RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenet

§ 2221lg 1 ja § 257 järgi Tallinna Ringkonnakohtu 13.

juuni

1. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-10-7750 Allan Gubinski kaitsja vandeadvokaat Vladimir Sadekov, kassatsioon Prokuratuur, esindaja riigiprokurör Piret Paukštys
2. november 2012, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
3. Tühistada täies ulatuses Harju Maakohtu
4. veebruari 2012 ja Tallinna Ringkonnakohtu
5. juuni 2012 otsused Allan Gubinski süüditunnistamises ja karistamises

§ 2221lg 1 ja § 257 järgi.

2. Mõista Allan Gubinski

§ 2221lg 1 ja § 257 järgi õigeks.

1. Lugeda ajaks, mil Allan Gubinskilt oli riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse mõttes alusetult vabadus võetud, kolm päeva (28.-
2. oktoober 2009).
4. oktoobril 2009 Allan Gubinski elukohast läbiotsimise käigus ära võetud sülearvuti Dell Latitude D830 mudel PP04X (seerianumber XX-XXXXXX-XXXXX-XXX-XXXX) tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel sülearvuti omanikule Allan Gubinskile.
5. Kassatsioon rahuldada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Harju Maakohtu
7. veebruari 2012 otsusega tunnistati Allan Gubinski karistusseadustiku (

) § 2221 lg 1 järgi süüdi arvutiprogrammi ebaseadusliku valdamise eest ärilisel eesmärgil ja

§ 257

järgi omavoli eest.

§ 2221lg 1 järgi karistati A.

Gubinskit kuuekuulise ja

§ 257

järgi kolmekuulise vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel suurendati raskemat üksikkaristust ja liitkaristuseks mõisteti üheksakuuline vangistus.

§ 68lg 1 järgi arvestati A.

Gubinski karistusaja hulka kolmepäevane eelvangistus, lugedes süüdistatava poolt ärakandmata karistuseks kaheksa kuu ja kahekümne seitsme päeva pikkuse vangistuse.

§ 73lg-te 1 ja 3 alusel jäeti karistus tingimisi täitmisele pööramata, kui A.

Gubinski ei pane kolmeaastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. 1.1

§ 257järgi tunnistati A.

Gubinski süüdi omavolilise käitumise eest H. E. suhtes viimase vabadust piirates 17. novembril 2008, mis kohtu tuvastatu kohaselt seisnes järgnevas. 1.1.1 A. Gubinski läks koos K. ja K. K.-ga, E. N.-i ja J. Š.-ga H. E. korterisse Tallinnas Xxxxxx XXXX. A. Gubinski ja H. E. olid äripartnerid, kes soovisid siseneda internetikasiinode turule. A. Gubinski nõudis, et H. E. kirjutaks alla seltsingulepingu kavandile, mis süüdistatava hinnangul kattus A. Gubinski ja H. E. vahel eelnevalt suuliselt sõlmitud lepinguga internetikasiino rajamise kohta. H. E. ja korterisse sisenenud inimeste vahel tekkis sõnavahetus ja H. E. korterist lahkumist takistati. Et korterisse tulnud olid olulises arvulises ülekaalus, oleks nende korterist välja ajamine H. E.-le üle jõu käinud. Kui H. E. oleks korterist lahkunud, oleks A. Gubinski võtnud kaasa korteris olnud arvutid, millel olid mitte üksnes internetikasiinoga seotud failid, aga ka andmed kõrvaliste isikute kohta. Samuti ei oleks A. Gubinski korterist ära mineku korral sinna tagasi saanud, sest A. Gubinski vahetas ära H. E. poolt üüritava K. K.-le kuuluva korteri luku. 1.1.2 Kohus leidis, et kuivõrd A. Gubinskil oli õigus nõuda lepingusuhte fikseerimist kirjaliku lepingu vormis, teostas süüdistatav oma tõelist õigust

§ 257mõttes.

Et aga korterist lahkuda soovinud H. E. takistati seda tegemast, piirati tema vabadust, mistõttu teostas A. Gubinski nimetatud õigust ebaseaduslikult. 1.2

§ 2221lg 1 järgi tunnistati A.

