3-1-1-124-12

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis 3-1-1-124-12

1. jaanuar 2013 Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Hannes Kiris ja Lea Kivi N. K. vahistamine Tallinna Ringkonnakohtu
2. juuli
3. a määrus kriminaalasjas nr 1-12-6374 N. K. kaitsja vandeadvokaadi abi Dmitri Školjar Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Elle-Mai Velling
4. detsember 2012, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
5. Tühistada Harju Maakohtu
6. juuni
7. a ja Tallinna Ringkonnakohtu
8. juuli
9. a kohtumäärused N. K. vahistamises.
10. Kaitsja määruskaebus rahuldada osaliselt. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
12. juunil 2012 esitas Põhja Ringkonnaprokuratuur Harju Maakohtule taotluse N. K. vahistamiseks. Vahistamistaotluse kohaselt kahtlustati N. K.-d karistusseadustiku (KarS) § 1332 lg 1 järgi selles, et ta koos D. K.-ga omas ja pidas alates
13. aastast Tallinnas Xxxx X-X, Xxxx XXXXX, Xxxxxxxxx XX-XX ja Xxxxxxxxx XX-XX, bordelle. Bordellide pidamiseks rentis N. K. ruume ning ta juhtis bordellide tegevust kuni tema kinnipidamiseni
14. juunil
16. N. K. kahtlustatavana ülekuulamisel
17. juunil 2012 osales määratud kaitsjana vandeadvokaadi abi Dmitri Školjar. Harju Maakohtusse vahistamistaotluse arutamisele kaitsja D. Školjar aga ei ilmunud ja vahistamistaotluse arutamisest võttis osa vandeadvokaat Talvi Vaske.
18. Harju Maakohtu
19. juuni
20. a määrusega võeti N. K. vahi alla. Maakohus leidis, et kriminaalasjas kogutud tõenditega, s.o tunnistajate ütluste, jälitustoimingute protokollide, läbiotsimisprotokollide ja muude tõenditega on kuriteokahtlus põhjendatud. Samuti leidis maakohus, et N. K. puhul saab rääkida kuritegude jätkuva toimepanemise ohust kui vahistamisalusest. N. K. muutis pärast politsei kontrolli vaid bordelli aadressi ja töökorraldust. Samuti nähtub ühe tunnistaja ütlustest, et N. K. selgitas talle enne ülekuulamist, mida tunnistaja peab politseinikule rääkima. Tunnistaja ütlustest nähtub, et
21. juunil 2012 palus N. K. puhastada täielikult temale kuuluv arvuti. On alust arvata, et vabaduses viibides võib N. K. jätkata kuritegude toimepanemist, samuti tunnistajaid ähvardada või kallutada neid muul viisil valeütlusi andma.
22. Harju Maakohtu vahistamismääruse peale esitas N. K. kaitsja vandeadvokaat T. Vaske
23. juulil 2012 määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Ta taotles Harju Maakohtu määruse tühistamist ja N. K. vahi alt vabastamist. Kaitsja leidis, et puudub vahistamisalus, st ei ole põhjendatud maakohtu seisukoht, et N. K. võib vabaduses viibides panna toime uusi kuritegusid.
24. Harju Maakohtu vahistamismääruse peale esitas määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule
25. juulil 2012 ka vandeadvokaadi abi D. Školjar, kes taotles samuti maakohtu määruse tühistamist ja N. K. vahi alt vabastamist. Määruskaebuses väideti, et ringkonnaprokurör Elle-Mai Velling helistas kaitsjale
26. juunil 2012 kell 11.58 ja teatas, et vahistamistaotluse arutamine tema kaitsealuse suhtes toimub eeluurimiskohtuniku juures kell 12.
