← Eesti

3-3-1-59-12

Obsah (4)§ 17§ 15§ 14§ 7

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON KOHTUMÄÄRUS 3-3-1-59-12 12. dets

) § 17 lg 1 alusel taotluse Eesti Vabariigi tekitatud kahju hüvitamiseks. Taotluse kohaselt jättis Eesti Vabariik

  1. maiks 2004 üle võtmata Nõukogu
  2. juuli
  3. a direktiivi nr 91/440/EMÜ ühenduse raudteede arendamise kohta art 6 lg 3 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu
  4. veebruar
  5. a direk​tiivi nr 2001/14/EÜ raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõimsuse jaotamise, raudteeinfrastruktuuri kasutus​tasude kehtestamise ja ohutustunnistuste andmise kohta art 4 lg 2, mis võimaldas AS-l ER nõuda taotlejalt tasu õigus​vastaselt; Riigikohus jättis tsiviilasja nr 2-04-1159 menetluse raames kohaldamata EL õiguse, sh ei küsinud Euroopa Kohtult eelotsust; Eesti Vabariik kehtestas/säilitas Eesti liitumisel EL-ga konku​rentsi rikkuva regulatsiooni, mis võimaldas AS-l ER määrata infrastruktuuri kasutustasu EL õigust rikkudes. Justiitsministeerium edastas taotluse p-d 1 ja 3 lahendamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (MKM).
  6. oktoobril 2011 teatas Justiits​ministeerium AS-le Spacecom, et jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.
  7. novembri
  8. a vastusega jättis ka MKM AS Spacecom taotluse rahuldamata.
  9. AS Spacecom esitas
  10. novembril 2011 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Vabariigi tekita​tud varalise kahju eest õiglase hüvitise väljamõistmiseks kohtu äranägemisel.
  11. Vastustajad Justiitsministeerium ning MKM taotle​sid menetluse lõpetamist kaebetähtaja rikku​mise tõttu, kuna kaebajale ei tekkinud kahju Riigikohtu tegevuse tulemusel, vaid AS-ga ER lepingu sõlmimisest, mistõttu kaebaja sai kahjust teada juba septembris 2004 AS-lt ER arve saamisel. Kae​baja leidis juba
  12. oktoobril 2004 MKM-le saadetud kirjas, et kahju tekitaja võib olla riik.

§ 17

lg-st 3 tulenevalt oli kaebetähtaeg kahju hüvitamise taotluse esitamise ajaks möödunud. Kuna kaebaja

