RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi 3-1-1-130-12 21. jaanuar 2013 Eesistuja Lea Kivi, liikmed Eerik Kergandberg, Priit Pikamäe Välisriigi

§ 831lg 1 ja § 84 alusel.

1. Määruskaebused jätta rahuldamata.
2. Mõista Eesti Vabariigilt A OÜ kasuks välja 792 (seitsesada üheksakümmend kaks) eurot, sealhulgas käibemaks 132 (ükssada kolmkümmend kaks) eurot, Andrus Kalevi valitud kaitsjale makstud tasu katteks.
3. Urmas Lauliku kaitsja vandeadvokaadi abi Marko Tammanni taotlus Urmas Laulikule kaitsjatasu hüvitamise kohta jätta läbi vaatamata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Urmas Laulik ja Andrus Kalev tunnistati Espoo I astme kohtu
5. juuli
6. a otsusega süüdi kvalifitseeritud narkokuritegude eest ja neid karistati vangistusega kolmeteistkümneks aastaks. Kohtuotsusega määrati A. Kalevilt konfiskeerimisele kriminaaltulu 344 000 eurot. Solidaarselt koos teiste isikutega konfiskeeriti U. Laulikult ja A. Kalevilt kriminaaltulu 160 000 eurot ja 279 000 eurot. Laiendatult konfiskeeriti U. Laulikult ATV ja mootorratas. Helsingi Apellatsioonikohtu
7. oktoobri
8. a otsusega jäeti Espoo I astme kohtu otsus muutmata. Harju Maakohtu
9. augusti
10. a määrusega oli konfiskeerimise tagamiseks arestitud U. Laulikule, A. Kalevile ja kolmandale isikule T. K.-le kuuluv vara.
11. Riigiprokuratuur edastas
12. septembril 2011 Harju Maakohtule menetlemiseks Justiitsministeeriumist saabunud Soome Vabariigi taotluse Helsingi Apellatsioonikohtu
13. oktoobri
14. a kohtuotsuse tunnustamiseks ja täitmiseks kriminaaltulu konfiskeerimise osas vastavalt rahapesu ning kriminaaltulu avastamise, arestimise ja konfiskeerimise konventsioonile (edaspidi ka: konventsioon).
15. Harju Maakohtu
16. juuni
17. a määrusega õigusabitaotlus rahuldati. Maakohus tunnustas Helsingi Apellatsioonikohtu
18. oktoobri
19. a otsust kriminaaltulu konfiskeerimise osas ja pööras selle täitmisele. 4.
20. U. Laulikult konfiskeeriti kriminaaltulu solidaarselt Janne Samuli Ambergiga ja A. Kaleviga 160 000 eurot ning solidaarselt A. Kalevi ja U. Nahkoriga 279 600 eurot. Konfiskeerimisotsuse täitmiseks määras maakohus realiseerimiseks järgmised varad:

§ 832lg 1 kohaselt Harju Maakohtu 4.

augusti 2008. a määrusega konfiskeerimise tagamiseks arestitud U. Lauliku ATV ja mootorratas ning T. K. nimele registreeritud sõiduauto;

§ 832lg 1 ja § 84 kohaselt Harju Maakohtu 4.

augusti

1. a määrusega konfiskeerimise tagamiseks arestitud U. Laulikule kuuluv OÜ C 232 000 krooni ehk 14 827,50 euro suurune osa ja U. Lauliku kinnistu asukohaga Keilas Xxxxx Xa. Selle vara müügist saadud tulu tuleb maakohtu määruse alusel konfiskeeritavast summast maha arvata ja riigituludesse kanda. 4.
2. Maakohus määras, et Keilas Xxxxx Xx asuv korter XX tuleb aresti alt vabastada. 4.
3. A. Kalevilt konfiskeeriti

§ 832lg 1 ja § 84 alusel kriminaaltulu 330 700 eurot.

Solidaarselt J. S. Ambergi ja U. Laulikuga konfiskeeriti temalt 160 000 eurot ning solidaarselt U. Lauliku ja U. Nahkoriga 279 600 eurot. A. Kalevilt konfiskeeriti

§ 832

lg 1 ja § 84 alusel ka konfiskeerimise tagamiseks arestitud kinnistu Tallinnas Xxxxx X. Kohus määras, et selle vara müügist saadud tulem tuleb konfiskeerida osas, mis ületab sissenõudja D A/S Eesti filiaali sissenõude rahuldamisest ülejääva summa. 5.

1. Maakohus märkis, et konventsiooni art 14 lg 1 kohaselt reguleerivad art 13 alusel konfiskeerimismääruse saamiseks ja täitmiseks vajalikke toiminguid täitva riigi, s.t antud juhul Eesti Vabariigi seadused. Sama artikli lg-te 2 ja 5 kohaselt tuleb konfiskeerimisotsuse täitmisel taotluse saanud riigil arvestada üksnes neid asjaolusid, mis sisalduvad taotleva riigi süüdimõistvas otsuses või muus kohtulahendis või mis on süüdimõistva või muu kohtulahendi alus ja üksnes taotleval riigil on õigus lahendada konfiskeerimismääruse muutmise taotlusi. Seega ei ole konventsiooni kohaselt võimalik asja sisuline arutamine ning tõendite hindamine Eesti kohtus. 5.
2. U. Lauliku ja A. Kalevi poolt toimepandud teod on Eestis kuriteona karistatavad ning nii teo toimepanemise kui otsuse tegemise ajal kehtinud Eesti karistusseadus võimaldas kriminaaltulu konfiskeerimist ja laiendatud konfiskeerimist kohaldada.
3. Otsustamaks, kas U. Lauliku muu vara tuleb konfiskeerida, peab vaatama, kas ATV, mootorratta ja T. K. nimele registreeritud sõiduauto müügist saaks hüvitada kriminaaltulu. 6.
4. Maakohtu hinnangul nimetatud sõidukite müügist saadav tulu ei kata ilmselgelt konfiskeerimisnõuet. U. Laulikult kuulub solidaarselt koos teiste kaasosalistega sissenõudmisele kriminaaltulu 439 600 eurot. Kuna kriminaaltulu on ära tarvitatud, tuleb