27. See teatamine toimus liiga hilja, sest tulenevalt kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 131 lg-st 1 oli prokurör koheselt kohustatud teatama kaitsjale vahistamistaotluse koostamisest ja kohtuistungi toimumise ajast. Kuna prokurör ei teavitanud teda viivitamatult, ei saanud ta täita oma kohustusi vahistamismenetluses. Vahistamistaotluse arutamisel osales vandeadvokaat T. Vaske, kellel aga puudusid volitused õigusabi osutamiseks. Praeguses asjas on kehtivad volitused riigi õigusabi osutamiseks üksnes kaitsja D. Školjaril. Määruskaebuse esitaja ei ole määranud enda asemele asenduskaitsjat. Samuti puudub kaitsjal kokkulepe N. K.-ga riigi õigusabi osutaja vahetamiseks riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 20 lg 1 alusel. Kuna vahistamistaotluse arutamisel osalenud advokaadil puudusid volitused kahtlustatava kaitsmiseks, ei olnud kahtlustatavale tagatud kaitseõigus.
28. Tallinna Ringkonnakohtu
29. juuli
30. a määrusega jäeti määruskaebused rahuldamata ja maakohtu määrus N. K. vahistamise kohta muutmata. 6.1 T. Vaske määruskaebuse kohta leidis ringkonnakohus, et kohtueelse menetluse käigus kogutud infot tuleb pidada piisavaks selleks, et kahtlustada N. K.-d temale inkrimineeritavate kuritegude toimepanemises. Tema käitumises on kuriteotunnused ja vahistamise eeldus on seega täidetud. Kuigi vahistamisaluste olemasolu ei ole kaitsja esitatud määruskaebuses vaidlustanud, esineb N. K. suhtes vahistamisalusena kahtlus, et ta võib vabaduses viibides jätkuvalt toime panna kuritegusid, sh jätkata analoogiliste kuritegude toimepanemist ja/või panna toime õigusemõistmise vastaseid kuritegusid. Seetõttu ei ole võimalik N. K. suhtes kohaldada kergemaliigilist tõkendit. 6.2 D. Školjari määruskaebuses esitatud väidetega kaitseõiguse rikkumise osas ringkonnakohus ei nõustunud. Ringkonnakohus leidis, et maakohtu istungil oli tagatud kahtlustatavale kaitsja osavõtt ja kahtlustatav ei esitanud istungil ühtegi taotlust asenduskaitsja taandamiseks. T. Vaske täitis määratud kaitsja ülesandeid. Asjaolu, et prokuratuur ei teavitanud kaitsjat õigeaegselt, ei anna alust vahistamismääruse tühistamiseks. Kuigi kohus ei saa ise asenduskaitsjat määrata, kaalub kahtlustatava vahistamisküsimuse arutamine teise kaitsjaga üles riigi õigusabi korras määratud kaitsja ja asenduskaitsja määramisel esineva rikkumise. Vahistamise küsimus on kiireloomuline menetlustoiming, kus esmaseks nõudeks on kaitsja osalemine istungil, et sellega tagada kaitseõigust. Täiendavalt märkis ringkonnakohus, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ka seetõttu, et need ei mõjuta kaitsealuse olukorda kergendavalt ega raskendavalt. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
31. Ringkonnakohtu määruse peale esitas määruskaebuse N. K. kaitsja vandeadvokaadi abi D. Školjar, kes taotleb Harju Maakohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu määruste tühistamist ja N. K. vahi alt vabastamist. Kaebuse põhiseisukohad on järgmised. 7.1 KrMS § 131 lg 1 kohaselt teatab prokuratuur vahistamistaotluse koostamisest kahtlustatava või süüdistatava soovil kohe kaitsjale. Kuna kahtlustataval oli kaitsja, kellest ta ei olnud loobunud, siis oli prokurör kohustatud teatama kaitsjale vahistamistaotluse koostamisest ja kohtuistungi toimumise ajast. Olukorras, kus prokuratuur jätab KrMS § 131 lg-s 1 sätestatud nõude täitmata, puudub kaitsjal reaalne võimalus asuda kaitsekohustusi täitma ja sellega rikutakse kahtlustatava kaitseõigust. 