juuni 2012 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-11-5368 Aleksandr Deputatovi kaitsja vandeadvokaat Leonid Olovjanišnikov Prokuratuur, esindaja Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Elle-Mai Velling
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Aleksandr Deputatov anti kohtu alla süüdistatuna karistusseadustiku (
) § 255 lg 1 järgi selles, et tema, olles OÜ P tegevdirektori Signe Heina poolt tööle võetud ja töötades šveitserina Tallinnas Tatari 1 asunud striptiisiklubis Lily alates
2.
Deputatov kohtu alla süüdistatuna selles, et kuuludes prostitutsiooni vahendamiseks moodustatud püsivasse, isikutevahelise ülesannete jaotusega ühendusse aitas ta kaasa prostitutsioonile. Nimelt oli tema ülesanneteks šveitserina Tallinnas Tatari 1 asunud striptiisiklubis Lily prostituutidena teenivate naistele sissepääsu võimaldamine klubisse, klubi klientidele tasu eest sissepääsu lubamine ja korra tagamine. Kuritegeliku ühenduse liikmena sai A. Deputatov tasu prostituutide poolt klientidele intiimteenuste osutamisega teenitud rahast. Koos A. Deputatoviga anti kohtu alla veel 5 isikut. 3. Harju Maakohtu 12. aprilli 2012. a otsusega tunnistati A. Deputatov süüdi
lg 2 p 1 järgi ja karistati vangistusega 3 aastaks ja 6 kuuks.
Deputatov ei pane 4 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Süüdistuses
Deputatov õigeks. 3.1 Maakohus leidis, et kriminaalasja kohtuliku uurimise käigus ei ole leidnud tõendamist A. Deputatovi ja teiste süüdistatavate kuulumine kuritegelikku ühendusse
Striptiisiklubi Lily ja Tihase 29a tantsustuudio juhtide ja tegevuse korraldajate ning mõnede baarmenite ja šveitserite eelnev kokkuleppemenetluses süüdi mõistmine kuritegelikku ühendusse kuulumises ei tähenda, et ka A. Deputatov on süüdi
Ainuüksi asjaolust, et ta töötas striptiisiklubis Lily ja Tihase 29a tantsustuudios töölepingu alusel ei saa teha järeldusi kuritegelikku ühendusse kuulumise tõendatuse kohta. Kuna kriminaalasjas ei ole kogutud tõendeid, mis lükkaksid ümber süüdistatavate sellekohased ütlused ja tõendaksid nende osalemist kuritegelikus ühenduses, tuleb nad süüdistuses
3.2 Samas on leidnud tõendamist A. Deputatovi süü
Lähtudes tunnistajate ütlustest, kes kinnitasid Lilys prostitutsiooni osutamist, ja võttes aluseks tunnistaja K. Õ. ütlused, mille kohaselt Lilys pidid uksehoidjad teadma, kes seal majas töötavad, on tõendatud A. Deputatovi poolt Lilys prostituutidena teenivate naiste klubisse sissepääsu võimaldamine. Arvestades A. Deputatovi tööülesandeid šveitserina, on tuvastatud ka klubi Lilysse tasu eest klientidele sissepääsu võimaldamine. Selliselt käitudes on A. Deputatov pannud toime prostitutsioonile kaasaaitamise. Ei ole eluliselt usutav, et isik, kes töötab intiimteenust osutavas asutuses, ei tea, mis tema töökohal tegelikult toimub. 3.4 Maakohus mõistis kohtualused süüdi
Kohus leidis, et kuigi süüdistusaktis süüdistati neid prostitutsiooni vahendamises kuritegelikku ühendusse kuuludes, siis vaatamata kuritegelikku ühendusse kuulumises õigeksmõistmisele ei välju kohus neid isikute grupis prostitutsiooni vahendamises süüdi mõistes süüdistuse raamidest, kuna
lg 2 p 1 näeb ette vastutuse kuriteo toimepanemise eest nii kuritegeliku ühenduse kui ka grupi poolt. 4. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid muuhulgas A. Deputatovi kaitsja vandeadvokaat Leonid Olovjanišnikov ja Põhja Ringkonnaprokuratuur. A. Deputatovi kaitsja taotles maakohtu otsuse tühistamist ja menetluse lõpetamist seoses mõistliku menetlusaja möödumisega või alternatiivselt maakohtu otsuse tühistamist ja A. Deputatovi õigeksmõistmist. Prokuratuur taotles maakohtu otsuse tühistamist A. Deputatovi, A. Štšerbakovi, U. Täheste ja A. Kerneri õigeksmõistmises
lg 1 järgi ja uue otsusega nende süüditunnistamist
lg 2 p 1 (
Ringkonnakohtu seisukohad olid kokkuvõtvalt järgmised. 5.1 Maakohtu otsus on põhistatud ja selles ei esine kriminaalmenetlusõiguse olulisi rikkumisi. 5.2 Kuigi maakohtu resolutiivotsuse tegemise ajal kehtis
, mis põhistatud otsuse tegemise ajaks oli kehtetuks tunnistatud, puudus maakohtul kohustus lükata kohtotsuse resolutiivosa kuulutamine edasi. Kuulutades kohtuotsuse resolutiivosa
5.3 Ei saa nõustuda ka A. Deputatovi kaitsja seisukohaga, et kuna kohus lahutas
