← Eesti

3-1-1-122-12

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend 3-1-1-122-12 20. detsember 2012 Eesistuja Priit Pikamäe,

§ 203järgi Harju Maakohtu 13.

märtsi

  1. a otsus väärteoasjas nr 4-12-314 Z.I kaitsja vandeadvokaat Gennadi Kull, kassatsioon kohtuväline menetleja Põhja Prefektuur Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
  2. november 2012, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  3. Tühistada Harju Maakohtu
  4. märtsi
  5. a otsus väärteoasjas Z.I karistamises liiklusseaduse §

§ 203

järgi ja saata väärteoasi uueks arutamiseks samale maakohtule teises kohtukoosseisus.

  1. Kassatsioon rahuldada.
  2. Määrata Kull AB-le makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Z.I-le kassatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest 115 eurot ja 20 senti (ükssada viisteist eurot ja kakskümmend senti), sealhulgas käibemaks 19 eurot ja 20 senti (üheksateist eurot ja kakskümmend senti).
  3. Jätta eelmises punktis nimetatud menetluskulu Eesti Vabariigi kanda. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  4. Kohtuvälise menetleja
  5. jaanuari
  6. a otsusega karistati Z.I LS §

§ 203järgi ideaalkogumis rahatrahviga 50 trahviühikut, so 200 eurot.

  1. Z.I karistati selle eest, et väärteoprotokolli kohaselt juhtis ta
  2. detsembril 2011 mootorsõidukit, hoides sõidu ajal telefoni käes ja kasutades seda ilma käsi vabaks jätva abivahendita; tema juhitud mootorsõiduk oli kehtestatud korras ümberregistreerimata. Menetlusalune isik rikkus seega LS § 33 lg 11 p 1, § 76 lg 1, samuti Majandus- ja kommunikatsiooniministri
  3. märtsi
  4. a määruse nr 19 § 6 lg-te 1 ja 4 nõudeid ning pani toime LS §

§ 203järgi kvalifitseeritavad väärteod.

