valitsenud tingimused vastasid enam-vähem kaebaja kirjeldusele. Eksperdi seisukoha järgi võib kirjeldatud tingimustega ruum soodustada astma ägenemist. Õigusvastasuse tuvastamise nõude lahendamiseks tuleb seega selles asjas esmalt selgitada, milline oli kaebaja tervis tema kaebuses nimetatud perioodiks Murru Vangla
  60. elu​osa​konda paigutamise ajal ning pärast seal viibimist. Kui kohus tuvastab kaebaja terviseseisundi halvenemise, tuleb selgitada, kas sellel oli piisav seos kaebaja paigutamisega Murru Vangla
  61. eluosa​konda.
  62. Põhjusliku seose tuvastamise osas selgitab Riigikohtu halduskolleegium järgmist. Tuvastamiskaebust ei ole alust rahuldamata jätta üksnes põhjusel, et eksperdi arvamuse kohaselt võis kaebaja tervise halvenemine olla põhjustatud ka muudest asjaoludest kui vaidlustatud Murru Vangla toiming ning ühegi üldtunnustatud metoodika abil pole võimalik mõõta, milline oli vangla tegevuse roll kaebaja tervise halvenemises. Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks võib piisata juba asjaolust, et kaebaja tervis halvenes ning selle (üheks) põhjuseks võis olla vanglapoolne kohustuste rikkumine. Sarnast olukorda on Riigikohtu tsiviilkolleegium käsitlenud
  63. mai
  64. a otsuses asjas nr 3-2-1-54-00, kus küsimuse all oli põhjuslik seos hageja kutsehaiguse ja kostja ettevõttes valitsenud töötingimuste ning kostja poolt töökaitsealaste kohustuste täitmatajätmise vahel. Tsiviilkolleegium selgitas, et põhjusliku seosega on tegemist, kui kostja tegu, millel tema vastutus põhineb, on kutsehaiguse tekkimisega sellises seoses, et kutsehaigust võib pidada töötingimuste tagajärjeks. Asjaolu, et hageja juures töötamine võis tõendite kohaselt põhjustada tervisehäireid, ei takista kohtul jõuda tõendite hindamise tulemusel järeldusele, et töötamine põhjustaski tervisehäired. Riigikohtu halduskolleegium märgib, et olukorras, kus tuvastatakse vangla õigusvastane tegevus ning kaebaja tervise kahjustumine, mis võis olla vangla tegevuse tagajärjeks, võib tõendamiskoormus üle minna hoopis vanglale, kes peab ära näitama, et kaebaja tervise kahjustumise põhjustasid muud tegurid. Vangla võimaliku õigusvastase tegevuse osatähtsuse hindamine kaebaja tervise halvenemises võrreldes muude tervist kahjustada võinud teguritega on aga asjakohane alles kahju hüvitamise nõude lahendamisel hüvitise suuruse üle otsustades.
  65. Eeltoodust tulenevalt leiab Riigikohus, et asi tuleb saata ringkonnakohtule uueks lahendamiseks.
  67. oktoobril 2012 esitas kaebaja Riigikohtule taotluse lisada haldusasja materjalide hulka dr Juta Kogani koostatud tõend. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 229 lg 2 kohaselt saab Riigikohus arvestada üksnes neid faktilisi asjaolusid, mis on tuvastatud alama astme kohtu otsusega. Riigikohus ei hinda kaebuse sisuliseks lahendamiseks esitatud tõendeid. Seetõttu esineb HKMS § 62 lg-s 2 nimetatud alus tõendi tagastamiseks. Kuna kohtuasja menetlus jätkub ringkonnakohtus, kus sellel tõendil võib asja lahendamiseks siiski tähtsust olla, ei pea Riigikohus aga otstarbekaks ise tõendi asjakohasusele ja lubatavusele hinnangu andmist ning jätab tõendi vastuvõtmise ringkonnakohtu otsustada.
  68. Riigikohus rahuldab HKMS § 230 lg 5 p 2 alusel kassatsioonkaebuse, tühistab ringkonnakohtu otsuse ja saadab asja Tartu Ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kassatsioonkaebuse esitamisel tasutud kautsjon tuleb HKMS § 107 lg 1 esimese lause alusel tagastada. Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.