← Eesti

3-2-1-169-12

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-2-1-169-12 Määruse kuupäev Tartu,

  1. jaanuar
  2. a Kohtukoosseis Eesistuja Villu Kõve, liikmed Peeter Jerofejev ja Tambet Tampuu Kohtuasi Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Rapla MaarjaMagdaleena Koguduse ja Rappeli Keskus OÜ kaebus notari tasu määramise kohta Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu
  3. mai
  4. a määrus tsiviilasjas nr 2-11-42015 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Rapla Maarja-Magdaleena Koguduse ja Rappeli Keskus OÜ määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Avaldajad Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Rapla MaarjaMagdaleena Kogudus (registrikood 80209174), seaduslik esindaja Raivo Erm; Rappeli Keskus OÜ (registrikood 11945040), seaduslik esindaja Sven Mihailov Puudutatud isik notar Karin Jõks (ametitegevus peatatud) Asja läbivaatamise kuupäev
  5. detsember
  6. a, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Anda tsiviilasi läbivaatamiseks Riigikohtu üldkogule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  7. Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Rapla Maarja-Magdaleena Kogudus (avaldaja I) ja Rappeli Keskus OÜ (avaldaja II) esitasid maakohtule kaebuse Tartu notar Karin Jõksi (puudutatud isik) koostatud
  8. augusti
  9. a arve nr 9678 kohta ja palusid arve tühistada. Kaebuse põhjenduste kohaselt kavatsesid avaldajad sõlmida
  10. juulil 2011 kell 12 puudutatud isiku büroos notariaalselt tõestatud vormis lepingu, millega avaldaja I pidi müüma avaldajale II neli kinnisasja ja 5/100 viiendast kinnisasjast, seadma kinnisasjadele avaldaja I kasuks ühishüpoteegi ning leppima kokku viienda kinnisasja kasutuskorra. Avaldaja II saatis lepingu ettevalmistamiseks
  11. juunil 2011 kell 14.54 notarile elektronkirja, milles täpsustas lepingu andmeid. Notar saatis
  12. juunil 2011 avaldajale II elektronkirjaga dokumendi, mida nimetas lepingu projektiks, kuid mis sisaldas hulgaliselt lünki ning milles ei olnud ei notari selgitusi ega tasu arvestust. Avaldaja II saatis
  13. juulil 2011 kell 8.40 notarile lepingu projekti täpsustused ja parandused. Nende muudatustega lepingudokumenti notar avaldajatele ei edastanud. Enne lepingu sõlmimist selgus ootamatult, et avaldaja I esindaja ei saa kokkulepitud ajal tehingut tegema tulla. Avaldaja II teavitas sellest notarit
  14. juulil 2011 kell 11.03 elektronkirjaga. Pärast tehingu ärajäämist saatis notar
  15. juulil 2011 kell 14.17 avaldajale II elektronkirja, milles selgitas erinevaid võimalusi avaldajate soovitud tehingute tegemiseks ning seda, milliseid küsimusi tuleks lepingus täpsustada. Avaldajad ei leppinud puudutatud isikuga kokku uut tehingu tegemise aega, sest avaldaja I esindaja ei saanud Tartusse tulla. Avaldajad sõlmisid lepingu
  16. juulil 2011 Tallinna notar Liia Aigro büroos. Avaldajatele üllatuslikult saatis puudutatud isik
  17. augustil 2011 notari tasu arve nr 9678, milles palus avaldajatel solidaarselt maksta notari tasu 583 eurot 72 senti. Arvele lisatud kaaskirja kohaselt on tasu määratud notari tasu seaduse (NotTS) § 30 alusel, mille kohaselt on notari tasu tehingu projekti koostamise eest, kui tehingu tõestamist ei järgne, pool tehingu tõestamise tasust. Avaldajatel ei ole kohustust NotTS § 30 alusel notarile tasu maksta, sest notari koostatud dokument on tehinguosaliste andmetega lünklikult täidetud tüüpvormi mustand, milles ei ole notari selgitusi ega notari tasu arvestust. Seega ei ole notar koostanud lepingu projekti NotTS § 30 mõttes. Lepingu projekt on dokument, mis on täielikult tõestamiskõlbulik ning millelt puuduvad vaid tehinguosaliste allkirjad. Kuna puudutatud isik ei ole dokumendi koostamist lõpetanud, ei ole tal õigust nõuda NotTS §-s 30 sätestatud tasu. Samuti ei ole notar täitnud NotTS § 39 lg-s 1 sätestatud selgitamiskohustust. Viidatud sätte järgi peab notar selgitama kohustatud isikule notari tasu määra ning tasu maksmise ja sissenõudmise korda. Notar ei selgitanud avaldajatele dokumenti ette valmistades ega saates seda, et selle koostamisega kaasneb avaldajatele kohustus tasuda lepinguprojekti koostamise eest tasu, kui hagejad peaksid hiljem tehingu tõestamisest loobuma. Avaldajad ei saanud mõistlikult ette näha notari tasu maksmise kohustust. Avaldajad ei ole puudutatud isiku koostatud dokumendist kasu saanud ja on tasunud Tallinna notar Liia Aigrole
  18. juulil 2011 tõestatud tehingu tõestamise eest tasu tavapärastel alustel ilma soodustuse või allahindluseta.
