RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON

) § 11 lg 2 p-s 1 sätestatud nõudele, sest sihtasutus ei tegutse avalikes huvides, vaid selle tegevus on suunatud arstide erialase täiendkoolituse arendamisele ja arstide erialase ümberõppe toetamisele, mis põhikirja kohaselt avaldub stipendiumide määramises arstide ümberõppe ja täiendkoolituse toetamiseks; 2) ühe kutseala esindajate erialaste koolituste ja ümberõppe toetamine ei ole heategevus, mistõttu puudub sihtasutusel heategevuslikku toetamist vajav sihtrühm

§ 11

lg 2 p 2 mõistes; 3) sihtasutuse tegevus on seotud arstide kui kitsalt piiritletud sihtrühma kutsealase tegevusega, mis väljendub neile kutsealaste oskuste, nagu ümberõppe ja erialase koolituse võimaldamises stipen-diumide eraldamise näol, mis on vastuolus

§ 11

lg 4 p-s 4 sätestatuga; 4) sihtasutuse põhikirjast nähtub, et see on kinnitatud sihtasutuse asutaja ja ametiühinguna tegutseva MTÜ Eesti Arstide Liit (EAL) poolt, millest võib järeldada, et sihtasutus tegutseb asutaja kontrolli all. Lähtuvalt äriregistri teabesüsteemi andmetest on sihtasutus kutseorganisatsioon, kelle põhikirjalisteks eesmärkideks on arstide töö- ja kutsealaste, majanduslike ja sotsiaalsete õiguste ja huvide esindamine ning kaitsmine. Seega ilmnevad

§ 11

lg 4 p-s 8 nimetatud asjaolud, mis välistavad sihtasutuse jätkuvalt nimekirjas püsimise; 5) sihtasutus kuulutas välja stipendiumikonkursi arstide erialaseks täienduskoolituseks

1. aasta teisel poolaastal. Taotleja poolt taotluse vormile kantavate andmete kogumis on ette nähtud andmed selle kohta, millise EAL piirkondliku liidu koosseisu stipendiumi saaja kuulub. Sellest võib järeldada, et stipendiumi taotlejate ring on piiratud ametiühingu liikmetega, mis kinnitab asjaolu, et sihtasutus tegutseb piiratud isikute ringi huvides. Kuivõrd stipendiumide arvu määrab sihtasutuse nõukogu, stipendiaadid on kohustatud läbitud koolituse teemadel avaldama erialast teavet sisaldava artikli Celsius Healthcare OÜ poolt välja antavas ajakirjas Eesti Arst ning Celsius Healthcare OÜ on üheks sihtasutuse toetajaks, on maksuhaldur veendunud, et stipendiumide määramine ei toimu avaliku konkursi alusel, vaid asutaja ja annetajate poolt reguleeritud reeglite kohaselt, mis on juba põhikirjas fikseeritud.
2. SA Arstide Täienduskoolituse Fond esitas
3. augustil 2011 Tallinna Halduskohtule kaebuse PMTK otsuse tühistamiseks. Kaebuse põhjendused: 1) sihtasutus tegutseb avalikes huvides ja on heategevuslik. Sihtasutuse eesmärgiks on laiemalt Eesti elanikele kvaliteetse ravi tagamine. Erialase täienduskoolitusega hoiavad arstid ennast kursis arstiteaduse arenguga, õpivad tundma ja omandavad uusi ravivõtteid. Seega tuleb arstide erialase täienduskoolituse toetamist pidada mitte ainult arstide, vaid ka patsientide huvides tegutsemiseks; 2) täiendkoolitus on kohustuslik tulenevalt sotsiaalministri
4. detsembri
5. a määruse nr 128 "Tervishoiuteenuse kvaliteedi tagamise nõuded" § 8 lg-st
6. Aastast 2003 on sihtasutus maksnud stipendiume arstide erialaseks täienduskoolituseks 165 korral kogusummas ca 1,34 miljonit krooni (ca 85 339 eurot). Tegemist on ühiskonnale olulise tegevusega olukorras, kus riik on teinud täienduskoolituse arstidele kohustuslikuks, kuid riigipoolne toetus sisuliselt puudub; 3) üheksa aasta jooksul ei tõstatanud MTA kordagi küsimusi seoses sihtasutuse tegevusega ning kuulumisega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja. Sihtasutuse põhikirjaline tegevus ei ole selle aja jooksul muutunud; 4) sihtasutustele tehtavate annetuste ja väljamakstavate stipendiumide maksustamine tulumaksuga kutsub esile olukorra, kus annetajatel pole majanduslikult mõistlik annetusi teha, seega annetatavad summad vähenevad. Samuti tuleks stipendiumide väljamaksmisel tasuda tulumaksu, mis vähendaks nende suurust; 5) vaidlustatud otsuses puuduvad sisuliselt asjakohased põhjendused, vastustaja tehtud järeldused on meelevaldsed ega tulene tegelikest faktilistest asjaoludest. Otsus on motiveerimata ning ei vasta seega haldusaktile esitatud nõuetele. Otsuses ei ole välja toodud ühtegi asjaolu ega tõendit, millest nähtuks sihtasutuse tegevuse mittevastavus otsuses viidatud sätete nõuetele või sätetes toodud asjaolu esinemine; 6) PMTK definitsioon avalikes huvides tegutsemisele ei tulene ühestki õigusaktist. Otsuses puudub motiveeritud selgitus, mida tähendab "märkimisväärse kasu toomine üldsusele tervikuna". Arstide täiendkoolitamine toimub kogu Eesti ühiskonna huvides, mitte arstide erahuvides. Avaliku teabe seaduse § 5 lg-st 2 nähtub selgelt, et avaliku teenuse all peetakse muu hulgas silmas ka tervishoiu-teenuse osutamist. Tervishoiuteenuse avalik olemus tuleneb ka põhiseaduse §-st 28, samuti häda-olukorra seaduse § 34 lg 4 pdest 1 ja 2 ning § 37 lg-st 1; 7) on arusaamatu, millisel õiguslikul alusel on vastustaja sisustanud heategevuse mõiste.