Gubinski süüdi tema tegude eest seoses äriühingule P Ltd kuuluvate arvutiprogrammidega, mis kohtu tuvastatu kohaselt seisnes järgnevas. 1.2.1 Internetikasiinode turule sisenemiseks vajaliku tarkvara arendamisega tegelema pidanud H. E. ei saanud A. Gubinski hinnangul oma ülesannetega nõuetekohaselt hakkama, mistõttu nõudis süüdistatav

1. a maikuus, et H. E. annaks asjassepuutuva tarkvara talle üle. A. Gubinski kopeeris P Ltd-ga seotud olnud H. E. poolt mõlemale mehele teadaolevasse serverisse üles laetud failid oma arvutisse ja avastas, et mitmed neist kujutasid endast autoriõiguse tähenduses P Ltd-le kuulunud internetikasiino tarkvara. A. Gubinski võttis vahendaja kaudu ühendust Eestis asuvate P Ltd esindajatega ja pidas nendega
2. a mai lõpust kuni septembri alguseni läbirääkimisi tarkvara äriühingule tagastamise ja selle inimese nime P Ltd-le teatavaks tegemise osas, kes eelnevalt tarkvara kuritarvitanud oli. Samuti nõudis A. Gubinski P Ltd-lt hüvitist. A. Gubinski väitel oli ta soovinud siseneda internetikasiinode turule ja oli oma ärimudeli üles ehitanud just P Ltd tarkvarale, mille kohta sai alles hiljem teada, et kuivõrd see on P Ltd oma, ei tohi ta seda kasutada. Et tema kantud kulutused muutusid seetõttu äriliselt mõttetuks, nõudis A. Gubinski P Ltd-lt kompensatsiooni. A. Gubinski lasi P Ltd-le teatada, et juhul, kui äriühing talle raha ei maksa, toimib ta programmiga oma äranägemise järgi, andes seega mõista, et ta võib P Ltd äritegevuse huvides tegelikult salajaseks jääma pidanud tarkvara ka avalikustada. Läbirääkimiste käigus kaubeldi suuresti A. Gubinskile makstava rahasumma üle - P Ltd pakkus A. Gubinskile paarikümne tuhande euro suurust summat, süüdistatav aga soovis algselt kolme miljonit USA dollarit ning küsis hiljem siiski natuke rohkem kui kuussada tuhat eurot. 1.2.2 Kohtu hinnangul asus A. Gubinski teisele isikule kuuluva autoriõigusega kaitstud tarkvara avastades ja koheselt oma arvutist mitte kustutades seda õigusvastaselt valdama. Süüdistatav valdas programmi ärilisel eesmärgil, sest ta soovis P Ltd-lt saada sellega seoses raha, mida ta oleks kasutanud oma kasiinoäri tegevuse kulude katteks ja sellega seotud laenude tagastamiseks.
3. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni A. Gubinski kaitsja vandeadvokaat Vladimir Sadekov, paludes maakohtu otsuse tühistada ja süüdistatava õigeks mõista. Tsiviilõiguse kohaselt ei olnud A. Gubinskil õigust nõuda H. E.-lt suuliselt sõlmitud lepingu kirjalikku vormistamist. Seega ei ole omavoli koosseis

§ 257mõttes täidetud.

See säte ei tule kõne alla ka seetõttu, et H. E. vabaduse piiramist A. Gubinski poolt ei ole tõendatud. A. Gubinski tuleb õigeks mõista ka

§ 2221lg 1 järgi.

Ei ole tõendatud, et kriminaalasjas uuritud failid kujutavad endast arvutiprogrammi autoriõiguse tähenduses. Kas tegu oli arvutiprogrammiga või mitte, oleks saanud teha selgeks üksnes ekspertiisi abil, aga mitte P Ltd töötajatest tunnistajate ütlustele tuginedes. Lisaks ei reguleeri

§ 2221

lg 1 juhtumeid, kus isik soovib müüa arvutiprogrammiga seonduvat informatsiooni.

