3-1-1-125-12

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend 3-1-1-125-12

1. jaanuar 2013 Eesistuja Ott Järvesaar, liikmed Jüri Ilvest ja Priit Pikamäe Väärteoasi A.J-i süüdistuses tolliseaduse § 73 lg 1 järgi Tartu Maakohtu
2. juuni
3. a kohtuotsus väärteoasjas nr 4-12-554 Maksu- ja Tolliamet, kassatsioon A.J-i esindaja vandeadvokaadi vanemabi Kalju Kutsar Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
4. detsember 2012, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
5. Tühistada Tartu Maakohtu
6. juuni
7. a otsus A.J-i väärteoasjas tolliseaduse § 73 lg 1 järgi ja saata väärteoasi uueks arutamiseks samale kohtule teises kohtukoosseisus.
8. Kassatsioon rahuldada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Maksu- ja Tolliameti
10. jaanuari
11. a otsusega karistati A.J tolliseaduse (TS) § 73 lg 1 järgi rahatrahviga 33 trahviühikut (132 eurot) ja konfiskeeriti temalt TS § 94 lg 3 ja KarS § 83 lg 2 järgi 215,2 liitrit diislikütust. Menetlusalust isikut süüdistatakse selles, et ta toimetas
12. septembril 2011 Lõuna maksu - ja tollikeskuse Luhamaa tollipunkti kaudu sõidukiga Ford Econoline E350 Cargo Van registreerimismärgiga XXXXX Venemaalt Eestisse läbi rohelise tollikoridori liikudes ühendusevälisest riigist Eestisse deklareeritava kauba, 215,2 liitrit diislikütust, jättes nimetatud kauba deklareerimata.
13. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas A.J-i kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Kalju Kutsar kaebuse Tartu Maakohtule, taotledes väärteomenetluse lõpetamist järgmistel põhjendustel. A.J-i sõidukis oli kütus kütusepaakides, mis on ühendatud auto kütusesüsteemiga ning 10 liitrit kütust kanistris. Tema sõiduk oli läbinud korralise tehnoülevaatuse ning tunnistatud tehnilistele nõuetele vastavaks. Sellest järeldub, et isegi kui kütusesüsteemis oli tehtud ümberehitusi, siis ei olnud tegemist omavoliliste muutustega ning seega on sõiduki tehniline seisund võrdsustatav standardsega. Vaidlustatud otsuses viidatud kirjavahetus erinevate ettevõtetega ei ole kohaseks tõendiks otsustamaks, kas konkreetse sõiduki toitesüsteem ja kütusepaagid vastavad nõuetele või mitte. Otsuses on viidatud erinevate allikate poolt avaldatud seisukohadele, mis ei lange kokku ning seega ei ole ka järelepärimistele vastanud isikud ühisel seisukohal kütusepaakide mahutavuse osas. Sõiduki kütusepaakides
14. septembril 2011 olnud kütusekoguse tuvastamisel on rikutud mõõteseaduse nõudeid, kuna kohtuvälise menetleja mõõtevahendite nõutava metroloogilise kontrolli läbimise kohta puuduvad andmed ja enne sertifitseeritud mõõtmist valati menetlusaluse isiku sõiduki eesmisesse kütusepaaki tagasi 20 liitrit diislikütust, pole üheselt tuvastatav, millises koguses oli A.J-i sõiduki paakides diislikütust Eesti Vabariiki saabumisel. Menetlusaluse isiku käitumises puudub tahtlus ja ettevaatamatus, kuna ta ei teadnud ega pidanudki teadma, et tolliametnikud hindavad sõiduki tehnilist seisundit erinevalt vastava eriala spetsialistidest.