§ 11

lg 2 punkt 2 defineerib üheselt mõiste "heategevuslik" - st ühing pakub sihtrühmale, mille toetamine tuleneb tema põhikirjast, kaupa või teenust peamiselt tasuta või muul kasumit mittetaotleval viisil või maksab sihtrühma kuuluvatele isikutele toetust; 8) otsusest ei ilmne, millisel alusel vastustaja leiab, et sihtasutuse tegevuses väljenduvad kutseorganisatsiooni tunnused. Asjaolu, et sihtasutuse asutajaks on ametiühing EAL, ei puutu käesoleval juhul asjasse. Sihtasutus on iseseisev õigussubjekt. Stipendiumi saajate ring ei ole piiratud üksnes EAL liikmetega, stipendiumit on õigus taotleda Eestis töötavatel arstidel. EAL ei kuulu kõik Eestis töötavad arstid. EAL mittekuuluvad arstid on stipendiume taotlenud ning neid ka saanud; 9) asjaolu, et arstid-stipendiaadid peavad erialaajakirjas avaldama artikleid, ei ole vastuolus

-ga, Vabariigi Valitsuse

1. juuni
2. a määruse nr 196 "Õppe- ja teadustööks ning loominguliseks ja sporditegevuseks antavate stipendiumide tulumaksust vabastamise tingimused" ega muude õigusaktidega.
3. Tallinna Halduskohtu
4. detsembri
5. a otsusega jäeti SA Arstide Täienduskoolituse Fond kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused on järgmised: 1) avaliku huvi mõiste on kitsendatud

§ 11

lg 4 p-ga 8, mille kohaselt ei kanta nimekirja kutseorganisatsiooni, poliitilist ühingut, ettevõtlust edendavat organisatsiooni ja ametiühingut, kuigi nende ühingute tegevuses võib leida teatud avalikust huvist kantud jooni; 2)

§ 11lg-s 2 sätestatud kriteeriumid on haldusorganile kohustuslikud.

