Obsah (6)

§ 60§ 57§ 971§ 59§ 71§ 33

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-2-1-153-12 Määruse kuupäev Tartu, 11. detsember 2012. a Kohtukoosseis Eesistuja Villu Kõve, liikmed Peeter Jerofejev ja Ants Kull Kohtuasi O

) § 60 lg 2 järgi väljaandes Ametlikud Teadaanded teate selle kohta, et osaühing jättis majandusaasta aruande esitamata. Äriühingu võlausaldajad ei ole taotlenud osaühingu likvideerimist. 2. Harju Maakohus tegi 3. aprillil 2012

§ 60

lg-tele 3 ja 31 tuginedes kandemääruse, millega otsustas kustutada osaühingu äriregistrist ja teha äriregistri B-osa registrikaardile kustutamise kande. Maakohus märkis, et osaühingu registrist kustutamise kannet ei tehta enne, kui on möödunud kandemääruse vaidlustamiseks ettenähtud tähtaeg või vaidlustamise korral on kohtumenetlus lõppenud. Määruse põhjenduste kohaselt ei ole osaühing kuue kuu jooksul hoiatuse tegemisest esitanud registripidajale nõutavat

1. a majandusaasta aruannet. Osaühing ei ole esitanud ka mõjuvat põhjust, mis takistab tal nõutud aruannet esitamast. Samuti on registripidajale esitamata
2. a majandusaasta aruanne.
3. Osaühing esitas maakohtu kandemääruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ning ennistada või pikendada hoiatusmääruses antud majandusaasta aruande esitamise tähtaega. Määruskaebuse põhjendustel sai osaühing hoiatusmääruse kätte
4. aprillil 2012 ning sellest alates hakkab kulgema ka nõutud majandusaasta aruande esitamise tähtaeg.
5. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 järgi läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.
6. Ringkonnakohus küsis selgitust, miks ei ole osaühing kohtu saadetud hoiatusmäärust kätte saanud. Osaühingu selgituse kohaselt ei saanud ta kohtumäärust kätte põhjusel, et ta ei asu registrijärgsel aadressil ning ei tea, miks e-kiri temani ei jõudnud.
7. mai
8. a seisuga on osaühing esitanud nõutud majandusaasta aruanded. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
9. Tallinna Ringkonnakohus jättis
10. mai
11. a määrusega maakohtu kandemääruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Määruse põhjenduste kohaselt ei rikkunud maakohus menetlusõiguse normi ega kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse normi. Toimikus oleva äriregistrikaardi järgi on osaühingu asukohaks Pikri 5-112, Tallinn. Osaühing ei ole täitnud oma kohustust teavitada äriregistrit oma asukoha muudatusest (

§ 57

). Toimiku materjalide järgi saadeti hoiatusmäärus nii osaühingu aadressil kui ka seaduslikule esindajale elektrooniliselt. 14. septembril 2011 avaldati

§ 60

lg 2 järgi väljaandes Ametlikud Teadaanded teade selle kohta, et osaühing jättis majandusaasta aruande esitamata. Osaühingul oli kohustus esitada majandusaasta aruanded õigel ajal, kuid vaatamata teavitamisele avalikkuse kaudu osaühing oma kohustust ei täitnud ega esitanud ka tähtaja pikendamise taotlust. Avaliku teavitamise ja kandemääruse vahele jäi üle viie kuu, seega oli osaühingul võimalus oma taotlused äriregistrile esitada. Määruskaebuse esitamise ajaks ei olnud nõutud majandusaasta aruannet esitatud ning kandemääruse tühistamiseks ei ole alust. Samuti ei ole alust ennistada sellekohast tähtaega, kuivõrd kandemäärusega on osaühing äriregistrist kustutatud. See, et osaühingul on vara, ei anna alust kandemäärust tühistada.

§ 60

lg 5 järgi, kui pärast äriühingu registrist kustutamist ilmneb, et äriühingul oli vara ja vajalikud on likvideerimisabinõud, võib registripidaja otsustada likvideerimise. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. Määruskaebuses palub osaühing ringkonnakohtu määruse ja maakohtu kandemääruse tühistada ja määruskaebuse rahuldada. Ringkonnakohus rikkus TsMS § 307, kui leidis, et kuivõrd menetlusdokumendid olid avalikult kättetoimetatud, siis oli osaühingul võimalus oma kohustus õigel ajal täita. Menetlusdokumendi võib avalikult kätte toimetada alles siis, kui kõik teised kätteandmise vahendid ei ole tulemust andnud. Kuivõrd osaühing sai hoiatusmääruse kätte
2. aprillil 2012, siis hakkas sellest ajast kulgema ka
3. a majandusaasta aruande esitamise tähtaeg. Kandemääruse tegemise ajaks ei olnud see tähtaeg möödunud, seega ei olnud kandemääruse tegemiseks alust. Isegi juhul, kui kohtu antud tähtaeg oli möödunud, taotles osaühing selle tähtaja ennistamist. Ringkonnakohus leidis põhjendamatult, et kuna osaühing on äriregistrist kustutatud, siis ei ole alust tähtaega ennistada. Äriühingu registrist kustutamine on äärmuslik abinõu. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
4. Kolleegium leiab, et nii ringkonnakohtu määrus kui ka maakohtu kandemäärus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 1 ja § 695 alusel tühistada materiaalõiguse norm väära kohaldamise tõttu. Määruskaebus tuleb rahuldada. 9.

§ 971

lg-s 1 sätestatakse äriühingule kohustus esitada äriregistrile nõuetekohane majandusaasta aruanne kuue kuu jooksul arvates majandusaasta lõppemisest. Majandusaasta aruande esitamata jätmise õiguslikud tagajärjed kehtestatakse

§-s 60.

