RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-166-12 Otsuse kuupäev Tartu, 9. jaanuar 2013. a Kohtukoosseis Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Henn Jõks ja Jaak

) § 1047 lg 1 kohaselt on isiklike õiguste rikkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt loetakse teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele.

§ 1047

lg 4 alusel võib kannatanu ebaõigete andmete avaldamise korral nõuda andmete avaldamise eest vastutavalt isikult andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane.

§ 1055

lg 1 kohaselt võib kannatanu kestva õigusvastase kahju tekitamise korral nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist. Hageja soovis, et ümberlükkavad artiklid ilmuksid samadel veebilehtedel, kus on avaldatud esialgsed artiklid, artikli pealkiri peaks olema sama suures kirjas nagu vaidlusaluste artiklite pealkirjad ja artikli kujundus peaks olema võrreldavalt tähelepanu köitev ning et tekst sisaldaks järgmist: „Indrek Raudne avaldas hageja kohta tõele mittevastavaid faktiväiteid. Käesoleval veebilehel avaldati 3.03.2011 artikkel, milles sisaldusid minu väited, et hageja valimisreklaamid PBK-s maksis kinni Tallinna maksumaksja. Käesolevaga avaldan, et minu poolt esitatud väidetel puudus igasugune faktiline alus ning väide hageja valmisreklaamide maksumaksja poolt kinnimaksmise kohta oli tõele mittevastav ja ma lükkan käesolevaga minu poolt avaldatud ebaõiged andmed ümber. Indrek Raudne." 2. Kostja ei tunnistanud hagi ja oli seisukohal, et ta ei ole ebaõigeid faktiväiteid avaldanud, mistõttu

§ 1047lg-d 1, 2 ja 4 ning § 1055 lg 1 ei ole kohaldatavad.

Tema avaldatud väited on õiged. Võrreldes

1. aastal tellitud samalaadsete saadete maksumusega oli lepingu hind
2. aastal 25% kõrgem ja seega oli kostja arvates tõenäoline, et
3. a lepingu hinnas sisaldus ka hageja reklaamide maksumus ning et saadete tellimine ja hageja reklaamide edastamine PBK-s on vähemalt kaudselt omavahel seotud. Kostja käsutuses on piisavalt teavet, mis kaudselt kinnitab avaldatud faktiväidete õigsust. Hagejal ei ole alust nõuda kostjalt andmete avaldamise lõpetamist, sh artiklite eemaldamist infoallikatest ega ka andmete ümberlükkamist. Hageja ei ole välja toonud, et hagis kirjeldatud väidete avaldamisega oleks talle tekitatud kahju, seega ei ole hagil alust. Lisaks leidis kostja, et isegi kui kohus tuvastab, et andmed olid ebaõiged, välistab andmete avaldamise õigusvastasuse

§ 1047lg 3.

1. Harju Maakohus jättis
2. novembri
3. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei kujutanud kostja sõnad endast ebaõigeid andmeid (faktiväiteid), vaid tegemist oli väärtushinnanguga. Väärtushinnanguid ei saa kohustada ümber lükkama. Kostja hinnang, et maksumaksja raha kasutati hageja valimiseelse reklaami avaldamiseks, põhines esiteks asjaolul, et võrreldes eelneva aastaga suurenes analoogsete saadete tasu PBK-le ca 25%, ning teiseks tõsiasjal, et samal ajal avaldatud valimisreklaamilt sai hageja PBK-lt olulist hinnasoodustust. Järeldus maksumaksja raha kulutamisest hageja valimisreklaamile oli väärtushinnang, mida ei muuda faktiväiteks ka tema väidetav ebakohasus. Samuti leidis maakohus, et kuna kostjal ei ole kontrolli väljaannete üle, kes tema arvamuse avaldasid, siis ei saa temalt

§ 1047lg 4 alusel nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist ega paranduse avaldamist.

Kuna tegemist oli konkreetsete artiklitega, siis ei esine ka

§ 1055

lg-s 1 sätestatud alust keelata kohtuotsusega kostjal tulevikus hageja kohta ebaõigete andmete avaldamine. Maakohtu hinnangul ei saanud kostja hagejale kahju tekitada ka seetõttu, et kostja kommentaaride kohaselt oli maksumaksja raha väärkasutajaks Tallinna linn. Seega oleks kahjustatud isikuks saanud olla Tallinna linn.

1. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, kuid nõustus hagejaga selles, et maakohus rikkus menetlusõiguse norme, kuna ei põhjendanud otsust vajalikus ulatuses ja määras valesti poolte vaidluse eseme. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
2. Tallinna Ringkonnakohus jättis
3. mai
4. a otsusega Harju Maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on maakohus jõudnud õigele järeldusele, et laused, mille ümberlükkamist hageja taotleb, ei sisalda andmeid, vaid tegemist on väärtushinnangutega

§ 1046lg 1 tähenduses.

