← Eesti

3-1-1-59-12

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis 3-1-1-59-12

  1. detsember 2012 Eesistuja Jüri Ilvest, liikmed Eerik Kergandberg ja Lea Kivi Süüdimõistetu Konstantin Jeršovi (Jeršov) karistuse täitmisele pööramine Tartu Maakohtu
  2. detsembri
  3. a ja Tartu Ringkonnakohtu
  4. jaanuar
  5. a määrused kriminaalasjas nr 1-08-4025 Konstantin Jeršovi kaitsja vandeadvokaat Karl Saavo määruskaebus Prokuratuur, esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Ene Timmi
  6. mai
  7. a, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  8. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
  9. jaanuari
  10. a määrus, millega jäeti Konstantin Jeršovi kaitsja määrusekaebus Tartu Maakohtu
  11. detsembri
  12. a määruse peale läbi vaatamata ja saata määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule sisuliseks arutamiseks.
  13. Määruskaebus rahuldada osaliselt. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  14. Tartu Maakohtu
  15. juuli 2008 otsusega mõisteti Konstantin Jeršov süüdi KarS § 424, § 329 ja § 199 lg 2 p-de 4 ja 8 järgi ning karistati KarS § 64 lg 1 ja § 65 lg 1 alusel vangistusega 3 aastat ja 6 kuud. Karistuse kandmise aja alguseks määrati
  16. november 2007 ja lõpuks
  17. mai
  19. Harju Maakohtu
  20. detsembri 2010 määrusega vabastati K. Jeršov tingimisi enne tähtaega karistuse kandmisest katseajaga 1 aasta ja teda kohustati katseajal järgima KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid ning § 75 lõigetes 2 ja 4 sätestatud kohustusi: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, asuda tööle või võtta end töötukassas arvele kahe nädala jooksul pärast vabanemist, mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt luba taotlemata ja läbida sotsiaalprogramme, kui kriminaalhooldaja seda pakub. K. Jeršov vabanes vangistusest
  21. detsembril
  23. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond esitas
  24. novembril 2011 Tartu Maakohtule erakorralise ettekande K. Jeršovi karistuse täitmisele pööramiseks põhjusel, et K. Jeršov on rikkunud Harju Maakohtu
  25. detsembri 2010 määrusega määratud lisakohustusi mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ja mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt luba taotlemata. Kriminaalhooldajale sai teatavaks, et K. Jeršovile on
  26. augustil 2011 tehtud meditsiiniline uuring joobeseisundi tuvastamiseks. Tartu Politseiprefektuuri
  27. novembri 2011 vastuse järgi on K. Jeršov arsti ettekirjutuseta tarvitanud narkootilisi aineid - amfetamiini ja metamfetamiini. Samuti on K. Jeršov suhelnud kriminaalkorras karistatud isikutega - K. L.-iga ja D. A.-ga - ilma selleks ametnikult luba taotlemata.
  28. Tartu Maakohtu
  29. detsembri 2011 määrusega tühistati vangistuse tingimisi kohaldamata jätmine ja K. Jeršov saadeti Tartu Maakohtu
  30. juuli 2008 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa, s.o 5 kuud ja 11 päeva ärakandmisele, kuna ta on kriminaalhoolduse ajal rikkunud temale KarS § 75 lg 2 alusel määratud kohustusi mitte tarvitada narkootilisi aineid ja mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt luba taotlemata. Kandmata karistuse osa on 5 kuud ja 11 päeva ning see pööratakse täitmisele viivitamatult ja kandmata karistuse osa kandmisele asumist loetakse
  31. detsember
  33. K. Jeršovi kaitsja vandeadvokaat Karl Saavo esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles taotles maakohtu määruse tühistamist ja K. Jeršovile Tartu Maakohtu
  34. juuli 2008 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa täitmisele pööramata jätmist.
  35. Tartu Ringkonnakohtu
  36. jaanuari 2012 määrusega jäeti kaitsja määruskaebus KrMS § 385 p 26 alusel läbi vaatamata, kuna alates