Haldusorgan ei saa kaalutlusõiguse alusel leida, et ühing nõutava asjaolu puudumise korral kas nimekirja kanda või asjaolu olemasolu korral nimekirjast välja jätta; 3) avalik huvi ja heategevus on määratlemata õigusmõisted, st määratletavad peamiselt läbi konkreetse konteksti, kus nad esinevad. Haldusorgani volitused mõistete määratlemisel on sisuliselt sarnased otsustusdiskretsiooni teostamisele, kuna haldusorgan peab ratsionaalselt põhjendama, miks ta mõistet just nii on sisustanud, hoidudes seejuures võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisest. Haldusorgani põhjendused avalikes huvides tegutsemise määratlemisel on vaidlustatud otsuses piisavalt põhjendatud, ratsionaalsed ja kontrollitavad. Kaebaja etteheide, et seejuures on tegutsetud omavoliliselt, kuna ühestki õigusaktist ei tulene avaliku huvi mõiste definitsiooni, ei ole asjakohane, kuna avaliku huvi mõiste tunnuste loetelu on lai ja ajas muutuv, mistõttu selle ammendav defineerimine on võimatu. Kuivõrd seadusandja ei ole

§-s 11 avaliku huvi määraltemisel juhtnööre andnud, ongi mõiste sisustamine haldusorgani pädevuses; 4) laias tähenduses on kogu üldsuse huvides igasuguste elualade teenusekvaliteedi paranemine. Nii peaks avalikust huvist kantuks lugema ka tervishoidu ja üldse kõikvõimalikke inimestele hädavajalikke teenuseid. Lisaks on kogu nn kolmas sektor riigi korralduses tähtsal kohal ja osutab sisuliselt riigivõimule kaasabi, tegeledes reeglina mingite huvigruppide elu- või tegutsemisjärje edendamisega, mis on lõppkokkuvõttes kasulik kogu ühiskonnale. Ilmselgelt ei ole aga

§ 11

mõttes avaliku huvi määratlus nii lai, kuna vastasel juhul peaksid vastavasse soodusnimekirja kuuluma praktiliselt kõik mittetulundusühingud ja sihtasutused, kes ei ole otsesõnu poliitilised ühendused või kutseorganisatsioonid. Kuna avaliku huvi mõiste on vastavalt vajadusele määratletav kas laialt või kitsamalt, ei ole võimalik vastustajale ette heita kitsama määratluse eelistamist; 5) vastustaja ei ole rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet, mis nähtub asjatundjate komisjoni

1. veebruari
2. a koosoleku protokollist. Nimetatud protokolli kohaselt on jäetud nimekirja kandmata, tehtud ettepanek nimekirjast kustutamiseks või tehtud hoiatus nimekirjast kustutamise kohta sihtasutustele ja MTÜ-dele, kes tegelevad nii kultuuri, puuetega inimeste toetamisega, erinevad kutseorganisatsioonid ja kõikvõimalikud ühiskonnaelu edendavad organisatsioonid. Kuigi need on laiemas mõttes ühiskonnaelu edendavad ja riik soosib nende tegevust, ei ole nad heategevusega tegelevad

