RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenetluse pooled Asja läb

) § 150 lg 1 kohaselt aegunud. Maakohus selle seisukohaga ei nõustunud ja märkis, et käesoleval juhul on kohaldatav

§ 150

lg 3, mille kohaselt kahju õigusvastasest tekitamisest tulenev nõue aegub sõltumata

§ 150

lg-tes 1 ja 2 sätestatust hiljemalt kümne aasta möödumisel kahju põhjustanud teo tegemisest või sündmuse toimumisest. Kohus tõdes, et kahju tekitamise ajal ei pruugi õigustatud isik teada kahju tekitajat, seda eriti juhul, kui kahju on tekitatud kahju tekitajast teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel. Pärast kahju tekkimist ja kohtueelset menetlust, mil kohtusse saadetakse süüdistusakt, võib õigustatud isik eeldada, et kahju tekitajaks on süüdistatav. Samas ei pruugi kohtueelne menetlus kolme aasta jooksul lõpule jõuda. Juhul kui õigustatud isik saab kahjust teada kahju tekkides, kuid kohustatud isikust alles kolme aasta möödumisel kahju tekkimisest, puuduks õigustatud isikul üldse võimalus oma varalisi õigusi kaitsta. Seetõttu kuulub kohaldamisele

§ 150lg 3.

Kuna käesolev kriminaalasi saadeti kohtusse enne

1. septembrit 2011 kehtinud kriminaalmenetluse seadustiku redaktsiooni ajal, oli kannatanutel kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 24 kohaselt õigus tsiviilhagi esitada kohtuliku uurimise lõpuni. Seega ei ole tsiviilhagid kriminaalasja kohtuliku arutamise ajaks aegunud. Hagid aeguksid alles
2. aastal.
3. Harju Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni D. Krasnovi kaitsja vandeadvokaat Natalia Lausmaa, kes taotles maakohtu otsuse tühistamist ja D. Krasnovi õigeksmõistmist. Samuti leidis apellant, et tsiviilhagides esitatud nõuete aegumise küsimust lahendades kohaldas maakohus vääralt materiaalõigust.
4. Tallinna Ringkonnakohtu
5. mai
6. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Muu hulgas leidis ringkonnakohus, et maakohus juhindus tsiviilhagide aegumistähtaja kindlaksmääramisel õigustatult

§ 150lg-st 3.

Käesoleval juhul on mõistlik ja proportsionaalne juhinduda

§ 150

lg-st 3, ja maakohus on just sellest aspektist ning kriminaalasja eripärast tulenevalt nimetatud sätte aluseks võtnud. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD 7. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni D. Krasnovi kaitsja vandeadvokaat N. Lausmaa, kes taotleb nii ringkonnakohtu kui ka maakohtu otsuse tühistamist, D. Krasnovi õigeksmõistmist ja tsiviilhagide rahuldamata jätmist. Kassaatori põhiväited on järgmised. 7.1 D. Krasnovi süü süüdistuses nimetatud kuritegude sooritamises ei ole tõendatud, mistõttu tuleks süüdistatav õigeks mõista. 7.2 Ringkonnakohus on ebaõigesti märkinud, et õigusvastaselt tekitatud kahjust tuleneva nõude esitamise aegumistähtaja arvestamisel peab tuginema

§ 150lg-le 3.

Tegelikult tuleb sellise nõude aegumistähtaja arvestamisel lähtuda

§ 150

lg-s 1 sätestatud kolmeaastasest aegumistähtajast, mida arvestatakse kannatanu poolt kahjust teadasaamisest. Vähemalt osa tsiviilhagidest on esitatud kohtule hiljem kui kolm aastat pärast seda, kui kannatanud - laene andnud firmad - oma kahjust teada said. Laenud anti

1. a jaanuarist oktoobrini. Kriminaalmenetlust alustati samuti
2. a, kuid paljud tsiviilhagid esitati kohtule alles
3. a jaanuaris esimesel kohtuistungil. Järelikult on need tsiviilnõuded, mis esitati kohtule alles
4. a jaanuaris, aegunud.
5. Kassatsioonivastuses leiab prokurör, et ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks alust ei ole, põhjendades seda seisukohta kokkuvõtlikult järgmiselt. 8.1 Maakohtu otsuses on põhjalikult ja jälgitavalt analüüsitud ning põhistatud D. Krasnovi süü olemasolu talle esitatud süüdistustes. Kohus on hinnanud tõendeid kogumis, nagu seadus ette näeb. 8.2 Ebaõige on kaitsja seisukoht, et kannatanute tsiviilhagid on aegunud. Isegi, kui lähtuda

§ 150

lg-s 1 sätestatud aegumistähtajast, nagu kaitsja õigeks peab, ei ole tsiviilhagid aegunud.