  19. Puudutatud isik vaidles kaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud avaldajate kanda. Puudutatud isik koostas avaldajatele tehingu projekti, mille tõestamist ei järgnenud. Seega tekkis avaldajatel tulenevalt NotTS §-st 30 kohustus tasuda pool lepingu tõestamise tasust. Projektina tuleb käsitada ka selliseid tehingupoolte jaoks koostatud lepinguprojekte, mille mõned andmed vajavad veel täpsustamist. NotTS §-s 30 ei ole sätestatud, milline peab olema tehingu projekt. Sätte eesmärgiks on hüvitada notarile asjatult tehtud töö juhul, kui notarist sõltumata põhjusel jääb tõestamata tehing, mille ettevalmistamiseks on notar teinud tööd ja kulutanud aega. Üksnes lõplikult viimistletud dokumentide lugemine projektiks ei oleks kooskõlas seaduse mõttega, sest jätaks notari täielikult tasustamata olukorras, kus notar on teinud tööd, kuid lepingus on veel paar lünka, milles lepingupooled ei ole kokkuleppele jõudnud. Avaldajate viidatud lüngad on enamikus andmed, mida avaldajad notarile ei teatanud (nt müüja konto number ja pank, viivise ja leppetrahvi kokkulepped) ja mida oli võimalik täita tehingu tõestamise käigus. Notari tasu täpset arvestust ei ole projektis seetõttu, et avaldajad soovisid kiiresti lepingu sõlmida tehingu tõestamine pidi toimuma
  20. juulil 2011, kuid algandmed saadeti notarile
  21. juunil 2011 ning projekti koostamiseks vajalikud muud andmed kogus notar telefoni teel
  22. juuni õhtul ja
  23. juuni hommikul. Kuna avaldajad palusid telefoni teel korduvalt saata projekti võimalikult kiiresti, oli puudutatud isiku eesmärk kasutada aega võimalikult efektiivselt ning valmistada esmalt ette lepingu sisuline osa, et tehingu pooled saaksid sellega tutvuda ja teha vajadusel parandusi. Notari tasu ja selgituste osa ei olnud sedavõrd kiireloomuline. Notaril oli piisavalt aega täiendada lepingut enne lepingu tõestamist. Notar täidab selgitamiskohustuse tõestamistoimingu tegemise ajal. Notari tasu suurus sõltus lepingu sisust ja tehingu väärtusest, milles avaldajad ei olnud veel lõplikult kokku leppinud. Olukorras, kus lepingu täiendused saadetakse notarile mõni tund enne tehingu tõestamist, ei ole tavaks lepingupooltele uut projekti saata, sest tehingu tõestamisel tuleb notariaalakt igal juhul osalejatele ette lugeda ja osalejatel läbi vaadata ning siis on võimalik ka veenduda, et nende soovitud täiendused on tehtud. Tehingu projekti valmimise hetkeks oli puudutatud isik ära teinud suurema osa tõestamistoiminguks vajalikust ja tõestamisseadusega notarile kohustuseks tehtud tööst. Väide, et avaldajad ei saanud mõistlikult ette näha tasu maksmise kohustust, on meelevaldne. Notari tasu suurus on määratud seaduses ja sõltub tehingu väärtusest (projektis ja lepingus sisalduvate tehingute puhul müügihinnast ja kinnistute väärtusest). NotTS § 39 lg-s 1 sätestatud kohustuste täitmine või täitmata jätmine ei mõjuta NotTS §-st 30 tulenevat kohustust tasuda lepingu projekti koostamise eest.
