Obsah (10)

§ 137§ 181§ 186§ 701§ 191§ 123§ 133§ 139§ 180§ 149

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-2-1-163-12 Määruse kuupäev Tartu, 19. detsember 2012. a Kohtukoosseis Eesistuja Villu Kõve, liikmed Henn Jõks ja Tambet Tampuu Kohtuasi Raul

) § 137 lg 4 põhiseadusele vastavust. Kostja viitas põhiseaduse (PS) § 15 lg-le 1 ja § 24 lg-le 5.

§ 137

lg-te 1 ja 4 kohaselt on tsiviilasja hind apellatsioonkaebuse esitamisel 38 176 eurot 83 senti. Riigilõivuseaduse (RLS) § 57 lg-st 1 koostoimes seaduse lisaga 1 tuleneva riigilõivu suurus on 3515 eurot 14 senti. See on ebaproportsionaalselt suur, võrreldes menetletava nõude suurusega, teiste riikide riigilõivudega, õigusemõistmise tegeliku kuluga II kohtuastmes ja Eestis kehtiva kuupalga alammäära ning keskmise töötasuga. Isiku õigus kohtulikule kaitsele on edasikaebeõiguse teostamise korral oluliselt enam piiratud kui kohtusse pöördumise õiguse puhul. See rikub võrdse kohtlemise põhimõtet (PS § 12).

§ 137

lg-st 4 tulenev kohtuliku kaitse põhiõiguse ulatuslik piiramine ei ole ka sobilik, vajalik ega mõõdukas. Põhinõudelt tasumisele kuuluv riigilõiv 2239 eurot 91 senti on piisavalt suur, et tagada menetlusökonoomia eesmärgi saavutamine. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

1. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas
2. mai
3. a määrusega osaliselt kostja menetlusabi taotluse, võimaldades tasuda riigilõivu apellatsioonkaebuselt osamaksetena: ringkonnakohus võimaldas kostjal tasuda riigilõiv 3515 eurot 14 senti nelja osamaksena, osamakse suurus 878 eurot 79 senti, millest esimene makse tuleb tasuda kümne päeva jooksul pärast määruse jõustumist, teine ja järgmised osamaksed ühe kuu jooksul pärast eelmise osamakse tasumist. Ringkonnakohus viitas

§ 181

lg 1 p-dele 1 ja 2, § 182 lg 2 p-le 2, § 186 lg-tele 1 ja 5, täitemenetluse seadustiku §-le 131. Kostja igakuiseks sissetulekuks on palk 970 eurot ning sellele võib seaduse kohaselt sissenõuet pöörata. Äriregistrist nähtuvalt on taotlejal kehtiv seos lisaks tema märgitud äriühingutele ka AS-ga Primer, milles taotleja tegutseb nõukogu liikmena. Kohtu

§ 186

lg 5 alusel tehtud päringust krediidiasutustele selgus, et kostjale on erinevad äriühingud, millega isik on äriregistri andmetel seotud, teinud rahalisi ülekandeid (näiteks AS-s SEB Pank