§ 84

kohaselt välja mõista summa, mis vastab konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele. Konfiskeerimise tagamiseks olid arestitud mitmed U. Lauliku kinnistud ja OÜ C osa. Kinnistud, mis olid koormatud hüpoteegiga AS S kasuks, on kohtutäituri poolt maha müüdud, kuid kõik S Panga nõuded ei ole sellega rahuldatud. Seetõttu puudub nende kinnistute müügi osas tulem millele saaks konfiskeerimismenetluses sissenõuet pöörata. Küll aga on võimalik

§ 84

kohaselt asendada

§ 832

lg 1 alusel varade konfiskeerimist osaühingu C 232 000 krooni suuruse osa ja Keilas Xxxxx Xa asuva kinnistu konfiskeerimisega. 6.

1. Kinnistu asukohaga Keilas Xxxxx Xx-XX, oli samuti Harju Maakohtu
2. augusti
3. a määrusega konfiskeerimise tagamiseks arestitud. Kuna aga see kinnistu ei kuulu U. Laulikule, vaid on I. Lauliku pärandvara, tuleb see aresti alt vabastada
4. Maakohus märkis, et kuna A. Kalev on saadud kriminaaltulu ära tarvitanud, tuleb temalt

§ 84

kohaselt välja mõista summa, mis vastab konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele. Konfiskeerimise tagamiseks on arestitud A. Kalevile kuuluv kinnistu asukohaga Tallinnas Xxxxx X. Kinnistu on koormatud hüpoteegiga S Panga kasuks. S on esitanud kohtule teatise, mille kohaselt on alustatud täitemenetlust. Sundenampakkumine Xxxxx X kinnistule toimub

1. mail 2012 ja kinnistu alghinnaks on määratud 270 000 eurot.
2. maist 2012 on panga nõue A. Kalevi vastu 187 141,82 eurot. Kuna pank on alustanud sissenõuet hüpoteegiga koormatud varale, siis on võimalik konfiskeerida ainult see osa kinnistu müügist saadavast rahast, mis ületab panga nõuet.
3. Maakohus ei nõustunud kaitsjate ja kolmanda isiku esindaja seisukohaga, nagu oleks

§ 832

vastuolus PS §-dega 10 ja 11, § 13 lg-ga 2 , § 23 lg-ga 2 ja, §-ga 32, märkides alljärgnevat. 8.

1. Kriminaaltulu konfiskeerimine ja sissenõudmine on mõjuv viis võitlemaks kasumile orienteeritud organiseeritud kuritegevusega. Konfiskeerimine hoiab ära kriminaaltulu kasutamise teiste kuritegude rahastamiseks, finantssüsteemide usaldusväärsuse õõnestamiseks ja õiguspärase ühiskonna korrumpeerumiseks. Konfiskeerimine tugevdab arusaama, et kuritegevus ei tasu end ära. Igal riigil on õigus otsustada, millised teod tunnistada kuritegudeks ning näha ette vastavad karistused nende kuritegude eest. Selline õigus tuleneb eeskätt PS § 23 lg-test 1 ja 2 ja PS §-st
2. 8.
3. Kriminaaltulu ära võtmist sätestav rahapesu ja kriminaaltulu avastamise, arestimise, konfiskeerimise konventsioon, millest tuleb juhinduda ka selles asjas konfiskeerimise otsuse täideviimisel, on välisleping. PS § 123 kohaselt ei sõlmi Eesti riik välislepinguid, mis on vastuolus põhiseadusega. Juhul, kui Eesti seadused on vastuolus välislepingutega, kohaldatakse PS § 123 kohaselt välislepingu sätteid. Samas ei täida Eesti välislepinguid, mis on vastuolus Eesti õiguse põhimõtetega. Kuna aga laiendatud konfiskeerimine on Eesti karistusõiguses ettenähtud ja põhiseadus ei kaitse kriminaaltulu ehk majanduslikku hüve, mis on saadud kuritegelikul teel, siis ei ole

§ 832vastuolus Eesti põhiseadusega.

1. Maakohtu otsuse peale esitasid määruskaebuse T. K. esindaja ning U. Lauliku ja A. Kalevi kaitsjad, taotledes konfiskeerimisotsuse tühistamist. 9.
2. T. K. esindaja leiab, et harju Maakohus on lubamatult väljunud õigusabitaotluse piiridest. Arutataval juhul saanuks tunnustada ja täita üksnes Helsingi Apellatsioonikohtu
3. oktoobri
4. a otsust, mitte aga Espoo I astme kohtu
5. juuli
6. a otsust. Soome kohtu otsust T. K.-lt sõiduauto konfiskeerimise osas ei või tunnustada ka põhjusel, et ta on auto omandatud legaalsel teel enda vara arvel. 9.
7. A. Kalevi ja U. Lauliku kaitsjate arvates tuleb ka välisriigis tehtud kohtuotsuse tunnustamiseks ja täitmiseks kriminaaltulu konfiskeerimise osas analoogiliselt KrMS § 143 lg 1 p-ga 1 kajastada kohtumääruses arestitud vara väärtus. Harju Maakohtu
8. augusti 2008 määruses seda aga tehtud ei ole. Hoolimata sellest, konfiskeerimismenetluses et viimatinimetatud arestitava vara kohtumäärus väärtuse on selgitamata jõustunud, tuleb jätmist lugeda kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks, mis toob endaga kaasa vaidlustatava kohtulahendi tühistamise. Maakohus ei oleks tohtinud laiendatud konfiskeerimist kohaldada U. Lauliku ja A. Kalevi vara suhtes, mis on soetatud enne
9. veebruari 2007, mil jõustus laiendatud konfiskeerimist lubav

§ 832. Maakohus ei tohtinud kohaldada U.

