RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON KOHTUMÄÄRUS 3-3-1-25-12 5. detse

iviilasi nr 2-11-5047).

1. veebruari
2. a kirjaga nr 12.1-6/889-7 teatas MTA Sintax Trading OÜ-le, et kuivõrd OÜ Acerra on andnud hinnangu, et Eesti Vabariiki tarnitud pudelid on identsed registreeri​tud tööstusdisainilahendusega nr 01563, siis on tegemist intellek​tuaal​set omandit rikkuva kaubaga Euroopa Liidu Nõukogu
3. juuli
4. a määruse (EÜ) nr 1383/2003 tähenduses ja tollil puudub õigus tollikontrolli alla jäetud kauba vabastamiseks. Tööstus​disaini​lahenduse õiguskaitse põhjenda​tuse küsimuse lahendamine ei ole MTA pädevuses. Sintax Trading OÜ taotles
5. veebruari
6. a kirjaga MTA-lt uuesti kauba vabastamist, leides, et tegemist ei ole intellek​tuaalset omandit rikkuva kaubaga määruse nr 1383/2003 art 2 lg 1 p "b" tähenduses. MTA keeldus
7. veebruari
8. a kirjaga kauba vabasta​misest, viidates selle vastuolule määruse nr 1383/2003 art 14 lg-ga 1, kuna kinni​peetud kauba turus​tamine Eestis rikuks OÜ Acerra intellektuaal​omandi õigust.
9. Sintax Trading OÜ esitas
10. märtsil 2011 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus (hilisemaid täpsustusi arvestades) teha MTA-le ettekirjutus kinnipeetud ja tollikontrolli alla jäetud kauba tollikontrolli all hoidmise lõpetamiseks ja ilma täiendava kaalumiseta vabastamiseks või alterna​tiivselt tollikontrolli alla jäetud kauba vabasse ringlusse laskmise otsustamiseks. Kaebuse põhjendused on järgmised: 1) toll on andnud hinnangu, et kaup on äravahetamiseni sarnane, kuid ei ole selgitanud välja, et tegemist oleks piraatkaubaga. Määruse nr 1383/2003 art 2 lg 1 p "b" järgi on kauba piraat​kaubana käsitlemise eelduseks õiguse valdaja nõusolekuta tehtud koopiad. Kolmas isik OÜ Acerra saab hinnata, kas kaup on ringlusse lastud nende poolt või nende loal, kuid õigusliku küsimuse, kas tegemist on piraatkaubaga määruse art 2 tähenduses, peab lahendama pädev ametiasutus; 2) toll on rikkunud määruse nr 1383/2003 art 13 lg-s 1 sätestatud menetlusnõudeid – ette​nähtud tähtaja jooksul ei ole algatatud menetlust eesmärgiga teha kindlaks, kas intellektuaalomandi õigust on rikutud. Määruse art 13 lg-s 1 nimetatud menetlust ei asenda haldusotsus kauba tolli​kontrolli alla jätmiseks, kuna määruse säte nõuab selles menetluses ka intellektuaalse omandi rikkumise tuvasta​mist. Kuivõrd kauba omanik on ise algatanud hagimenetluse tööstusdisaini​lahenduse nr 01563 oma​niku õiguste lõpetamiseks (

iviilasi nr 2-11-5047) ja sellest tolli teavitanud, volitatud ameti​asutus ei ole enne määruse art 13 lg-s 1 ettenähtud tähtaja lõppemist heaks kiitnud ettevaatus​abinõusid ning kauba vabastamist ei takista tolliformaalsused, siis on täidetud kõik määruse art 14 lg-s 1 sätestatud tingimused kauba kontrolli alt vabastamiseks. Vastustaja on rikkunud haldus​menetluse põhimõtteid ning Euroopa Komisjoni määruse nr 1891/2004 preambuli esimeses punk​tis sätestatud seadusliku kaubavahetuse põhimõtet ning kaebaja kannab kauba kestva kinnipidamise tõttu olulist kahju.

1. Maksu- ja Tolliamet vaidles kaebusele vastu ning palus selle jätta rahuldamata, põhjendades oma seisukohti järgnevalt: 1) vastustaja tuvastas kauba läbivaatuse põhjal asjaolu, et kaup on äravahetamiseni sarnane tööstus​disaini​lahendusega nr
2. Tuvastamaks, kas nimetatud asjaolu tähendab ka intellektuaalse omandi rikkumist määruse art 2 lg 1 p "b" tähenduses, oli vajalik õiguse valdaja hinnang, mille saa​misel järgiti määruse art-s 9 ning tolliseaduse (

) § 39 lg-tes 4-6 kirjeldatud protseduuri. Jääb aru​saamatuks, milliseid täiendavaid uuringuid, analüüse või menetlustoiminguid oleks vastustaja pidanud veel läbi viima. Vaidlusaluse kauba ja tööstusdisainilahenduse nr 01563 vahel on identsed kõik tööstusdisaini kaitse seaduse (TDKS) § 4 lg-tes 1 ja 2 nimetatud tunnused peale värvi​lahenduse; värvilahenduse mõningase erinevuse tõttu on vaidlusaluse kauba näol tegu TDKS § 4 lg-s 4 nimetatud teisendiga, mis vastava ala asjatundjale jätab sama üldmulje; 2) kuna kaebaja ei ole tollile esitanud määruse art 14 lg 1 kohast tagatist, ei saa kaupa vabastada. Koha​ses menetluses on tuvastatud, et kaup rikub intellektuaalset omandit määruse art 2 lg 1 p "b" tähen​duses, seega on täidetud eeldused kauba konfiskeerimiseks ja väärteomenetluse algata​miseks vasta​valt

§ 94

lg-le 3 ja § 75 lg-le 2, millele järgneks kauba hävitamine vastavalt

§ 94lg-le 4.

Ar​vestades, et esitatud on hagi tööstusdisainilahenduse omaniku õiguste lõppe​miseks, peab vastus​taja mõistlikuks ja otstarbekaks jätta kaup

iviilasjas kohtuotsuse jõustu​miseni tollikontrolli alla.