§ 60

lg 2 järgi, kui äriühing ei ole sama sätte lg-s 1 nimetatud tähtaja jooksul esitanud majandusaasta aruannet ega esitanud ja põhistanud registripidajale mõjuvat põhjust, mis takistab tal aruannet esitamast, võib registripidaja avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded teate majandusaasta aruande esitamata jätmise kohta ettenähtud aja jooksul ning kutsuda äriühingu võlausaldajaid üles teatama oma nõuetest äriühingu vastu ja taotlema likvideerimismenetluse läbiviimist kuue kuu jooksul, alates teate avaldamisest, koos hoiatusega, et vastasel korral võidakse äriühing registrist kustutada likvideerimismenetluseta.

§ 60

lg 3 järgi, kui äriühing sama sätte lg-s 2 nimetatud teate avaldamisest alates kuue kuu jooksul ei ole esitanud registripidajale majandusaasta aruannet ega ole esitanud ja põhistanud registripidajale mõjuvat põhjust, mis takistab tal aruannet esitamast, ning äriühingu võlausaldajad ei ole taotlenud äriühingu likvideerimist, võib registripidaja äriühingu äriregistrist kustutada, järgides

§ 59lg-s 4 sätestatut.

Seega on

§ 60

lg-s 3 sätestatud tingimuste täitmata jätmisel registripidajal õigus otsustada äriühingu registrist kustutamise üle. Juhul kui äriühing jätab seaduses ettenähtud andmed registripidajale esitamata, sätestab

§ 71

registripidajale õiguse ka ettevõtjat trahvida.

§ 33

lg 4 järgi teeb registripidaja kande hiljemalt viiendal tööpäeval pärast kandemääruse allakirjutamist. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 45 lg 2 järgi lõpeb eraõiguslik juriidiline isik tema registrist kustutamisega. Kolleegium märgib, et

§ 60

lg-s 3 sätestatud tähtaja möödumine ei too siiski kaasa sellekohase kande tegemist

§ 33lg 4 järgi ning äriühingu lõppemist.

Viidatud sätte suhtes on erinormiks

§ 60

lg 31, mille kolmanda lause järgi ei tehta äriühingu registrist kustutamise kannet enne, kui on möödunud kohtumääruse või kandemääruse vaidlustamiseks ettenähtud tähtaeg või vaidlustamise korral on kohtumenetlus lõppenud. Eeltoodut arvestades ei ole osaühingut äriregistrist kustutatud ning ekslik on avaldaja taotluse rahuldamata jätmisel ringkonnakohtu märkus selle kohta, et osaühing on äriregistrist kustutatud. 10. Kolleegiumi arvates ei ole praegustel asjaoludel osaühingu registrist kustutamine põhjendatud. Ringkonnakohtul tuli osaühingu määruskaebuse läbivaatamisel analüüsida, kas

§ 60

lg-tes 1 ja 2 sätestatud eeldused, mis annavad registripidajale õiguse kaaluda äriühingu registrist kustutamist, olid praegusel juhul täidetud. Ringkonnakohtu otsuse põhjendustel nähtub toimikust, et osaühingule saadeti hoiatusmäärus registrist kustutamise kohta tema registrijärgsele aadressile, samuti osaühingu seaduslikule esindajale e-kirjaga. Samas tuleneb ringkonnakohtu tuvastatud asjaoludest, et osaühing ei pruukinud hoiatusmäärust kätte saada. Samuti on asjas tuvastatud, et 28. mai 2012. a seisuga on osaühing esitanud registripidajale nõutud 2009. a majandusaasta aruande. Äriregistri andmetel on registripidajale esitatud nii 2009. a majandusaasta kui ka 2010. ja 2011. a majandusaasta aruanded. Kirjeldatud olukorras ei ole kolleegiumi arvates osaühingu registrist kustutamine kooskõlas

§s 60 taotletud eesmärgiga lihtsustada selliste äriühingute, kes reaalselt ei tegutse, registrist kustutamise korda. Praegusel juhul ei saanud ringkonnakohus nõustuda osaühingu registrist kustutamisega, sest enne ringkonnakohtu vaidlusaluse määruse tegemist oli osaühing 2009. a majandusaasta aruande esitanud ning selgitanud ka asjaolusid, mille tõttu jäid nõutud dokumendid registripidajale esitamata. Kolleegium osutab siinkohal äriühingu sundlõpetamise kui äärmusliku abinõu õiguslikele tagajärgedele. Sundlõpetatud äriühingu tegevuse jätkamine ei ole kooskõlas sundlõpetamise eesmärgiga. Lisaks märgib kolleegium, et

§ 60

lg 5 esimese lause järgi, kui pärast äriühingu registrist kustutamist ilmneb, et äriühingul oli vara ja vajalikud on likvideerimisabinõud, võib registripidaja otsustada likvideerimise. See tähendab, et registrist kustutamisel jääksid lahendamata osaühingu vara ja kohustustega seotud küsimused.

1. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause järgi tagastada. Kautsjoni on osaühingu eest tasunud Advokaadibüroo GLIMSTEDT OÜ. Osaühing on kooskõlas TsMS § 149 lg-ga 8 teatanud Riigikohtule, et kautsjon tuleb tagastada Advokaadibüroo GLIMSTEDT OÜ-le.
2. Määruskaebuse rahuldamise tõttu võib osaühing TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel taotleda ringkonnakohtusse esitatud määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist. Muud menetluskulud, mh esindajakulud jäävad TsMS § 172 lg 2 esimese lause järgi osaühingu kanda. Villu Kõve, Peeter Jerofejev, Ants Kull