Lauliku ja A. Kalevi suhtes konfiskeerimise asendamist

§ 84

alusel, sest

§-s 84 sätestatud materiaalseid eeldusi (teokoosseisu elemente) ei ole tuvastatud ning Soome kohus ei tuvastanud ka asjaolusid, mille põhjal võiks oletada, et vara (v.a õigusabitaotluses nimetatud mootorrattad ja ATV) oleks täielikult või isegi osaliselt pärit kriminaalsest tegevusest.

§ 832

jätta kohaldamata ja tunnistada see vastuolus olevaks PS §-dega 10 ja 11, § 13 lg-ga 2, § 23 lg-ga 2 ja §-ga

1. Jättes rahuldamata kaitsja samasisulise taotluse, ei ole maakohus analüüsinud kaitsja poolt esitatud põhiseaduslikkuse järelevalve taotluse neid aspekte, mis seondusid PS §-st 11 tuleneva proportsionaalsuse põhimõttega, samuti PS §-st 10 ja § 13 lg-st 2 tuleneva õigusselguse põhimõtte ning PS § 23 lg-st 2 ja § 13 lg-st 2 tuleneva kuriteokoosseisu määratletusnõudega. A. Kalevi kaitsja märkis veel, et maakohus ei võinud konventsiooni art 14 p-st 2 tulenevalt Soome kohtuotsust kriminaaltulu konfiskeerimise osas tunnustada ja täita, sest Espoo esimese astme kohtu otsusest ei nähtu, et oleks otsustatud konfiskeerida A. Kalevile kuuluv kinnistu asukohaga Tallinnas Xxxxx X. Soome kohtuotsus ei sisaldanud ka konfiskeerimise asendamise tingimust. U. Lauliku kaitsja osutas lisaks muudele seisukohtadele veel sellele, et kinnistu asukohaga Keilas Xxxxx Xa ostmisel on kolmas isik teinud 204 200 krooni suuruse ettemakse. Kohus ei ole seda asjaolu määruse tegemisel arvestanud. Määruskaebuse esitaja hinnangul ei saa karistusõiguslikult eeldada, et kolmandate isikute poolt konfiskeerimisele kuuluva vara soetamiseks tehtud maksed (raha) on saadud kuritegelikul teel. Ka konfiskeeritud ATV ja mootorratta on ostnud kolmas isik, ehk küll formaaljuriidiliselt on selle vara omanik U. Laulik.
2. Tallinna Ringkonnakohtu
3. juuli
4. a määrusega jäeti maakohtu määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata. 10.
5. Ringkonnakohus märkis, et puuduvad õigusabitaotluse esitanud välisriigile abi osutamisest keeldumise alused. Maakohus on õigesti leidnud, et U. Lauliku ja A. Kalevi teod on Eestis kuriteona karistatavad ja kas nii teo toimepanemise kui otsuse tegemise ajal kehtinud seadus võimaldab kriminaaltulu konfiskeerimist või laiendatud konfiskeerimist kohaldada. 10.
6. Maakohtu määrusest nähtuvalt on üksnes

§ 832lg 1 alusel kohaldatud vaid Harju Maakohtu 4.

augusti 2008. a määrusega konfiskeerimise tagamiseks arestitud U. Laulikule kuuluvatele ATV-le ja mootorrattale ning kolmanda isiku T. K. nimele registreeritud sõiduautole. Ülejäänud vara suhtes on aga kohaldatud konfiskeerimise asendamist

§ 84alusel.

Ringkonnakohus ei nõustunud määruskaebustes esitatud väitega, nagu ei saaks välisriigi kohtuotsust viimatimärgitud osas täita, sest see ei näe ette konfiskeerimise asendamist. Puudub ka vastuolu nõudega, et väljamõistetud summa peab vastama konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele, kuivõrd Soome kohtu poolt isikutelt konfiskeeritud kriminaaltulu summa on suurem summast, mida on võimalik konfiskeerimise asendamise korras äravõetud vara realiseerimisest saada. Kohtumääruses välisriigis tehtud konfiskeerimisotsuse tunnustamiseks ja täitmiseks ei ole ringkonnakohtu hinnangul vajalik kajastada arestitud vara väärtust. 10.