  37. septembrist 2011 ei saa esitada määruskaebust KrMS § 427 lg 2 ja § 428 alusel süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele pööramise küsimuses tehtud määruse peale. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  38. Ringkonnakohtu määruse peale esitas määruskaebuse K. Jeršovi kaitsja K. Saavo, kes leiab, et kohus on määrust tehes rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust, kuna kohtumääruse resolutiivosa on vastuolus lahendi põhiosaga (KrMS § 339 lg 1 p 8) ja on ka sisuliselt väär, sest vaidluse esemeks pole prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise määrus (KrMS § 385 p 15). Kaitsja taotleb Tartu Ringkonnakohtu
  39. jaanuari 2012 kohtumääruse tühistamist ja kriminaalasi Tartu Ringkonnakohtule arutamiseks saatmist.
  40. Määruskaebuse vastuses leiab Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Ene Timmi, et ringkonnakohtu määruses KrMS § 385 p-le 15 tehtud viide on ilmselgelt üksnes trükiviga, mis ei moonuta määruse arusaadavust ega mõjuta lahendist johtuvaid tagajärgi. Seega ei esine antud juhul KrMS § 339 lg 1 p-s 8 nimetatud kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist ja määruskaebus tuleks jätta menetlusse võtmata, kuna puudub kassatsiooni alus. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  41. Kriminaalkolleegium vaatas määruskaebuse
  42. mail 2012 kirjalikus menetluses läbi. Samal ajal oli kolleegiumi menetluses kriminaalasi nr 3-1-1-18-12, milles tõusetus analoogiline õiguslik küsimus - kas KrMS § 385 p-s 26 sisalduv piirang, mis välistab määruskaebuse esitamise KrMS § 427 lg 2 alusel süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele pööramise küsimuses tehtud määruse peale, võib olla põhiseadusega vastuolus. Kuna kriminaalasi nr 3-1-1-18-12 oli kriminaalkolleegiumi
  43. märtsi
  44. a määrusega antud arutada Riigikohtu üldkogule, lükkas kolleegium
  45. mai 2012 määrusega käesoleva asja läbivaatamise edasi kuni üldkogu lahendi tegemiseni asjas nr 3-1-1-18-
  47. Riigikohtu üldkogu
  48. juuli 2012 otsusega tunnistati KrMS § 385 p 26 põhiseadusvastaseks ja kehtetuks osas, milles see ei võimalda esitada määruskaebust maakohtu täitmiskohtuniku poolt KrMS § 427 lg 2 alusel tehtud määruse peale, millega pööratakse tingimisi kohaldamata jäetud vangistus KarS § 74 lg 4 alusel täitmisele. Samas ei võtnud üldkogu seisukohta, kas KrMS § 385 p 26 on põhiseadusele vastav osas, milles see ei võimalda esitada määruskaebust maakohtu täitmiskohtuniku poolt KrMS § 427 lg 2 alusel tehtud määruse peale, millega pööratakse tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastatu karistuse kandmata osa KarS § 76 lg 5 alusel täitmisele.
  49. Kriminaalasjaga nr 3-1-1-59-12 samaaegselt oli kriminaalkolleegiumi menetluses ka kohtuasi nr 3-1-1-45-
  50. Mõlemas nimetatud kriminaalasjas oli kolleegiumil kahtlus just küsimuses, kas KrMS § 385 p 26 on põhiseadusele vastav osas, milles see ei võimalda esitada määruskaebust maakohtu täitmiskohtuniku poolt KrMS § 427 lg 2 alusel tehtud määruse peale, millega pööratakse tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastatu karistuse kandmata osa KarS § 76 lg 5 alusel täitmisele. Sel põhjusel andis kolleegium
  51. augusti 2012 määrusega kriminaalasja nr 3-1-1-45-12 lahendada Riigikohtu üldkogule. Eeltoodule tuginedes tegi kolleegium
  52. augustil 2012 arutatavas asjas määruse, millega lükati asja läbivaatamine edasi kuni üldkogu lahendi tegemiseni asjas nr 3-11-45-
  54. Riigikohtu üldkogu
  55. novembri 2012 otsusega tunnistati KrMS § 385 p 26 põhiseadusvastaseks ja kehtetuks osas, milles see ei võimalda esitada määruskaebust maakohtu täitmiskohtuniku poolt KrMS § 427 lg 2 alusel tehtud määruse peale, millega pööratakse tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastatu karistuse kandmata osa KarS § 76 lg 5 alusel täitmisele.
  56. Juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 361 lg 1 p-st 6, ja Riigikohtu üldkogu
  57. novembri
  58. a otsusest kriminaalasjas nr 3-1-1-45-12, Riigikohtu kriminaalkolleegium tühistab Tartu Ringkonnakohtu
  59. jaanuari
  60. a määruse ja määruskaebust osaliselt rahuldades saadab asja ringkonnakohtule sisuliseks arutamiseks. Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg, Lea Kivi

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.