  1. a majandus​aasta aruande kohaselt lõpetas ta sama aasta I kvartalis AS ER infra​struktuuri kasutamise, ei saanud direktiivide ülevõtmisega viivitamine enam kaebajale kahju tekita​da. Kaebe​tähtaja ennistamiseks puudub mõjuv põhjus.
  2. Kaebaja vaidles menetluse lõpetamise taotlusele vastu ja esitas kaebetähtaja ennistamise taot​luse. Kaebajale tekkis kahju Riigikohtu
  3. mai
  4. a määrusega, millega jäeti tema kassatsioon​kaebus menetlusse võtmata. Enne ringkonnakohtu otsust tsiviilasjas ei teadnud kaebaja kohustusest tasuda AS-le ER infrastruktuuri kasutustasu. Teada ei olnud, et Eesti kohtud jätavad EL õiguse kohaldamata ning ei küsi Euroopa Kohtult eelotsust. Kohtud ei oleks EL õigust kohaldades tohtinud kaebajat kohustada AS-le ER infrastruktuuri kasutustasu maksma. Seaduse mõttega ei ole kooskõlas olukord, kus isik peab kahju hüvitamise kaebuse riigi vastu esita​ma enne, kui kahju on tekkinud. Juhul kui kaebus ei ole tähtaegne, palus kaebaja tähtaja ennistada, kuna talle ei olnud
  5. maini 2011 teada, kuidas laheneb tsiviilasi nr 2-04-
  7. Tallinna Halduskohtu
  8. aprilli
  9. a määrusega haldusasjas nr 3-11-2682 jäeti menetluse lõpetamise taotlus rahuldamata osas, milles kaebaja taotleb Eesti Vabariigi tekitatud kahju hüvita​mist, mis seisnes Riigikohtu poolt EL õiguse kohaldamata jätmises. Halduskohus jättis tähtaja ennista​mise taotluse rahuldamata ja lõpetas menetluse osas, milles kaebaja taotleb Eesti Vabariigi poolt direktiivi 91/440/EMÜ art 6 lg 3 ning direktiivi 2001/14/EÜ art 4 lg 2 ülevõtmata jätmise ning EL õigust rikkuva regulatsiooni säilitamisega seotud kahju hüvitamist. Määruse põhjendused: 1) Riigikohtu poolt EL õiguse kohaldamata jätmisega tekitatud kahju hüvitamise nõue on tähtaegne. Kohus peab sellel alusel kahju hüvitamise nõuet siiski perspektiivituks, sest Euroopa Kohtu praktika koha​selt ei saa direktiivist tuleneda kohustusi üksikisikutele ja üksikisikud ei saa omavahelistes suhetes direktiividele tugineda; 2) kahju tekkis väidetavalt seetõttu, et 2004.-
  10. a ei määranud raudtee infra​struktuuri kasuta​mise tasu sõltumatu regulaator, vaid infrastruktuuri omanik, AS ER. Juba
  11. septembril 2004 MKM-le esitatud kirjas leidis kaebaja, et AS ER nõuab lubatust tunduvalt suuremat infra​struktuuri kasuta​mise tasu, samas kirjeldas tekkinud olukorra seost puuduliku seadus​andlusega. Hiljemalt sel ajal pidi kaebajale olema selge, et kahju on tekkinud ja selle tekitajaks võis olla riik. Tulenevalt era​õiguse põhimõtetest ei pea kannatanu kahju hüvitamise nõude esitamiseks teadma kõiki kahjuga seonduvaid asjaolusid, vaid piisab küllaldasest infost piisava edulootusega hagi koostamiseks; 3) ka EL õiguse vastase regulatsiooni säilitamisega tekitatud kahjust teadasaamise ajaks tuleb lugeda
  12. a, kuna koos kahjunõudega muutub sissenõutavaks kogu edas​pidi tekkida võiv ette​nähtav kahjunõue. Kaebajal puudus alus eeldada, et tsiviilasjas kohaldatakse direktiivi AS ER suhtes otse, mistõttu puudus põhjus seostada kahjunõude tähtaja kulge​mist tsiviilasja lahenda​misega; 4) kaebetähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks ei ole kaebaja ekslik arusaam kahju tekkimise ajast. Kaebaja on suur äriühing, kellele oli professionaalne õigusabi kättesaadav.