1. Alusetu on T. K. esindaja väide, nagu oleks Espoo esimese astme
2. juuli
3. a otsuse tunnustamine välistatud, sest selle tunnustamist ei ole Soome Vabariik taotlenud. T. K. vara konfiskeerimine otsustati just Espoo esimese astme kohtu
4. juuli
5. a otsusega ja õigusabitaotlus hõlmab ka seda kohtuotsust. Alusetud on ka T. K. esindaja väited, nagu ei nähtuks Espoo I astme kohtu
6. juuli
7. a otsusest, et T. K. oleks omandanud temalt konfiskeeritud vara kuritegeliku tulu arvel või et see vara oleks T. K.-le loovutatud konfiskeerimise vältimiseks. 10.
8. A. Kalevi ja U. Lauliku kaitsjate taotlus tunnistada

§ 832

PS §-dega 10, 11, § 13 lg-ga 2, § 23 lg-ga 2 ja §-ga 32 vastuolus olevaks ning jätta see kohaldamata, on alusetu. Maakohus on sellekohase taotluse rahuldamata jätmist juba põhjendanud ja ringkonnakohus nõustus nende põhjendustega. Kaitsjate väitel ei ole maakohus analüüsinud kaitsjate poolt esimeses astmes esitatud põhiseaduslikkuse järelevalve taotluse neid aspekte, mis seondusid põhiseaduse §-st 11 tuleneva proportsionaalsuse põhimõttega, põhiseaduse §-st 10 ja § 13 lg-st 2 tuleneva õigusselguse põhimõttega ning põhiseaduse § 23 lg-st 2 ja § 13 lg-st 2 tuleneva kuriteokoosseisu määratletusnõudega. Ringkonnakohus möönis, et

§ 831

sätestatava süüteoga saadud vara konfiskeerimise puhul võib olla tegemist lisaks omandipõhiõiguse riivega ka eeltoodud põhiseaduslike põhimõtete riivega. Arvestades aga suurt avalikku huvi organiseeritud kuritegevuse tõkestamiseks, ei ole niisugune riive ebaproportsionaalne ega anna alust asuda seisukohale, nagu oleks kriminaaltulu konfiskeerimine põhiseadusega vastuolus. 10.

1. Ringkonnakohus ei nõustunud U. Lauliku kaitsjaga, et kohus pidanuks U. Laulikule kuuluva kinnistu müümise lubamisel arvestama asjaoluga, et kolmas isik on kinnistu ostmisel teinud ettemakse, märkides, et U. Lauliku ja kolmandate isikute vahelised võlaõiguslikud suhted ei kuulu lahendamisele süüdistatava vara arestimise ja konfiskeerimise menetluses. Samal põhjusel on ainetud kaitsja väited seoses U. Laulikult konfiskeeritud mootorratta ja ATV-ga, mille on väidetavalt samuti ostnud kolmas isik. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
2. Ringkonnakohtu määruse peale esitasid Riigikohtule määruskaebused U. Lauliku kaitsja vandeadvokaadi abi Marko Tammann, A. Kalevi kaitsja vandeadvokaat Priit Palmiste ja T. K. esindaja vandeadvokaat Ants Laretei. 11.
3. T. K. esindaja taotleb Harju Maakohtu
4. juuni
5. a ja Tallinna Ringkonnakohtu
6. juuli
7. a määruste tühistamist, millega, tunnustades Soome Vabariigi sellekohast kohtuotsust, konfiskeeriti T. K.-lt kriminaaltuluna saadud sõiduauto. Esindaja leiab, et kohtud on ebaõigesti käsitanud välisriigi otsuse tunnustamise taotluse alusena Espoo esimese astme kohtu
8. juuli
9. a ja Helsingi Apellatsioonikohtu
10. oktoobri
11. a otsuseid. Kuna õigusabitaotluses märgitakse üksnes viimatinimetatud otsust, siis tuleb õigusabitaotlus lahendadagi üksnes selles otsuses märgitu põhjal. Helsingi Apellatsioonikohtu otsuses aga ei ole otsustatud T. K.-le kuuluva vara konfiskeerimist. Espoo esimese astme kohtu otsusele tuginedes on temalt sõiduauto konfiskeerimine lubamatu. Samuti märgib esindaja, et vaidlusalune auto ei ole U. Lauliku kriminaaltulu, vaid T. K. omandas selle enda isiklike vahendite eest. T. K. kolmanda isikuna ei ole kohustatud ümberpööratud tõendamiskoormise alusel seda asjaolu tõendama, sest

§-s 832 märgitud pööratud tõendamiskoormis laieneb vaid süüdistatavale ja kolmanda isiku puhul peab prokurör tõendama, et esinevad

§ 832lg-s 2 nimetatud asjaolud.

Arutataval juhul suhtub kohus välisriigi õigusabitaotluse lahendamisse pealiskaudselt ja ei püüagi välja selgitada taotluse aluseks olevate asjaolude paikapidavust ja menetlus on pelgalt formaalne. 11.2. A. Kalevi kaitsja taotleb samuti maa- ja ringkonnakohtu ülalmärgitud määruste tühistamist ja Soome kohtu konfiskeerimisotsuse tunnustamata jätmist. Kaitsja hinnangul on

§ 832

põhiseaduse vastane, sest kuriteoga saadud tulu laiendatud konfiskeerimise puhul on olemuslikult tegemist karistusega, mis vastuolus PS §-ga 11 moonutab omandipõhiõiguse olemust. Laiendatud konfiskeerimise instituudi juurde kuuluv pööratud tõendamiskoormis on vastuolus PS §-st 22 ja KrMS §-st 7 tuleneva süütuse presumptsiooni põhimõttega.