Kostja hinnangud on kujunenud info põhjal, mille kohaselt on Tallinna linn maksnud telekanalile PBK kolme saate eest kostja arvates põhjendamatult kõrget hinda. Selle info alusel on kostja jõudnud järeldusele, et tasutud hind kattis ühtlasi ka hageja valimisreklaami kulud. Kuna kõik laused, mille väljaütlemist hageja kostjale ette heidab, väljendavad kostja arvamust, siis ei saa neid pidada faktiväideteks. Väärtushinnangu tõesust või väärust ei ole võimalik tõendada ja seetõttu ei saa hageja nõuda kostja öeldu ümberlükkamist. Ringkonnakohus leidis, et küsimus, kas kostja avaldatud väärtushinnangud on olnud kohased, oleks praeguses tsiviilasjas sisutu, sest väärtushinnangute hindamine ei ole kooskõlas hageja taotletava õiguskaitsevahendiga. Hageja on juriidiline isik ja seega ei ole tal isiklikke õigusi, mida ebakohane väärtushinnang võiks riivata.

§ 1047

lg-d 1-3 ei kaitse juriidilist isikut tema maine kahjustamise eest väärtushinnanguga. Samal põhjusel ei ole hagis toodud asjaoludel võimalik rahuldada ka hageja nõuet kohustada kostjat hoiduma edaspidi hageja väidetavast kahjustamisest. Maakohtu lõppjäreldus, et kostja ei ole hageja kohta valeandmeid avaldanud, on õige ja seega ei anna kaebuses toodud viited maakohtu menetluslikele rikkumistele alust otsuse tühistamiseks. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 6. Kassatsioonkaebuses palub hageja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Hageja leiab, et kostja on tema õigusi rikkunud ebaõigete faktiväidete meedias avaldamisega. Kostja tegevus on kestev, sest artiklid on viidatud internetiaadressidel siiani kättesaadavad ja seepärast on tal

§ 1055lg 1 alusel õigus nõuda ka kahju tekitava käitumise lõpetamist.

Nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsuse põhjendavast osast jääb selgusetuks, millistel kaalutlustel jõudsid kohtud järeldusele, et hageja ei ole isikuks, keda on ebaõigete avaldustega kahjustatud, ja kuidas on see seotud hageja nõudega, sest ebaõiged andmed tuleb ümber lükata ka juhul, kui need ei ole õigusvastased ja avaldajal puudub süü. TsMS § 436 lg-te 1 ja 2 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud ning rajanema üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditel. TsMS § 438 järgi hindab kohus otsust tehes tõendeid ja otsustab, millised asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb kohaldada ja kas hagi tuleb rahuldada. TsMS § 442 lg 8 kohaselt märgitakse otsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, ja seadused, mida kohus kohaldas. Hageja leiab, et nii maa- kui ka ringkonnakohus rikkus menetlusõiguse norme, kuna ei ole otsuses oma seisukohti põhjendades viidanud ühelegi tõendile. Arusaamatuks jääb, kuidas jõudsid kohtud järeldusele, et kostja avaldatu oli väärtushinnang. Maakohtu otsus oli pooltele üllatuslik, sest hageja ega kostja ei ole üheski menetlusdokumendis viidanud võimalusele, et avaldatut saaks käsitada väärtushinnanguna. Ringkonnakohus jättis kostja viite maakohtu otsuse üllatuslikkusele tähelepanuta. 7. Kostja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu. Nii maa- kui ka ringkonnakohus on jõudnud õigele järeldusele, et hagi rahuldamiseks ei ole alust. Kostja on seisukohal, et ta ei ole valeandmeid avaldanud ja seepärast ei ole

§ 1047lg 1 kohaldatav.

Isegi kui kohtumenetluses tuvastatakse, et kostja avaldatu oli ebaõige, välistab andmete avaldamise õigusvastasuse

§ 1047lg 3. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 8. Kolleegium leiab, et nii ringkonnakohtu kui ka maakohtu otsus tuleb Ts

MS § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi vale kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu osas, millega kohtud jätsid rahuldamata hageja nõude kohustada kostjat ümber lükkama hageja kohta avaldatud ebaõiged andmed. Tühistatud osas tuleb asi saata uueks läbivaatamiseks maakohtule. Ringkonnakohtu ja maakohtu otsus jäävad TsMS § 692 lg 2 alusel muutmata osas, millega kohtud jätsid rahuldamata hageja nõude kohustada kostjat lõpetama hageja kohta ebaõigete andmete avaldamine ja eemaldama kõikidest infoallikatest viivitamatult hageja kohta ebaõigeid andmeid sisaldavad artiklid. Selles osas tuleb muuta hagi rahuldamata jätmise õiguslikke põhjendusi. Kassatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.