§-d 255 ja 2681, on kohtuotsus vastuoluline. Asjaolu, et kohus ei tuvastanud A. Deputatovi kuulumist kuritegelikku ühendusse, ei too automaatselt kaasa tema õigeksmõistmist prostitutsioonile kaasaitamise süüdistuses ja seda ka juhul, kui ühenduse tegevus oli suunatud nimetatud kuriteo toimepanemisele. 5.4 Maakohtu otsust tuleb muuta selles osas, et süüdistatavad ei ole kuritegu toime pannud mitte üksnes isikute grupis nagu seda on järeldanud maakohus, vaid kuritegu on toime pandud kuritegeliku ühenduse poolt. Pikemat aega püsiv süsteem ja liikmelisus, ühtsete juhtfiguuride olemasolu, ühtne raamatupidamine ja haldamine, liikmete vahel ülesannete jaotus ning rahade jaotamine, varalise kasu saamise eesmärgil tegutsemine on asjaolud, mis annavad aluse kvalifitseerida süüdistatavate tegevuse mitte isikute grupi poolt kuritegude toimepanemisena, vaid kuritegeliku ühenduse poolt prostitutsioonile kaasaaitamisena
5.5 Samas ei kuulu rahuldamisele prokuröri taotlus tühistada maakohtu otsus A. Deputatovi õigeksmõistmises
Kuriteo toimepanemise ajal kehtinud prostitutsioonile kaasaaitamine kuritegeliku ühenduse poolt oli sätestatud
Süüdistatavate käitumises on tuvastatav kuriteo toimepanemine kuritegeliku ühenduse poolt ja see tuleb kvalifitseerida
Kui kvalifitseeriv tunnus moodustab omaette kuriteo, milleks antud juhul on
, siis nimetatud kuriteokoosseis neeldub prostitutsioonile kaasaaitamise kvalifikatsioonis ja kuritegude kogumit ei moodusta ning isik vastutab ainult
juuni 2003. a otsust kriminaalasjas nr 3-1-1-88-03). Veelgi enam, kuna kehtiv
ei näe ette kvalifitseeriva tunnusena kuritegeliku ühenduse poolt kupeldamist, siis ringkonnakohtu otsuse tegemise ajal oleks
lg 2 p-s 1 ettenähtud kvalifitseerivale tunnusele vastava teo eest vastutus ette nähtud ka
KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
tunnistati kehtetuks ja selle asemel jõustusid kaks uut süüteokoosseisu (
§-d 1332 ja 1333). Maakohus, teades uue seaduse jõustumise ajast ja seda, et kohtuotsus saab tervikuna valmis alles pärast uue redaktsiooni jõustumist, oleks pidanud lähtuvalt KrMS § 3151 lg-st 2 lükkama edasi kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamise ja uuendama seejärel kohtuliku arutamise KrMS § 307 lg 1 p 2 alusel. Kuna maakohus ei kasutanud sellist võimalust ja põhistas oma otsust kehtetu seaduse järgi, siis rikkus maakohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes. 6.2 Ringkonnakohtu seisukoht A. Deputatovi kuulumisest kuritegelikku ühendusse on vastuoluline, kuna see eeldab A. Deputatovi süüdistamist
Alles seejärel saab isikut süüdistada kuritegelikku ühendusse kuulumises. 6.3 Ringkonnakohtu otsus koosseisude konkurentsi osas on samuti vastuoluline. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et tuvastatud ei ole A. Deputatovi kuulumine kuritegelikku ühendusse, kuid leidis siiski, et A. Deputatov, kuuludes kuritegelikku ühendusse, pani toime
7. Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri E.-M. Vellingu vastuses kaitsja kassatsioonile leitakse, et kassatsioon on põhjendamatu. A. Deputatovi ja teiste süüdistatavate kuulumine kuritegelikku ühendusse on tuvastatud. Maakohtu otsus A. Deputatovi süüditunnistamises
aprillil 2012 kuulutas maakohus kohtuotsuse resolutiivosa ja motiveeritud kohtuotsus oli kättesaadav alates
lg 2 p 1 ja
lg 1 ei moodusta kogumit ja isik vastutab üksnes
9. Kriminaalkolleegium selgitab, et kui üks tegu näib esmapilgul vastavat mitmele erinevale süüteokoosseisule, tuleb kontrollida, kas kogu rikkumise ebaõigus pole siiski hõlmatud vaid ühe süüteokoosseisuga. Selle ilmne näide on olukord, kus üks ja sama tegu vastab kahele süüteokoosseisule, millest üks sisaldab täpselt samu tunnuseid, mis teine, ning veel mingit lisatunnust, ehk teiste sõnadega siis, kui üks süütegu tervikuna on teise süüteo toimepanemisel kvalifitseerivaks asjaoluks. Seetõttu subsumeerub kogu teo ebaõigus ühes koosseisus, mille puhul süüdlase tegutsemine väljub põhiteo raamidest ja sisaldab lisaks sellele ka erilist tunnust, mis eraldi vaadatuna võiks moodustada mõne teise kuriteokoosseisu. Kriminaalkolleegium leiab, et
ja maakohtu otsuse tegemise ajal kehtinud
10. Arusaamatuks jääb kaitsja väide, nagu eeldaks kuritegelikku ühendusse kuulumine süüdistatava eelnevat karistamist kuritegeliku ühenduse loomise eest.