§ 832

on vastuolus PS §-dest 10 ja 13 lg 2 tuleneva õigusselguse põhimõtte ja PS § 23 lg-st 2 tuleneva määratletusnõudega, sest olemuslikult karistuslik meede on kehtestatud hoopis muu mõjutusvahendina. Kaitsja arvates on kohus ebaõigesti jätnud hindamata A. Kalevilt konfiskeeritud vara väärtuse. Kaitsja juhib tähelepanu asjaolule, et Soome kohtu hinnangul ei ole tuvastatud, et A. Kalev oleks aastatel 2005-2006 pannud toime selliseid kuritegusid, mille eest saadud tulust võinuks ta finantseerida eramu ehitust. Seetõttu puudub kaitsja arvates kriminaaltulu, mida võiks A. Kalevilt konfiskeerida. Kaitsja arvates on A. Kalevi vara konfiskeerimisel (kinnistu asukohaga Tallinnas Xxxxx X) viidatud ebaseaduslikult üheaegselt kahele erinevale õiguslikule alusele -

§-dele 832 ja 84. Konfiskeeritud vara ei ole võõrandatud ega ära tarvitatud ning selle äravõtmine pole muul põhjusel võimatu ega ebaotstarbekas. Seetõttu saaks konfiskeerimisel tugineda üksnes

§-le

1. Kuna vaidlusalune kinnistu omandati enne, kui laiendatud konfiskeerimise instituut Eesti õiguskorda toodi, siis ei ole selle vara suhtes nimetatud meetme kohaldamine lubatav. Samuti juhib kaitsja tähelepanu sellele, et laiendatud konfiskeerimise välistab asjaolu, et kõnealune vara omandati enne kuritegude toimepanemist, mistõttu see ei saa pärineda kuritegevusest. 11.
2. U. Lauliku kaitsja taotleb maa- ja ringkonnakohtu ülalmärgitud määruste tühistamist ja

§ 832põhiseaduse vastaseks tunnistamist.

Kaitsja hinnangul on

§ 832

põhiseaduse vastane, sest kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise puhul on olemuslikult tegemist karistusega, mis vastuolus PS §-ga 11 moonutab omandipõhiõiguse olemust. Laiendatud konfiskeerimise instituudi juurde kuuluv pööratud tõendamiskoormis on vastuolus PS §-st 22 ja KrMS §-st 7 tuleneva süütuse presumptsiooni põhimõttega.

§ 832

on vastuolus PS §-dest 10 ja 13 lg 2 tuleneva õigusselguse põhimõtte ja PS § 23 lg-st 2 tuleneva määratletusnõudega, sest olemuslikult karistuslik meede on kehtestatud hoopis muu mõjutusvahendina. Kaitsja märgib, et Soome kohus ei ole tuvastanud, et U. Lauliku vara (v.a U. Laulikule kuulunud mootorratas ja ATV) pärineks kuritegevusest ja on jätnud selle vara seetõttu konfiskeerimata. Kuna õigusabitaotluse aluseks oleva rahvusvahelise lepingu (rahapesu ning kriminaaltulu avastamise, arestimise ja konfiskeerimise konventsioon) art 14 p 2 kohaselt arvestab taotluse saanud riik üksnes neid asjaolusid, mis on taotluse esitanud riigi süüdimõistvas otsuses, siis ei oleks Eesti kohus tohtinud U. Lauliku kinnistuid ja osalust äriühingus konfiskeerida. Kaitsja arvates on U. Lauliku kinnistu ja äriühingu osa konfiskeerimisel viidatud (Eesti kohus) ebaseaduslikult üheaegselt kahele õiguslikule alusele -

§-dele 832 ja 84. Kuid konfiskeeritud vara ei ole võõrandatud, ära tarvitatud ega ka mitte tuvastatud selle muul viisil äravõtmise võimatust või ebaotstarbekust. Seetõttu saaks konfiskeerimisel tugineda üksnes

§-le

1. Kuna U. Laulik omandas vaidlusaluse vara enne, kui laiendatud konfiskeerimise instituut Eesti õiguskorda toodi, siis ei ole selle suhtes nimetatud meetme kohaldamine võimalik. Kaitsja arvates on kohus ebaõigesti jätnud hindamata U. Laulikult konfiskeeritud vara väärtuse. Kaitsja arvates on jäetud põhjendamata arvesse võtmata asjaolu, et U. Laulikult konfiskeeritud kinnistu ostmisel oli teinud ettemaksu K. V.
2. Prokurör esitas määruskaebustele vastuse, milles taotleb nende rahuldamata ning maa- ja ringkonnakohtu määruse muutmata jätmist. 12.
3. Prokurör ei nõustu A. Kalevi kaitsjaga, nagu oleks Espoo esimese astme kohtu otsuses märgitu põhjal ainetu rääkida mingist A. Kalevi kriminaaltulust, mida saaks konfiskeerida ning seetõttu ei tohiks Helsingi Apellatsioonikohtu
4. oktoobri
5. a otsust kriminaaltulu konfiskeerimise osas tunnustada ja täita. Samuti on ebaõige A. Kalevi kaitsja seisukohad selle kohta, miks ei tohi konfiskeerida A. Kalevile kuuluvat kinnistut Tallinnas Xxxxx X. Soome kohtu otsustega ei ole seda kinnistut konfiskeeritud, vaid kinnistu on A. Kalevilt ära võetud

§ 84alusel konfiskeerimise asendamise korras.

12.2. Prokuröri hinnangul on ebaõige U. Lauliku kaitsja seisukoht, nagu ei oleks tuvastatud, et U. Laulikult konfiskeeritud mootorratas, ATV ja T. K.-lt konfiskeeritud sõiduauto oleksid käsitatavad U. Lauliku kriminaaltuluna. Vastupidiselt kaitsja väidetule on Espoo esimese astme kohtu otsuses sõnaselgelt märgitud, et arvestades U. Lauliku sissetulekuid ja majanduslikku olukorda, on nimetatud esemed tõenäoliselt hangitud kuritegudega saadud raha eest. Samuti on ebaõige U. Lauliku kaitsja seisukoht, nagu ei tohiks konfiskeerida U. laulikule kuuluvat osaühingu osa ja kinnistut asukohaga Keilas Xxxxx X. Soome kohtu otsustega ei ole seda vara konfiskeeritud, vaid see on U. Laulikult ära võetud

§ 84alusel konfiskeerimise asendamise korras.