  13. AS Spacecom esitas määruskaebuse, milles palus tühistada halduskohtu määruse punkti 2 ja teha uue määruse, millega jätta rahuldamata menetluse lõpetamise taotlus, järgmistel põhjustel: 1) halduskohus lähtus ekslikust eeldusest, et EL õigusega kooskõlas oleva tulemuseni jõudmiseks tulnuks tingimata direktiivi otse kohaldada. Tsiviilasjas pidanuks kohtud tõlgendama sise​riiklikku õigust kooskõlas direktiividega. Samas olnuks direktiive võimalik ka otse kohaldada, sest nendega ei oleks AS-le ER pandud kohustusi. Selle käsitlusega mittenõustumisel tuleks küsida Euroopa Kohtult eel​otsust, kas direktiivi põhimõtteid saab kohaldada, kui sellega ei panda isikule kohustusi, või kuidas mõjutab antud juhul riigi osalus eraõiguslikus juriidilises isikus direk​tiivi kohaldamist. Direktiivi​dest tuleneb üheselt, et infrastruktuuri kasutustasu peab määrama sõltu​matu organ. Kaebaja ei saanud enne tsiviilasja lahendi jõustumist teada, et kohtud jätavad EL õiguse kohaldamata; 2) halduskohtu määrusega on meelevaldselt riigi poolt tekitatud kahjuks loetud kahju, mille kaeba​jale tekitas AS ER. Kaebaja ei saanud enne
  14. maid 2011 olla teadlik, et kohus mõistab kaebajalt välja EL õiguse vastaselt määratud infrastruktuuri kasutamise tasu, ei nõustu kaebaja käsitlusega ning jätab tasaarvestuse vastuväite hindamata. Seaduse mõttega ei ole koos​kõlas olu​kord, kus isik peab kaebuse riigi vastu esitama enne, kui on selge, kas talle on üldse kahju tekkinud; 3) alternatiivina taotleb kaebaja kaebetähtaja ennistamist. Ennistamise aluseks on, et isikult ei saa eeldada kahju hüvitamise kaebuse esitamist, kui on võimalus, et talle tsiviilasja lahendi tulemusena kahju ei tekigi. Tegemist on Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-53-07 kirjeldatuga sarnase olu​korraga – kaebajal oli põhjendatud lootus, et tsiviilkohus kõrvaldab võimaliku kahju.
  15. Justiitsministeerium nõustus halduskohtu määruse põhjendustega ning palus jätta määrus​kaebuse rahuldamata.
  16. MKM palus jätta määruskaebuse rahuldamata, põhjendades oma seisukohta järgnevalt: 1) tsiviilasjas nr 2-04-1159 oli tegu eraõigusliku lepingulise vaidlusega kahe eraõigusliku isiku vahel, mille tingis lepingu rikkumine (teisele poolele kokkulepitud tasu maksmata jätmine). Kohtud leidsid õigesti, et Euroopa Kohtult eelotsuse küsimine ei omaks mõju pooltevahelise lepingulise vaidluse lahendamisel. Halduskohus viitas Euroopa Kohtu praktikale, mille kohaselt ei oleks direk​tiive saanud otse kohaldada AS ER kahjuks. Kohustus lepingut täita tekkis kaebajal juba lepingu sõlmimisel; 2) kohus märkis õigesti, et hiljemalt septembris 2004 pidi kaebajale olema selge kahju tekkimine ja riik võimaliku vastustajana. Kohtud ei ole segamini ajanud AS ER ja riigi tekitatud kahju – kaebaja käsitleb kahjuna AS ER arvestatud kasutustasu, mida kaebaja peab käes​oleva asjas riigi tekitatud kahjuks. Kaebajal oli võimalik asuda oma väidetavalt rikutud õigusi riigi vastu kaitsma, taotledes vajadusel kohtumenetluse peatamist; 3) esitatud ei ole ühtegi mõjuvat põhjust kaebetähtaja ennistamiseks.
  17. Tallinna Ringkonnakohus jättis
  18. mai
  19. a määrusega haldusasjas nr 3-11-2682 AS Spacecom määrus​kaebuse rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata. Määruse põhjendused: 1) ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega korda neid; 2) kaebaja taotleb kahju hüvitamist kahel erineval alusel – esmalt kohtute poolt tsiviilasjas nr 2-04-1159 EL õiguse kohaldamata jätmine, sh eelotsuse küsimata jätmine (õigusemõistmisel tekitatud kahju,