7.2 Prokuratuuri äranägemisel teise kaitsja kaasamine kriminaalmenetlusse ilma advokatuuri ja määratud kaitsja teadmata on kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine. Kuna D. Školjar on Eesti Advokatuuri poolt nimetatud määratud kaitsjaks praeguses asjas ja lepinguline kaitsja N. K.-l puudub, siis ei ole ükski teine kaitsja peale D. Školjari pädev kaitsma N. K.-d. 7.3 Maakohtu poolt asenduskaitsja määramine on kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine. KrMS § 44 lg 1 kohaselt võib kaitsja ajavahemikuks, mil kaitsja osavõtt kriminaalmenetlusest on takistatud, nimetada enda asemele kriminaalmenetlusse asenduskaitsja. Kaebaja pole kedagi määranud menetlusse enda asemele. Asenduskaitsja on vaid see kaitsja, kelle kohta on põhikaitsja poolt tehtud vastav avaldus asenduskaitsjaks määramisest. Seega puudusid T. Vaskel volitused N. K. kaitsmiseks. 7.4 Ringkonnakohtu seisukoht, et kahtlustatava kaitseõiguse tagamiseks vahistamise arutamine teise kaitsjaga kaalub üles riigi õigusabi korras määratud kaitsja ja asenduskaitsja määramisel esineva rikkumise, tekitab ebakindlust kaitseõiguse tagamises ja riigi õigusabi süsteemi jätkusuutlikkuses. Ei saa nõustuda, et ringkonnakohus ei näinud kriminaalmenetluse olulist rikkumist olukorras, mil menetleja tegutses oma äranägemisel kaitsja valimisel, samuti sellega, et määruskaebuses esitatud väited ei ole kaitsealuse huvides, kuna need ei mõjuta kaitsealuse olukorda. Esitatud väited võivad mõjutada kaitsealuse olukorda, sest kaitsja taotleb kohtult oma kaitsealuse vabastamist.
32. Kassatsioonile esitas vastuse Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör E.-M. Velling, kes leiab, et maa- ja ringkonnakohtu määrused on seaduslikud. Ta palub jätta kaitsja määruskaebuse rahuldamata ja N. K. vahistamismääruse tühistamata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
33. Kriminaalmenetlusseadustiku § 131 lg 1 kohaselt teatab prokuratuur vahistamistaotluse koostamisest kahtlustatava või süüdistatava soovil kohe kaitsjale. Sama paragrahvi
34. lõike teine lause sätestab, et eeluurimiskohtuniku juurde kutsutakse prokurör ja vahistatava taotlusel kaitsja ning kuulatakse nende arvamust. Kolleegiumi hinnangul tuleb mõlemat sätet tõlgendada selliselt, et olukorras, kus isikul on kaitsja, tuleb prokuröril koheselt teavitada seda kaitsjat vahistamistaotluse koostamisest. Üksnes juhul, kui süüdistatav või kahtlustatav avaldab sõnaselgelt kirjalikus vormis, et ta ei soovi vahistamistaotluse arutamise juurde kaitsjat, võib jätta kaitsja kutsumata. Prokuratuuri kohustus teavitada kaitsjat tähendab muuhulgas ka seda, et juhul kui vahistamistaotlus koostatakse samal päeval, mil toimub eeluurimiskohtuniku juures vahistamistaotluse arutamine, peab prokurör teavitama kaitsjat vahistamistaotluse koostamisest viivitamatult ja viisil, et kaitsjale oleks tagatud võimalus asja ettevalmistamiseks ja arutamisel osalemiseks. Praeguses asjas teavitas prokurör D. Školjari vahistamistaotluse koostamisest
35. juunil 2012 kell 11.
36. Samal päeval pidi toimuma ka vahistamistaotluse arutamine maakohtus. Kaitsja määruskaebuses väidetakse, et kohtuistungi alguseks teatati temale kell 12.