12.

1. Prokurör leiab erinevalt kaitsjatest, et välisriigi kohtuotsuse konfiskeerimise osas tunnustamisel ja täitmisel ei olnud arutataval juhul vaja kajastada konfiskeerimise tagamiseks arestitud vara väärtust. Kõnealused varad arestiti juba
2. aastal ja nimetatud kohtumäärused on jõustunud. Kaitsjad ei ole esitanud ühtki asjaolu, millest nähtuks, et arestitud varade väärtus ületaks konfiskeerimisnõuet. 12.
3. Ekslik on kolmanda isiku T. K. esindaja määruskaebuses märgitu, nagu ei saaks konfiskeerimisotsust tunnustada ega täita põhjusel, et Soome Vabariigi Riigiprokuratuur on taotlenud Helsingi Apellatsioonikohtu otsuse tunnustamist, mitte aga Espoo esimese astme kohtu otsuse tunnustamist, millega otsustati konfiskeerida T. K. nimele registreeritud sõiduauto. Helsingi Apellatsioonikohtu otsusega jäeti Espoo esimese astme kohtu otsus muutmata muu hulgas konfiskeerimise osas, seega kinnitab see esimese astme lahendit. Samuti on ebaõige T. K. esindaja arusaam Eestis toimuva menetluse ulatusest. Konventsiooni aluselt kohtuotsuse tunnustamise ja täitmise otsustamisel on Eesti muu hulgas seotud konventsiooni art 14 lg-s 2 sätestatuga, millest nähtuvalt arvestab taotluse saanud riik üksnes neid asjaolusid, mis on taotluse esitanud osalisriigi taotluse aluseks olevas kohtulahendis. 12.
4. U. Lauliku ja A. Kalevi kaitsjate väited

§ 832

vastuolu kohta põhiseaduse §-dega 10 ja 11, § 13 lg-ga 2, § 23 lg-ga 2 ja §-ga 32 on prokuröri arvates põhjendamatud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

1. Kriminaalkolleegiumi hinnangul on määruskaebused põhjendamatud ega anna alust ringkonnakohtu määruse tühistamiseks. Küll aga tuleb maa- ja ringkonnakohtu määrustesse teha täpsustus konfiskeerimise aluse kohta.
2. Väljaspool määruskaebuste piire peab kolleegium vajalikuks osutada asjaolule, et nii Harju Maakohtu
3. juuni
4. a kui ka Tallinna Ringkonnakohtu
5. juuli
6. a määrustes sisaldub eksitav ebatäpsus. Nimelt märgitakse maa- ja ringkonnakohtu lahendites, et U. Laulikult tuleb Helsingi Apellatsioonikohtu
7. oktoobri
8. a otsusest tulenevalt konfiskeerida solidaarselt koos J. S. Ambergi ja A. Kaleviga 160 000 eurot kriminaaltulu ja solidaarselt koos A. Kalevi ja U. Nahkoriga 279 000 eurot kriminaaltulu. Konfiskeerimisotsuse täitmiseks tuleb

§-de 832 ja 84 alusel realiseerida U. Laulikule kuuluv OÜ C osa ja kinnistu asukohaga Keilas Xxxxx X. A. Kalevilt tuleb aga konfiskeerida 330 700 eurot kriminaaltulu; samuti solidaarselt koos J. S. Ambergi ja A. Kaleviga 160 000 eurot kriminaaltulu ja solidaarselt koos A. Kalevi ja U. Nahkoriga 279 000 eurot kriminaaltulu. Konfiskeerimisotsuse täitmiseks tuleb

§ 832-de ja 84 alusel realiseerida A.

Kalevile kuuluv kinnistu asukohaga Tallinnas Xxxxx X. Soome Vabariigi Riigiprokuratuuri

1. juuni
2. a taotluse kohaselt on ülaltoodud raha määratud nii U. Laulikult kui ka A. Kalevilt konfiskeerimisele Soome Vabariigi karistusseadustiku 10 ptk § 2 järgi kui kuriteoga saadud tulu. Sellele õigusabitaotluses märgitud konfiskeerimisalusele vastav konfiskeerimisalus Eesti õiguses on

§ 831

lg 1, mitte

§ 832lg 1.

Seega on Harju Maakohus õigusabitaotlust täites eksinud, märkides, et U. Lauliku kinnistu ja talle kuuluv osaühingu osa ning A. Kalevile kuuluv kinnistu tuleb Soome kohtu konfiskeerimisotsuse täitmiseks realiseerida

§-de 832 lg 1 ja 84 alusel. Tegelikult tuleb nimetatud varad konfiskeerimisotsuse täitmiseks realiseerida

§-de 831 lg 1 ja 84 alusel. Eelkirjeldatud ebatäpsuse kõrvaldamine ei raskenda U. Lauliku ja A. Kalevi olukorda.