§ 15

), teiseks direktiivi ülevõtmata jätmine ja EL õigusega vastuolus oleva regulatsiooni säilitamine Eesti Vabariigi poolt (õigustloova aktiga või selle andmata jätmisega teki​tatud kahju,

§ 14

); 3) õigusemõistmisega tekitatud kahju osas on kaebajal võimalik esitada vastuväited halduskohtu seisukohtadele edasises menetluses. Määruskaebuse lahendamisel ei oma need väited tähendust, mis​tõttu puudub ringkonnakohtul ka vajadus küsida Euroopa Kohtult eelotsust; 4) juba

  1. septembri
  2. a kirjas taotles kaebaja MKM-lt õiglase ja mõistliku infrastruktuuri kasutustasu määramist, viidates Riigikohtu lahendile, mille kohaselt on täitevvõimul kohustus anda seaduse täitmiseks määrusi. Seega pidi kaebaja möönma, et AS ER nõutava tasu ja mõist​liku tasu vahe on tema võimalik kahju. Kirjast nähtub ka kaebaja järeldus, et kahju tekkimine sai võimalikuks õigustloova akti puudumise tõttu; 5) kaebuse esitamise eelduseks ei ole asjaolu, et jõustunud kohtuotsuse või haldusaktiga oleks tuvastatud kahju tekkimine. Kahju ja selle eeldused tuvastatakse kohtumenetluse käigus. Kaebuse esitamise ajaks peab kaebajal olema piisavalt teavet kahju tekki​mise kohta, et esitada küllaldaste eduväljavaadetega kaebus. Riigi tegevuse tõttu kahju tekki​mise võimalus pidi kaebajale olema selge juba
  3. septembri 2004 kirja koostades; 6) kaebusest ei nähtu mõjuvaid põhjuseid kaebetähtaja ennistamiseks. Riigikohtu lahendatud asjas nr 3-3-1-53-07, millele kaebaja viitas, oli isikul põhjendatud alus eeldada kahju vältimist, kuna kahju tekitanud haldusakt tühistati ning isik võis loota, et haldusorgan kõrvaldab tekkinud tagajärjed oma initsia​tiivil – seega oli haldusorgani tegevuse õigusvastasus tuvastatud ja isik võis eeldada kahju tekkimata jää​mist. Tsiviilasjas nr 2-04-1159 ei olnud hagiavalduse eeldusena tuvastatud riigi tegevusetust ning kaebajal polnud põhjust eeldada, et tsiviilkohtumenetluse tulemusena vabastatakse ta kohustusest lepingut selles näidatud tingimustel täita. Samas Riigikohtu lahendis kirjeldati ana​loogilise juhuna olukorda, kus üürnik kaasati kolmanda isikuna kohtumenetlusse õigusvastaselt tagas​tatud elamu tagasisaamiseks linna omandisse ning isikule ei saanud ette heita seda, et ta ei pöördu​nud kohtusse kahju hüvitamise kaebusega ajal, mil polnud veel selge, kas linna hagi rahuldatakse. Seega sai linn elamu omandiõiguse tagasi alles kohtumenetluse tulemusena. Erinevalt kirjeldatud olu​korrast tekkis kaebajal kohustus maksta infrastruktuuri kasutustasu AS-ga ER sõlmi​tud lepingust ning see kohustus tekkis sõltumata sellest vabanemiseks algatatud kohtumenetlusest. Tsiviilasja tulemusena oli võimalik kaebaja tasu maksmise kohustusest vabane​mine, kuid kaebajal puudus põhjendatud ootus, et kohtuasi lahendatakse tema kasuks. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  4. AS Spacecom esitas Riigikohtule määruskaebuse, kus palub ringkonnakohtu määruse tühis​- tada ja teha uue määruse, millega jätta rahuldamata vastustajate taotlus menetluse lõpetamiseks kaebe​tähtaja rikkumise tõttu või alternatiivselt, kui kohus peaks leidma, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes, kaebetähtaeg ennistada, lugeda kaebus tähtaegseks ning jätkata asja menetlemist. Määruskaebuse põhjendused on järgmised: 1) ringkonnakohus jättis käsitlemata kaebaja väited selle kohta, et halduskohus kohaldas ebaõigesti EL õigust, võttis seetõttu ebaõigesti sisulise seisukoha ühe nõude perspektiivituse kohta ning leidis sellele ebaõigele sisulisele seisukohale tuginedes, et kaebaja teised nõuded on esitatud tähtaega rikkudes. Seejuures ei antud kaebajale võimalust esitada kohtu perspektiivitust puudutavale seisu​kohale vastuväiteid. Juhul kui kohus leiab, et kaebaja teiste nõuete tähtaegsus sõltub kaebaja kolmanda nõude sisulisest lahendist, tuleb menetluse lõpetamise taotlus jätta rahuldamata ja lahen​dada nõuded sisuliselt – vastasel korral võib menetluse lõpetamine osutuda kohtumenetluse hilise​mas faasis valeks. Hinnangu andmisel õigusemõistmisel tekitatud kahju nõude perspektiivikusele võib vajalikuks osutuda Euroopa Kohtult eelotsuse küsimine; 2) kohaldada tulnuks

