Obsah (6)

§ 701§ 191§ 6§ 182§ 186§ 149

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-2-1-164-12 Määruse kuupäev Tartu, 19. detsember 2012. a Kohtukoosseis Eesistuja Ants Kull, liikmed Henn Jõks ja Lea Laarmaa Kohtuasi Osaühin

) § 181 lg-d 1 ja 2 ning § 186 lgd 1 ja

1. Ringkonnakohus kontrollis kostja ja tema abikaasa kinnisvara, äriühingutesse kuulumist ja mootorsõidukite olemasolu ning leidis, et kostja majanduslik seisund võimaldab tal riigilõivu tasuda, kuid seda (tulenevalt summa suurusest) osade kaupa. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
2. Kostja palub määruskaebuses ringkonnakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega menetlusabi taotlus rahuldada. Samas palub kostja tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks ja jätta kohaldamata RLS § 57 lg-d 1 ja 22 koostoimes lisaga 1 osas, milles tsiviilasjas hinnaga 159 779 eurot 12 senti kuni 191 734 eurot 94 senti tuleb apellatsioonkaebuselt tasuda riigilõivu 8303 eurot 51 senti. Ringkonnakohus leidis ekslikult, et kostja majanduslik seisund võimaldab tal riigilõivu tasuda. Kostja vastu on
3. juunil 2012 algatatud täitemenetlus, mille kohaselt tuleb kostja sissetulekutest kinni pidada 40 678 eurot 73 senti. Ringkonnakohus ei saanud menetlusabi andmise otsustamisel lähtuda sellest, kui palju raha on tema abikaasa arvelduskontol. Samuti ei saa arvestada autode kasutusõigusega, millel pole rahaks konverteeritavat väärtust, ning äriühingu osadega, mida ei saa kiirkorras raha eest võõrandada. Kohtu nõutud riigilõiv on ülemäära suur ning piirab kostja põhiseaduslikku õigust pöörduda vaidluse lahendamiseks kohtu poole.
4. Vastuses määruskaebusele vaidles hageja sellele vastu, leides, et nõutud riigilõiv on põhiseaduspärane ning kostja taotlus tuleb jätta rahuldamata. Hageja palub juhul, kui algatatakse põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus, anda asi lahendamiseks Riigikohtu üldkogule. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
5. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb

§ 701

lg 3 esimese ja teise lause alusel tühistada ja asi tuleb saata ringkonnakohtule kostja menetlusabi taotluse uueks läbivaatamiseks. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

1. Kolleegium märgib esmalt, et kostjal on kaebeõigus ringkonnakohtu määruse peale tervikuna, kuigi määruse resolutsiooniga (vastavalt p-d 1 ja 2) on lahendatud nii kostja menetlusabi taotlus kui ka kohustatud kostjat tasuma riigilõiv kolme võrdse osamaksena (kaebuse käiguta jätmine). Ringkonnakohtu vaidlusalune määrus on sisuliselt siiski terviklik määrus, millega on rahuldatud menetlusabi taotlus (vt selle kohta
2. juunil 2012 tsiviilasjas nr 3-2-1-58-12 tehtud Riigikohtu määruse p 8). Menetlusabi taotluse osalise rahuldamata jätmise peale saab esitada määruskaebuse

§ 191lg 1 esimese lause kohaselt.

1. Maakohus rahuldas hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 172 561 eurot 45 senti (2 700 000 krooni) ja viivise 172 561 eurot 45 senti. Tsiviilasja hind oli esimeses kohtuastmes 172 561 eurot 45 senti. Kostja vaidlustas maakohtu otsuse täies ulatuses. Tsiviilasja hind, millelt tuli tasuda apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu oli RLS § 57 lg 22 kohaselt 172 561 eurot 45 senti (vt ka Riigikohtu
2. oktoobri
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-73-10, p 71; Riigikohtu
4. oktoobri
5. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-62-10, p 25; Riigikohtu
6. märtsi
7. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-3-11, p 10). Alates
8. jaanuarist 2011 kehtiva RLS § 57 lg 1 järgi tasutakse hagiavalduse esitamisel riigilõivu lähtuvalt hagihinnast RLS lisa 1 järgi või kindla summana. Sama paragrahvi lg 22 järgi (
9. jaanuarist 2011 kuni
10. juunini 2012 kehtinud sõnastuses) tuleb apellatsioonkaebuse esitamisel tasuda riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades apellatsioonkaebuse ulatust. Sama tuleneb kuni
11. detsembrini 2010 kehtinud RLS § 56 lg-test 1 ja 19.

§ 6

järgi tuleb tsiviilasjas teha menetlustoiming toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Hagiavaldus esitati

