← Eesti

3-3-1-99-10

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON KOHTUMÄÄRUS 3-3-1-99-10

  1. jaanuar 2013 Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann Tiina Titma kaebus Terviseameti kohustamiseks Tallinna Ringkonnakohtu
  2. augusti
  3. a määrus haldus​asjas nr 3-10-1465 Tiina Titma taotlus riigilõivu ja kautsjoni tagastamiseks Kirjalik menetlus Jätta Tiina Titma taotlus rahuldamata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  4. Tiina Titma esitas
  5. juunil 2010 Tallinna Halduskohtule kaebuse.
  7. juuni
  8. a määrusega haldusasjas nr 3-10-1465 tagastas Tallinna Halduskohus kaebuse HKMS v.r § 11 lõike 4 alusel (halduskohtu pädevuse puudumise tõttu) selle esitajale. Halduskohus on lisanud toimikusse
  9. juuni
  10. a õiendi (tl 38), mille kohaselt ei nähtu riigilõivu laekumist haldusasjas nr 3-10-
  12. juulil 2010 esitas T. Titma Tallinna Halduskohtule
  13. juunil 2010 esitatud kaebuse lisa. Tallinna Halduskohus tagastas T. Titmale nimetatud materjali, kuna
  14. juuni
  15. a määrusega oli tagastatud tema kaebus haldusasjas nr 3-10-
  18. juulil 2010 esitas T. Titma määruskaebuse "Harju Maakohtu
  19. juuni
  20. a määruse peale tsiviilasjas nr 3-10-1465" ja tasus samal päeval riigilõivu 200 krooni ning märkis selgituseks "11.06.2010 T. Titma kaebus Ringkonnakohtule kohtuasjas nr. 3-10-1465". Tallinna Halduskohus jättis
  21. augusti
  22. a määrusega määruskaebuse HKMS v.r § 472 lg 1 ja TsMS § 663 lg 1 alusel käiguta ning andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kohus leidis, et määruskaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja andis selle esitajale võimaluse tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks.
  23. augusti
  24. a määrusega jättis Tallinna Halduskohus rahuldamata T. Titma taotluse määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks, keeldus määruskaebust menetlusse võtmast ja tagastas määruskaebuse selle esitajale.
  26. augustil 2010 esitas T. Titma Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse halduskohtu
  27. augusti
  28. a määruse peale. Samal päeval tasus ta 200 krooni riigilõivu, märkides makse​korralduse selgitusse "19.08.2010 T. Titma kaebus Ringkonnakohtule kohtuasjas 3-10-1465". Tallinna Ringkonnakohus leidis, et määruskaebus oli esitatud kaebetähtaega rikkudes ning jättis
  29. augusti
  30. a määrusega määruskaebuse rahuldamata.
  31. Riigikohtule määruskaebuse esitamisel tasus T. Titma
  32. septembril 2010 kautsjonit 400 krooni.
  34. jaanuari
  35. a määrusega haldusasjas nr 3-3-1-99-10 jättis Riigikohus T. Titma määrus​kaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu määruse muutmata ning arvas määruskaebuse esitamisel tasutud kautsjoni riigituludesse.
  36. T. Titma esitas Riigikohtule
  37. detsembril 2012 avalduse
  38. juulil 2010 tasutud riigilõivu (200 krooni),
  39. augustil 2010 tasutud riigilõivu (200 krooni) ja Riigikohtule tasutud kautsjoni (400 krooni) tagastamiseks. Avalduses märgitakse, et vastavalt HKMS § 104 lg-le 8 tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli. Samuti tugineb avalduse esitaja HKMS v.r § 84 lg 4 p-le 4 ja riigilõivuseaduse (RLS) § 15 lg 1 p-le
  40. Avalduse esitaja palub arvesse võtta, et vastavalt Riigi​kohtu erikogu
  41. juuni
  42. a määrusele asjas nr 3-2-4-2-11 saadeti samal esemel ja samal alusel esitatud kaebus Tallinna Halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  43. Esmalt märgib kolleegium kautsjoni tagastamise taotluse kohta, et kautsjoni tasumise ning Riigikohtus toimunud menetluse ajal kehtinud HKMS v.r § 90 lg 2 kohaselt tagastatakse kautsjon kaebuse või avalduse osalise või täieliku rahuldamise korral ning kaebuse või avalduse rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse. Jättes T. Titma määruskaebuse haldusasjas nr 3-3-199-10 rahuldamata, arvas Riigikohus viidatud sättele tuginedes kautsjoni riigituludesse. Seetõttu tuleb rahuldamata jätta T. Titma taotlus kautsjoni tagastamiseks.