1. Kolmas isik OÜ Acerra palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendamatu on kaebaja väide, et vaidlusalune kaup ei riku kolmandale isikule kuuluvat intellektuaalomandit. Vastustaja tegevus on olnud kooskõlas määruses nr 1383/2003 sätestatuga.
2. Tallinna Halduskohus rahuldas
3. juuni
4. a otsusega haldusasjas nr 3-11-621 Sintax Trading OÜ kaebuses esita​tud alternatiivse taotluse ning tegi MTA-le ettekirjutuse otsustada tollikontrolli alla jäetud kauba vabas​se ringlusse laskmine. Kohtuotsuse põhjendused on järgmised: 1) määruse art-test 9 ja 10 tulenevalt võidakse intellektuaalomandi õiguse rikku​mine kindlaks teha nii õigusevaldaja poolt algatatud menetluses (kohtu korras) kui ka tolli poolt haldusmenetluse korras. Vastustaja poolt teatise saatmist kolmandale isikule võib lugeda esimeseks toiminguks tolli poolt intellektuaalomandi õiguse rikkumise menetluses ning määruse art-st 13 tulenev menetluse algatamise nõue on täidetud. Määruse preambuli p-st 8 ega TDKS § 86 lg-st 1 ei saa järeldada, et vastava menetluse peakski läbi viima ainult kohus, vaid ka tollil endal on määrusest tulenev õigus ja kohustus haldusmenetluses ise tuvastada intellektuaalomandi õigust rikkuv kaup; 2) tolli
5. detsembri
6. a teatist, sama kuupäeva otsust kauba tollikontrolli all hoidmise kohta ega
7. detsembri
8. a kauba läbivaatuse akti ei saa pidada haldusaktideks, millega toll lõpe​tas intellektuaalomandi õiguse rikkumise menetluse, sest kahtlust ei saa samastada rikkumise kindlaks​tegemisega. Kuigi õigusaktid menetluse läbiviimiseks tähtaega ei sätesta, peab toll juhinduma haldus​menetluse üldreeglitest – haldusakti puudumine intellektuaalomandi rikkumise kindlaks​tegemise kohta rikub selle isiku õigusi, kelle kaupa tolli​kontrollis seoses kahtlusega jätkuvalt kinni peetakse, sest haldusakti puudumise tõttu ei saa ta vaidlustada tolli sisulisi järeldusi; 3) määruse art 9 lg-s 3 ja

§ 39

lg-tes 4–6 sätestatud toimingud on tolli poolt teostatud ning õiguste omaja on oma hinnangu kauba kohta andnud. Kuna tolliseadus ega muud seadused täienda​vate tõendite kogumist ette ei näe ning arvestades Euroopa Kohtu seisukohta kohtuasjas C-93/08: Schenker (p 32), tuleb kauba läbivaatust ja kolmanda isiku hinnangut pidada intellektuaalomandi õiguse rikkumise tuvastamise otsuse tegemiseks piisavaks; 4) määruse art 14 lg-s 1 sätestatud tagatise esitamise nõue laieneb nii kauba vabastamisele kui ka kinni​pidamisele ning mõlemal juhul peavad olema täidetud ka tingimused a, b ja c. Seega pidi kaebaja kauba vabastamist taotledes esitama vastustajale ka tagatise. Samas võib määruse art-st 14 järeldada ka seda, et kui intellektuaalomandi õiguste rikkumise kindlakstegemise menetluse algatab toll ise, vastavat menetlust ei vii läbi kohus ning toll ei ole teinud otsust kaupade intellektuaal​omandi õigust rikkuvaks tunnistamise kohta hiljemalt 30 tööpäeva jooksul, tuleb tagatis vabastada. Kuna nimetatud tähtaeg oli möödunud juba kaebuse esitamise ajaks, ei saa toll jätkuvalt põhjen​dada kauba vabastamise võimatust tagatise esitamata jätmisega. Kuna kohtule ei ole teada, kas MTA on vahepeal jõudnud anda haldusakti, millega on tunnistatud kaup intellektuaalomandi õigust rikku​vaks, saab kauba vabastamise üle otsustada vaid MTA. Kaup tuleb vabastada juhul, kui vastavat otsust tehtud ei ole. 6. MTA palus apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ning teha uus otsus, millega jätta kaebus tervikuna rahuldamata. Apellatsioonkaebust põhjendati järgnevalt: 1) põhiosas võib haldus​kohtu otsuses väljendatud seisukohtadega nõustuda. MTA ei nõustu sellega, et tähtaja möödumise tõttu ei saa toll jätkuvalt põhjendada kauba vabastamise võimatust tagatise esitamata jätmisega ja kui toll pole jõudnud anda haldusakti, millega on vaidlusalune kaup tunnis​tatud intellektuaalomandi õigust rikkuvaks, tuleb kaup vabastada. Määruse art 14 reguleerib tagatise andmise protseduuri, millega käesoleval juhul tegemist ei olnud – seetõttu pole säte asjakohane; 2) kuigi Sintax Trading OÜ pöördu​mist Harju Maakohtusse eesmärgiga vaidlustada OÜ Acerra õiguste kehtivus ei saa vaadelda õiguste rikkumise kindlakstegemise menetlusena määruse art 14 tähenduses, on

iviilkohtu​menetluse tulemus õiguste rikkumise kindlakstegemise menetluse jaoks oluline. Kohtumenetluse kestel ei ole tollil mõistlik teha otsust selle kohta, kas kaup rikub intellektuaal​omandi õigust või mitte. Negatiivne haldusakt kahjustaks antud juhul kaebaja õigusi rohkem kui haldusakti puudumine, sest intellektuaalomandi õiguste rikkumise tuvasta​misel oleks toll kohustatud algatama kaebaja suhtes väärteomenetluse. Kauba konfiskeeri​mine pole vajalik ega proportsionaalne olukorras, kus on võimalik intellektuaalomandi õiguste tühista​mine ettenähtavas tulevikus; 3) määruse art 14 kohaldamine on käesolevas asjas põhjendamatu ka seetõttu, et kuna õiguse​valdaja oli teadlik, et menetlust viib läbi toll ning kaupa ei vabastata tagatise eest määruse art 14 alusel, puudus kolmandal isikul mõistlik põhjus

iviilhagi esitamiseks. Halduskohus jättis kolmanda isiku õigused täielikult tähelepanuta. Isegi kui pidada õigeks kohtu järeldust tähtaja ületamise kohta, oleks põhjendamatu kohustada tolli kaupa vabasse ringlusse laskma – vabasse ringlusse laskmine oleks õigustatud üksnes eriti intensiivse riive puhul, mida käes​oleval juhul ei esine. Halduskohtu tõlgen​dus rikkumise tuvastamise menetluse läbiviimise tähtaja osas on tollile ülemäära koormav, võib mõnel juhul muuta menetluse õiguspärase läbiviimise võimatuks ja tuua kaasa uurimispõhimõtte rikkumise, sest nii lühikese tähtaja jooksul ei saaks toll tuvastada kõiki asjas tähendust omavaid asjaolusid.