1. Hageja nõue põhineb veebiportaalides www.tallinnapostimees.eewww.tallinnapostimees.ee, www.delfi.ee, www.ohtuleht.ee ja www.irl.ee avaldatud artiklites tsiteeritud kostja arvamusel, mille kohaselt PBK-s jooksvad Keskerakonna valimisreklaamid maksti kinni Tallinna linna rahaga. Kostja on meediaväljaannetele avaldanud järgmist seisukohta: „See on absurdne, et Tallinna linna poolt PBK-lt tellitud kolme venekeelse saate maksumus ulatub poole miljoni euroni. Selge on, et sellise summa eest ei tellitud pelgalt saateid, vaid maksti kinni ka kanalil jooksvad Keskerakonna reklaamid."
2. Hageja on oma nõude formuleerinud järgmiselt: kohustada kostjat lõpetama hageja kohta ebaõigete andmete avaldamine ja eemaldama kõikidest infoallikatest viivitamatult hageja kohta ebaõigeid andmeid sisaldavad artiklid ning kohustada kostjat oma kulul ümber lükkama artiklites hageja kohta avaldatud ebaõiged andmed. Kolleegium on seisukohal, et artiklite eemaldamise nõue on siinjuures hõlmatud valeandmete avaldamise lõpetamise nõudega ja neid tuleb seetõttu käsitada ühe nõudena. Seega on hageja esitanud kaks nõuet: esiteks soovib hageja, et kohus kohustaks kostjat lõpetama hageja kohta ebaõigete andmete avaldamine, ja teiseks soovib hageja, et kohus kohustaks kostjat oma kulul ümber lükkama eelnimetatud artiklites hageja kohta avaldatud valeandmed. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõuete õiguslikuks aluseks

§ 1047

lg 4 ja § 1055 lg 1, mis võimaldavad nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist ja kahju tekitava käitumise jätkumise korral selle lõpetamist. 11. Võlaõigusseaduse kohaselt on isiku au teotamine ja maine kahjustamine võimalik nii väärtushinnangu, sealhulgas ebakohase väärtushinnangu (

§ 1046

lg 1) kui ka tegelikkusele mittevastava asjaolu õigusvastase avaldamisega (

§ 1047lg 2).

Pooled on kogu menetluse vältel käsitanud kostja avaldatut faktiväitena. Kohtud seevastu asusid seisukohale, et vaidlusaluses kommentaaris (lauses) on avaldatud hageja kohta tema au teotav ja mainet kahjustav väärtushinnang

§ 1046lg 1 tähenduses.

12. Kolleegium leiab, et kostja väljendatud arvamust tuleb lugeda faktiväiteks

§ 1047

mõttes, sest tegemist on isiku kohta andmeid sisaldavate lausetega (vt Riigikohtu

1. veebruari
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11-04, p 10). Sellised väited on põhimõtteliselt kontrollitavad, nende tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav. Kui isiku mainet kahjustavate andmete avaldaja ei tõenda nende vastavust tegelikkusele, on isiku kohta väidetu vale ja kohus saab kohustada kostjat mainet kahjustavad andmed ümber lükkama. Seega on kohtud kostja avaldatud seisukohti ekslikult üksnes väärtushinnanguna käsitades kohaldanud valet materiaalõiguse normi.
3. Pooled vaidlevad selle üle, kas

§ 1047

mõttes loetakse ebaõigete andmete avaldamiseks meediaväljaandes andmete avaldamist üldsusele või ka ebaõigete andmete avaldamist meediale. Kostja on seisukohal, et ta ei ole andmete avaldaja, sest artiklid tegid avalikkusele kättesaadavaks meediaväljaanded ja seetõttu saab nõude esitada vaid nende väljaannete vastu. Kolleegium osutab varem avaldatud seisukohale (vt Riigikohtu 21. detsembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-05, p 25; 10. juuni 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-09, p 14; 21. detsembri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-10, p 16), et avaldamine

§ 1047tähenduses on andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine.

Avaldaja on seega isik, kes teeb kolmandatele isikutele andmed teatavaks. Kui andmed avaldatakse meedias (ajakirjanduses), siis võib lisaks meediaväljaandele olla avaldajaks ka andmeid meediaväljaandele edastanud isik.

§-st 1047 ei tulene, et avaldajaks saaks olla üksnes meediaettevõtja või et isik, kes avaldas valeandmeid meediaväljaandele, ei vastuta

§ 1047lg 4 alusel.