  44. RLS § 12 lg 1 kohaselt on riigilõivu tasunud isikul õigus taotleda riigilõivu võtjalt riigilõivu tagastamist sama seaduse § 15 alusel. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti. T. Titma
  45. detsembril
  46. a avaldus on esitatud RLS § 12 lg-s 1sätestatud tähtaja jooksul.
  47. Kohtumenetlus, mille käigus tasutud riigilõivude tagastamist T. Titma taotleb, toimus enne
  48. jaanuari 2012 kehtinud halduskohtumenetluse seadustiku alusel. Taotlus riigilõivude tagasta​miseks on esitatud
  49. detsembril
  50. Alates
  51. jaanuarist 2012 kehtiva HKMS § 104 lg 8 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli. Haldusasja nr 3-10-1465 viimane menetleja oli Riigikohus.
  53. juulil 2010 tasuti riigilõiv määruskaebuse esitamiseks Tallinna Halduskohtu
  54. juuni
  55. a määruse peale. Halduskohus tagastas selle määruskaebuse tähtaja rikkumise tõttu. HKMS v.r § 84 lg 4 p 2 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale (v.a kui see toimub seetõttu, et kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust). Kehtiva HKMS § 104 lg 5 p 2 sätestab, et riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 121 lõike 2 alusel (st kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus või kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki või kaebajale kohtudokumendi kättetoimetamise võimatuse korral). Kolleegium möönis
  56. märtsi
  57. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-9-11 (p 10), et riigilõivu regulatsiooni läbivaks põhimõtteks on lõivu tagastamine, kui avaldus, mille eest lõiv tasuti, jääb sisuliselt lahendamata (kehtiva RLS § 3, § 15 lg 1 p-d 5 ja 6). Samas lahendis (p 11) märkis kolleegium, et HKMS v.r § 84 sõnastus jõustus
  58. septembril
  59. Siis ei olnud haldus​kohtu​menetluses ette nähtud muid riigilõive kui kaebuselt ja apellatsioonkaebuselt tasutavad lõivud. Riigi​- lõivu tasumise kohustus määruskaebuse esitamisel kehtestati alates
  60. jaanuarist 2009 (enne
  61. jaanuari 2011 kehtinud RLS § 56 lg 181). Kolleegium ei näinud viidatud kohtuasjas alust tõlgendada HKMS v.r § 84 pärast täiendavate riigilõivude kehtestamist sätte algsest redaktsioonist laiemalt, st ei pidanud võimalikuks kohaldada riigilõivu tagastamise norme ka määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu puhul. Kuna HKMS v.r § 84 lg 4 p 2 ja HKMS § 104 lg 5 p 2 vahel puudub põhimõtteline erinevus, kuulub eelnimetatud seisukoht kohaldamisele ka praegusel juhul. Eeltoodust lähtudes leiab kolleegium, et puudub alus
  62. juulil 2010 tasutud riigilõivu tagastamiseks.
  64. augustil 2010 tasuti riigilõiv halduskohtu
  65. augusti
  66. a määruse peale määrus​kaebuse esitamisel. Ringkonnakohus vaatas nimetatud määruskaebuse läbi ja jättis rahuldamata. Nii
  67. jaanuarini 2012 kehtinud halduskohtumenetluse seadustiku kui ka kehtiva õiguse järgi puudub alus sellises olukorras
  68. augustil 2010 tasutud riigilõivu tagastamiseks.
  69. Esitatud avalduse lahendamisel pole asjakohane tugineda avaldaja poolt viidatud RLS § 15 lg 1 p-le 6 (tasutud riigilõiv tagastatakse, kui asja menetlus lõpetatakse, kuna asi ei kuulu taotluse saanud kohtu pädevusse). Asja materjalidest nähtuvalt ei ole kaebaja tasunud riigilõivu haldus​kohtusse selle kaebuse esitamisel, mis talle HKMS v.r § 11 lg 4 alusel halduskohtu pädevuse puudumise tõttu tagastati. Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.