15. Tartu Maakohtu
16. mai 2012 otsusega kaebus rahuldati ja väärteomenetlus lõpetati väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1 alusel menetlusaluse isiku teos väärteotunnuste puudumise tõttu. Maakohtu otsuse põhjendused olid järgmised. Kohtuvälise menetleja seisukoht, et kui Ford Econoline E 350 tüüpi sõiduki kütusepaakide maht osutub suuremaks kui 144 liitrit, siis on need ümber ehitatud või välja vahetatud, ei ole kontrollitav ja seega usaldusväärne. Menetleja selline järeldus on hinnanguline ega põhine faktilistel asjaoludel. Kohtuvälise menetleja järelepärimises Ameerika Autoteeninduse OÜ-le pole täpsustatud, kas selliste busside valmistamisel tehti või oli võimalik teha erandeid ning mis olukorras ja millal neid tehti. Osundatud järelpärimine ja vastus ei ole seostatav väärteoprotokollis kajastatud sõidukiga, vaid kinnitab üksnes tüüplahendusi. Samuti pole asjassepuutuv Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse vastus menetleja järelepärimisele. AS-ile Metrosert on esitatud mõõtmiseks ka vedelik, mis erineb väärteomenetluses väljapumbatud ja anumasse paigutatud kütusest. Sõiduki läbivaatuse aktist nähtuvalt ei ole kasutatud plomme (tollitõkendeid) nr 069245 ja 069246, samas on selliste tollitõkenditega anumad mõõtmiseks esitatud. Järelikult pole esitatud tõendid kütusekoguse kohta usaldusväärsed ja need tuleb jätta tõendina hindamata. Tõendatud ei ole TS § 73 lg 1 objektiivne koosseis, s.o deklareeritava kauba toimetamine ühendusevälisest riigist Eestisse ilma deklareerimata. Seega tuleb väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
17. Harju Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni Maksu- ja Tolliamet, taotledes maakohtu otsuse tühistamist ja asja saatmist samale kohtule uueks arutamiseks või kohtuvälise menetleja otsuse jõustamist. Kassaatori seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised. 4.
18. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et A.J-i väärteoasja lahendamisel ei ole kohtuväline menetleja tegelikult Eesti Riiklikult Autoregistrikeskuselt saadud tabelist juhindunud. Ameerika Autoteeninduse OÜ andis teada, et 1989 mudeliaasta tootena võidi kõnesolevale bussile paigaldada paak keskraamile 61 või 72 liitrit ning peale tagasilda 83 liitrit ning et busse toodeti nii ühe kui kahe paagiga, kuid maksimaalne paakide maht ei saanud olla suurem kui 155 liitrit (72 + 83). Maakohus on jätnud tähelepanuta, et kohtuväline menetleja on oma päringus spetsiaalselt rõhutanud, et kui Ameerika Autoteeninduse OÜ-l ei ole võimalik saada täielikku ülevaadet kõnesoleva sõiduki tootja poolt paigaldatud kütusepaakide komplektsuse osas, siis antagu teada, kui suure mahutavusega Ford Econoline E350 Cargo Van tüüpi sõidukite kütusepaagid kokku maksimaalselt olla saavad. Päringu selline sõnastus eeldabki vastamist kõikvõimalikke erandeid silmas pidades. Kui Ameerika Autoteenindus OÜ vastus kinnitabki tüüplahendusi, siis puudub igasugune alus järeldamaks, et ükski analoogne sõiduk võidi toota tüüplahendustest erinevalt ning veel sedavõrd erinevalt, et paakide mahutavus erineb tüüplahendustes antust kordades. Nõukogu määruse (EÜ) nr 1186/2009
19. novembrist 2009, millega kehtestatakse ühenduse tollimaksuvabastuse süsteem artikli 107 lõike 2 punktile c, kohaselt on standardne kütusepaak tootja poolt igale kõnealuse sõidukiga sama liiki mootorsõidukile püsivalt paigaldatud paak, mille püsiv paigaldus võimaldab kasutada kütust vahetult nii edasiliikumiseks kui ka vajaduse korral jahutussüsteemi või muu süsteemi kasutamiseks veo ajal. Seega defineeritakse standardse paagi mõiste läbi igale kõnealuse sõidukiga sama liiki mootorsõidukile püsivalt paigaldatud paagi. EL õiguse selline sõnastus näebki ette lähtumist tüüplahendustest. Pole põhjendust, seadmaks kahtluse alla Fordide kohta vastavates andmebaasides kajastuvad andmed, millele on Ameerika Autoteeninduse OÜ-l kui vastavate sõidukite maaletoojal ligipääs. Maakohus ei ole andnud hinnangut kohtuvälise menetleja väitele, et tehnoülevaatuse läbimise hetkel ei pruukinud kõnesoleval sõidukil olla neid paake, mis olid paigaldatud
20. septembril 2011, mil sõidukiga Luhamaa tollipunktis Eestisse siseneti, ning et sõiduki kütusepaagid võidi ümber ehitada või sõidukile lisakütusepaake paigaldada tehnoülevaatuse ja piiriületuse vahelisel ajal. 4.