1. Sintax Trading OÜ vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus selle jätta rahuldamata, põhjendades oma seisukohti järgmiselt: 1) kaebaja õigusi rikub see, et toll ei ole teinud otsust, kas kaup rikub intellektuaal​omandi õigust, ning pooleli ei ole ka ühtegi menetlust, mis annaks aluse kaupa jätkuvalt kinni hoida. Määruses nr 1383/2003 on sätestatud kaks eraldi menetlust: tolli sekkumine kahtluse korral (art 1 lg 1, art 9) ja intellektuaalomandi õigust rikkuvaks kaubaks tunnistamine (art 1 lg 2, art 10). Määrus annab tollile kindlad tähtajad ja meetmed tuvastamaks, kas kahtlusalune kaup on tõepoolest rikkuv kaup. Toll on rikkunud määruse eesmärki ja tähtaegu, mistõttu puudub alus kaupa jätkuvalt kinni pidada; 2) arvestada tuleb ka tööstusdisaini õiguskaitse põhimõttelise eripäraga, mille kohaselt ei kontrolli Patendiamet (erinevalt nt kaubamärgist või patendist) tööstusdisainilahenduse registrisse kandmisel, kas isikul on õigus vastavat registreeringut saada. Seega ei oma tööstusdisaini regist​reering või disaini​lahenduse omaniku arvamus nii tugevat tõenduslikku jõudu kui näiteks kauba​märgi puhul (seetõttu pole asjakohane Euroopa Kohtu kaubamärgiasi C-93/08: Schenker). See​tõttu peab toll raken​dama uurimisprintsiipi vähemalt mahus, mis võimaldab välistada registreeringu paha​tahtlikkuse või ilmse tühisuse; 3) apellant on lähtunud määruse nr 1383/2003 eestikeelsest versioonist, mille art 14 lg 2 viimases lauses on tõlkeviga. Määruse inglise- või saksakeelsest tekstist ilmneb selgelt, et säte käsitleb tege​likkuses laiemalt õiguslike meetmete rakendamist, mistõttu on ekslik tolli seisukoht, et tema ei saa olla määruse art 14 lg 2 tähenduses menetluse algataja, kuna tal puudub õigus pöörduda kohtusse; 4) halduskohus on määruse art-st 14 tulenevad kauba vabastamise alused lugenud õigesti täidetuks. Kaebaja õiguste riive on eriti intensiivne, sest tähtaega on ületatud paljukordselt, tegemist on rikneva kaubaga ning Sintax Trading AS kannab igakuiselt kulusid kauba tollilaos hoidmise eest.
2. Tallinna Ringkonnakohus jättis
3. jaanuari
4. a otsusega haldusasjas nr 3-11-621 MTA apellatsioonkaebuse rahuldamata ning halduskohtu otsuse resolutsiooni muutmata, asendades otsuse põhjendused oma otsuse põhjendustega: 1) ringkonnakohus jättis
5. oktoobri
6. a määrusega rahuldamata OÜ Acerra taotluse käes​oleva haldusasja menetluse peatamiseks kuni

iviilasjas nr 2-11-5047 menetluse lõppemiseni. Haldus​asja lahendamine ei sõltu otseselt

iviilasjas vaidluse all oleva õigussuhte olemasolust või puudu​misest, kuna kohus saab käesolevas asjas üksnes kohustada MTA-d viima haldus​menetlus lõpule ega saa kohustada vastustajat tegema konkreetse sisuga otsust.

iviilasja lahendi arvessevõtmine on võima​lik ka edasises haldusmenetluses; 2) Euroopa Kohtu kohtujurist P. Cruz Villalón on liidetud kohtuasjades C-446/09: Philips ja C-495/09: Nokia

1. veebruaril 2011 esitatud ettepanekus (p-d 39–41) määruses nr 1383/2003 ette​nähtud menetlust kirjeldanud kolmeetapilisena. Esiteks kauba esmase kahtluse alusel tolli poolt kinni​pidamine kolmeks tööpäevaks (art 4), teiseks õigusevaldaja taotluse alusel (art-d 5–6) ja tolli kahtluse püsimise korral kauba stabiilsem, kuid siiski ajutine kinni​pidamine (art 9) ning kolmandaks kas kauba hävitamine lihtsustatud korras (art 11), oletatavalt rikutud intellektuaalomandi õiguse valdaja poolt 10 päeva jooksul üldjuhul kohtusse pöördu​mine, et tuvastada intellektuaalomandi rikkumise toimepanek (art 13 lg 1), või kui õigusevaldaja 10-päevase tähtaja jooksul ei tegutse, siis tolli poolt kauba kinnipidamise lõpetamine (art 13 lg 1). Määruse art-tes 16 ja 17 nimetatud "lõplikke" meetmeid võib toll võtta pärast seda, kui põhiküsimust käsit​levas menetluses tuvastatakse intellektuaalomandi õiguse rikkumine. Sama kohtujuristi ette​paneku kohaselt (p-d 96–97) ei ole tolli ülesanne otsustada lõplikult, kas intellektuaalomandi õigusi on rikutud, ning ennetav kontroll ei või seetõttu olla sõltuv intellektuaalomandi õiguse rikkumise otsus​tavast tuvastamisest, vaid piisab esialgsetest andmetest või "kahtlustest". Kohtujuristi käsitluse paikapidavust kinnitavad Euroopa Kohtu seisu​kohad samas asjas
2. detsembril 2011 tehtud otsuses (p-d 61, 75) ning Euroopa Kohtu
3. oktoobri
4. a otsus kohtuasjas C-223/98: Adidas (p-d 26–27), mis käsitles varasemat sama küsi​must reguleerivat määrust. Asjaolu, et kahtlusaluse kauba tolli poolt kinnipidamise korral on nime​tatud kaubaga seoses intellektuaalomandi õiguste tegeliku rikkumise tuvastamiseks asja​kohase menet​luse algatamine õigusevaldaja ülesanne ning selle üle ei saa otsustada toll, ilmneb selge​malt Euroopa Komisjoni poolt
5. mail 2011 tehtud määruse "Intellektuaal​omandi​õigusi käsitlevate tollialaste õigusaktide rakendamise kohta" ettepanekust [KOM