37. Tallinna Ringkonnakohtu määruse kohaselt algas maakohtu istung kell 13.
38. Sõltumata asjaolust, kas maakohtu istung pidi toimuma kell 12.00 või 13.00, on kolleegiumi hinnangul kahtlustatava kaitsja teavitamine prokuröri poolt toimunud liig lühikese etteteatamisajaga, mis ei andnud kaitsjale võimalust vajalikuks ettevalmistumiseks ning osalemiseks vahistamistaotluse arutamisel.
39. Maakohus on rikkunud kriminaalmenetlusõigust ka vandeadvokaat T. Vasket N. K.-le kaitsjaks määramisel. 10.1 KrMS § 42 lg 1 p 2 kohaselt on kriminaalmenetluses kaitsja advokaat, kelle pädevus kriminaalmenetluses tuleneb uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu taotlusel Eesti Advokatuuri poolsest määramisest (määratud kaitsja). KrMS § 45 lg 5 kohaselt on määratud kaitsja kohustatud kriminaalmenetluses osalema kuni kriminaalasja kassatsiooni korras läbivaatamise lõpuni. Praeguses asjas on Eesti Advokatuur määranud N. K. kaitsjaks D. Školjari, kes on ka kohtueelses menetluses olnud N. K. määratud kaitsjaks. D. Školjar ei ole keeldunud kaitsekohustuse võtmisest ega loobunud võetud kaitsekohustusest KrMS § 46 alusel. Samuti ei ole N. K. valinud endale kaitsjat. Seetõttu oli D. Školjar ainus N. K. seaduslik kaitsja. 10.2 Harju Maakohus määras vastuolus KrMS § 44 lg-ga 1 N. K.-le tema vahistamisküsimuse arutamiseks asenduskaitsjaks T. Vaske. Kolleegium märgib, et KrMS § 44 lg 1 kohaselt võib kaitsja ajavahemikuks, mil tema osavõtt kriminaalmenetlusest on takistatud, nimetada enda asemele kriminaalmenetlusse asenduskaitsja. See tähendab, et asenduskaitsja saab määrata üksnes juba määratud või valitud kaitsja, praegusel juhul oli asenduskaitsja määramiseks volitatud määratud kaitsja D. Školjar. Tegemist on imperatiivse ja grammatiliselt väga selge normiga, mille eiramine menetleja poolt mistahes põhjendustel ei ole lubatav. Viimast kinnitab ka RÕS § 18 lg-s 2 sätestatu, mille kohaselt ei ole kohtul, prokuratuuril ega uurimisasutusel õigust leppida advokaadiga kokku riigi õigusabi osutamiseks ega määrata riigi õigusabi osutavat advokaati. Seega on vahistamistaotluse arutamine toimunud maakohtus ilma seaduses ettenähtud korras määratud või valitud kaitsja osavõtuta, mida tuleb lugeda kaitsja mitteosalemiseks kohtumenetluses KrMS § 339 lg 1 p 3 mõttes ja kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks.
40. Eelkirjeldatud kriminaalmenetlusõiguse olulised rikkumised annavad Riigikohtu kriminaalkolleegiumile aluse väita, et N. K. vahistamine
41. juunil
42. a toimus ebaseaduslikult. Seetõttu tuleb nii Harju Maakohtu
43. juuni
44. a kui ka Tallinna Ringkonnakohtu
45. juuli
46. a kohtumäärused KrMS §-de 390 lg 2, 361 lg 2 p 7 ja 362 p 2 alusel tema vahistamise kohta tühistada. Kuna praegusel ajal viibib N. K. aga vahi all Harju Maakohtu
47. detsembri
48. a määruse alusel, siis ei kaasne kohtumääruste tühistamisega tema vabastamist vahi alt. Eerik Kergandberg, Hannes Kiris, Lea Kivi