§ 2221

lg 1 annab autoriõigusele karistusõigusliku kaitse alles siis, kui saadakse kasu programmist endast. Praegu arvutiprogrammi sellise esemena ei kasutatud, sest programm ei olnud tehniliselt kasutamiseks valmis.

1. Tallinna Ringkonnakohtu
2. juuni 2012 otsusega jäeti apellatsioon rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtu põhiseisukohad olid järgmised. 3.1 Et nii A. Gubinski kui ka H. E. olid panustanud internetikasiino loomisesse suures mahus rahalisi vahendeid, võis A. Gubinski nõuda H. E.-lt suulise lepingu kirjalikku vormistamist ja selle allkirjastamist tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 78 lg 1 mõttes. Kuivõrd H. E. oli
3. novembril 2008 lukustatud korterisse, puudus tal igasugune võimalus sealt lahkumiseks. Seega täitis A. Gubinski omavoli koosseisu

§ 257järgi.

3.2 On tuvastatud, et A. Gubinski valdas võõrast arvutiprogrammi

§ 2221lg 1 tähenduses.

Arvutiprogrammina on vaadeldav ka lähtekood. Maakohus on õigesti tuginenud arvutiprogrammi kohta ütlusi andnud tunnistajate ütlustele. Asjaolu, et tunnistajad olid asjaga seotud P Ltd töötajad, ei oma failide iseloomu üle otsustamisel tähendust. Tunnistajate ütlused ei puudutanud tehnilisi küsimusi, mille osas oleks pidanud ekspertiisi koostama.

§ 2221

lg-ga 1 on kriminaliseeritud igasugune ebaseaduslik arvutiprogrammi valdamine, mille eesmärgiks on teenida kasu. Seega tegutses A. Gubinski P Ltd-lt seoses arvutiprogrammiga raha nõudes ärilisel eesmärgil

§ 2221lg 1 mõttes.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

1. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni A. Gubinski kaitsja vandeadvokaat V. Sadekov, kes palub ringkonnakohtu otsuse tühistada ja A. Gubinski õigeks mõista. Süüdistataval ei olnud õigust nõuda H. E.-lt suuliselt sõlmitud lepingu kirjalikku vormistamist. Ei ole tõendatud, et A. Gubinski oleks takistanud H. E.-l
2. novembril 2008 sündmuspaigalt lahkumist. Süüdistatav ei kasutanud P Ltd arvutiprogrammi ärilisel eesmärgil

§ 2221

lg 1 tähenduses, sest ta ei saanud kasu tehniliselt veel mitte valmis olevast programmist endast. Asjas oleks pidanud läbi viima ekspertiisi, sest vaid sel moel oleks olnud võimalik tuvastada, kas vaidlusalused failid kujutasid endast arvutiprogrammi või mitte. 5. Kassatsioonivastuses leiab riigiprokurör Piret Paukštys, et ehkki A. Gubinskil ei olnud õigust nõuda H. E.-lt seltsingulepingu allkirjastamist, oli tal tulenevalt lepingupoolte suurest töö- ja rahalisest panusest õigus teha H. E.-le ettepanek leping allkirjastada. Ka oli tal tulenevalt lepingust õigus nõuda H. E.-lt tehtud tööde üleandmist. Kohtud on arusaadavalt ja veenvalt põhjendanud, et A. Gubinski piiras H. E. vabadust. A. Gubinski on õigesti süüdi tunnistatud ka

§ 2221lg 1 järgi.

Arvutiprogrammi valdamise äriline eesmärk selle sätte tähenduses hõlmab endas mistahes tegevust, mis on suunatud kasu saamisele arvutiprogrammi valdamise tulemusena. Puudus vajadus ekspertiisi läbi viimiseks, sest menetluse käigus on üheselt tuvastatud, et A. Gubinski arvutis olevate failide näol oli tegu arvutiprogrammiga. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 6. Kriminaalkolleegium analüüsib kõigepealt A. Gubinski vastutust 17. novembril 2008 H. E. elukohas toime pandud tegude eest (I), annab seejärel hinnangu süüdistatava karistamise kohta

§ 222lg 1 järgi (II) ja võtab viimaks seisukoha A.