1. märtsil
2. Kuni
3. detsembrini 2010 kehtinud RLS lisa 1 tabeli (alates
4. jaanuarist 2009 kuni
5. detsembrini 2010 kehtinud sõnastuses) kohaselt pidi hageja hagiavalduse hinnaga 250 000 kuni 3 000 000 krooni esitamisel tasuma riigilõivu 130 000 krooni (8308 eurot 51 senti). Kostja esitas apellatsioonkaebuse
6. aprillil
7. Alates
8. jaanuarist 2011 kehtiva RLS lisa 1 tabeli (
9. jaanuarist 2011 kuni
10. juunini 2012 kehtinud sõnastuses) järgi tasutakse tsiviilasjas hinnaga 159 779 eurot 12 senti kuni 191 734 eurot 94 senti riigilõivu 8303 eurot 51 senti.
11. Kostja tugineb määruskaebuses muu hulgas sellele, et 8308 euro 51 sendi suurune riigilõiv on ülemäära suur ning piirab tema põhiseaduslikku õigust pöörduda vaidluse lahendamiseks kohtu poole. Kostja palub tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks ja jätta kohaldamata RLS § 57 lg-d 1 ja 22 koostoimes lisaga 1 osas, milles tsiviilasjas hinnaga 159 779 eurot 12 senti kuni 191 734 eurot 94 senti tuleb apellatsioonkaebuselt tasuda riigilõivu 8303 eurot 51 senti. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on
12. oktoobril 2012 kohtuasjas nr 3-4-1-14-12 tehtud otsusega tunnistanud alates
13. jaanuarist 2011 kehtiva RLS § 57 lg-d 1 ja 22 koostoimes lisaga 1 (
14. jaanuarist 2011 kuni
15. juunini 2012 kehtinud sõnastuses) põhiseadusega vastuolus olevaks osas, milles tsiviilasjas hinnaga 159 779 eurot 12 senti kuni 191 734 eurot 94 senti tuli apellatsioonkaebuselt tasuda riigilõivu 8308 eurot 51 senti. Kuivõrd kõnealune õigusnorm on tunnistatud põhiseadusega vastuolus olevaks, tuleb jätta see kohaldamata.
16. Riigikohus on
17. aprillil 2012 tsiviilasjas nr 3-2-1-37-12 tehtud määruse p-s 12 leidnud, et kui tasutava lõivu suuruse määramise aluseks olnud regulatsioon on põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistatud, saab kohus ka väljaspool põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust määrata põhiseaduspärase riigilõivu. Eeltoodust nähtuvalt (otsuse p 11) tuli apellatsioonkaebuse esitamise ajal tasuda riigilõivu 8303 eurot 51 senti ning hagiavalduse esitamisel 130 000 krooni (8308 eurot 51 senti). Kolleegium leiab, et kuivõrd apellatsioonkaebuse esitamisel tuli tasuda riigilõivu eurodeks arvestades sama palju kui hagiavalduse esitamisel, siis saab lünga, mis on tekkinud kohtu nõutud riigilõivu (8308 eurot 51 senti) vastuolu tõttu põhiseadusega, täita lõivumääraga 67 500 krooni. Nimetatud riigilõiv tulnuks tasuda apellatsioonkaebuselt kuni
18. detsembrini 2010 (s.o enne hagiavalduse esitamist) kehtinud riigilõivuseaduse lisa 1 tabeli (alates
19. jaanuarist 2007 kuni
20. detsembrini 2008 kehtinud sõnastuses) kohaselt. Samamoodi käsitles Riigikohus põhiseaduspärase riigilõivu määramist varasemates lahendites (vt nt Riigikohtu üldkogu
21. märtsi
22. a otsus kohtuasjas nr 3-2-1-67-11, p 29;
23. novembri
24. a otsus kohtuasjas nr 3-2-1-22-11, p 34). Seega määrab kolleegium riigilõivuks, mille kostja peab tasuma, 4314 eurot 4 senti (67 500 krooni).
25. Põhiseaduspärase riigilõivumäära määramisest tulenevalt on kostja menetlusabi taotlemise ja lahendamise asjaolud muutunud, mistõttu tuleb vaidlusalune ringkonnakohtu määrus tühistada ja saata asi ringkonnakohtule menetlusabi taotluse uueks läbivaatamiseks.
26. Kolleegium juhib tähelepanu, et menetlusabi taotluse lahendamisel analüüsitakse esmalt taotleja enda sissetulekuid ja muid asjaolusid

§ 182

lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi ning seejärel arvestatakse

§ 186

, sh lg 1 asjaolusid.

§ 182

lg 2 p 1 järgi ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud ja sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile. Eeltoodust järeldub, et menetlusabi andmisest keeldumisel tuleb

§ 182

lg 2 p 1 tähenduses arvestada üksnes taotleja enda sissetulekut, mitte aga taotleja abikaasa või teiste taotlejaga koos elavate perekonnaliikmete sissetulekut. Riigikohus on juhtinud sellele tähelepanu

1. jaanuaril 2011 tsiviilasjas nr 3-2-1-159-10 tehtud määruse p-s 9, samuti
2. novembril 2006 tsiviilasjas nr 3-2-1- 106-06 tehtud määruse p-s 12.

§ 186

lg-s 1 sätestatakse, et taotleja majanduslikku seisundit hinnates arvestatakse tema vara ja sissetulekut ning temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja nende sissetulekuid, tema ülalpidamisel olevate isikute arvu, eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi ning muid tähendust omavaid asjaolusid. Viidatud lahendites on kolleegium selgitanud, et

§ 186

lg-s 1 nimetatud perekonnaliikmete sissetulekut ja muid asjaolusid tuleb kontrollida üksnes siis, kui ei ole alust keelduda menetlusabi andmisest

§ 182lg 2 p-de 1, 2 ja 3 alusel.

16. Tulenevalt

§ 191

lg-st 3 ei hüvitata menetlusabi andmisest osalise keeldumise määruse peale esitatud määruskaebuse menetlemise kulusid. 17. Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb tasutud kautsjon

§ 149lg 4 esimese lause alusel tagastada.

Kautsjoni on tasunud kostja eest POGNO OÜ. Kostja on kooskõlas

§ 149lgga 8 teatanud Riigikohtule, et kautsjon tuleb tagastada POGNO OÜ-le.

Ants Kull, Henn Jõks, Lea Laarmaa