näol on tegemist vältava süüteoga, mis algab kuritegeliku ühenduse liikmeks saamisega ja lõpeb liikmestaatuse lakkamisega.
lg 1 kohaselt karistatakse kuritegelikku ühendusse kuulumise eest ja oluline ei ole eelnev karistatus kuritegeliku ühenduse loomise eest. Kassatsiooni viide Riigikohtu lahendile kriminaalasjas nr 3-1-1-57-09 on kolleegiumi hinnangul asjakohatu. Viidatud otsuse p 13.5 kohaselt on
§-des 255 ja 256 sätestatud kuriteokoosseisud formaalsed deliktid, mis tähendab, et koosseis on täidetud vastavalt kuritegelikku ühendusse astumisega või selle organiseerimisega, mitte nende kuritegude toimepanemisega, millele kuritegeliku ühenduse tegevus oli suunatud. Seetõttu tuleb vastutus
§de 255 ja 256 järgi kõne alla juba siis, kui kuritegeliku ühenduse liikmed ei ole jõudnud veel ühtegi kavandatavat kuritegu toime panna. Kui aga kuritegeliku ühenduse liikmed on kuritegeliku ühenduse eesmärkide täitmiseks ühe või mitu kuritegu toime pannud, võib kõne alla tulla kuritegeliku ühenduse olemasolu tõendamine ka selle kaudu, et ühenduse liikmed on kuritegusid toime pannud.
Karistusseadustiku uus redaktsioon, millega tunnistati
aprillil 2012, s.o pärast maakohtu otsuse resolutiivosa kuulutamist. Olukorras, kus maakohus kuulutas kohtuotsuse resolutiivosa enne uue seaduse redaktsiooni kehtimist, ei saanud ta otsuse põhiosa koostamisel, s.o 7. mail 2012, lähtuda
§-st 1332. Seda põhjusel, et vastates KrMS §-des 313 või 314 sisalduvatele küsimustele, teeb kohtunik sisulise otsuse kõikide kriminaalasjas tähtsate faktiliste ja juriidiliste asjaolude kohta juba kohtuotsuse resolutiivosa koostamisel. Kui kohtumenetluse pooled seejärel teatavad, et nad soovivad kasutada apellatsiooniõigust, tuleb kohtul lähtuvalt KrMS § 315 lg-st 8 koostada kohtuotsus tervikuna, st lisada eelnevalt juba tehtud otsusele KrMS §-s 312 sätestatu. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus kriminaalasjas nr 3-1 -2- 3- 09, p 6.1). 11.2 Tulenevalt
lg-test 1 ja 2 on isiku süüditunnistamine ning karistamine võimalik üksnes juhul, kui tema poolt toime pandud tegu on olnud jätkuvalt karistatav igal ajahetkel arvates teo toimepanemisest kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Praegusel juhul on kaitsja vaidlustanud apellatsioonis kuriteo kvalifikatsiooni, leides, et maakohus oleks pidanud kontrollima teo jätkuvat karistatavust karistusseadustiku uue redaktsiooni järgi. Ringkonnakohus on kontrollinud, kas A. Deputatovi tegu oli jätkuvalt karistusseadustiku järgi karistatav ja leidnud, et 14. aprillil 2012 jõustunud seaduse muudatusega asendati
§-dega 1332 ja 1333 ning et A. Deputatovi tegu oli ka karistusseadustiku uue redaktsiooni järgi jätkuvalt karistatav. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu põhjendustega. 11.3 Eeltoodu alusel ei nõustu kolleegium kassatsioonis esitatud väitega, mille kohaselt rikkusid kohtud oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p 7 tähenduses. 12. Juhindudes KrMS § 361 lg 1 p-st 1 jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu 27. juuli 2012. a kohtuotsuse muutmata ja kaitsja kassatsiooni rahuldamata. Priit Pikamäe, Jüri Ilvest, Lea Kivi
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.