Gubinski eelvangistuse osas ning teeb kassatsioonimenetluse tulemustest kokkuvõtte (III). I

1. A. Gubinskit karistati
2. novembril 2008 toime pandud tegude eest omavolis

§ 257järgi.

Isiku süüditunnistamine selle sätte järgi eeldab, et süüdistatav pani koosseisupärase teo toime oma tõelist või oletatavat õigust teostades. Käesoleval juhul on kohtud tunnistanud A. Gubinski süüdi oma tõeliste õiguste ebaseaduslikus teostamises. Kriminaalkolleegiumi hinnangul ei ole asjas tuvastatu pinnalt võimalik kuriteokoosseisu selle tunnuse esinemist A. Gubinski teos siiski jaatada. 7.1 Kohtud on ekslikult märkinud, et A. Gubinskil oli õigus nõuda H. E.-lt temaga suuliselt sõlmitud lepingu vormi muutmist tulenevalt sellest, et ta oli paigutanud internetikasiino loomisse suure hulga raha. TsÜS § 77 sätestab tehingu vormivabaduse põhimõtte. Tsiviilseadustiku üldosa seadus, võlaõigusseadus (VÕS) ega muu õigusakt ei sätesta seda, et ühel lepingupoolel tekib teise vastu nõudeõigus lepingu vormi muutmiseks lähtuvalt sellest, kui palju raha ta on lepinguliste kohustuste täitmiseks kulutanud. Nõustuda ei saa ka prokuröriga, et A. Gubinski tõelise õigusena omavoli koosseisu tähenduses on vaadeldav tema õigus teha H. E.-le ettepanek vormistada suuliselt sõlmitud leping ümber kirjalikuks. Sellisel eelnevalt tehtud ettepanekul ei ole

§ 257mõttes tähendust, kuivõrd hilisemad H.

E. vabadust väidetavalt piiravad teod pani A. Gubinski toime enam mitte H. E.le oma ettepaneku teatavaks tegemiseks, vaid H. E. lepingu ümbervormistamisele ehk paberil allkirjastamisele sundimiseks. 7.2 Soostuda ei ole võimalik ka kohtute seisukohaga, et A. Gubinskil oli vastavalt VÕS § 101 lg 1 ple 1 õigus nõuda H. E.-lt viimase poolt välja töötatud tarkvara temale üleandmist. Kuivõrd on tuvastatud, et süüdistatava ja kannatanu vahel sõlmitud lepinguga kohustus H. E. looma internetikasiino käivitamiseks vajaliku tarkvara, saanuks A. Gubinski VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel nõuda just selle kohustuse täitmist, mitte aga programmide temale üleandmist. Samuti ei ilmne menetluses väljaselgitatu pinnalt, et süüdistataval oleks olnud selline õigus tulenevalt mõnest muust alusest. Tuvastatust ei nähtu, millised olid lepingupoolte täpsemad kohustused ja lepingu täitmisega seoses ette võetud sammud ning kas A. Gubinski oleks saanud tarkvara üleandmise nõuet esitades tugineda mõnele kokkuleppe punktile või kohaldada H. E. käitumisest johtuvalt muid õiguskaitsevahendeid peale VÕS § 101 lg 1 p-s 1 sätestatu. Järelikult ei ole tuvastatud, et A. Gubinskil oli õigus nõuda H. E.-lt arvutiprogrammide väljaandmist. 7.3 Seega ei olnud A. Gubinskil kehtiva õiguse kohaselt alust H. E.-le vaidlusaluse arvutiprogrammiga seoses nõudmiste esitamiseks, mistõttu tuleb ta süüdistuses

§ 257järgi õigeks mõista.

1. Kuivõrd aga vajadusel peab kohus omal algatusel kontrollima, kas süüdistatava tegu vastab mõnele muule karistusseaduse normile, mille järgi oleks see tegu võimalik ümber kvalifitseerida (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. novembri 2009 otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-55-09, p 20) ja et tuvastatu pinnalt heideti A. Gubinskile ette H. E. vabaduse vastu suunatud käitumist, tuleb analüüsida, kas kõne alla tuleb süüdistatava karistamine

§ 136lg 1 järgi.