1. Puutuvalt määruskaebustes väidetusse, märgib kolleegium esmalt, et nõustuda ei saa T. K. esindaja seisukohaga, nagu oleks Harju Maakohus alusetult laiendanud Soome Vabariigi Riigiprokuratuuri õigusabitaotluse objektiks olevaid asjaolusid, tunnustades lisaks õigusabitaotluses märgitud Helsingi Apellatsioonikohtu otsusele ka Espoo esimese astme kohtu otsust. On tõsi, et Helsingi Apellatsioonikohtu otsuses ei ole eraldi välja toodud, kellelt mida konfiskeeritakse, kuid selles märgitakse sõnaselgelt, et Espoo esimese astme kohtu otsus jääb muutmata, s.t muutmata jäävad ka selles otsuses määratud konfiskeerimisotsused. Seega tuleb Helsingi Apellatsioonikohtu otsuse resolutsiooni lugedes kahtlemata silmas pidada Soomes toimunud kriminaalmenetlust tervikuna. See, et vahetu viide on tehtud apellatsioonikohtu otsusele, mitte esimese astme kohtu omale, on edasikaebeõiguse kontekstis loomulik. Tulenevalt konventsiooni art 18 lg 4 p-st e esitatakse õigusabitaotluseks lõplik jõustunud lahend, milleks arutataval juhul on Helsingi Apellatsioonikohtu otsus.
2. T. K. esindaja leiab, et Soome Vabariigi Riigiprokuratuuri õigusabitaotluse menetlemine Eestis on osutunud formaalsuseks, sest välja on jäetud selgitamata, kas T. K. nimele registreeritud sõiduauto konfiskeerimine oli põhjendatud. Kriminaalmenetluse seadustiku § 476 kohaselt võib välisriigi sellekohase taotluse alusel osutada taotlevale riigile õigusabi muu hulgas süüteo eest mõistetud muu mõjutusvahendi (sh konfiskeerimine) täitmisel. Üheks rahvusvahelis-õiguslikuks aluseks, millele tuginedes on võimalik taotleda Eestis välisriigi kohtuotsusega mõistetud konfiskeerimise tunnustamist ja täitmist, on rahapesu ning kriminaaltulu avastamise, arestimise ja konfiskeerimise konventsioon, mille alusel ongi Soome Vabariigi Riigiprokuratuur arutatavas asjas taotlenud Helsingi Apellatsioonikohtu otsuse tunnustamist ja täitmist. Konventsioon on nii Soome Vabariigile kui Eesti Vabariigile rahvusvahelise koostöö ulatuse osas siduv. Konventsiooni art 14 lg 2 kohaselt arvestab taotluse saanud osalisriik üksnes neid asjaolusid, mis on taotluse esitanud osalisriigi süüdimõistvas otsuses või muus kohtulahendis või mis on süüdimõistva või muu kohtulahendi alus. Seega ei või Eesti kohus eeltoodud nõuet eirates asuda ise tuvastama välisriigi konfiskeerimisotsuse aluseks olevaid asjaolusid. Eesti kohtu pädevus piirdub vaid selle kontrollimisega, kas õigusabitaotlus on esitatud Eesti jaoks aktsepteeritaval rahvusvahelis-õiguslikul alusel, kas sellele kohalduvad konventsiooni art-d 7 ja 13, kas taotlus vastab vorminõuetele või kas esineb mõni konventsiooni art 18 sätetest või KrMS §-de 436 või 477 lg 1 sätetest tulenev koostööst keeldumise alus. Arutataval juhul on kohus kontrollinud kõiki vajalikke eeldusi õigusabitaotluse rahuldamiseks. Seetõttu on T. K. esindaja arutlused T. K.-lt

§ 832

lg 2 alusel sõiduauto konfiskeerimise ebaseaduslikkuse kohta asjakohatud ning kolleegium ei pea vajalikuks neid lähemalt käsitleda. 17. Nõustuda ei saa ka kaitsja seisukohaga, et maakohus on konfiskeerimisotsustust tehes jätnud ebaõigesti arvesse võtmata, et K. V. on teinud U. Laulikult

§ 84

alusel konfiskeerimise asendamise korras äravõetud kinnistu soetamisel enam kui 200 000 krooni suuruse ettemaksu. See asjaolu ei oma arutatavas asjas õiguslikku tähendust. U. Laulik on kõnealuse kinnistu omanik ja sellele on võimalik konfiskeerimise asendamist kohaldada sõltumata sellest, kas U. Laulikul on seoses sellega kohustusi. 18. Nii U. Lauliku kui ka A. Kalevi kaitsja leiavad, et U. Laulikult ja A. Kalevilt kinnistute ja U. Laulikult osaühingu osa konfiskeerimise asendamise korras äravõtmise välistab juba asjaolu, et Espoo esimese astme kohtu hinnangul ei ole tuvastatav, et kõnealune vara oleks omandatud kuritegeliku tulu arvelt. See asjaolu ei oma kolleegiumi hinnangul tähtsust, sest nimetatud vara ei ole ise konfiskeerimise vahetu objekt, vaid saab selleks üksnes

§ 84vahendusel konfiskeerimise asendamise tõttu.

Väide, nagu välistaks laiendatud konfiskeerimise asjaolu, et kõnealune vara (kinnistud ja äriühingu osa) on omandatud enne laiendatud konfiskeerimise instituudi kehtestamist, on selle otsuse p-s 14 märgitu valguses ainetu. Selle vara suhtes ei ole kohaldatud mitte kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimist

§ 832mõttes, vaid see on A.

Kalevilt ja U. Laulikult

§ 84

alusel konfiskeerimise asendamise korras ära võetud konkreetse süüteoga saadud, kuid ära tarvitatud vara katteks.