iviilasi nr 2-11-5047) ei ole käsitatav määruse nr 1383/2003 art 13 lg-s 1 ega art 14 lg-s 2 nimetatud intellektuaalomandi õiguste rikku​mise kindlakstegemise menetlusena; 6) määruse art 14 lg 2 kolmandas lõigus viidatud võimaliku olu​korra puhul, kus intellektuaalomandi õiguse rikkumise menetluse algatajaks ei ole õiguse​valdaja, on määruse üldist lähenemist arvestades eeldata​vasti silmas peetud määruse art 14 lg 1 sisse​juhatavas lauses loetletud muid isikuid, kes võivad olla huvitatud sellest, et enne kahtlusaluse kauba vabasse ringlusse laskmist oleksid võima​likud vaidlused lahendatud (nt deklarant, saaja jne); 7) kuna määrus nr 1383/2003 ei anna tollile pädevust teha määruse art-s 10 toodud normide alusel materiaalset otsust selle kohta, kas kahtlusalune kaup on tõepoolest piraatkaup, ei anna isegi MTA sügav veendumus selles, et vaidlusalune kaup vastab määruse art 2 lg 1 p-s b toodud kriteeriu​mi​dele, tollile alust kaupa omaalgatuslikult pikka aega kinni pidada või koguni hävitada olu​korras, kus õigusevaldaja ei ole tähtaja jooksul algatanud kohast menetlust intellektuaalomandi õiguse rikku​mise kindlakstegemiseks. Ehkki kolmanda isiku tegevusetus võis antud juhul olla tingitud määruse nr 1383/2003 raskesti mõistetavast sõnastusest ja tolli põhjendamatust aktiivsusest, ei anna ka see alust vaidlusaluse kauba jätkuvaks tollikontrolli all pidamiseks. Juhul kui kolmanda isiku õigused jäävad tolli õigusvastase tegevuse tõttu piisava kaitseta ja sellega tekib talle kahju, on OÜ-l Acerra võimalik esitada riigivastutuse seaduse alusel vastav kahju hüvitamise nõue riigi vastu. Kuivõrd kaup on senini tolli​kontrolli all, siis oleks kolmandal isikul põhimõtteliselt veel võimalik esitada VÕS § 1055 alusel hagi enda väidetavalt rikutud tööstusomandiõiguse kaitseks; 8) MTA-le ei saa siiski kindla sisuga ettekirjutust teha, sest määruse art 13 lg 1 kohaselt eeldab kauba vabastamine muu hulgas, et täidetud oleks kõik tolliformaalsused, mida kohtumenetluse raames kindlaks tehtud ei ole. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 9. Maksu- ja Tolliamet esitas Riigikohtule kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tallinna Ringkonnakohtu otsuse ja teha uue otsuse Sintax Trading OÜ kaebuse rahuldamata jätmise kohta. Kassatsioonkaebuse põhjendused on järgmised: 1) kassatsioonkaebuse menetlussevõtmine on vajalik halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 219 lg 3 p 2 alusel õiguskindluse tagamiseks ja ühtse kohtupraktika kujundamiseks. Ringkonna​kohtu seisukoht läheb vastuollu tolli halduspraktikaga, samuti varasema kohtupraktikaga; 2) ringkonnakohtu otsus oli üllatuslik, kuna käesolevas asjas tõusetus esmakordselt tolli päde​vuse küsimus intellektuaalomandi õiguste rikkumise kindlakstegemise menetluste läbiviimisel alles ringkonna​kohtu otsuses; 3) ringkonnakohus leidis ebaõigesti, et tollil puudub pädevus otsustada, kas kinnipeetud kaup rikub intellektuaalomandi õigusi. Kohus jättis põhjendamatult arvestamata

§ 45

lg-ga 1, mille kohaselt hõivab toll ühenduse tolliseadustiku (Euroopa Liidu Nõukogu

1. oktoobri
2. a määrus (EMÜ) nr 2913/92, edaspidi ÜTS) art-tes 53, 57 ja 75 nimetatud kauba. ÜTS art 75 p "a"
3. taande kohaselt võtab toll tarvitusele kõik vaja​likud meetmed, sh konfiskeerimise ja müügi, kauba suhtes, millele kehtivad keelud ja piirangud. Ringkonnakohtu tõlgendus kahjustab määruse nr 1383/2003 preambuli p-s 3 sätestatud keelu efek​tiivset rakendamist – tollil puudub nii iga​sugune võimalus tarbi​jate kaitsmiseks olukorras, kus õigusevaldaja mingil põhjusel ei pöördu oma õiguste kaitseks maa​kohtusse. Tollil on

§-de 73–76 ja § 94 lg 3 alusel nagunii õigus väärteo​menetluses tuvastada, kas kaup rikub kellegi intellektuaalomandi õigusi või mitte. Otsuses viidatud kohtu​juristi arvamuses räägitakse pädeva asutuse (harilikult kohtu) poole pöördumisest; seega ei välista määruse art-d 10 ja 13 intellektuaalomandi õiguste rikkumise tuvastamist haldus​menetluses. Määruse preambuli p 8 kohaselt ei mõjuta määrus liikmesriikide kohtute päde​vust või kohtu​menetlusi käsitlevaid sätteid. Ka õiguskirjanduses on leitud, et haldus​menetlused, milles kompe​tentne organ otsustab, kas kaubad rikuvad intellektuaalomandi õigusi, ei ole art 13 kohaselt välis​tatud. Ringkonnakohtu tõlgendus muudab

§ 39lg-d 4–6, § 45, §-d 73–76 ning § 94 sisutühjaks.

