Obsah (5)

§ 831§ 2681§ 133§ 84§ 83

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbiv

§ 831

lg 2 p-de 1-2 ja § 84 alusel kahtlustatava Mandre BMS OÜ kinnistule kolmanda isiku M. M.-i kasuks seatud hüpoteek ja selle hüpoteegiga tagatud olemasolevad ja tulevikus tekkivad nõuded. Prokuratuur põhjendas oma taotlust järgmiselt. 1.1 Kriminaalasjas on kogutud piisavalt andmeid, et kahtlustada Indrek Mandret

§ 2681

lg 1 (

§ 133

lg 2 p 1) ja Mandre BMS OÜ-d

§ 2681

lg 3 (

§ 133

lg 3) järgi kvalifitseeritava teo toimepanemises, mis seisnes ajavahemikus mai 2008 kuni mai 2011 toimunud muul viisil prostitutsioonile kaasaaitamises. I. Mandre, tegutsedes Mandre BMS OÜ pädeva esindajana, värbas tööle naisi striptiisitantsijatena Luksemburgis asuvasse klubisse Club Paradise, olles teadlik, et vaatamata pakutava töö nimetusele kuulub klubi põhitegevuse hulka prostitutsiooni vahendamine ja värvatud naised pidanuks osutama klubiklientidele tasulisi intiimteenuseid. I. Mandre tegutses Mandre BMS OÜ huvides, s.o äriühingu igapäevast majandustegevust arendades ja selle käigus tulu teenides. Selle tegevuse kaudu sai juriidiline isik kuritegelikku tulu kokku summas 54 554 eurot. 1.2 Kriminaalasja materjalidest nähtub, et kahtlustatav Mandre BMS OÜ on saanud ajavahemikus 8. juuli 2008 – 27. juuni 2011 ööklubi omanikult, kelleks on Luksemburgi äriühing Olmlux S.A, kokku 54 554 eurot, mis on käsitatav kuriteoga saadud tuluna

§ 831lg 1 tähenduses.

Kuna selle vara on äriühing ära tarvitanud, tuleb

§ 84alusel kohaldada konfiskeerimise asendamist.

Kahtlustatavale Mandre BMS OÜ-le kuulub kinnistu, mis asub aadressil Xxxxxxx xx-x Tallinnas. Harju Maakohtu

1. veebruari
2. a määrusega kriminaalasjas nr 1-12-1467 on kinnistu arestitud konfiskeerimise asendamise tagamiseks. 1.3 Kinnistusraamatu andmete kohaselt on kinnistu alates selle omandamisest
3. detsembril 2005 koormatud hüpoteegiga summas 1 000 000 krooni (63 911 eurot 65 senti) M. M.-i kasuks. Asjaõiguslepingu kohaselt on selle hüpoteegiga tagatud kõik M. M.-i nõuded, mis tulenevad tema ja Mandre BMS OÜ vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest. Kriminaalmenetluses kolmanda isikuna ülekuulamise käigus esitas M. M. kaks laenulepingut, mida tagab kinnistule seatud hüpoteek. Esiteks
4. mail 2005 sõlmitud laenuleping M. M.-i ja Mandre BMS OÜ vahel, mille kohaselt M. M. andis juriidilisele isikule laenu sularahas summas 600 000 krooni, millele lisandus intress 1% kuus. Laenu tagastamise tähtaeg oli
5. detsember
7. märtsiks 2012 ei olnud kolmanda isiku ütluste kohaselt laenusumma talle tagastatud. Lisaks
8. juulil 2011 sõlmitud laenuleping M. M.-i ja L. T. vahel, mille kohaselt kolmas isik andis L. T.-le laenu sularahas summas 25 000 eurot. Selle laenu tagamiseks on sõlmitud ka käendusleping, mille kohaselt Mandre BMS OÜ käendab L. T.-le laenu andmist. 1.4 M. M.-i ütluste kohaselt pärineb juriidilisele isikule laenatud sularaha tema isiklikest säästudest. Kriminaalmenetluses kogutud andmete kohaselt ei olnud M. M.-il ajavahemikus
9. jaanuar 2005 –
10. juuli 2007 piisavalt sularahasääste, et sellises summas laenu anda. Samuti ei kajastu vastavad lepingud Mandre BMS OÜ raamatupidamisarvestuses. Seega ei ole M. M.-i ja Mandre BMS OÜ vahel selliseid võlaõiguslikke suhteid, mida tagaks arestitud kinnistule seatud hüpoteek. Kinnistu on alates
11. aastast olnud I. Mandre töö- ja elukohaks. Prokuratuuri hinnangul sooviti hüpoteegi seadmisega kinnistule vältida konfiskeerimist või konfiskeerimise asendamist.
12. Harju Maakohtu
13. juuni
14. a määrusega Riigiprokuratuuri taotlus rahuldati ja kinnistule seatud hüpoteek ning sellega tagatud M. M.-i nõuded Mandre BMS OÜ vastu arestiti KrMS § 142 alusel. Kohtu hinnangul on kriminaalasjas kogutud piisavalt tõendeid, mis kinnitavad Mandre BMS OÜ-le esitatud kahtlustust ja seda, et Mandre BMS OÜ sai ajavahemikus
15. juuli 2008 –
16. juuni 2011 kuritegelikku tulu kokku summas 54 554 eurot. Selle vara on äriühing Mandre BMS OÜ ära tarvitanud, kuid