1. Ei saa nõustuda määruskaebustes märgituga, nagu oleks arutataval juhul jäänud põhjendamatult ja ebaõigesti arvesse võtmata konfiskeeritava vara väärtus. Seda küsimust on ringkonnakohus käsitlenud, märkides asjakohaselt, et olukorras, kus konfiskeerimisnõue ületab konfiskeeritava vara väärtust ilmselgelt (mitmetes kordades), ei oma väärtuse määramine tähtsust. U. Lauliku ja A. Kalevi varad on konfiskeerimise tagamiseks arestitud juba
2. aastal, vara arestimise määrust ei ole kaitsjad vaidlustanud ja see on jõustunud.
3. Nii U. Lauliku kui ka A. Kalevi kaitsja hinnangul on

§ 832

põhiseaduse vastane, sest tegemist on olemuslikult karistusega, mis vastuolus PS §-ga 11 koostoimes § 32 lg-ga 1 moonutab omandipõhiõiguse olemust. Laiendatud konfiskeerimise instituudi juurde kuuluv pööratud tõendamiskoormis on vastuolus PS §-st 22 ja KrMS §-st 7 tuleneva süütuse presumptsiooni põhimõttega.

§ 832

on vastuolus PS §-dest 10 ja 13 lg 2 tuleneva õigusselguse põhimõtte ja PS § 23 lg-st 2 tuleneva määratletusnõudega, sest olemuslikult karistuslik meede on kehtestatud hoopis muu mõjutusvahendina. Kriminaalkolleegium nende seisukohtadega ei nõustu, leides sarnaselt maa- ja ringkonnakohtuga, et

§ 832

sätestatava süüteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise puhul võib olla tegemist lisaks omandipõhiõiguse riivele ka põhiseaduse teiste põhimõtete riivega. Arvestades aga suurt avalikku huvi organiseeritud kuritegevuse tõkestamiseks, ei ole niisugune riive ebaproportsionaalne ega anna alust asuda seisukohale, nagu oleks kriminaaltulu konfiskeerimine põhiseadusega vastuolus.

1. Tuginedes eeltoodule ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 361 lg 1 p-st 2, jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium Harju Maakohtu
2. juuni
3. a ja Tallinna Ringkonnakohtu
4. juuli
5. a määrused muutmata, kuid teeb neisse täpsustuse, mille kohaselt tuleb U. Lauliku kinnistu Keilas Xxxxx X ja talle kuuluv OÜ C osa ning A. Kalevile kuuluv kinnistu Tallinnas Xxxxx X Soome kohtu konfiskeerimisotsuse täitmiseks realiseerida

§ 832lg 1 ja § 84 alusel.

Määruskaebused jätab kolleegium rahuldamata.

1. A. Kalevi kaitsja on esitanud taotluse, et A. Kalevile hüvitataks valitud kaitsjale makstud tasu, kokku 4692 eurot. Määruskaebusele on lisatud ka õigusabi eest esitatud arved, millest nähtub alljärgnev.
2. juulil 2012 on esitatud A OÜ-le arve nr 376 kuue tunni õigusabi eest kokku koos käibemaksuga 792 eurot (määruskaebuse koostamine Tallinna Ringkonnakohtu
3. juuli
4. a määruse peale);
5. juunil 2012 on Andrus Kalevile esitatud arve nr 369 seitsme tunni õigusabi eest kokku koos käibemaksuga 924 eurot;
6. veebruaril 2012 on esitatud arve 304 kaheksa tunni õigusabi eest kokku koos käibemaksuga 1056 eurot; ja
7. novembril 2011 on esitatud arve nr 264 kuueteist tunni õigusabi eest kokku koos käibemaksuga 1920 eurot. Arvest 264 nähtub, et 16 tunni õigusabi jaguneb esitatud materjalide analüüsile (9,5 tundi), suhtlemisele menetlusosalistega, taotluse esitamisele ja istungiks valmistumisega ja istungil osalemiseks (kokku 2 tundi); konfiskeerimistaotlusele vastuväidete koostamisele (4,5 tundi). Arvest 304 nähtub, et kaheksa tunni õigusabi puhul on tegemist konfiskeerimistaotlusele vastuväidete koostamisega (1 tund), põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse taotluse koostamisega (2 tundi), istungiks valmistumise ja istungitel osalemisega maakohtus (5 tundi). Arvest nr 369 nähtub, et seitse tundi õigusabi on kulunud kohtulahendi analüüsile ja määruskaebuse koostamisele. A OÜ-le esitatud arve juurde lisatud aruandest nähtub, et kuue tunni jooksul on analüüsitud ringkonnakohtu määrust ja koostatud määruskaebus.
8. Arvestades asjaolu, et maa- ja ringkonnakohtu otsuste tühistamiseks puudub alus ning A. Kalevi kaitsja määruskaebus jääb rahuldamata, tuleb A. Kalevi kaitsja taotlus jätta rahuldamata maa- ja ringkonnakohtu menetluses osutatud õigusabi osas. Kuna kriminaalkolleegium teeb arutatavas asjas KrMS § 361 lg 1 p-s 2 nimetatud lahendi, siis tulenevalt KrMS § 176 lg 1 p-st 1 ja § 186 lg-st 1 tuleb hüvitada valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Kolleegium leiab, et määruskaebemenetluses kaitsjale makstud tasu 792 eurot on mõistlik ja see tuleb arve tasunud A OÜle hüvitada.
9. U. Lauliku kaitsja on samuti esitanud taotluse U. Laulikule kaitsjatasu hüvitamise kohta, kuid taotlusele ei ole lisatud dokumente, millest õigusabikulu üldse nähtuks, samuti puuduvad selgitused, mida ja millises mahus on tehtud. Seetõttu tuleb jätta nimetatud taotlus läbi vaatamata. Lea Kivi, Eerik Kergandberg, Priit Pikamäe