Tollil on alates

1. aastast olnud õigus nii haldusmenetluses kui ka süüteomenetluses tuvastada, kas kaubad rikuvad intellektuaal​omandi õigusi.
2. mail 2004 jõustunud tolliseaduse eelnõu seletus​kirjas ei ole märgitud, et seoses Euroopa Liidu ühinemisega intellektuaalomandi õiguse rikkumise kindlaks​tegemise menetlus muutub; 4) intellektuaalomandi õiguse rikkumise tuvastamise menetluse pikem kestus käesolevas asjas on Sintax Trading OÜ enda huvides – oodatakse

iviilasja lahendust, mille tulemuseks võib olla OÜ Acerra tööstusdisainilahenduse registrist kustutamine. Vastasel korral tuleks kaup hõivata ja hävi​tada. Riigikohtu halduskolleegiumi praktika kohaselt ei põhjusta maksumenetluse ebamõistlik kestus automaatselt maksuotsuse tühistamist (otsused haldusasjades nr 3-3-1-43-08, p-d 14–15; 3-3-1-6605, p 15). Juhul kui kohus leiab, et menetlus on põhjendamatult veninud, võib kohus​tada tolli tegema otsuse kas kauba kinnipidamiseks või vabasse ringlusse laskmiseks. Vastuses Riigikohtu küsimusele kavandatava eelotsusetaotluse kohta leidis MTA, et ei pea eelotsuse​taotlust vajalikuks, kuna esineb acte clair olukord.

§ 45

lg-st 1 koosmõjus haldus​menetluse seaduse (HMS) §-ga 6 tuleneb, et tollil on õigus tuvastada, kas tegemist on piraat​kaubaga või mitte. Kassaatori hinnangul ei ole selline tõlgendus vastuolus Nõukogu määrusega nr 1383/2003 – määruse preambuli p-st 8 ega art-test 10 ja 13 ei tulene, et juhtumi kohta otsuse tegemiseks pädev asutus peab olema tollist eraldiseisev. Kuidas ja millises menetluses tuvastatakse intellektuaal​omandi õiguse rikkumine, on jäetud liikmesriikide otsustada.

§ 39

lg-s 6 ja § 45 lg-s 1 sätestatud menetlus on käsitatav määruse art-s 13 märgitud menetlusena, mille käigus tehakse kindlaks intellektuaal​omandi õiguse rikkumine. Eeltoodud seisukohta kinnitab ka EL liikmes​riikide organi​satsioonilise ja menetlusõigusliku autonoomia põhimõte. 10. Sintax Trading OÜ vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta ringkonnakohtu otsuse muutmata. Oma seisukohti põhjendab Sintax Trading OÜ järgnevalt: 1) tegemist ei ole üllatusliku otsusega. Kaebaja on läbivalt olnud seisu​kohal, et ühtegi intellektuaal​omandi õiguste rikkumise tuvastamise menetlust ei käi – see seisukoht oli MTA-le teada vaidluse algusest peale. MTA pädevust intellektuaalomandi õiguse rikkumise kindlaks​tegemisel hindas ka halduskohus, leides ekslikult, et MTA tohib haldusmenetluses rikkumise tuvastada; 2) nõustuda võib ringkonnakohtu järeldusega, et määrus nr 1383/2003 ei anna MTA-le pädevust teha selle määruse art-s 10 toodud normide alusel otsust selle kohta, kas kaup rikub intellektuaalset omandit. Pädevusele hinnangu andmiseks ei pea arvestama

§ 45

lg-ga 1 ega ÜTS art-tega 53, 57 ja 75 – need sätted käsitlevad tolliformaalsusi ning keeldude ja piirangu​tega kaupa, mitte intellek​- tuaalse omandi õiguse rikkumises kahtlustatavat või intellektuaalomandi õigust rikkuvat kaupa. Lisaks on EL määrus tolli​seaduse suhtes ülimuslik. Tolliseaduses sätestatud väärtegude menet​lemist kohtu tõlgendus ei piira – seetõttu on asjassepuutumatu tolli väide, nagu oleks kohtu seisukoht vastuolus

§-dega 73-76 ja § 94 lg 3 2. lausega. MTA ei ole algatanud kaebaja suhtes väärteo​menetlust. Seega ei saa kõne alla tulla

§ 94

lg 3 kohaldamine; 3) MTA tegevust ei õigusta väide, et tegelikult on kauba ringlusse laskmise takistamine Sintax Trading OÜ enda huvides. Haldusorgani tegevusega on kaebajalt võetud võimalus oma õigusi efek​tiivselt kaitsta, kuivõrd ilma menetlust lõpetava haldusaktita puudub tal võimalus MTA hinnangut vaidlustada; 4) isegi kui määruse nr 1383/2003 art 10 võimaldab tõlgendust, mille kohaselt on tollil õigus ise intellektuaalse omandi õiguse rikkumise tuvastamise menetlust alustada, on see lause määrav neis EL riikides, kus tollil on õigus iseseisvalt vastavat menetlust läbi viia. Eesti siseriiklik õigus MTA-le sellist võimalust ei anna; 5) ringkonnakohtu tõlgendus ei muuda

§ 39

lõikeid 4–6 sisutühjaks – nimetatud sätted reguleeri​vad õigusevaldajatelt hinnangute küsimist olukorras, kus tollil tekib iseseisvalt intellektuaal​omandi õiguse rikkumise kahtlus (määruse art-d 4–5); 6) määrus sätestab imperatiivsed tähtajad intellektuaalse omandi rikkumise tuvastamise menetluse läbiviimiseks ning osundatud ei ole haldusorgani võimalusele neid tähtaegu pikendada. Täpsete täht​aegade järgimise kohustus on sätestatud ka määruse nr 1383/2003 rakendusmääruse (1891/2004) preambuli

1. punktis ning intellektuaalse omandi õiguste kaubandusaspektide lepinguga (TRIPS art 50 lg 6 ja art 55). TRIPS lepingu art 55
2. lause kohaselt, kui on alustatud sisulise otsustamiseni viivat menetlust (mida antud juhul ei toimu) ja õigusevaldaja nõudmisel toimub asja uuesti läbi​vaatamine (mida ei ole taotletud), tuleb meetmete osas teha otsus mõistliku aja jooksul. Vastuses Riigikohtu küsimusele kavandatava eelotsusetaotluse kohta asus Sintax Trading OÜ seisu​kohale, et eelotsuse küsimine ei ole käesoleva kohtuasja õigeks lahendamiseks vajalik, kuna Nõu​kogu määrus nr 1383/2003 ei anna Eesti tollile pädevust teha haldusmenetluse korras otsust selle kohta, kas kahtlusalune kaup rikub intellektuaalomandi õigusi või mitte. Tööstusomandi õigus​korralduse aluste seaduse § 2 lg-ga 3 ei ole kooskõlas määruse tõlgendus, mille kohaselt tolli​asutus teostab menetlust ilma õiguste omaniku nõudeta. Intellektuaalomandi õiguste rikku​mine eeldab kahe asjaolu tuvastamist: 1) objekt rikub intellektuaalomandi õigusi; 2) objekti sisse- või välja​veoks puudub õiguste valdaja luba. Viimast on võimalik tuvastada ainult õigusevaldaja arva​musega. Seadusandja on TDKS § 86 lg-s 1 teinud selge valiku, et tööstusomandi alased vaidlu​sed kuuluvad spetsialiseerunud (