Kriminaalkolleegiumi hinnangul siiski vabaduse võtmisest selle sätte tähenduses kõneleda ei saa. 8.1 Kohtud on A. Gubinski poolset H. E. vabaduse võimalikku piiramist käsitledes viidanud sellele, et A. Gubinski sundis H. E. korterisse jääma seeläbi, et andis kannatanule mõista, et tema lahkumise korral võetakse H. E. kasutuses olnud korterist kaasa asju ja sisenetakse H. E. valduses olnud arvutitesse, kus oli teavet ka asjasse mittepuutuvate isikute kohta. Selliste tegevustega ähvardamist ei saa kolleegiumi hinnangul pidada vabaduse võtmiseks

§ 136lg 1 tähenduses, kuivõrd H.

E.-l oli hoolimata ähvardustest võimalik korterist lahkuda. 8.2 Et senises menetluses on analüüsitud ka H. E. kasutuses olnud korteri ukse sulgemist A. Gubinski poolt, tuleb anda hinnang, kas süüdistatav võis täita

§ 136lg 1 koosseisu seoses ukse lukustamisega.

Vaieldud on selle üle, kas A. Gubinski vahetas vana ukseluku uue vastu ja sulges selle või mitte. Nii maa- kui ka ringkonnakohus on tuvastanud, et ukselukk vahetati tõepoolest ära, ent ringkonnakohus on leidnud, et kogutud tõendite alusel ei ole võimalik öelda, kas seda tegi A. Gubinski või nt mõni lukufirma töötaja (kd 4, tl 166). Samas ei ole see praegusel juhul oluline, sest ukseluku vahetamine ei ole vaadeldav vabaduse võtmisena, kuivõrd vana luku vahetamisega uue vastu ei suleta korteris viibijat korterisse. Küll aga kujutaks endast

§ 136

lg 1 koosseisupärast tegu inimese kinnipanek muude väljapääsudeta korterisse ukseluku sulgemise abil. Ringkonnakohus küll märgib üldsõnaliselt, et H. E. oli lukustatud tema korterisse, mistõttu tal puudus igasugune võimalus sealt lahkumiseks (kd 4, tl 166-167), ent maakohtu otsusest tuleneb hoopiski see, et uue ukseluku tõttu poleks H. E. korterist ära minnes hilisema tagasipöördumise korral enam sinna sisse saanud (kd 4, tl 129). Ohvri sundimine jääma korterisse ähvardusega, et ta ei pääse sealt ära minnes hiljem sellesse tagasi, ei kujuta endast samuti vabaduse võtmist

§ 136

lg 1 mõttes, sest selliselgi puhul ei saa kõneleda korterist lahkumise võimatuks tegemisest. 8.3 Seega ei ole tuvastatud, et A. Gubinski pani toime mõne

136 lg 1 koosseisule vastava teo, mistõttu ei saa teda hoolimata kohtute korduvatest viidetest H. E. vabaduse piiramisele selle sätte järgi süüdi mõista. II 9. A. Gubinski on mõistetud süüdi ka

§ 2221

lg 1 järgi, milles nähakse ette karistus arvutiprogrammi ebaseadusliku füüsilise kasutamise või valdamise eest ärilisel eesmärgil. Selle kuriteokoosseisuga sätestatakse kriminaalvastutus autoriõiguse seaduse (AutÕS) §-s 132 sätestatud autori varalise õiguse rikkumise eest. Seadusandja on AutÕS § 132 luues leidnud, et arvutiprogrammidega seoses peavad autori varalised õigused olema kaitstud laiemalt kui muude teoste puhul. Kui üldjuhul on teose pelk kasutamine või valdamine AutÕS § 13 lg-st 1 tulenevalt lubatav, võib arvutiprogrammi kasutamine või valdamine kujutada endast autoriõiguse rikkumist seda aga siiski vaid juhul, kui isik kasutab või valdab arvutiprogrammi ärilisel eesmärgil. 10.

§ 2221lg 1 järgi saab A.