  24. Tartu Maakohus jättis
  25. märtsi 2012 määrusega määruskaebuse rahuldamata ning menetluskulud avaldajate kanda. Määruse põhjenduste kohaselt on avaldajad esitanud kohtule kaebuse NotTS § 46 alusel, mille kohaselt võib kohustatud isik ühe kuu jooksul talle notari arve esitamise päevast esitada notaribüroo asukohajärgsele kohtule kaebuse notari tasu ebaõige määramise kohta. Tegemist on hagita asjaga tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 2 järgi. Avaldajad on kaebuses vaidlustanud puudutatud isiku
  26. augusti
  27. a arve nr
  28. Arve on koostatud NotTS § 30 alusel, mille järgi on notari tasu tehingu projekti koostamise eest, kui tehingu tõestamist ei järgne, pool tehingu tõestamise tasust. Menetlusosalised vaidlevad selle üle, kas puudutatud isiku
  29. juunil 2011 avaldajale II saadetud dokument on tehingu projekt, mis annaks notarile õiguse nõuda tasu. Avaldajale II
  30. juunil 2011 saadetud dokument on tehingu projekt. Asja materjalidest nähtuvalt pöördusid avaldajad
  31. juunil 2011 puudutatud isiku poole, et sõlmida
  32. juulil 2011 notariaalselt tõestatud leping. Avaldaja II soovis osta avaldajalt I neli kinnisasja ja mõttelise osa viiendast kinnisasjast. Lepinguga tuli kinnisasjadele seada ühishüpoteek avaldaja I kasuks, määrata avaldajate kaasomandisse jääva kinnisasja kasutuskord, jagada viies kinnisasi, lõpetada kaasomand ning vajadusel seada servituudid ligipääsuks ja trasside talumiseks. Tehingu ettevalmistamiseks saatis avaldaja II puudutatud isikule andmeid
  33. juunil 2011 kell 14.54 saadetud elektronkirjaga, ülejäänud andmed kogus puudutatud isik avaldajatelt telefoni teel
  34. juuni 2011 õhtul ja
  35. juuni 2011 hommikul. Pooled ei vaidle selle üle, et avaldajad palusid notaril saata neile võimalikult kiiresti lepingu projekti.
  36. juunil 2011 kell 12.47 saadetud elektronkirjaga edastas puudutatud isik avaldajale II müügilepingu ning kinnisasja kasutuskorra ja kinnistu jagamise kokkuleppe projekti, mis kajastab kohtu hinnangul notarile avaldatud lepingupoolte tahet koos tollel ajal notarile teadaolevate andmetega. Tegemist on spetsiaalselt avaldajate jaoks koostatud tehingu projektiga. Dokument sisaldab kõiki avaldajate jaoks vajalikke asjaolusid, mille vastu oli avaldajatel enne tehingu tegemist lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Lepingu projektist nähtub lepingu sisu koos lepingutingimustega, lepingupoolte õigused ja kohustused, kohustuse täitmata jätmisel kohalduvad õiguslikud tagajärjed. Avaldajate soovitud tehing ei olnud lihtne. Puudutatud isik oli välja selgitanud tehingu olulised asjaolud, kontrollinud tehingute tegemiseks vajalikke andmeid kinnistusregistrist, ehitisregistrist, äriregistrist ja infosüsteemist e-notar. Kõik vajalikud andmed tehingu tegemiseks lepinguosaliste ja lepingu eseme kohta sisalduvad tehingu projektis. Projektist puudusid üksnes andmed, mis ei olnud puudutatud isikule veel teada (nt avaldajate esindajate esitatavad isikuttõendavad dokumendid) või mida avaldajad ei olnud veel teatanud (nt viivise määr ja leppetrahvi suurus, pangakonto numbrid). Nimetatud andmed on täiendused, mille lisamiseks oli puudutatud isikul piisavalt aega ja mida oli võimalik teha koos lepingupooltega tehingu lõpliku läbivaatamise käigus. Tegemist ei ole lõplikult viimistletud dokumendiga. Lepingu projekt edastati avaldajale II kui lepingupoolele selle täiendamise, täpsustamise ja parandusettepanekute tegemise eesmärgil. Iga leping on arenev dokument kuni tema lõpliku allakirjutamiseni. Notari selgitused on osa tõestamistoimingust, mis pidi toimuma
  37. juulil
  38. Notari tasu täpne väljaarvutamine lepingu projektis ei ole kohtu arvates mõttekas olukorras, kus kogu lepingu sisu ja tehingu väärtus ei olnud tehingu ettevalmistamise käigus poolte vahel veel lõplikult kokku lepitud. Avaldajad ei ole väitnud, et neile ei olnud teada, et notari toimingud on tasulised. Tasu suurus tuleneb seadusest. Seega pidid avaldajad tasu maksmise kohustust tehingu tegemisel ette nägema. Asjaolu, et notari tasu suurus ei nähtu
  39. juuni 2011 lepingu projektist, ei tähenda, et see ei oleks tehingu projekt. Kuna puudutatud isik koostas avaldajatele tehingu projekti, mille tõestamist
  40. juulil 2011 ei järgnenud, tekkis puudutatud isikul õigus saada NotTS §-s 30 sätestatud ulatuses tasu. Notar on NotTS § 39 lg-s 1 sätestatud notari tasu selgitamise kohustuse täitnud
  41. augustil
  42. a arvet esitades.