§ 84alusel saab konfiskeerimist asendada.

Mandre BMS OÜ-le kuulub vaid kõnealune kinnistu, millel on seatud hüpoteek M. M.-i kasuks. Kriminaalasjas on kogutud tõendid selle kohta, et M. M.-i varalisi nõudeid, mida hüpoteek tagab, tegelikult ei eksisteeri, mistõttu tuleb ka kolmanda isiku vara konfiskeerimise asendamise tagamiseks arestida.

1. Maakohtu määruse vaidlustas M. M.-i esindaja vandeadvokaat Margus Viira, kes taotles määruse tühistamist ja hüpoteegi vabastamist aresti alt. Määruskaebuse kohaselt ei olnud vara arestimine lubatav, kuna kriminaalmenetluses ei ole M. M.-i vastu varalisi nõudeid esitatud. Riigikohtu praktika kohaselt on kolmanda isiku vara arestimine lubatav üksnes selleks, et tagada kolmandale isikule kuuluva vara konfiskeerimine või selle asendamine, mitte aga selleks, et tagada süüdistatavale kuuluva vara võimalikku konfiskeerimist (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. mai
3. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-53-12, p 9). Samuti on alusetu väide, et kolmandal isikul puudus vara laenude andmiseks. Lisaks ei kaasanud maakohus kolmandat isikut nõuetekohaselt menetlusse, kuna M. M.-il ei võimaldatud viibida oma kohtuasja arutamise juures maakohtus.
4. Tallinna Ringkonnakohtu
5. juuni
6. a määrusega jäeti maakohtu määrus muutmata ja kaitsja määruskaebus rahuldamata. Esmalt märkis ringkonnakohus, et kriminaalmenetluse seadustik ei näe ette kohustust arutada vara arestimist suulises menetluses, küll aga tutvustati kolmandale isikule vara arestimise määrust, mistõttu sai ta seda vaidlustada ja oli seega ka menetlusse kaasatud. Apellatsioonikohtu hinnangul esineb kriminaalasjas põhjendatud kuriteokahtlus. Samuti on põhjendatud maakohtu seisukoht, mille kohaselt M. M.-il puudusid rahalised vahendid, et anda sellises ulatuses laenu. Seega võis hüpoteegi seadmise eesmärk olla vara konfiskeerimise või selle asendamise vältimine. Seetõttu on hüpoteegi ja sellega tagatud nõuete arestimine konfiskeerimise asendamise tagamiseks õigustatud. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
7. Ringkonnakohtu määruse peale esitas määruskaebuse kolmanda isiku esindaja vandeadvokaat M. Viira, kes taotleb määruse tühistamist ja hüpoteegi aresti alt vabastamist, põhjendades seda järgmiselt. 5.1 Käesolevas asjas arestiti M. M.-ile kuuluvad nõuded ja nende tagamiseks kinnistule seatud hüpoteek, kuigi kolmanda isiku vastu ei ole kriminaalmenetluses varalisi nõudeid esitatud. Samuti ei ole M. M. andnud nõusolekut, et tema varaga saaks tagada kahtlustatavate vastu suunatud nõuded. Seega on talle kuuluva vara arestimine alusetu. 5.2 Kohtute järeldused selle kohta, et M. M.-il puuduvad piisavad vahendid laenu andmiseks, on põhjendamatud. Samuti ei saanud M. M. kuidagi mõjutada asjaolu, et laenu andmist puudutavad asjaolud ei kajastu Mandre BMS OÜ raamatupidamisarvestuses. 5.3 Vara arestimise otsustamisel rikuti M. M.-i õigust viibida oma kohtuasja arutamise juures, kuna teda ei kaasatud vara arestimise otsustamisele maakohtus ja tal ei olnud võimalik esitada sellele vastuväiteid. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