1. jaanuaril 2012 juhatuse liikme preemia 964 eurot 83 senti AS-lt PRIKE), mida taotleja ei ole sissetulekuks märkinud. Kohtu andmetel laekus taotleja isiklikule pangakontole AS-s Swedbank ainuüksi eelneva nelja kuu jooksul 54 362 eurot 41 senti. AS-s SEB Pank oli see summa 6848 eurot 10 senti. Samuti nähtub kostja kontodelt suures summas sularaha sissemakseid, mille päritolu ei ole kohtule põhistatud ning mida kohus arvestab täiendava sissetulekuna. Kostja on jätnud märkimata ka oma erinevatelt äriühingutelt saadava ettevõtlustulu või jätnud tõendamata, et ta seda ei saa. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole taotleja esitatud andmed piisavad, et menetlusabi vajadust põhistada ning kohtule usutavaks muuta. Kostja vabastamiseks riigilõivu tasumisest ei ole alust, küll aga on võimalik anda menetlusabi viisil, millega võimaldada tasuda riigilõivu osamaksetena. Arvestades kostja sissetulekuid, vältimatuid püsikulusid, temale kuuluvat vara ja osalemist äriühingutes, leiab kohus, et riigilõivu maksmine neljas võrdses osas nelja kuu jooksul ei ole taotlejat ülemäära koormav. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
2. Kostja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, paludes ringkonnakohtu määrus tühistada osas, millega ringkonnakohus jättis osaliselt rahuldamata kostja menetlusabi taotluse, ning teha tühistatud osas uus määrus, millega rahuldada kostja menetlusabi taotlus ja vabastada kostja riigilõivu tasumisest või vähendada oluliselt riigilõivu summat apellatsioonkaebuse esitamisel. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Menetlusabi taotlus on põhjendatud. Kostja nõustub küll riigilõivu osamaksetena tasumise võimaldamisega juhul, kui teda riigilõivust ei vabastata, kuid tegelikult on õige just riigilõivust vabastamine või alternatiivselt riigilõivu oluline vähendamine. Seadusest ei tulene, et laekumisi ja sularaha sissemakseid kostja isiklikele pangakontodele oleks võimalik arvestada iseenesest ja automaatselt kostja lisasissetulekuteks. Kui ringkonnakohtule on ebaselge raha päritolu kostja pangakontol, siis tuleb seda asjaolu täpsustada. Kostja tegutseb paljude isikute esindajana. Esindatava nimel tehtud tehinguid ei saa omistada esindajale. Samas ei ole ka mõistlik, et esindaja peab hakkama tõendama iga esindatava nimel tehtud tehingut. Arusaamatuks jääb ringkonnakohtu põhjendus, et taotleja on jätnud tõendamata, et ta ei saa ettevõtlustulu oma erinevatelt äriühingutelt. Eitust ei ole võimalik ega peagi tõendama. Ringkonnakohus jättis lahendamata taotluse kontrollida

§ 137lg 4 põhiseaduslikkust.

23. aprillil 2012 esitas kostja esindaja kohtule kostja täiendavad seisukohad riigilõivu kohta. Muu hulgas sisaldas see taotlust kontrollida

§ 137lg 4 vastavust põhiseadusele.

Kohus ei tohi taotlust lihtsalt tähelepanuta jätta. Ehkki kohus seda oma määruses otsesõnu ei märkinud, nähtub tasumisele kuuluva riigilõivu summast, et kohus kohaldas asjas

§ 137lg-t 4.

Seega pidas kohus seda asjassepuutuvaks sätteks. Kaebuse esitaja jääb varasemas menetluses esitatud taotluse juurde kontrollida

§ 137lg 4 põhiseadusele vastavust.

Ka ilma kostja taotluseta peab kohus normi põhiseaduspärasust kontrollima, kohus pole seotud üksnes kohtumenetluse poole taotlusega. Kostja palub Riigikohtul kontrollida RLS § 57 lg 1 ja lisa 1 kooskõla põhiseadusega osas, milles tsiviilasjas hinnaga 38 346 eurot 98 senti kuni 44 738 eurot 14 senti tuleb apellatsioonkaebuselt tasuda riigilõivu 3515 eurot 14 senti. 6. Hageja vaidleb määruskaebusele vastu, paludes jätta see rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 7. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb

§ 701

lg 3 esimese lause alusel tühistada osas, millega ringkonnakohus võimaldas kostjal menetlusabi korras tasuda apellatsioonkaebuselt riigilõivu 3515 eurot 14 senti nelja osamaksena, osamakse suurus 878 eurot 79 senti. Selles osas on võimalik teha uus määrus, millega võimaldada kostjal tasuda menetlusabi korras apellatsioonkaebuselt riigilõivu 2556 eurot 46 senti nelja osamaksena, kolme osamakse suurus 639 eurot 12 senti, neljanda osamakse suurus 639 eurot 10 senti. Ülejäänud osas tuleb ringkonnakohtu määrus jätta muutmata. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. 8. Kostja tugineb määruskaebuses sellele, et ta tuleks riigilõivu tasumisest vabastada või oluliselt riigilõivu vähendada. Samuti leiab kostja, et ringkonnakohus oleks pidanud kontrollima

§ 137lg 4 põhiseaduslikkust.

Kuigi ringkonnakohus ei viidanud määruses

§ 137

lg-le 4, nähtub tasumisele kuuluva riigilõivu summast, et kohus kohaldas

§ 137lg-t 4 ning pidas seda sätet seega asjassepuutuvaks.

Kostja tugineb ka sellele, et

§ 137lg 4 on põhiseadusega vastuolus.