Ebaõigete andmete avaldamise eest võib vastutada ka isik, kes esitab andmed meediaväljaandele, ja seega on kostja käsitatav andmete avaldajana ning temalt saab nõuda valeandmete ümberlükkamist, kuid ainult meediaväljaande ees. 14. Õige on kassatsioonkaebuse väide, et valeandmed tuleb ümber lükata ka juhul, kui avaldamine ei ole õigusvastane ja avaldajal puudub süü. Isiku kohta ebaõigete andmete avaldamise korral näeb

§ 1047

lg 4 ette ebaõigete andmete ümberlükkamise kohustuse sõltumata andmete avaldamise õigusvastasusest (vt ka Riigikohtu

1. mai
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-05, p 27). Seega ei vabaneks kostja valeandmete ümberlükkamise kohustusest ka juhul, kui kohus tuvastaks, et ebaõigete andmete avaldamine ei ole

§ 1047lg 3 järgi õigusvastane.

1. Samuti on õige kassatsioonkaebuse väide, et maakohtu otsus oli pooltele üllatuslik. Poolte esitatule peab õigusliku hinnangu andma kohus (vt TsMS § 436 lg 7; § 438 lg 1 esimene lause; samuti vt Riigikohtu
2. juuni
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-57-11, p 40;
4. jaanuari
5. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-10, p 39;
6. veebruari
7. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-10, p 16). Kohtu õiguslik hinnang ei või tulla pooltele üllatuslikult, st kohus peab üldjuhul juhtima poolte tähelepanu õigussuhte võimalikule kvalifikatsioonile ja võimaldama neil avaldada selle kohta arvamust (vt nt TsMS § 348 lg-d 1-3; § 351; § 392 lg 1 p-d 1 ja 3; § 400 lg 5; § 401 lg 1; § 436 lg 4; vt ka Riigikohtu
8. jaanuari
9. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-10, p 40;
10. veebruari
11. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-10, p 16). Seega peab kohus võimaldama pooltele esitada väiteid ja vastuväiteid õigussuhte võimaliku õigusliku kvalifikatsiooni kohta. Kui kohus soovib kohaldada seadust, mis seab menetlusosalised olulisel määral uude protsessuaalsesse positsiooni, tuleb seda menetlusosalistega arutada ja anda neile võimalus esitada oma seisukohad ning vajadusel ka tõendid. Kolleegium leiab, et praeguses asjas on kohtud viidatud menetlusõiguse norme rikkunud ja see võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. Käsitades kostja avaldatut üksnes väärtushinnanguna, tegi maakohus pooltele üllatusliku otsuse. Hagiavaldusest ja kostja vastusest nähtuvalt pidasid pooled esitatud väiteid faktiväideteks. Asja materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks pooltega asja võimalikku õiguslikku kvalifikatsiooni arutanud. Ringkonnakohus ei pööranud maakohtu menetluslikule rikkumisele tähelepanu vaatamata sellele, et hageja sellele apellatsioonkaebuses viitas.
12. Eelnevast tulenevalt tuleb nii maakohtu kui ka ringkonnakohtu otsus tühistada osas, milles kohtud jätsid rahuldamata hageja nõude ebaõigete andmete ümberlükkamise kohta. Kuna maakohus ei ole otsuses analüüsinud asja lahendamise seisukohast olulisi asjaolusid ega esitatud tõendeid hinnanud ja selline rikkumine võis asjas kaasa tuua ebaõige kohtulahendi ja ka ringkonnakohus ei ole seda rikkumist kõrvaldanud, tuleb asi selle nõude osas saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul hinnata, kas kostja esitatud andmed olid tõesed või valed. Juhul kui leiab kinnitust, et kostja avaldatud andmed ei vasta tegelikkusele, saab kohus kohustada kostjat hageja nõutud viisil lükkama ebaõiged andmed ümber vaidlusalused artiklid avaldanud meediaväljaande ees.
13. Hageja teise nõude (kohustada kostjat lõpetama hageja kohta ebaõigete andmete avaldamine, mis hõlmab ka ebaõigeid andmeid sisaldavate artiklite eemaldamise nõuet) jätsid kohtud küll õigesti rahuldamata, kuid tegid seda kolleegiumi arvates valedel põhjustel. Kolleegium on seisukohal, et hagi tuleb selle nõude osas jätta rahuldamata põhjusel, et kostjat ei saa kohustada artikleid viidatud infoallikatest eemaldama ega ebaõigete andmete avaldamist lõpetama, sest infoallikad ei ole kostja kontrolli all. Artikleid ei avaldanud Internetis mitte kostja, vaid internetiportaalide www.tallinnapostimees.ee, www.delfi.ee, www.ohtuleht.ee ja www.irl.ee pidajad.
14. Kuna asi saadetakse maakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada.
15. Kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb hagejale TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada kassatsioonikautsjon. Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Jaak Luik