8. Kolleegium märgib esmalt, et ei saa nõustuda kassatsioonis esitatud väitega, et käesoleva arestimistaotluse menetlemisel on rikutud M. M.-i õigust viibida oma kohtuasja arutamise juures. Kriminaalmenetluse seadustiku §-st 142 tulenevalt toimub vara arestimine kirjalikus menetluses. Seega ei korraldata vara arestimise taotluse läbivaatamiseks kohtuistungit. Menetlusosaliste õigused on kirjaliku menetluse puhul tagatud, kui neid on menetlusse nõuetekohaselt kaasatud. Kolmanda isiku vara arestimise puhul on vastav regulatsioon sätestatud KrMS §-des 401-402 koostoimes §-ga
9. Käesoleval juhtumil on vara arestimistaotluse lahendamisel kõnealuseid nõudeid kolmanda isiku puhul järgitud. Asja materjalist nähtuvalt kaasati M. M.-i kriminaalmenetlusse kolmanda isikuna ja talle tutvustati ka vara arestimise määrust kooskõlas KrMS § 142 lg 5 nõuetega. Kolleegium märgib ühtlasi, et vara arestimist puudutavate menetluslike nõuete puhul on oluline silmas pidada, et vara arestides ei tehta lõplikku otsustust vara omandiõiguse ülemineku kohta. Viimane küsimus lahendatakse kriminaalasja sisulisel arutamisel, mis toimub reeglina suulises menetluses ning mille käigus on ka kolmandale isikule tagatud õigus pöörduda oma taotluste seisukohtadega vahetult kohtu poole. Seega leiab kolleegium, et käesoleva vara arestimise taotluse arutamisel ei ole kriminaalmenetlusõigust selles osas rikutud ning järgnevalt tuleb hinnata vara arestimise sisulist põhjendatust.
10. Vara arestimistaotluse kohaselt palub prokuratuur juriidilisest isikust kahtlustatava Mandre BMS OÜ kinnistule M. M.-i kasuks seatud hüpoteegi ja sellega tagatud olemasolevate ja tulevikus tekkivate nõuete arestimist. Prokuratuuri põhjenduste kohaselt on Mandre BMS OÜ kuriteoga saadud tulu küll ära tarvitanud, kuid tema suhtes saab süüdimõistva otsuse tegemisel kohaldada konfiskeerimise asendamist

§ 84

alusel ehk mõista juriidiliselt isikult välja rahasumma, mis vastab konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele. Selle otsuse täitmise käigus, kui näiteks nõutavat summat ei tasuta, võib selle nõude rahuldada ka Mandre BMS OÜ-le kuuluva vara ehk kinnistu arvelt. Juriidilisele isikule kuuluv kinnistu on konfiskeerimise asendamise tagamiseks juba arestitud. Konfiskeerimise asendamise tagamiseks taotleb aga prokuratuur

§ 831lg 2 p-de 1–2 ja § 84 alusel ka kinnistule M.