§ 7

lg-st 1 tulenevat ja Riigikohtu praktikas edasi arendatud põhi​mõtet, et isik peab enne kahjunõude esitamist kasutama teisi õiguskaitsevahendeid kahju välti​miseks. Kohtute etteheide käesolevas asjas, et kaebaja pidanuks kohe esitama kahjunõude, on selle põhimõttega vastuolus. Ennetava, n-ö igaks juhuks kahjunõude esitamise kohustus tähendaks sisu​liselt, et isik peaks suvaliselt esitama hagi või kaebuse, maksma sellelt riigilõivu ja siis menetlus peatataks, kuni selgub, kas kahju tegelikult tekkis või mitte – selline käsitlus ei ole ratsionaalne; 3) tähtaja ennistamiseks on mõjuv põhjus see, et isik kasutas vastavalt

-s sätestatud kohustu​sele teisi õiguskaitsevahendeid kahju vältimiseks. Samuti ei saa eeldada, et isik enne seda, kui on teada, kas kahju üldse tekib (st milline on tsiviilasja lahend), esitaks kahjunõude riigi vastu; 4) käesolev asi on sarnane olukorraga lahendis nr 3-3-1-53-07, kus Riigikohus sedastas, et eksistee​ris ajavahemik, mil kannatanul oli põhjendatud lootus, et talle väidetavalt tekkinud kahju kõrvalda​takse, kujunenud olukorras polnud kahju pöördumatu ning linnavalitsusel oli kohustus see kõrval​dada (p 10). Ka käesoleval juhul oli kaebajal põhjendatud lootus, et tsiviilkohus kõrvaldab võima​liku kahju, kahju ei olnud pöördumatu. Kaebaja võis eeldada, et tsiviilasjas tehakse EL õigusega kooskõlas olev lahend.

  1. Justiitsministeerium palub jätta määruskaebuse rahuldamata.
  2. MKM vaidleb AS Spacecom määruskaebusele vastu järgnevatel põhjustel: 1) halduskohus otsustas oma määruses kõigepealt, et kaebus õigusemõistmisega tekitatud kahju hüvitamiseks on tähtaegne, seejärel ei võtnud siduvat seisukohta nõude perspektiivituse kohta, vaid andis sellele üksnes oma hinnangu ja sedastas, et kaebajal on võimalik kohtumenetluse kestel oma seisu​koht esitada, ning määruse teises osas võttis eelnevast sõltumatult seisukoha kaebaja ülejäänud nõuete tähtaegsuse kohta. Kaebaja selleteemalised etteheited kohtutele ei ole põhjendatud; 2) AS Spacecom tasus
  3. juulil 2004 AS-le ER arve nr 91056271, mis oli koostatud vastavalt Raudteeameti peadirektori kohusetäitja
  4. detsembri
  5. a käskkirjaga nr 227 kehtesta​tud "Raud​teeinfrastruktuuri kasutamise tasu arvestamise metoodikale". Samal kuupäeval saatis AS Spacecom AS-le ER kirja, millest nähtub, et arvel märgitud summa on AS Spacecom arvates ebaõige ning et AS Spacecom käsitleb seda summat kahjuna. Seega kandis AS Spacecom väidetava kahju reaalselt juba juulis 2004, mistõttu on ebaõige kaebaja väide, nagu ei oleks ta enne kohtu​otsuse jõustumist tsiviilasjas kahjust teada saanud. Kahjust teadasaamist
  6. aastal kinnitab ka kaebaja
  7. septembri
  8. a kiri MKM-le; 3) AS Spacecom esitas
  9. a septembris tõepoolest hagi AS ER vastu infrastruktuuri tasu suuruse tuvastamiseks ja lepingu täitmisele kohustamiseks, kuid
  10. juuni
  11. a määrusega tsiviilasjas nr 2-04-1159 lõpetas kohus selle hagi osas menetluse AS Spacecom avalduse alusel hagist loobumiseks. Seega ei ole ka kaebaja ise käsitlenud nimetatud hagi esmase õiguskaitse​vahendina riigi poolt kahju tekitamise vältimiseks. Samuti ei saa viidatud tsiviil​vaidlust pidada esmaseks õiguskaitsevahendiks seetõttu, et tegemist on kahe eraõigusliku isiku vahelise lepingu täitmisega seonduva vaidlusega ning vastustaja ei olnud asja menet​lusse kaasatud. Lisaks ei mõjuta