  1. Z.I esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse maakohtule, taotledes väärteoasjas otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist. Kaebaja arvates puudus tal kohustus enda juhitud Leedu Vabariigi numbrimärkidega mootorsõidukit Eestis ümber registreerida, sest ta kasutas seda Eestis üksnes ajutiselt. Telefoniga ta autos tõepoolest rääkis ja hoidis seda käes, kuid seda ajal, mil sõiduk ei liikunud. Sõiduki liikuma hakates pani ta telefoni käest, mistõttu ta ei rikkunud LS § 33 lg 11 p 1 nõudeid.
  2. Harju Maakohtu
  3. märtsi
  4. a otsusega jäeti kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja menetlusaluse isiku kaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel. 4.
  5. LS § 33 lg 11 p 1 kohaselt on juhil keelatud tegeleda juhtimise ajal toimingutega, mis võivad segada juhtimist või liiklusolude tajumist, sealhulgas kasutada telefoni ilma käsi vabaks jätva abivahendita või hoida telefoni käes sõiduki liikumise ajal. Selle nõude rikkumine on karistatav väärteona LS § 242 lg 1 järgi. 4.
  6. Z.I juhitud mootorsõiduk on
  7. oktoobril 2011 võetud ajutiselt arvele Leedu Vabariigis (kuni
  8. jaanuar 2012). LS § 76 lg 1 kohaselt peavad mootorsõiduk ja selle haagis olema kehtestatud korras registreeritud ning neil peavad olema riiklikud registreerimismärgid. Liikluses kasutatav mootorsõiduk või haagis tuleb registreerida viie tööpäeva jooksul pärast sõiduki kasutusele võtmist Eestis. LS 76 lg 3 kohaselt kuulub registreerimisele Eestis alaliselt elava, Eestis elamisloa saanud füüsilise ja Eestis registreeritud juriidilise isiku Eestis kasutusele võetav mootorsõiduk või selle haagis. Kehtestatud korras registreerimata või ümberregistreerimata mootorsõiduki või maastikusõiduki juhtimine on väärteona karistatav LS § 203 järgi. 4.
  9. Väärteona on karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Kui isik täidab süüteokoosseisule vastava asjaolu teadlikult, siis paneb ta KarS § 16 lg-st 3 nähtuvalt teo toime otsese tahtlusega. Menetlusaluse isiku süüd või tema käitumise õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. Väärteo toimepanemine on tõendatud tunnistajate ja menetlusaluse isiku ütlustega. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  10. Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni menetlusaluse isiku kaitsja vandeadvokaat Gennadi Kull, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja väärteoasjas menetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kaitsja arvates on tõendamata, et menetlusalune isik hoidis mobiiltelefoni käes enda juhitava sõiduki liikumise ajal. Telefoniga vestlemise ajal seisis Z.I auto politseioperatsiooni tõttu järjekorras, mitte ei liikunud. Samuti ei ole Z.I jätnud enda juhitud Leedu Vabariigi ajutiste numbrimärkidega autot Eestis viie päeva jooksul õigusvastaselt registreerimata. Tõendamata on, et Z.I poolt Leedus ostetud sõiduk oleks Eestis viibinud üle viie päeva. Seaduse kohaselt tuleb sõiduk registreerida viie tööpäeva jooksul peale sõiduki Eestis kasutusele võtmist. Z.I ei ole vaidlusalust sõidukit Eestis kasutusele võtnud.
  11. Kohtuväline menetleja esitas kassatsioonile vastuse, milles taotleb maakohtu otsuse muutmata ja kassatsiooni rahuldamata jätmist. Kohtuvälise menetleja hinnangul on maakohus asjas kogutud tõendeid hinnanud väärteomenetluse seadustiku nõudeid järgides ja jõudnud põhjendatud järeldusele Z.I poolt väärteo toimepanemise kohta. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  12. Kolleegium leiab, et Viru Maakohtu otsus tuleb tühistada väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu, mis seisneb kohtuotsuse põhistamiskohustuse eiramises.
  13. Maakohtu otsuse põhiosa sisu seisneb valdavalt asjas kogutud tõendite ja õigusaktide refereerimises. Kriminaalkolleegium kordab varasemates lahendites väljendatud seisukohta, mille kohaselt maakohus arutab VTMS § 123 lg 2 kohaselt väärteoasja täies ulatuses, sh lahendab VTMS §-s 133 loetletud küsimused (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  14. märtsi
  15. a otsus asjas 3-1-1-8-08, p 8). Kooskõlas VTMS §-ga 110 peab kohtuotsuse põhiosast nähtuma nii tõendite analüüs kui see, millised asjaolud on kohus lugenud tõendatuks ja millele ta on otsuse tegemisel tuginenud, s.t kohtuotsus peab olema põhistatud. Kohtu mõttekäik peab olema kohtuotsuse põhjal jälgitav ja järelduste tegemine seostatud tuvastatud asjaoludega.
  16. Kolleegiumi hinnangul on maakohus jätnud arutatavas asjas eelloetletud nõuded täitmata. Maakohtu otsuses refereeritakse napisõnaliselt tunnistaja ja menetlusaluse isiku ütlusi telefoni kasutamise kohta, kuid neid ütlusi ei ole analüüsitud ega kõrvaldatud muu hulgas ütlustes ilmnevat vastuolu selle osas, kas Z.I kasutas telefoni sõiduki liikumise ajal või mitte. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt märkinud, et osade tõendite hindamata jätmine, põhistuste puudumine ja tõenditevaheliste vastuolude kõrvaldamata jätmine on väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised VTMS § 150 lg 1 p 7 mõttes (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  17. märtsi
  18. a otsus asjas 3-1-1-3-08, p 12).
  19. Samuti ei ole maakohus analüüsinud Z.I-le LS § 203 järgi süüks arvatud rikkumisega seonduvat. Kohus ei selgita, miks ta asub seisukohale, et Z.I on jätnud täitmata LS § 76 lg-st 1 tuleneva Eestis kasutusele võetud mootorsõiduki registreerimise nõude. Ka nimetatud osas põhistuste puudumine on käsitatav väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena VTMS § 150 lg 1 p 7 mõttes.
  20. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 174 p-st 7 ning § 175 p-st 2, rahuldab Riigikohtu kriminaalkolleegium kassatsiooni, tühistab Harju Maakohtu
  21. märtsi
  22. a otsuse ja saadab väärteoasja uueks arutamiseks samale maakohtule teises kohtukoosseisus.
  23. Z.I kaitsja on esitanud taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks 172 euro ja 80 sendi suuruses summas, sh käibemaks 28 eurot ning 80 senti. Taotluse kohaselt on kaitsjal kulunud asja materjaliga tutvumiseks aega kolm ja kassatsiooni koostamiseks kuus pooltundi. Kolleegiumi hinnangul ei ole kaitsja märgitud ajakulu kassatsiooni koostamiseks põhjendatud. Esitatud kassatsioonis tsiteeritakse kahel ja poolel leheküljel varasemas menetluses koostatud dokumente ning seejärel esitatakse vähem kui lehekülje pikkune kassaatori seisukoht. Kassaatori väited on põhistatud üsna napilt ja seejuures ei ole kassaator pööranud tähelepanu maakohtu otsuse puudulikele põhistustele. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 21 lg-le 3, § 22 lg-le 7 ja § 23 lg-le 1 ning Eesti Advokatuuri juhatuse
  24. detsembri
  25. a otsusega kinnitatud korra p- dele 2, 12 ja 16 rahuldab Riigikohus kaitsja taotluse osaliselt ja määrab advokaadibüroole Kull tasumisele kuuluvaks õigusabi kulu suuruseks vandeadvokaat G. Kulli poolt Z.I-le kassatsioonimenetluses kuue pooltunni ulatuses osutatud riigi õigusabi eest 115 eurot ja 20 senti (sh käibemaks 19 eurot ja 20 senti). KrMS § 187 lg 1 kohaselt jäetakse see summa riigi kanda. Priit Pikamäe, Jüri Ilvest, Ott Järvesaar

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.