21. Asjaolu, et nii läbivaatuse aktis kui mõõteprotokollides on viited tõkenditele 069241 EST ja 069243 EST, seostab mõõdetud kütuse kõnesolevast sõidukist välja võetud kütusega otseselt. Läbivaatuse aktis kajastatud ülejäänud tõkendid 069242 EST ja 069244 EST vahetati uute vastu välja mõõtmise toiminguga seoses, nimelt eemaldati need tõkendid mõõdetavale kütusele ligipääsemise otstarbel ning pärast kütuse mõõtmist paigaldati asemele uued tõkendid 069245 EST ja 069246 EST. Tõkenditega seonduv on maakohtule antud kirjalikus seisukohas sõnaselgelt kirja pandud. A.J oli isiklikult mahutite tõkendamise juures, kui kütus tema sõidukist välja pumbati. Ka see asjaolu seostab sõidukist XXXXX välja võetud kütuse mõõdetud kütusega otseselt, tegemist on ühe ja sama kütusega. Väited, et tegemist pole sama kütusega ja mõõdetud ei ole kõnesolevas sõidukis olnud kütust, pole millegagi põhjendatud. Maakohus on jätnud tähelepanuta kohtuvälise menetleja antud seisukohad, selgitused ja kogutud tõendid selle kohta, et kõnesoleva sõiduki vähemalt 370,2 liitrit mahutanud paagid ei saa olla standardsed ega paigaldatud tootja poolt. Sellega rikkus maakohus KrMS § 61 lg-tes 1 ja 2 sätestatud tõendite hindamise põhimõtteid ning VTMS § 123 lg-s 2 sätestatud väärteoasja täieliku ja igakülgse uurimise kohustust. Leides, et A.J ei kuulu vastutusele võtmisele TS § 73 lg-s 1 sätestatud väärteo toimepanemise eest, on maakohus TS § 73 lg 1 näol jätnud kohaldamata sätte, mida oleks pidanud kohaldama ja sellega kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust.
22. Kassatsioonivastuses palub menetlusaluse isiku kaitsja K. Kutsar jätta kassatsiooni rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
23. Kriminaalkolleegium kordab varasemates lahendites väljendatud seisukohta, mille järgi kooskõlas VTMS §-ga 110 peab kohtuotsuse põhiosast nähtuma nii tõendite analüüs kui see, millised asjaolud on kohus lugenud tõendatuks ja millele ta on otsuse tegemisel tuginenud, s.t kohtuotsus peab olema põhistatud. Kohtu mõttekäik peab olema kohtuotsuse põhjal jälgitav ja järelduste tegemine seostatud tuvastatud asjaoludega (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
24. mai 2012 otsus asjas nr 3-1-1-42-12, p 7). VTMS § 125 lg 1 teise lause kohaselt võib maakohus lükata kaebuse arutamise edasi, kui kaebust arutades ilmneb vajadus välja nõuda lisatõendeid. Seega lisaks sellele, et kohus kontrollib kohtuistungil kõiki tõendeid, mis olid aluseks kohtuvälise menetleja otsuse tegemisel, tuleb vajadusel kohtul kohtumenetluse käigus koguda ja kontrollida veel täiendavaid tõendeid omal algatusel (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
25. novembri
26. a otsus asjas nr 3-1-1119-05, p 6 ja
27. mai
28. a otsus asjas nr 3-1-1-16-06, p 14.1).