§ 7

lg 1 mõistes esmaste õiguskaitsevahendite kasutamine või kasutamata jätmine kaebe​tähtaega. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

  1. AS Spacecom taotleb kahel erineval alusel kahju hüvitamist – esiteks jätsid kohtud kaebaja hinnangul tsiviilasja nr 2-04-1159 lahendamisel õigusvastaselt kohaldamata EL õiguse ja taotlemata eelotsuse ning teiseks on Eesti Vabariik kaebajale väidetavalt kahju tekitanud EL direktiivide õige​aegselt ülevõtmata jätmise ja EL õigusega vastuolus oleva regu​latsiooni säilitamisega. Esimesel juhul on kaebaja väitel talle tekitatud kahju õigusemõistmisel. Teisel juhul on kaebaja väitel tege​mist õigustloova akti või selle andmata jätmisega tekitatud kahjuga. Halduskohus luges kohtulahendiga tekitatud kahju osas kahjunõude tähtaegseks, kuid lõpetas teise nõude osas menetluse kaebetähtaja ületamise tõttu. Kaebaja väitel sai ta õigustloova akti andmata jätmisega tekitatud kahjust teada alles pärast tsiviilasja lahendi jõustu​mist, sest seni oli tal põhjen​datud lootus, et kahju õnnestub ära hoida (tsiviilasi laheneb tema kasuks). Seetõttu peab kaebaja ka seda nõuet tähtaegseks. Alternatiivina palub kaebaja kaebetähtaja ennistada, kuna tähtaja mööda​laskmine on tingitud esmase õiguskaitse​vahendi kasutamisest. Esmase õiguskaitsevahendina käsitleb kaebaja maakohtule hagi esitamist AS ER vastu.
  2. Kolleegiumi hinnangul on haldus- ja ringkonnakohus menetluse õigustloova aktiga tekitatud kahju osas õigesti lõpetanud ning määruskaebuse väited ei anna alust halduskohtu ja ringkonna​kohtu määruste tühistamiseks. 16.

§ 17

lg 3 kohaselt tuleb kahju hüvitamise taotlus või kaebus esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, sõltu​mata teada saamisest aga 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arva​tes. Halduskohtumenetluse seadustiku