M.-i kasuks seatud hüpoteegi ja sellega tagatud varaliste nõuete arestimist. 7.1 Kolleegium märgib, et M. M.-i ei kahtlustata kuriteo toimepanemises, vaid ta on kaasatud menetlusse kolmanda isikuna, juhindudes KrMS § 401 lg-st 1. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb kolmanda isiku vara arestimisel KrMS § 142 lg 1 alusel lähtuda järgmistest põhimõtetest. Vara arestimise eesmärk saab osutatud sätte kohaselt olla vaid tsiviilhagi, konfiskeerimise või selle asendamise ja varalise karistuse tagamine. Kriminaalkolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et KrMS § 142 järgi võib isiku vara kriminaalmenetluses arestida või aresti alla jätta üksnes tema enda vastu suunatud tsiviilhagi või riigi konfiskeerimisnõude või talle mõistetava varalise karistuse tagamiseks. Näiteks on KrMS § 401 mõttes kolmanda isiku vara arestimine konfiskeerimise või selle asendamise tagamiseks võimalik üksnes selleks, et tagada kolmandale isikule endale kuuluva vara võimalikku konfiskeerimist

§ 83

lg 3, § 831 lg 2 või § 832 lg 2 alusel või kolmandalt isikult rahasumma väljamõistmist

§ 84

alusel, mitte aga selleks, et tagada süüdistatava vara võimalikku konfiskeerimist või selle asendamist. Erandi sellest arusaamast moodustab vaid juhtum, mil kolmas isik ise annab nõusoleku kohtulahendi täitmiseks oma vara arvel. Seejuures tuleb arvestada, et kolmanda isiku vara, mille suhtes saab kohaldada konfiskeerimist, on ammendavalt määratletud

§ 83

lg-s 3 (tahtliku süüteo toimepanemise vahend, aine või ese) § 831 lg-s 2 (tahtliku süüteoga saadud vara) ja § 832 lg-s 2 (eelduslikult kuriteoga saadud vara). Karistusseadustikus ette nähtud kolmanda isiku vara konfiskeerimise võimalus ei ole mõeldud asendama kuriteo toimepanija poolt kolmandale isikule üle antud seaduslikul teel omandatud vara tagasivõitmist pankroti- või täitemenetluses. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. mai
2. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-53-12, p 9 ja
3. novembri
4. a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-10212, p-d 8, 10 ja 14.) 7.2 Otsustamaks M. M.-ile kuuluvate varaliste nõuete ja neid tagava hüpoteegi arestimise õiguspärasuse üle, tuleb eeltoodust tulenevalt esmalt otsustada, kas käesolevas kriminaalmenetluses esineb õiguslik alus M. M.-i vara konfiskeerimiseks või muul viisil võõrandamiseks. Kolleegium märgib, et arestimistaotluses ja kohtumäärustes viidatud

§ 831

lg 2 p-d 1-2 näevad ette, et erandina võib kohus konfiskeerida tahtliku süüteoga saadud vara, kui see kuulub otsuse tegemise ajal kolmandale isikule ja kui see on omandatud täielikult või olulises osas toimepanija arvel, kingitusena või muul viisil turuhinnast oluliselt soodsamalt või kui kolmas isik teadis, et vara võõrandatakse talle konfiskeerimise vältimiseks. Juhul kui kinnisasi on saadud

§ 831

lg 1 mõttes kuriteo toimepanemise tulemusena, s.t kriminaaltuluna, on kinnisasjale kolmanda isiku kasuks hüpoteegi seadmine samuti vaadeldav kuriteoga saadud vara võõrandamisena (omandamisena)

§ 831lg 2 tähenduses.