iviil)kohtu alluvusse, kes tuvastab ka võimaliku rikku​mise. Tollile kohustuse panemine aktiivselt tuvastada asjaolu, kas tolliterritooriumile toimetatav kaup rikub kellegi ainu​õigusi, halvaks tolli tegevuse ja tavapärase kaubavahetuse. Tulenevalt Euroopa Kohtu seisukohast kohtuasjades C-446/09 ja C-495/09 (p 77) puudutavad määrused nr 3295/94 ja 1383/2003 üksnes võitlust intellektuaalomandi õigusi rikkuva kauba liitu toomise vastu ning liikmes​riigi tolli õigusi ja kohustusi seoses tarbi​jate tervist ja turvalisust ohustava kaubaga tuleb hinnata EL õiguse teiste sätete põhjal, näiteks lähtudes ÜTS art-test 56, 58 ja 75. Käesoleval juhul ei ole ükski menetlusosaline väitnud, et tollikontrolli all olevad kaubad oleksid ohuks tarbija tervisele ja turvalisusele. Tolli pädevus ei tulene

§-st 45 ega ÜTS art-st 75, millele nimetatud tolliseaduse säte viitab – need sätted ei anna tolliasutusele pädevust määrata, millised on keelatud või piirangutega kaubad. Samuti ei tulene tolli pädevus

§-st 39, mis käsitleb intellek​tuaalse omandi rikku​mise kahtlusega kauba menetlusega seotud protseduure. Juhuks, kui kolleegium siiski leiab, et eelotsuse küsimine on vältimatu, tegi Sintax Trading OÜ ette​paneku täpsustada teise küsimuse sõnastust, et selles kajastuks tarbijate kaitse eesmärgi kõrval ka seadusliku kaubavahetuse vabaduse põhimõtte ülimuslikkus ühiseeskirjade osas.

1. Kolmas isik OÜ Acerra leidis vastuses Riigikohtu küsimusele kavandatava eelotsusetaotluse kohta, et määruse nr 1383/2003 art-ga 10 on selgelt viidatud tolliasutuse ja –punkti õigusele alga​tada ise art-s 13 reguleeritud menetlus, mis seisneb intellektuaalomandi õiguse rikkumise kindlaks​tegemises siseriikliku õiguse alusel. Määruse art 9 lg-tes 1 ja 2 nimetatud pädev tolliasutus ja sisulise otsuse tegemiseks pädev asutus on samatähenduslikud terminid ega käsitle mitut erinevat asutust. Tolli pädevuse puudumise korral muutuks määruse eesmärkide saavutamine eba​mõistlikult aeganõudvaks ning tootjate, kauplejate, õigusevaldajate ja tarbijate huvide ning viimaste tervise ja turvalisuse kaitse kaotaks määruse eesmärgiks seatud efektiivsuse. Lisaks märkis kolmas isik, et tolli poolne intellektuaalomandi rikkumise kindlakstegemine haldusmenetluse korras ei välistaks menetlus​osaliste võimalust pöörduda vastava otsuse kohtuliku kontrolli teostamiseks haldus​kohtusse. ASJASSEPUUTUVAD SÄTTED
2. Nõukogu
3. juuli
4. a määrus (EÜ) nr 1383/2003 teatavate intellektuaalomandi õiguste rikkumises kahtlustatavate kaupade suhtes võetava tollimeetme ja kõnealuseid õigusi rikkuvaks tunnistatud kaupade suhtes võetavate meetmete kohta (ELT L 196, 2.8.2003, lk 7—14) "Preambuli p 2 Võltsitud ja piraatkaupade ning kõikide intellektuaalomandi õigusi rikkuvate kaupade turustamine kahjustab märgatavalt seadust järgivaid tootjaid, kauplejaid ja õigusevaldajaid, eksitades tarbijaid, ohustades mõnel juhul nende tervist ja turvalisust. Selline kaup tuleks hoida turult eemal nii palju kui võimalik ja tuleks vastu võtta meetmed, et tõhusalt käsitleda kõnealust ebaseaduslikku tegevust, piiramata seejuures seadusliku kauplemise vabadust. See eesmärk on kooskõlas praegu rahvus​vahelisel tasandil tehtavate jõupingutustega. Preambuli p 3 Juhul kui võltsitud ja piraatkaup ning intellektuaalomandi õigust üldiselt rikkuv kaup pärineb või tuuakse kolmandatest riikidest, peaks olema keelatud selle sissevedu ühenduse tolliterritooriumile, sh ümberlaadimine, ühenduses vabasse ringlusse lubamine, peatamismenetluse kasutamine ning vabatsooni või -lattu paigutamine ning tuleks sisse seada menetlus, mis võimaldab tollil kõnealust keeldu võimalikult tõhusalt rakendada. [---] Artikkel 13 lg 1 Kui artikli 9 lõikes 1 osutatud tollipunktile ei ole kümne tööpäeva jooksul pärast kauba vabasse ringlusse laskmise peatamist või selle kinnipidamist käsitleva teatise saamist teatatud, et on algatatud menetlus, tegemaks kindlaks, kas intellektuaalomandi õigust on rikutud artikli 10 kohase siseriikliku õiguse alusel, või kui tollipunkt ei ole vajaduse korral saanud artikli 11 lõikes 1 sätestatud kokkulepet õigusevaldajaga, lastakse kaup vabasse ringlusse või lõpetatakse selle kinnipidamine vastavalt vajadusele, kui kõik tolliformaalsused on täidetud. Seda tähtaega võib vajaduse korral pikendada kõige rohkem kümne tööpäeva võrra."
5. Komisjoni
6. oktoobri
7. a määrus (EÜ) nr 1891/2004, millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EÜ) nr 1383/2003 teatavate intellektuaalomandi õiguste rikkumises kahtlustatavate kaupade suhtes võetava tollimeetme ja kõnealuseid õigusi rikkuvaks tunnistatud kaupade suhtes võetavate meetmete kohta (ELT L 328, 30.10.2004, lk 16—49) "Preambuli p 1 Määrusega (EÜ) nr 1383/2003 on kehtestatud ühiseeskirjad võltsitud kaupade ja piraatkaupade ühendusse sisenemise, vabasse ringlusse lubamise, ühendusest välja viimise, ekspordi, reekspordi ja peatamismenetlusele suunamise keelustamiseks ning selliste kaupade ebaseadusliku turustamise tõhusaks takistamiseks, piiramata seadusliku kaubavahetuse vabadust."
8. Nõukogu
9. oktoobri
10. a määrus (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1—50) "Artikkel 75 Järgmiste kaupade suhtes võetakse kõik vajalikud meetmed, sealhulgas konfiskeerimine ja müük: a) kaup, mida ei saa vabastada, sellepärast et: [---] - kauba suhtes kehtivad keelud või piirangud [---]."
11. Tolliseadus Vastu võetud
12. aprillil 2004 (RT I 2004, 28, 188), jõustunud
13. mail
14. "§
15. Kauba läbivaatus ning proovide ja näidiste võtmine [---]