§ 11

mõttes, kuna reeglina saavad nende tegevusest tulu nende endi liikmed või nendega seotud isikud; 6) heategevuslikkus tähendab vabatahtlikku tegevust teiste inimeste heaolu parandamiseks. Need teised isikud on heategijaga võrreldes mõnevõrra nõrgemas positsioonis, mistõttu nad vajavad kaitset või vähemalt abi, mida heategija oma parema heaolu tõttu neile võimaldada saab. Enda positsioonikaaslaste abistamist ei saa pidada heategevuseks. Oluline on ka see, et isik, kellele heategevuse raames teatud hüve antakse, ei ole kohustatud mingiks vastusoorituseks, vastasel juhul tekiks n-ö lepinguline sponsorlussuhe. Käesoleval juhul aga pidid stipendiumi saanud arstid tegema selle eest teatud vastusooritusi; 7) maksuhaldur on jõudnud põhjendatult järeldusele, et sisuliselt on SA Arstide Täienduskoolituse Fond näol tegemist kutseorganisatsiooniga. Asjaolu, et stipendiaatideks võivad olla ka arstid, kes ei kuulu EAL-i, ei ole määrav, kuna vaidlust ei ole selles, et edendatakse Eesti arstide erialaseid teadmisi. Seega on tegemist organisatsiooniga, mis edendab konkreetse elukutse esindajate kutse-oskusi; 8) kuigi sihtasutuse tegevus on arstidele vajalik ja ühiskonnas tunnustatud, ei tähenda see, et neile peaks saama teha annetusi tulumaksuvabalt. Teatud hetkel soodustuste adressaatide nimekirja kärpimist esmalt seadusemuudatuse ja hiljem seda rakendama asumisega ei tule võtta riigi silmis ebasoosingusse langemisena, vaid nn majanduslanguse aastatel on erinevatest maksusoodustustest jäänud ilma või on neid vähendatud väga paljudel ühiskonnaliikmetel. See on riigi poliitiline otsustus ja kui seejuures ei rikuta haldusmenetluse üldpõhimõtteid, õiguspärase ootuse ja võrdse kohtlemise põhimõtet, ei ole tehtud otsustused õigusvastased; 9) kuigi sotsiaalministri 15. detsembri 2004. a määruse nr 128 "Tervishoiuteenuse kvaliteedi tagamise nõuded" § 8 lg-st 2 tulenevalt on tervishoiuteenuse osutaja kohustatud tagama tervishoiu-töötajate arendamiseks ja pädevuse tõstmiseks tervishoiutöötajate igaaastase koolitamise, ei pane see iseenesest sihtasutusele kohustust täita seda kohustust haiglate, polikliinikute jm tervishoiu-teenuse osutajate eest. Seega ei tulene sellest maksuhaldurile kohustust tagada sihtasutusele

§ 11rakendusala vastaselt tulumaksuvabade annetuste saamine.

1. SA Arstide Täienduskoolituse Fond apellatsioonkaebuses paluti tühistada halduskohtu otsus ning teha uus otsus, millega rahuldada kaebus.
2. Tallinna Ringkonnakohtu
3. juuni
4. a otsusega jäeti apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus nõustus halduskohtu otsuse põhjendustega ning ei pidanud vajalikuks neid korrata. Täiendavalt märkis ringkonnakohus järgmist: 1) haldusorganil on võrdse kohtlemise põhimõttest tulenevalt kohustus määratlemata õigusmõisteid kõigi haldusmenetluse subjektide suhtes ühetaoliselt sisustada. Samas on võimalik ka mõiste sisu muuta, kui selline muutus toimub kõigi asjassepuutuvate isikute suhtes. Halduspraktika muutmine ei ole keelatud. Ilmselgelt on ka käesoleval juhul aset leidnud oluline kriteeriumide muutus kõnealusesse registrisse kandmise põhimõtetes. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda, et kord registrisse kantuna on tal õigus sinna määratlemata ajaks jääda; 2) halduspraktika muutmist ei pea eriti intensiivselt põhjendama. Piisab, kui see muutus on järjepidev ning määratlemata õigusmõiste sisustamine on toimunud õiguspäraselt. Määratlemata õigusmõiste "avalik huvi" sisustamine on võimalik väga erinevatel kriteeriumidel ning õiguspärased on nii lai kui ka kitses käsitlus; 3) maksusoodustuse andmine ei ole põhjendatud olukorras, kus kutseorganisatsioon loob sihtasutuse vaid selleks, et kõnealust maksusoodsust saada. Kaebaja selgitus, mille kohaselt oli sihtasutuse loomine tingitud vajadusest vältida ravimifirmade poolt annetuste tegemist otse EAL-le, kinnitab täiendavalt, et sihtasutus on loodud vahetult kutseorganisatsiooni teenindamiseks ning tegutseb sama sihtgrupi ning samade eesmärkide huvides. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
5. SA Arstide Täienduskoolituse Fond kassatsioonkaebuses palutakse tühistada ringkonnakohtu ja halduskohtu otsus ning teha uus otsus, millega rahuldada kaebus. Kassatsioonkaebuse põhjendused on järgmised: 1) vaidlustatud otsuses tehtud järeldused on meelevaldsed, ei vasta seadusele ning ei tulene tegelikest faktilistest asjaoludest. Kuigi tegemist on negatiivse diskretsiooniotsusega, puuduvad otsuses motiveeritud põhjendused, mis oleksid ka asjakohased, ratsionaalsed ja veenvad; 2) vaidlustatud otsuses ei ole toodud välja ühtegi kohast asjaolu ega tõendit, millest nähtuks sihtasutuse tegevuse mittevastavus