Samuti palub kostja kontrollida RLS § 57 lg 1 ja lisa 1 kooskõla põhiseadusega osas, milles tsiviilasjas hinnaga 38 346 eurot 98 senti kuni 44 738 eurot 14 senti tuleb apellatsioonkaebuselt tasuda riigilõivu 3515 eurot 14 senti. 9. Kolleegium märgib, et kostjal on praeguses asjas kaebeõigus ringkonnakohtu määruse peale tervikuna. Kuigi ringkonnakohtu määruse resolutsiooni p-des 1 ja 2 on eristatud menetlusabi taotluse osalist rahuldamist ja kostja kohustamist tasuda riigilõiv nelja osamaksena, on ringkonnakohtu määrus siiski sisuliselt terviklik määrus, millega on lahendatud menetlusabi taotlus. Kostjale on antud osaliselt menetlusabi, samas on teda siiski kohustatud tasuma kogu riigilõiv nelja kuu jooksul pärast määruse jõustumist. Menetlusabi taotluse osalise rahuldamata jätmise peale saab esitada määruskaebuse

§ 191lg 1 esimese lause kohaselt (vt ka Riigikohtu 29.

juuni

1. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-58-12, p 8).
2. Kolleegium nõustub kostjaga, et ringkonnakohus on nõudnud kostjalt liiga suure riigilõivu tasumist, mistõttu tuleb ringkonnakohtu lahend selles osas tühistada. Samas ei ole põhjendatud kostja väide, et ringkonnakohus jättis vääralt hindamata

§ 137lg 4 põhiseaduspärasuse.

Kostja lähtub sellest, et

§ 137

lg-te 1 ja 4 kohaselt on tsiviilasja hind ringkonnakohtus 38 176 eurot 83 senti ning sellise hinnaga tsiviilasja puhul on tasutavaks riigilõivuks 3515 eurot 14 senti. Ringkonnakohus ongi märkinud määruse päises asja hinnaks 38 176 eurot 83 senti ning nõudnud kostjalt 3515 euro 14 sendi suuruse riigilõivu tasumist osamaksetena. 11. Hageja nõudis 6. detsembril 2010 kostjalt põhivõla 350 000 krooni (22 369 euro 8 sendi), viivise 234 675 krooni (14 998 euro 47 sendi) ja lisanduva viivise väljamõistmist.

§ 123

kohaselt võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Enne 1. juulit 2012 ja hagi esitamise ajal kehtinud

§ 133

lg 1 kohaselt arvutatakse hagihind põhinõude järgi ning lg 2 kohaselt ei arvestata hagihinda arvutades kõrvalnõuetena esitatud intressinõuet, muu hulgas viivisenõuet ja kulude hüvitamise nõuet, vekslist ja tšekist tuleneva nõude puhul lisaks tagasinõudes sisalduvat hüvitisenõuet. Kohus arvestab kõrvalnõudeid hagi hinda arvutades ulatuses, milles hagi esitamiseni arvestatud kõrvalnõuete summa on põhinõudest suurem. Kõrvalnõuet arvestatakse hagi hinda arvutades täies ulatuses, kui kõrvalnõue esitatakse eraldi hagis. Asja hinnaks maakohtus oli hagi esitamise ajal kehtinud

§ 123, § 133 lg-te 1 ja 2 alusel seega 350 000 krooni (22 369 eurot 8 senti).

Harju Maakohus rahuldas

1. veebruari
2. a otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 22 369 eurot 8 senti ja
3. veebruari
4. a seisuga viivise 15 807 eurot 75 senti ning alates
5. veebruarist 2012 viivise 0,05% päevas põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni, kuid viivist kokku mitte rohkem kui 22 369 eurot 8 senti.
6. Kostja esitas
7. märtsil 2012 apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ning teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Seega vaidlustas kostja maakohtu otsust tervikuna.

§ 137

lg 1 kohaselt on apellatsioon-, kassatsioon- või määruskaebuse esitamise puhul tsiviilasja hind sama mis esimeses kohtuastmes, arvestades kaebuse ulatust. Enne 1. juulit 2012 kehtinud

§ 137

lg 4 kohaselt võetakse otsuse vaidlustamise korral kõrvalnõuete osas otsuse tegemiseni arvestatud kõrvalnõuded kaebuse hinna määramisel arvesse täies ulatuses, sõltumata sellest, kas otsus vaidlustatakse ka põhinõude osas. Kuna kostja vaidlustas maakohtu otsust tervikuna, on ringkonnakohus õigesti märkinud apellatsioonkaebuse hinnaks 38 176 eurot 83 senti (põhinõue 22 369 eurot 8 senti + viivis 15 807 eurot 75 senti). 13. Enne 1. juulit 2012 kehtinud

§ 139lg 2 p 3 kohaselt tuleb apellatsioonkaebuselt tasuda riigilõivu.