Gubinskit karistada üksnes juhul, kui P Ltd tarkvara saab vaadelda arvutiprogrammina, süüdistatav kasutas või valdas seda ebaseaduslikult ja pani teo toime ärilisel eesmärgil. 11. Et A. Gubinski suhtlus P Ltd-ga puudutas lähtekoodi, tuleb võtta kõigepealt seisukoht selle osas, kas lähtekood on arvutiprogramm

§ 2221lg 1 tähenduses.

Kriminaalkolleegiumi hinnangul tuleb sellele küsimusele vastata jaatavalt. 11.1 Euroopa Liidu

1. aprilli 2009 direktiivi nr 2009/24/EÜ arvutiprogrammide õiguskaitse kohta (millega tunnistati kehtetuks sarnase sisuga
2. mai 1991 direktiiv 91/250/EMÜ arvutiprogrammide õiguskaitse kohta) art 1 lg 1 teises lauses sätestatakse, et direktiivi kohaldamisel hõlmab termin "arvutiprogrammid" nende väljatöötamisele eelnevaid materjale. Sama artikli teine lõige määrab, et kaitset kohaldatakse arvutiprogrammi kõigi avaldumisvormide suhtes, ent arvutiprogrammi kõigi elementide, sealhulgas selle liideste aluseks olevad ideed ja põhimõtted ei ole kaitstud autoriõigusega selle direktiivi alusel. Viidatud regulatsioon on üle võetud ka Eesti õigusesse. AutÕS § 4 lg 3 p 3 sätestab, et arvutiprogramme kaitstakse kui kirjandusteoseid ja kaitse laieneb arvutiprogrammi mis tahes väljendusvormile. Sama paragrahvi neljandast lõikest tuleneb, et autoril tekib autoriõigus ka teose loomise vaheetappide resultaatidele (eskiis, visand, plaan, joonis, peatükk, arvutiprogrammi loomise lähtematerjal jms), kui need vastavad AutÕS § 4 lg-s 2 sätestatule. AutÕS § 5 p-st 8 tulenevalt ei kohaldata autoriõiguse seadust ideedele ja põhimõtetele, millele rajanevad arvutiprogrammi elemendid, kaasa arvatud programmi kasutajaliidese aluseks olevad ideed ja põhimõtted. 11.2 Kolleegium leiab, et puudub igasugune põhjendus tõlgendada arvutiprogrammi terminit autoriõiguse kaitsele suunatud

§ 2221

lg-s 1 erinevalt sellest, kuidas see mõiste on sisustatud autoriõigust reguleerivates õigusaktides. Kuivõrd lähtekood on iga rakendatava arvutiprogrammi (aplikatsiooni) vältimatu eeldus ja lähtekoodist saab suhteliselt kerge vaevaga välja töötada aplikatsiooni, on lähtekood autoriõiguse seaduse ja direktiivi nr 2009/24/EÜ ning seega ka karistusseadustiku tähenduses (rakendatava) arvutiprogrammi väljatöötamisele eelnev materjal ehk samuti arvutiprogramm. Väär on kaitseväide, et sellise hinnangu andmiseks on tarvis läbi viia ekspertiis - asjas puudub vaidlus selle üle, et menetluse ese oli lähtekood ja lähtekood on tulenevalt eeltoodust juriidilises mõttes üheselt arvutiprogramm. 12. Kuivõrd A. Gubinski sai oma äranägemise järgi otsustada, mis ta tema valduses olnud andmekandjal paikneva programmiga teeb, valdas süüdistatav arvutiprogrammi

§ 2221lg 1 tähenduses.

Et A. Gubinskil ei olnud selleks õigustatud isiku ehk P Ltd luba, pani süüdistatav teo toime ebaseaduslikult. 13. Seega realiseeris A. Gubinski

§ 2221lg 1 objektiivse kuriteokoosseisu.

Kohtute poolt tuvastatu pinnalt saab üheselt öelda, et süüdistatava tahtlus kattis kõik ülalkirjeldatud objektiivse koosseisu elemendid.