§ 11

lg 2 punktides 1 ja 2 sätestatud nõuetele või § 11 lg 4 punktides 4 ja 8 nimetatud asjaolu esinemine; 3) halduskohus pole vajaliku põhjalikkusega täitnud menetlusseaduses sätestatud kontrollikohustust. Suur osa halduskohtule esitatud kaebuses esitatud sihtasutuse selgitusi, seisukohti ja väiteid on jäetud tähelepanuta; 4) kui maksuhaldur on asunud sisustama maksuseadustes sätestatud mõisteid vastavalt hetkel aktuaalsele poliitilisele otsustusele, siis seda suurem on kohtu roll haldusorgani tegevuse kontrollil, sh määratlemata õigusmõistete sisustamise ja põhjendamise osas haldusaktide andmisel; 5) vastutaja ega kohtud ei ole analüüsinud ega põhjendanud väidet, et Eesti arstide täienduskoolitus, mis võimaldab tõsta erialast kvalifikatsiooni, ei too üldsusele märkimisväärset kasu; 6) sihtasutus tegevus on kooskõlas

§ 11

lg 1 punktis 2 sätestatud heategevuse mõistega, sest arstide erialase täiendõppe korraldamisega tagatakse Eesti elanikele kvaliteetne arstiabi; 7) asjakohatu on halduskohtu väide, nagu tekkinuks stipendiumi saanud arstide ja sihtasutuse vahel lepinguline sponsorlussuhe. Artiklite avaldamise nõue on loomulik osa stipendiumite määramise protsessis, kus arstid tutvustavad oma saadud teadmisi laiemalt ning annavad sellega oma panuse paremale arstiabile; 8) asjaolu, et sihtasutus on loodud EAL kui kutseorganisatsiooni poolt, ei tähenda automaatselt seda, et ka sihtasutus oleks kutseorganisatsioon. EAL põhikirjas väljendatud eesmärgid on oluliselt laiemad ning suures osas ei kattu sihtasutuse eesmärkidega. PMTK vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 7. Kolleegium on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole vaidlustatud otsuse näol tegemist haldusaktiga, mille tühistamist saaks kohtumenetluses nõuda. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg 1 kohaselt on haldusakt haldusorgani poolt haldusüles-annete täitmisel avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käsk-kiri või muu õigusakt. Haldusaktiks on ka eelhaldusakt, millega tehakse õiguslikult siduvalt kindlaks asja lõplikul lahendamisel tähtsust omava asjaolu (HMS § 52 lg 1 p 2). 8.

§ 11lg 7 kohaselt on ühingu nimekirjast kustutamise õigus Vabariigi Valitsusel.

Sama paragrahvi lõike 9 kohaselt teeb Maksu- ja Tolliameti piirkondlik struktuuriüksus pärast asjatundjate komisjoni soovituse küsimist ühingule teatavaks esialgse otsuse nimekirjast kustutamise kohta ning ühingu kustutab nimekirjast rahandusministri ettepanekul Vabariigi Valitsus korraldusega. Nimekirjast kustutamise täpsemat korda reguleerib

§ 11lg 8 alusel välja antud Vabariigi Valitsuse 22.

detsembri 2006. a määruse nr 279 "Tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja koostamise kord, nimekirja koostamiseks esitatavate dokumentide loetelu, ühingu nimekirja kandmise ja sealt kustutamise kord ning asjatundjate komisjoni moodustamise kord, selle töökorraldus, samuti liikmete nimetamise ja tagasikutsumise kord" § 5, kus sätestatakse nimetatud kord järgmiselt: "