29. Maakohus on arutatavas asjas heitnud kohtuvälisele menetlejale ette mitmeid väärteomenetlusõiguse rikkumisi, sh süüstavate tõendite ebausaldusväärsust, kohtuvälise menetleja otsuse põhistamatust ja tõendite asemel hinnangutele tuginemist. 7.
30. Seonduvalt kütusepaakide standardsusega märgib kolleegium, et maakohus ei ole analüüsinud kohtuvälise menetleja esindaja vastuväiteid Ford Econoline E350 Cargo Van tüüpi sõidukite kütusepaakide mahutavuse päringute kohta. Arusaamatu on kohtu seisukoht, et ametliku esindaja andmetel üle kahe korra Fordi tehase toodetava maksimaalse kütusepaagi mahutavust ületav kütusepaak võib mingitel tingimustel olla standardne ning pole välistatud tüüplahendusest veelgi mahukamate paakide tootmine. Kohus pole ise seda kaitse paljasõnalist väidet kontrollinud ega pööranud tähelepanu täiendavate tõendite kogumise võimalusele maakohtu menetluses. Kolleegium on seisukohal, et kohtumenetluse poolele ei saa panna kohustust tõendada mingi asjaolu mitteesinemist (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
31. juuni 2010 otsus asjas nr 3-1-1-46-10, p 8.4), samuti peavad menetlusalune isik või tema kaitsja looma aktiivse kaitsetaktika korral võimaluse esitatud väidete kontrollimiseks (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-85-07, p 9.1). Käesolevas väärteoasjas on kaitsja ja kohus esitanud üksnes hüpoteetilise väite selle kohta, et pole välistatud suuremate standardsete paakidega Fordide tootmine, kui tootja esindaja vastuses kirjas. 7.
32. Kontrollimatu on ka maakohtu järeldus, et AS-ile Metrosert on esitatud mõõtmiseks vedelik, mis on erinev väärteomenetluses väljapumbatud ja anumasse paigutatud kütusest, mistõttu pole esitatud tõendid kütusekoguse kohta usaldusväärsed. Tõendites sisalduva teabe vastuolulisuse korral peab kohus hindama, kas see vastuolulisus on üksnes näiline ja kõrvaldatav teiste tõendite abiga või on tõend tervikuna ebausaldusväärne. Kohtu otsuses on üksnes kõrvutatud tollitõkendite numbreid, jättes tähelepanuta kohtuvälise menetleja kirjaliku selgituse tollitõkendite vahetamise kohta kütuse koguse mõõtmise käigus.
33. Seega ei ole maakohtu otsuse põhistuste pinnalt kohtu seisukoha kujunemine eelmärgitud küsimustes tervikuna jälgitav. Kohtuotsusest ei nähtu, kas kohus on tuvastatud menetlusõiguse rikkumised lugenud olulisteks VTMS § 150 mõttes ja miks need rikkumised välistavad väärteo tunnuste tuvastamise menetlusaluse isiku käitumises. Kohtu sellised järeldused on sisuliselt põhjendamata. Jättes tõendeid põhjendamatult tõendikogumist välja ja täiendavad tõendid asjas kogumata, rikkus maakohus oluliselt väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 1 p 7 ja lg 2 tähenduses.
34. Eeltoodust lähtuvalt ja juhindudes VTMS § 174 p-st 7 ja § 175 p-st 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Maakohtu
35. juuni
36. a kohtuotsuse A.J-i väärteoasjas ning saadab süüasja uueks arutamiseks Tartu Maakohtule. Ott Järvesaar, Jüri Ilvest, Priit Pikamäe