  43. Avaldajad esitasid Tartu Maakohtu
  44. märtsi 2012 määruse peale määruskaebuse, milles palusid maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega notari arve tühistada ja jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.
  45. Puudutatud isik vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud määruskaebuse esitajate kanda. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
  46. Tartu Ringkonnakohus rahuldas
  47. mai
  48. a määrusega määruskaebuse menetluskulude jaotuse osas ja tegi selles osas uue määruse, millega jättis menetluskulud nii maa- kui ka ringkonnakohtus poolte enda kanda. Muus osas jättis ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata. Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei vaidle menetlusosalised notari tasu suuruse üle, kuid vaidlevad selle üle, kas avaldajad peavad notari tasu maksma. Notari tasu tuleb maksta, kui notari koostatud ja
  49. juunil 2011 avaldajatele saadetud dokument on tehingu projekt NotTS § 30 mõttes. Õige on maakohtu seisukoht, et notari koostatud ja
  50. juunil 2011 avaldajatele saadetud dokument on tehingu projekt. Iseenesest ei ole iga tehingut ettevalmistav dokument veel projekt NotTS § 30 mõttes, kuid projekt ei pea olema tingimata täielikult allakirjutamiseks valmis dokument. Projektiks saab pidada sellist dokumenti, mis sisaldab enamikku tehingu olulisi osi ning kuhu tehtavad täpsustused sõltuvad poolte tahtest, mitte notarist. Notari koostatud tehingut ettevalmistavat dokumenti saab projektiks nimetada juba siis, kui pooled on tehingu kõigis olulisemates tingimustes kokkuleppe saavutanud, kuid ei ole veel jõudnud kokkuleppele mõnes üksikus detailis või ei ole esitanud notarile oma isikuandmeid. Vastasel juhul oleks tehingu pooltel võimalik pahatahtlikult vältida notarile projekti eest tasumist, jättes oma isikuandmed või leppetrahvi täpse suuruse teatamata. Õige on ka maakohtu seisukoht, et notari selgituste ja notari tasu arvestuse puudumine ei tähenda, et koostatud dokument ei oleks projekt. Kõik notari toimingud on seadusest tulenevalt tasulised. See, et isik ei oska välja arvestada täpset notari tasu suurust, ei ole määrava tähtsusega. Tsiviilkohtumenetluse seadustikus, notariaadiseaduses ega notari tasu seaduses ei ole reguleeritud, kuidas jaotada menetluskulud notari tasu arve peale esitatud kaebuse menetlemisel. Seetõttu tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 8 lg 2 järgi kohaldada menetluskulude jaotusele sätet, mis reguleerib vaieldavale suhtele lähedast suhet. Lähedasteks suheteks on TsMS § 475 lg 1 p-s 152 sätestatud hagita asjana lahendatav notari ametitoimingute taotluse lahendamine ja TsMS § 475 lg 1 p-s 15 sätestatud kaebused kohtutäituri otsuse peale. Õigusabikulude ja muude menetluskulude jaotust nimetatud kaebuste menetlemisel reguleerivad TsMS § 175 lg 31 ja TsMS § 172 lg 10, mille järgi ei hüvitata kohtutäituri ja notari kantud õigusabikulusid ja riigilõivu kulu kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti. Kuna vaidlus puudutab notari igapäevatööd, peaks notar suutma ennast sellises vaidluses ise esindada. Kui notar kasutab õigusabi, ei pea vastaspool neid kulusid hüvitama. Seega tuleb notari õigusabikulud jätta TsMS § 8 lg 2 ja TsMS § 175 lg 31 alusel tema enda kanda, avaldajate õigusabikulud ja muud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 7 teise lause kohaselt avaldajate kanda. TsMS § 150 lg 1 p 5 järgi tuleb määruskaebuselt tasutud riigilõiv kaebuse osalise rahuldamise tõttu