§ 2221

lg 1 näol on aga tegu kärbitud koosseisuga, mille puhul ei piisa koosseisupärasusest rääkimiseks üksnes sellest, et tahtlikult on realiseeritud objektiivne koosseis. Lisaks peab teo toimepanija subjektiivsest küljest tegutsema ärilisel eesmärgil. Kriminaalkolleegiumi hinnangul ei ole aga ärilise eesmärgi mõiste nii lai, nagu seda on leidnud maa- ja ringkonnakohus. 13.1 Esiteks märgib kolleegium, et väär on maakohtu seisukoht, et A. Gubinski äriline eesmärk on tuletatav sellest, et ta soovis P Ltd-lt saadavat raha kasutada hiljem kasiinoäri tegevuse kulude katteks ja sellega seotud laenude tagastamiseks. Asjaolu, millisel eesmärgil kavatseb isik seoses arvutiprogrammiga saadud raha hiljem kasutada - kas ettevõtlustegevuses või mõnes muus valdkonnas -, ei oma

§ 2221lg 1 kohaldamise seisukohalt tähtsust.

Hinnata tuleb üksnes seda, kas A. Gubinski soov küsida P Ltd-lt programmi tagastamise eest raha on iseenesest vaadeldav ärilise eesmärgina või mitte. 13.2 Mõiste „äriline“ on juba tavakeele tähenduses kitsam kui nt „varaline“, hõlmates üksnes selliseid varalisi tegevusi või eesmärke, mille puhul on täheldatav teatud süsteemsus või korduvus. 13.3 Ärilise eesmärgi tõlgendamisel on asjassepuutuv ka seletuskiri 15. märtsil 2007 jõustunud karistusseadustiku ja selle muutmisega seonduvate seaduste muutmise seaduse juurde (eelnõu nr 931), millega ärilise eesmärgi mõiste karistusseadustiku mitmetesse süüteokoosseisudesse lisati. Nii on seletuskirjas öeldud ärilise eesmärgi kohta järgmist: „

-i §-des 2251 ja 3762 asendatakse sõna „kaubanduslikul“ sõnaga „ärilisel“. Muudatus tuleneb sellest, et Eesti õiguskorras võib kaubandustegevusel olla kitsam tähendus kui äritegevusel. See seisukoht tugineb asjaolule, et kaubandustegevuse seadus käsitleb ainult piiratud osa kaubanduslikust tegevusest, reguleerides selle haldusõiguslikku poolt, samal ajal kui äriseadustik sätestab äritegevuse üldised alused. Ka teistes