  1. detsembrini 2011 kehtinud redaktsiooni (HKMS vr) § 9 lg 4 järgi võis kaebuse avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamiseks esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kaebuse esitaja kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, kuid mitte hiljem kui kümne aasta jooksul kahju tekitanud avaliku võimu kandja tegevusest või tegevusetusest, sealhulgas haldusakti andmisest või toimingu soorita​misest arvates. Euroopa Kohus ei ole kolmeaastast tähtaega kahju hüvitamise nõude esitamiseks pidanud ebamõistlikuks (vt nt Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas C-445/06: Danske Slagterier, p 32). Kaebaja leiab, et talle on kahju tekitatud sellega, et aastatel 2004-2005 ei määranud raudtee infra​struktuuri kasutustasu sõltumatu regulaator, vaid infrastruktuuri omanik (AS ER). Nimetatud rikku​misest oli kaebaja aga teadlik juba
  2. aastal, kui ta väitis MKM-le
  3. septembril 2004 esitatud taot​luses infrastruktuuri kasutamise tasu määramiseks ja AS-le ER ettekirjutuse tegemiseks (I kd, tl 158 jj), et AS ER nõutav raudtee infrastruktuuri kasutustasu on liiga kõrge ning et selline olu​kord on tekkinud seoses puuduliku õigusloomega. Samas viitas AS Spacecom AS-lt ER
  4. juulil 2004 saadud arvele, millega viimane nõudis raudtee infrastruktuuri kasutustasu püsikulude eest perioodil
  5. mai 2004 –
  6. august
  8. Vastavalt AS Spacecom ja AS ER vahel sõlmitud lepingu p-le 11.1 kohustus AS Spacecom tasuma lepingust tulenevad tasud AS-le ER viimase poolt esitatud arve alusel kümne kalendri​päeva jooksul arvates arve esitamisest. Seega ei tekkinud kaebajal tasu maksmise kohustust mitte tsiviil​asjas kohtulahendi jõustumisel, vaid juba arve saamisel. MKM-le esitatud taotlusest näh​tuvalt seos​tas AS Spacecom juba
  9. a septembris eba​mõistlikult kõrget kasutustasu puudustega õigus​loomes. Kolleegium on seisukohal, et praegu vaadeldavat kahjunõuet arvestades pidi kaebaja juba AS-lt ER esimese raudtee infrastruktuuri kasutustasu arve saamisel mõistma, et talle on Eesti Vaba​riigi poolt direktiivi ülevõtmata jätmise tõttu tekkinud kahju. Kohtud on õigesti asunud seisukohale, et koos kahju hüvitamise nõudega hakkab kaebetähtaeg kulgema ka edaspidi tekkida võiva ettenähtava kahju osas. Selline seisukoht on kooskõlas Euroopa Kohtu praktikaga (Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas C-445/06: Danske Slagterier, p 49). Esimese AS-lt ER saadud arve põhjal pidi kaebaja ette nägema, et ka lepingu kehtivuse jooksul edaspidi esitatavate arvetega nõuab AS ER tõenäoliselt suuremat tasu, kui selle oleks määranud sõltumatu regulaator. Samuti oli kaebajale juba
  10. aastal teada, et MKM kehtestatud uus metoodika jõustub alles
  11. aastal. Järelikult oli kahju hüvitamise nõude esita​mise tähtaeg
  12. aastaks möödunud.
  13. Kolleegiumi hinnangul puudub alus kaebetähtaja ennistamiseks. HKMS vr § 12 lg 3 teise lause alusel rahuldab halduskohus tähtaja ennistamise taotluse, kui ta loeb tähtaja möödalastuks mõjuval põhjusel. Nõustuda tuleb kohtute seisukohaga, et kaebusest ega kaebaja hilisematest aval​dustest ei nähtu mõjuvaid põhjuseid tähtaja ennistamiseks. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu ana​lüüsiga Riigikohtu varasemates lahendites käsitletud ennistamise aluste kohaldamatusest käes​olevas asjas ega pea vajalikuks seda korrata. Advokaadi õigusabi kasutava äriühingu ekslikku arusaama õigusest ning kahju tekkimise ajast ei saa pidada kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks. Kolleegium on seisukohal, et AS Spacecom esitatud hagi tsiviilasjas nr 2-04-1159 ei saa käsitada esmase õiguskaitsevahendina riigivastutuse seaduse mõttes. Kuigi Riigikohus on oma praktikas pidanud võimalikuks esmaste õiguskaitsevahenditena käsitada lisaks vaidele või halduskohtusse pöördu​misele ka muid õiguskaitsevahendeid (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus haldusasjas nr 3-3-1-33-04, p 15), peavad sellised õiguskaitsevahendid siiski olema suunatud avaliku võimu kahju põhjustava tegevuse takistamisele. Tsiviilasjas nr 2-04-1159 oli vaidlus kaebaja ja teise era​õigusliku isiku (AS ER) vahel ning see ei olnud suunatud riigi tegevuse mõjutamisele.
  14. Kolleegium märgib, et ringkonnakohtul puudus vajadus käsitleda seda osa halduskohtu mää​- rusest, mis puudutas õigusemõistmisel tekitatud kahju hüvitamise nõude perspektiivi. Kuivõrd see nõue on endiselt halduskohtu menetluses, on kaebajal võimalus esitada kohtule oma vastuväited. Direktiivi ülevõtmata jätmisega tekitatud kahju hüvitamise nõude tähtaega ei mõjuta tsiviilasja perspektiivikus – nagu kolleegium eespool leidis, algas selle kahjunõude esitamise tähtaeg juba enne tsiviilasja menetlust. See​tõttu puudub vähemalt kohtumenetluse praeguses etapis vajadus taotleda Euroopa Kohtult eelotsust.
  15. Eeltoodud põhjendustel jätab Riigikohus AS Spacecom määruskaebuse rahuldamata ning Tallinna Ringkonnakohtu
  16. mai
  17. a määruse muutmata. Määruskaebuse esitamisel tasutud kautsjon tuleb halduskohtumenetluse seadustiku alates
  18. jaanuarist 2012 kehtiva redaktsiooni § 107 lg 4 alusel arvata riigituludesse. Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.