Varalist nõuet tagav hüpoteek vähendab ka kinnisasja väärtust. (Vt Riigikohtu

1. novembri
2. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-92-12, p 13.) Kuna

§ 831

lg 2 teeb ühemõttelise viite üksnes sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud varale ehk tahtliku süüteoga saadud varale, mitte aga kuriteo toimepanija mistahes varale, mille ta on ühel või teisel eesmärgil kolmandale isikule võõrandanud, siis peab sellest tulenevalt ka kolmandalt isikult

§ 831

lg 2 p-de 1 või 2 alusel konfiskeeritav vara alati pärinema konkreetsest kuriteost (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. novembri
2. a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-102-12, p 12). 7.3 Kolleegiumi hinnangul ei nähtu käesolevas kriminaalmenetluses prokuratuuri esitatud vara arestimistaotlusest ega sellele lisatud materjalist, et M. M.-ile kuuluv hüpoteek ja sellega tagatud varalised nõuded vastaksid tahtliku süüteoga saadud vara tunnustele

§ 831tähenduses.

Nagu nähtub prokuratuuri taotlusest ja ka kohtumäärustest, ei ole Mandre BMS OÜ-le kuuluv kinnistu süüteoga saadud vara. Seega ei ole ka sellele kinnistule hüpoteegi seadmist ja selle kasutamist varaliste nõuete tagamiseks võimalik vaadelda tahtliku süüteoga saadud vara üleandmisena kolmandale isikule

§ 831lg 2 tähenduses.

Sellest tulenevalt puuduvad õiguslikud alused M. M.i vara – kinnistule seatud hüpoteegi ja sellega tagatud varaliste nõuete – konfiskeerimiseks või selle arvelt

§ 84alusel konfiskeerimise asendamisnõude täitmiseks.

Olemuslikult taotleb prokuratuur praegusel juhtumil kolmanda isiku vara arestimist selleks, et kindlustada riigi konfiskeerimise asendamisnõuet Mandre BMS OÜ vastu. See ei ole aga kooskõlas karistusseaduses sätestatud konfiskeerimisregulatsiooniga, mille kohaselt võib isiku vara arestida ainult tema enda vastu suunatud nõude täitmise tagamiseks (vt p 7.1). Sel põhjusel on kohtud rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 tähenduses, arestides M. M.-i vara KrMS § 142 alusel.

1. Eeltoodust tulenevalt ja lähtudes KrMS § 390 lg-st 1, § 361 lg 1 p-st 7 ja § 362 p-st 2 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Harju Maakohtu
2. juuni
3. a ja Tallinna Ringkonnakohtu
4. juuni
5. a määrused, millega arestiti kolmanda isiku M. M.-i vara, s.o kahtlustatava Mandre BMS OÜ kinnistule kolmanda isiku kasuks seatud hüpoteek ja sellega tagatud olemasolevad ja tulevikus tekkivad nõuded. Samas ei saa kõnealuste kohtumäärsute tühistamine endaga kaasa tuua M. M.-i vara aresti alt vabastamist, kuna
6. augustil 2012 on jõustunud Harju Maakohtu kohtuotsus, millega I. Mandre tunnistati kokkuleppemenetluses süüdi

§ 2681

lg 1 ning Mandre BMS OÜ

§ 2681lg 3 järgi.

Selle otsusega mõisteti Mandre BMS OÜ-lt

§ 831

lg-te 1 ja 2 ning § 84 alusel konfiskeerimise asendamiseks välja 69 720 eurot 7 senti. Juriidilisest isikust süüdistatavale Mandre BMS OÜ kuuluv kinnistu jäeti aresti alla kuni konfiskeerimise asendamiseks välja mõistetud summa laekumiseni riigituludesse. Samuti jäeti süüdistatava Mandre BMS OÜ kinnistule M. M.-i kasuks seatud hüpoteek ja sellega tagatud nõuded konfiskeerimise asendamise tagamiseks aresti alla kuni konfiskeerimise asendamiseks väljamõistetud summa tasumiseni või selle laekumiseni. Eeltoodust tulenevalt ei saa kolleegium otsustada kõnealuse M. M.-ile kuuluva vara aresti alt vabastamise üle, kuna see on käesolevaks ajaks arestitud jõustunud kohtuotsuse alusel. Ott Järvesaar, Jüri Ilvest, Priit Pikamäe