-i paragrahvides võetakse eelnõuga kasutusele mõiste „äriline eesmärk“.“. Samuti on toodud paar näidet ärilise eesmärgi kohta: „Äriline eesmärk hõlmab nt piraatprogrammide omamist müümise eesmärgil (nt arvutipoed, turg) ning on karistatav piraatkoopiaga kauplemise või selle katsena. Ebaseaduslikult reprodutseeritud arvutiprogrammide ärilisel eesmärgil valdamine tähendab seega eelkõige piraatkoopiate kasutamist majandustegevuses, st nt piraatprogrammide kasutamist äriühingu arvutites, kuna äriühingud kasutavad konkreetseid programme oma majandustegevuses selleks, et teenida.“. Kriminaalkolleegiumi hinnangul tuleneb eeltoodust, et seadusandja on äriseadustikule viidates ja majandustegevusest kõneledes andnud mõista, et ärilisest eesmärgist saab rääkida vaid juhul, kui teo objektiivse koosseisu realiseerinud isik on seadnud endale teatud süstemaatilise või korduva iseloomuga sihi. 13.4 Ka asjassepuutuvaid õigusakte süstemaatiliselt tõlgendades tuleb jõuda järeldusele, et pelk ühekordne arvutiprogrammi müümise soov ei ole vaadeldav ärilise eesmärgina. Autoriõiguse seadus tunneb ärilise eesmärgi kõrval ka otsese või kaudse varalise kasu saamise eesmärki (AutÕS § 13 lg-d 3 ja 4), majanduslikku eesmärki (AutÕS § 181 lg 1) ja kaubanduslikku eesmärki (AutÕS § 27 lg 4). Neid eesmärke ei saa pidada samatähenduslikeks, kuivõrd õigusselguse huvides tuleb õigustloovas aktis igale mõistele omistada oma kindel tähendus, mistõttu peab eelmärgitud erinevaid termineid tõlgendama erinevalt. Autoriõiguse seaduses olevatest ülalmainitud eesmärkidest sisaldub karistusseadustikus peale ärilise eesmärgi vaid varalise kasu saamise eesmärgi mõiste, mida on kasutatud korduvalt. Soov anda ebaseaduslikult vallatav arvutiprogramm teisele isikule raha eest edasi - lõpetades sel moel programmi valdamise ja muutes edasised teod selle programmiga võimatuks -, on vaadeldav varalise kasu saamise eesmärgina karistusseadustiku tähenduses. Et erinevad õigusaktid peavad üldjuhul kasutama samu mõisteid samas tähenduses, tuleb ka autoriõiguse seaduse mõttes pidada sellist eesmärki just varalise kasu saamise eesmärgiks. Otsuse kahes eelmises punktis märgitu pinnalt seisnebki kolleegiumi hinnangul varalise kasu saamise ja ärilise eesmärgi vahetegu selles, kas isik tegutses sooviga saada varalist kasu ükskõik millisel moel (s.h ka vaid ühel korral) või seadis ta endale sihiks saada sellist kasu süsteemselt või korduvalt. 13.5 Viimaks selgitab kolleegium, et ärilise eesmärgi mõistele ülal antud tõlgendus on hoolimata seletuskirjas eelnõule nr 931 välja toodust kooskõlas ka Euroopa Liidu õigusega. Nimelt on seletuskirjas märgitud järgmist: „Ka Euroopa Liidu tasandil on suund võetud sellele, et ärilisel eesmärgil toime pandud intellektuaalse omandi rikkumistesse tuleb suhtuda karmilt. Nii näiteks on algatatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi eelnõu intellektuaalomandi õiguste järgimise tagamiseks vajalike karistusmeetmete kohta. Selgituses on märgitud, et liikmesriigid peavad lugema kriminaalkuriteoks iga tahtliku intellektuaalomandi õiguse rikkumise niipea, kui see pannakse toime ärilisel eesmärgil.“. Seadusandja on viidanud 26. aprilli 2006 Euroopa parlamendi ja Nõukogu direktiivi eelnõule intellektuaalomandi õiguste järgimise tagamiseks vajalike karistusmeetmete kohta (KOM

§ 2221lg 1 subjektiivset koosseisu ja ta tuleb selle sätte järgi õigeks mõista. III 14. Kriminaalmenetluse seadustiku (Kr

MS) § 314 punkti 6 kohaselt märgitakse kohtuotsuse resolutiivosas õigeksmõistetule kriminaalmenetlusega tekitatud kahju suurus. A. Gubinskit peeti 28.-

1. oktoobrini 2009 käesolevas kriminaalasjas kahtlustatavana kinni (IV kd, tl 19-20). Kriminaalasja materjalidest ei nähtu ühtegi riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse (AVVKHS) § 1 lg-s 3 sätestatud kahju hüvitamist välistavat asjaolu. Seega tuleb need kolm päeva, mil A. Gubinskit kahtlustatavana kinni peeti, lugeda AVVKHS § 1 lg 1 p-st 2, § 2 lg-st 2 ja KrMS § 314 p-st 6 juhindudes ajaks, mil A. Gubinskilt oli alusetult vabadus võetud. Lähtudes AVVKHS § 2 lg-st 3 selgitab kolleegium A. Gubinskile, et alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju eest hüvitise saamiseks peab ta kuue kuu jooksul käesoleva Riigikohtu otsuse tegemisest esitama rahandusministeeriumile kirjaliku avalduse. Avaldusele tuleb lisada käesoleva otsuse ärakiri (AVVKHS § 4 lg 2).
2. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 361 lg 1 p-st 7 ja § 362 p-st 1 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium maakohtu ja ringkonnakohtu otsused ning mõistab A. Gubinski õigeks. Kassatsioon tuleb rahuldada. Hannes Kiris, Jüri Ilvest, Priit Pikamäe