avaldajatele tagastada, kui avaldajad esitavad kohtule taotluse. Kuigi seaduses ei ole nähtud ette, et notari tasu määramisele esitatud kaebuse kohta tehtud kohtulahendi peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule, saab TsMS § 8 lg 2 ja TMS § 218 lg 3 järgi esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  51. Avaldajad esitasid määruskaebuse, milles palusid ringkonnakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega tühistada notari tasu arve, või saata asi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt asusid kohtud vääralt seisukohale, et avaldajatele saadetud dokument on lepingu projekt NotTS § 30 mõttes. Kohtud jätsid asjas põhjendamatult arvestamata, et notar rikkus NotTS § 39, sest ei selgitanud enne tehingu ettevalmistamisele asumist, et avaldajatel on kohustus tasuda lepingu projekti eest ka siis, kui tehingu tõestamist ei järgne. Selgitamiskohustuse rikkumise tõttu on notar minetanud tasu saamise õiguse isegi juhul, kui pidada koostatud dokumenti lepingu projektiks NotTS § 30 mõttes.
  52. Puudutatud isik vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Puudutatud isik jäi varem esitatud seisukohtade juurde. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  53. Kolleegium leiab, et asja lahendamine tuleb TsMS § 19 lg 4 p 3 ja § 690 lg 1 ning põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 3 lg 3 alusel üle anda Riigikohtu üldkogule.
  54. Kolleegiumil tekkis asja läbi vaadates kahtlus, et NotTS §-s 30 sätestatud notari tasu tehingu projekti koostamise eest, kui tehingu tõestamist ei järgne, võib olla vastuolus põhiseaduse §-dega 12 ja
  56. Notari tasu tehingu projekti koostamise eest, kui tehingu tõestamist ei järgne, on NotTS § 30 järgi pool tehingu tõestamise tasust. Tehingu tõestamise tasu suurus sõltub NotTS § 22 järgi üldjuhul tehinguväärtusest. Tehinguväärtuse määramisel on NotTS § 3 lg 1 järgi üldjuhul aluseks notariaaltoimingu objektiks oleva asja või õiguse väärtus toimingu tegemise ajal. Notari tasu suuruse sidumine tehinguväärtusega on kolleegiumi hinnangul põhjendatud tehingu tõestamise korral, sest notariaadiseaduse (NotS) § 14 järgi vastutab notar oma ametikohustuste süülisest rikkumisest tekkinud kahju eest.
  57. Kui notar koostab tehingu tõestamiseks tehingu projekti, kuid tehingu tõestamist ei järgne, on notar küll osutanud õigusteenust, kuid tehingu tõestamisega kaasnevat vastutust ei järgne. Kolleegiumi hinnangul on tehingu projekti koostamine olukorras, kus projekt jääb tõestamata, olemuselt sama nagu õigusnõustamise teenuse osutamine NotS § 33 mõttes. Notari tasu ametiteenuse osutamise, sh õigusnõustamise eest on NotS § 32 lg 2 ja NotTS § 331 järgi kokkuleppeline, st tasu lepitakse enne teenuse osutamist notari ning teenuse taotleja vahel kokku kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
  58. Eeltoodut arvestades võib tehingu projekti koostamise eest NotTS §-s 30 sätestatud tasu tähendada võrdsete ebavõrdset kohtlemist, kus dokumendi koostamise eest võib nõuda tasu erinevatel alustel ja määras. Kolleegiumi arvates ei ole selleks mõistlikku põhjendust. Teisalt võib NotTS §-s 30 sätestatu riivata ka põhiseaduse §-s 32 sätestatud igaühe omandi puutumatust, arvestades seda, kui suures ulatuses peaks isik tehingu projekti koostamise korral oma varast loobuma, kui tehingu tõestamist ei järgne ja tasu arvutatakse tehinguväärtuse järgi, aga mitte kokkuleppel. Villu Kõve, Peeter Jerofejev, Tambet Tampuu

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.