iviilasjas nr 2-11-5047 jõustunud Tallinna Ringkonna​- kohtu

1. detsembri
2. a otsus, millega jäeti Sintax Trading OÜ hagi rahuldamata. Seega on OÜ Acerra tööstusdisainilahenduse registreering kehtiv.
3. Sintax Trading OÜ esitas käesolevas asjas kaebuse Maksu- ja Tolliametile ettekirjutuse tegemiseks
4. detsembril 2010 tollikontrolli alla jäetud kauba tollikontrolli alt vabastamiseks või vabasse ringlusesse laskmise otsustamiseks. Halduskohus rahuldas kaebaja alternatiivse taotluse ning tegi MTA-le ettekirjutuse otsustada tolli​kontrolli alla jäetud kauba vabasse ringlusse laskmine. Halduskohus leidis, et intellektuaal​omandi õiguse rikkumine võidakse kindlaks teha nii õiguse​valdaja poolt algatatud menetluses (kohtu korras) kui ka tolli poolt haldusmenetluse korras. Kohus asus seisukohale, et vastustaja poolt
5. detsembril
6. a teatise saatmist kolmandale isikule võib lugeda esimeseks tolli toiminguks intellektuaal​omandi õiguse rikkumise menetluses ning määruse art-st 13 tulenev menetluse algata​mise nõue oli täidetud. Ringkonnakohus nõustus halduskohtu otsuse resolutsiooniga, kuid muutis otsuse põhjendusi. Ring​konna​kohus järeldas Euroopa Kohtu kohtujurist P. Cruz Villalóni
7. veebruari
8. a ette​panekust liidetud kohtu​asjades C-446/09: Philips ja C-495/09: Nokia (p-d 39–41, 96–97, 103 ja 105) ning Euroopa Kohtu
9. detsembri
10. a otsusest samas asjas (p-d 61 ja 75), et määrus nr 1383/2003 ei anna tollile pädevust teha määruse art-s 10 toodud normide alusel sisulist otsust selle kohta, kas kahtlusalune kaup on piraatkaup ja seega kolmanda isiku intellektuaalomandi õigust rikkuv või mitte. Kohus leidis, et intellektuaalomandi õiguse rikkumise kindlakstegemiseks tulnuks õiguse​valdajal esitada VÕS § 1055 alusel hagi Harju Maa​kohtule.
11. Kassaatori arvates leidis ringkonnakohus ebaõigesti, et määrus nr 1383/2003 ei võimalda intellektuaalomandi õiguse rikkumise tuvastamist tolli poolt haldusmenetluses. Kohus jättis MTA hinnangul põhjendamatult arvestamata

§ 45lg-ga 1 ja ÜTS art 75 p "a" 4.

taandega. Ringkonna​- kohtu tõlgendus kahjustab kassaatori hinnangul määruse nr 1383/2003 preambuli p-s 3 sätestatud keelu efektiivset rakendamist, kuna tollil puudub sellise tõlgenduse korral võimalus määruse pre​ambuli p-s 2 esitatud ees​märgi täitmiseks – tarbijate kaitsmiseks – olukorras, kus õigusevaldaja ei pöördu oma õiguste kait​seks maakohtusse. 20. Ringkonnakohus leidis, et intellektuaalomandi õiguse rikkumise tuvastamine toimub

iviil​- kohtu​menetluses, tuginedes TDKS § 86 lg-le 1 ja VÕS §-le 1055. TDKS § 86 lg 1 kohaselt alluvad TDKS-s nimetatud kaebused ja hagid Patendiameti asukohajärgsele kohtule. VÕS § 1055 lg 1 esimene lause sätestab, et kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigus​vastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. VÕS § 1055 lg 3 sätestab, et kui kahju õigus​vastane teki​tamine seis​neb autoriõiguse, autoriõigusega kaasneva õiguse või tööstusomandiõiguse rikku​mises, võib isik, kelle õigusi rikuti, nõuda: 1) rikkumisest hoidumist tulevikus rikkujalt ja isikult, kelle teenuseid kolmas isik kasutas õiguse rikkumise eesmärgil; 2) rikkumise kõrvalda​miseks tema õigusi rikkuvate kaupade ning põhiliselt kaupade tootmiseks või valmistamiseks vaja​like mater​ja​lide ja seadmete suhtes mõistlike abinõude rakendamist, muu hulgas nende hävitamist või tagasi​võtmist või lõplikku eemaldamist turustusvõrgust. Kolleegiumi hinnangul reguleerivad need sätted eelkõige intellektuaalomandi õiguse rikkumisega seonduvaid eraõiguslikke suhteid ning kuigi ei ole välistatud nende kohaldamine ka rikkumise kahtlusega kaupade tollis kinni​pidamise korral, ei tulene see otsesõnu ei viidatud sätetest ega tolli tegevust reguleerivatest õigusaktidest. 21.

§ 1

lg 4 sätestab, et ühenduse õigusaktides, tolliseaduses ja selle alusel antavates õigus​- aktides ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades ühenduse õigusaktide ja tolliseaduse erisusi. Kolleegiumi hinnangul on

§ 45

lg 1 põhi​mõtteliselt võimalik tõlgendada lähtuvalt HMS §-s 6 sätestatud uurimispõhimõttest selliselt, et kuna viidatud sättega antakse tollile pädevus otsustada kauba hõiva​mise ja hävitamise üle, kaasneb sellega ka õigus tuvas​tada nimetatud otsuse tegemiseks vaja​likud asja​olud, sh ka see, kas tegemist on piraat​kaubaga.