Riigilõivu tasutakse apellatsioonkaebuse esitamise ajal kehtinud RLS § 57 lg 22 kohaselt tsiviilasjas tehtud maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamisel sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades apellatsioonkaebuse ulatust. See kehtib sõltumata sellest, et

§ 137

lg 4 järgi võib tsiviilasja hind apellatsiooniastmes olla maakohtu omast kõrvalnõuete võrra kõrgem. Seega ei saa kolleegiumi arvates siin arvestada viivisenõude arvestamisega kaasnevat hinna suurenemist

§ 137lg 4 alusel (vt ka Riigikohtu 6.

oktoobri

1. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-73-10, p 71; Riigikohtu
2. oktoobri
3. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-62-10, p 25; Riigikohtu
4. märtsi
5. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-3-11, p 10). Seega tuleb riigilõivu arvestamisel lähtuda asja hinnast maakohtus, mis on 22 369 eurot 8 senti. Apellatsioonkaebuselt tuleb selle esitamise ajal kehtinud RLS lisa 1 järgi tasuda 2556 eurot 46 senti. Kuna riigilõivu arvestamisel ei tule lähtuda kuni
6. juunini 2012 kehtinud

§ 137

lg-st 4, ei tulnud ringkonnakohtul hinnata nimetatud sätte põhiseaduspärasust, sest

§ 137

lg 4 pole praeguse asja puhul riigilõivu suurust ja edasikaebeõigust puudutavas osas asjassepuutuv säte. Kuna praeguses asjas tuleb lähtuda riigilõivu arvestamisel ja tasumisel asja hinnast maakohtus, mis on 22 369 eurot 8 senti, ei ole põhjendatud kostja taotlus kontrollida apellatsioonkaebuse esitamise ajal kehtinud RLS § 57 lg 1 ja lisa 1 kooskõla põhiseadusega osas, milles tsiviilasjas hinnaga 38 346 eurot 98 senti kuni 44 738 eurot 14 senti tuleb apellatsioonkaebuselt tasuda riigilõivu 3515 eurot 14 senti. Kolleegium leiab, et põhiseadusega pole vastuolus apellatsioonkaebuse esitamise ajal kehtinud RLS § 57 lg-d 1 ja 22 koostoimes lisaga 1 osas, millest tulenevalt tuli apellatsioonkaebuselt tasuda riigilõivu 2556 eurot 46 senti. Kostja on ringkonnakohtule esitatud taotluses kontrollida

§ 137

lg 4 põhiseaduspärasust ka ise viidanud, et põhinõudelt tasumisele kuuluv riigilõiv 2239 eurot 91 senti on piisavalt suur, et tagada menetlusökonoomia eesmärgi saavutamine. 14. Kolleegium leiab, et põhjendatud ei ole kostja väited selle kohta, et ta tuleks apellatsioonkaebuse esitamisel täielikult vabastada riigilõivu tasumisest. Ringkonnakohus on põhjendatult leidnud, et kuigi kostja vabastamiseks kogu riigilõivu tasumisest pole alust, on võimalik anda kostjale menetlusabi viisil, millega võimaldada tasuda tal riigilõivu osamaksetena. Kuigi ringkonnakohtu määrus tuleb tühistada osas, milles ringkonnakohus nõudis kostjalt osaliselt menetlusabi taotlust rahuldades riigilõivu liiga palju (3515 eurot 14 senti nelja osamaksena 2556 euro 46 sendi asemel), teeb Riigikohus selles osas

§ 701

lg 3 esimese lause alusel uue määruse, võimaldades kostjal menetlusabi korras

§ 180

lg 1 p 2 alusel tasuda apellatsioonkaebuselt riigilõivu 2556 eurot 46 senti nelja osamaksena, millest esimene osamakse 639 eurot 12 senti tuleb tasuda kümne päeva jooksul pärast määruse jõustumist, teine ja järgmised osamaksed ühe kuu jooksul pärast eelmise osamakse tasumist. 15. Tulenevalt

§ 191

lg-st 3 ei hüvitata menetlusabi andmisest osalise keeldumise määruse peale esitatud määruskaebuse menetlemise kulusid. 16. Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb tasutud kautsjon

§ 149lg 4 esimese lause alusel tagastada.

Villu Kõve, Henn Jõks, Tambet Tampuu