§ 150

lg 1 kohaselt on kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Seega eeldab aegumistähtaja kulgemise käivitumine seda, et kahjustatud isik oleks teadlik nii kahjust kui ka kahju hüvitamiseks kohustatud isikust. Teise isiku nimel võetud laenude puhul on selge, et õigustatud isikule ei saa üheaegselt kahju tekkimisega teatavaks, kes on kohustatud isik, sest kohustatud isik varjab oma identiteeti. Kriminaalmenetluses fikseerub asjaolu, kes on kohustatud isik, kahtlustuse esitamisega. Kannatanu jaoks ei saa see asjaolu selguda aga enne kohtueelse menetluse lõpuleviimist. Tulenevalt kannatanu õigusest tutvuda kriminaaltoimiku materjalidega pärast kohtueelse menetluse lõpuleviimist, saab järeldada, et kannatanu saab kohustatud isikust teada või tal on võimalus sellest teada saada alles kohtueelse menetluse lõpuleviimisel. Seetõttu peaks aegumistähtaeg hakkama kulgema kohtueelse menetluse lõpuleviimisest. Kohtueelne menetlus viidi käesolevas asjas lõpule 7. oktoobril 2009 ja süüdistusakt koostati 29. oktoobril 2009. Seega saabunuks hagi aegumise tähtaeg

§ 150lg 1 kohaselt alles 2012.

a oktoobris.

1. Ühegi kannatanu esindaja kassatsioonivastust ei esitanud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. D. Krasnovi kaitsja kassatsiooni lahendamiseks tuleb Riigikohtul muu hulgas anda hinnang sellele, kas ühe või teise kannatanu tsiviilhagis esitatud kahjuhüvitisnõue on aegunud või mitte.
3. Kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaega reguleerivad esmajoones

§ 150

lg-d 1 ja 3.

§ 150

lg 1 sätestab, et kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama.

§ 150

lg 3 näeb ette, et kahju õigusvastasest tekitamisest tulenev nõue aegub, sõltumata sama paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatust, hiljemalt kümne aasta möödumisel kahju põhjustanud teo tegemisest või sündmuse toimumisest. Nendest sätetest järeldub, et

§ 150

lg-s 3 sätestatud aegumistähtaeg võib kohaldamisele tulla üksnes sellise nõude puhul, mis

§ 150lg 1 järgi veel aegunud pole.

Juhul kui nõue on

§ 150

lg 1 järgi aegunud, ei oma

§ 150

lg-s 3 sätestatu enam tähendust, sest nähes ette maksimaalse (absoluutse) aegumistähtaja,

§ 150

lg 3 üksnes piirab - mitte ei pikenda -

§ 150lg-s 1 ette nähtud aegumistähtaega.

Seega tuleb kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumise kontrollimisel esmalt tuvastada, kas kahju tekitamisest on möödunud kümme aastat või enam. Kui see on nii, siis on nõue aegunud. Peaks aga kahju põhjustanud teost või sündmusest olema möödas vähem kui kümme aastat, tuleb järgnevalt kindlaks teha, kas ajast, mil õigustatud isik sai või pidi saama teada nii kahjust kui ka kahju hüvitama kohustatud isikust, on möödas kolm aastat või enam. Jaatav vastus sellele küsimusele tähendab, et nõue on ikkagi aegunud, eitava vastuse korral aga nõue aegunud ei ole. 12. D. Krasnovi õigusvastased teod, mis on kannatanute tsiviilhagide aluseks, leidsid väidetavalt aset 2007. aastal. Seega ei ole

§ 150

lg-s 3 ette nähtud absoluutne aegumistähtaeg veel ühegi kannatanu nõude puhul möödunud. 13. Järgnevalt tuleb kontrollida, kas mõne kannatanu nõue on siiski aegunud

§ 150lg 1 järgi.

Osutatud sätte kohaselt hakkab aegumistähtaeg kulgema ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Seega saab

§ 150

lg-s 1 nimetatud aegumistähtaja kulgemise lugeda alanuks ajast, mil õigustatud isik sai teada või pidi teada saama nii kahjust kui ka kahju hüvitama kohustatud isikust. 14. Praeguse kriminaalasja asjaolusid arvestades puudub kolleegiumi arvates alus kahelda prokuröri väites, et kannatanud said D. Krasnovist kui neile tekitatud kahju hüvitama kohustatud isikust

§ 150lg 1 mõttes teada alles 2009. a oktoobris kriminaalasja kohtueelse menetluse lõpuleviimisel, mil neil tekkis Kr

MS § 224 lg 2 kohaselt võimalus tutvuda kriminaaltoimikuga. Vähemalt ei ole D. Krasnov ega tema kaitsja osutanud ühelegi faktile, mis kinnitaks, et üks või teine kannatanu oli D. Krasnovist kui kahju tekitajast teadlik juba enne kohtueelse menetluse lõpuleviimist. Järelikult tuleb kõigi kannatanute nõuete puhul

§ 150lg-s 1 sätestatud aegumistähtaja kulgemise alguseks lugeda ajavahemikku 7.-29.

oktoobrini 2009. (Kohtutoimikust ei nähtu täpselt, millisel kuupäeval ühele või teisele kannatanule kriminaalasja materjale tutvustati või nendega tutvumiseks võimalus anti.) 15.

§ 160

lg 1 kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Sama paragrahvi teise lõike punkti 4 kohaselt on hagi esitamisega võrdsustatud ka avalduse esitamine seaduses sätestatud kohtueelses menetluses, sõltumata sellest, kas menetluses tehakse täitedokumendiks olev otsus. Avaldusena

§ 160

lg 2 p 4 mõttes on käsitatav ka kriminaalasja kohtueelses menetluses uurimisasutusele või prokuratuurile esitatud tsiviilhagi (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

1. juuni
2. a otsus asjas nr 3-2-1-88-12, p 12 ja
3. veebruari
4. a otsus asjas nr 3-2-1-149-08, p-d 10-11 ning Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
5. novembri
6. a otsus asjas nr 3-1-1-58-07, p 10). Seejuures peatub kannatanu nõude aegumine

§ 160

lg 2 p 4 kohaselt juba tsiviilhagi esitamisega kohtueelsele menetlejale (uurimisasutusele või prokuratuurile). Nõude aegumise seisukohalt pole mingit tähtsust sellel, millal prokuratuur tsiviilhagi koos süüdistusaktiga (üldmenetluses) või koos kriminaaltoimikuga (lihtmenetlustes) kohtusse saadab.

1. Praeguses kriminaalasjas on kõik tsiviilhagid, mille kohtud rahuldasid, esitatud kohtueelsele menetlejale või kohtule enne kolme aasta möödumist
2. a oktoobrikuust. Samas ei ole enamikus tsiviilhagidest märgitud, et need oleksid esitatud D. Krasnovi vastu. Kõnealustes tsiviilhagides palutakse kahjuhüvitis välja mõista näiteks "süüdistatavalt" (R OÜ tsiviilhagi, kriminaaltoimiku I kd, tl 3), "süüteo toimepannud isikult" (AS KR tsiviilhagi, I kd, tl 86-87) või "kostjalt" (P OÜ tsiviilhagi, I kd, tl 46), avaldatakse lihtsalt soovi esitada "kuriteo toimepannud isiku" suhtes teatud summas tsiviilhagi (M AS tsiviilhagi, I kd, tl 158) või palutakse hüvitada õigusvastaselt tekitatud kahju (S AS tsiviilhagi, III kd, tl 71-72).
3. Riigikohtu tsiviilkolleegium on asunud seisukohale, et lugemaks kriminaalmenetluses tsiviilhagi esitatuks
4. aasta

§ 121

lg 1 p 1 või kehtiva

§ 160

lg 2 p 4 mõttes, on oluline, et hageja esitatud kirjalikus avalduses oleks nimetatud ka isik või isikud, kelle vastu tsiviilhagi esitatakse. Kriminaalasja raames avalduse esitamine on võrdsustatav hagi esitamisega üksnes juhul, kui kriminaalmenetluses on esitatud tsiviilhagi, s.o nõue kindla isiku vastu. (Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

1. veebruari
2. a otsus asjas nr 3-2-1-149-08, p 11 ja
3. juuni
4. a otsus asjas nr 3-2-1-88-12, p 12). Osutatud seisukohast lähtudes tuleks enamuse kannatanute tsiviilhagides esitatud nõuded D. Krasnovi vastu lugeda praeguseks ajaks

§ 150lg 1 järgi aegunuks.

1. Samas on Riigikohtu kriminaalkolleegium leidnud, et erinevalt tsiviilkohtumenetlusest on kriminaalmenetluses võimalik esitada hagi veel määratlemata isiku vastu, kelle kuriteo koosseisulistele tunnustele vastav tegu moodustab ühtlasi kannatanu tsiviilnõude aluse või olulise osa sellest. Sellise tsiviilhagi läbivaatamisel tuleb kohtul eeldada, et kannatanu tsiviilnõue on suunatud isiku(te) vastu, kellele on süüdistusaktis ette heidetud käitumist, mis ühtlasi moodustab tsiviilhagi aluse või osa sellest. Mitme süüdistatava korral tuleb juhul, kui kannatanu ei ole nõude adressaati täpsustanud ega nõuet osadeks jaganud, eeldada, et nõue on esitatud solidaarselt kõigi süüdistatavate vastu. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. jaanuari
3. a otsus asjas nr 3-1-1-79-09, p 13.)
4. Kolleegiumi hinnangul ei saa pidada aktsepteeritavaks olukorda, kus ühelt poolt on kannatanul küll õigus esitada kriminaalmenetluses tsiviilhagi, milles pole nimeliselt välja toodud isikut, kelle vastu hagi esitatakse, kuid teisalt ei peata sellise tsiviilhagi esitamine

§ 160lg 2 p 4 kohaselt hagis esitatud nõude aegumist.

Osutatud tõlgendus asetaks kannatanu sageli põhjendamatult halba olukorda. Nimelt puuduks sellisel juhul kriminaalasja kohtueelsel menetlejal selgitamiskohustuse (KrMS § 38 lg 4) täitmise raames ja kohtul tsiviilhagi menetlusse võtmist otsustades (KrMS § 2631) alus juhtida kannatanu tähelepanu kohustusele näidata tsiviilhagis ära konkreetne isik, kelle vastu tsiviilhagi soovitakse esitada. Samas, arvestades kriminaalmenetluse võimalikku kestust, on paljudel juhtudel tõenäoline, et kui tsiviilhagi esitamine kannatanu nõude aegumist ei peata, aegub nõue enne kui kohus jõuab selle kohta otsustuse teha. 20. Eeltoodud põhjustel leiab kolleegium, et otsustes asjades nr 3-2-1-88-12 ja nr 3-2-1-149-08 väljendatud tsiviilkolleegiumi seisukoht

§ 160

lg 2 p 4 tõlgendamise kohta ja otsuses asjas nr 31-1-79-09 väljendatud kriminaalkolleegiumi seisukoht, et kriminaalmenetluses on võimalik esitada tsiviilhagi nimeliselt määratlemata isiku vastu, vajavad ühtlustamist. Seejuures tuleks teiste võimaluste hulgas kaaluda

§ 160

lg 2 p 4 tõlgendamist selliselt, et kriminaalmenetluses tsiviilhagi esitamine peatab hagis näidatud nõude aegumise ka juhul, kui isikut, kelle vastu tsiviilhagi on esitatud, ei ole hagis nimeliselt välja toodud. Seetõttu annab kriminaalkolleegium käesoleva kriminaalasja KrMS § 355 lg 1 alusel läbi vaadata Riigikohtu kriminaal- ja tsiviilkolleegiumi vahelisele erikogule. Priit Pikamäe, Jüri Ilvest, Lea Kivi