§ 39

lg-test 4 ja 6 tulenevalt kuulab toll kauba kinnipidamise korral ära nii õiguse​valdaja kui ka kauba deklarandi, valdaja või omaniku; lisaks on tollil HMS §-de 38 ja 39 alusel haldusmenetluse kestel õigus nõuda menetlus​osalistelt ja muudelt isikutelt nende käsutuses olevate tõendite ja andmete esitamist ning vajadusel kaasata ekspert. Seega on tollil olemas võimalused intellektuaalomandi õiguse rikku​mise tuvastamiseks haldusmenetluses. Nõustuda võib ka kassaatori seisukohaga, et tolli pädevus tuvastada intellektuaalomandi õiguse rikkumine oleks paremini kooskõlas määruse preambuli p-s 2 nimetatud tarbijate kaitse eesmärgiga ning võimaldaks preambuli p-s 3 sätestatud keeldu tõhusamalt rakendada. Kolleegiumil tekkis siiski kahtlus, kas eeltoodud tõlgendus on kooskõlas määrusega nr 1383/2003. 22. Määruse III peatükis eristatakse juhtumi kohta otsuse tegemiseks pädevat asutust ja tolli​asutust, eriti selgelt tuleneb see peatüki pealkirjast "Tolli sekkumist ja juhtumi kohta otsuse tege​miseks pädeva asutuse sekkumist reguleerivad tingimused". Kohtujuristi ette​paneku kohaselt liide​tud kohtuasjades Philips ja Nokia (p 41) on pärast kauba ringlusse laskmise peatamise või kinni​pidamise kinnitamist tolli poolt võimalikud kolm lahendust:

1. a)kinnipeetud kauba omanik loobub kaubast (määruse art 11 lg 1),
2. b)õigusevaldaja pöördub kümne päeva jooksul alates kinnipidamisest teata​misest "pädeva asutuse" (harilikult kohtu) poole, et see tuvastaks rikkumise (määruse art 13 lg 1) või
3. c)kui ei esine p-des a ja b nimetatud juhte, siis kaup lastakse ringlusse või kinnipidamis​meede lõpetatakse (määruse art 13 lg 1). Samas ettepanekus leiab kohtujurist (p 96), et tolli ülesanne kirjeldatule eelnevas menetlusetapis ei ole otsustada lõplikult, kas intellektuaalomandi õigusi on rikutud, sest vastasel korral näeks tolli otsus teatud määral juba ette menetluse tulemuse põhi​küsimuses, mis toimub arvatavasti hiljem ja mille otsustab teine asutus. Seega on kohtujurist asunud seisukohale, et intellektuaalomandi õiguste rikkumise tuvastab teine, tollist eraldiseisev asutus. 23. Siiski ei ole tolli pädevus kolleegiumi hinnangul määrusega ka selgelt välistatud. Määruse art 13 lg 1 käsitleb tollipunkti teavitamist intellektuaalomandi õiguse rikkumise tuvastamise menet​luse algata​misest, kuid sättes ei ole sõnaselgelt märgitud, et teavitaja või menetluse algataja peaks olema õigusevaldaja – teavitajaks võib olla ka pädev tolliasutus (vrd määruse art 9 lg 1 teine lause, mis samuti reguleerib tollipunkti ja pädeva tolliasutuse vahelist suhtlust). Määruse art 10 järgi kohalda​takse, otsustades, kas intellektuaalomandi õigust on rikutud siseriikliku õiguse alusel, selles liikmes​riigis kehtivaid õigusakte, mille territooriumil kaup on asetatud ühte art 1 lg-s 1 osutatud olu​korda. Euroopa Kohtu otsuses liidetud kohtuasjades Philips ja Nokia käsitletakse rikkumise tuvasta​miseks pädevat asutust määruse nr 1383/2003 mõttes kui "kohut või muud asutust, kelle päde​vuses on sisulise otsuse tegemine" (otsuse p 69); sama nähtub kohtujuristi ettepanekust samas asjas (p 41). Seega ei ole ka Euroopa Kohus välis​tanud intellektuaalomandi õiguse rikkumise tuvastamist haldus​menetluses. Kuivõrd nimetatud kohtu​asjades ei puudutanud vaidlus käesoleva kohtuasja põhisisuks olevaid õigusküsimusi ning Euroopa Kohtu otsuses ei korratud käesoleva määruse p-s 22 refe​reeri​tud kohtujuristi seisukohti, ei ole selle ettepaneku põhjal võimalik teha lõp​likke järeldusi määruse tõlgendamise kohta. 24. Kolleegiumi hinnangul ei võimalda määrus nr 1383/2003 teha kindlat järeldust, kas sise​riikliku õigusega on lubatud anda intellektuaalomandi õiguse rikkumise tuvastamise pädevus tollile ning kas tollil peab määruse eesmärkide tõhusaks järgimiseks olema õigus algatada intellektuaal​omandi õiguse rikkumise kindlakstegemise menetlus. Kui​võrd ka siseriiklikku õigust saab tõlgendada mitmeti ning vastavalt Euroopa Kohtu praktikale (vt nt Euroopa Kohtu 27. oktoobri 2009. a otsust kohtuasjas C-115/08: ČEZ, p-d 138 ja 140, ja seal viidatud varasemat praktikat) tuleb eelis​tada EL õigusega kooskõlas olevat tõlgendust, peab kolleegium vajalikuks taotleda Euroopa Kohtult eel​otsust määruse nr 1383/2003 art 13 lg 1, määruse preambuli p-de 2 ja 3 ning rakendus​määruse nr 1891/2004 preambuli p 1 tõlgenda​mise kohta (Euroopa Liidu toimimise lepingu art 267 lg 1 p "b" ja lg 3). Vastus nendele küsimustele on vajalik, et määratleda kohtu poolt vastus​tajale tehtava ettekirjutuse võimalik sisu. Eelotsuse taotlemise tõttu tuleb haldusasjas menetlus peatada kuni eelotsuse taotluse kohta tehtava lahendi jõustumiseni (HKMS § 95 lg 4). Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann