← Eesti

3-3-1-82-12

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON KOHTUMÄÄRUS 3-3-1-82-12 30. jaan

) § 1361 lg 1 alusel taotluse anda luba: 1) kohtuliku hüpoteegi seadmiseks Eesti Vabariigi kasuks (PMTK kaudu) Marek Riisalu nimel registrisse kantud kinnisasjale (registriosa nr 4063804) elamumaa 171/10980 kaasomandist aadressil Tartumaa, Elva linn, Nõlvaku 5, summas 81 705 eurot 4 senti; 2) keelata M. Riisalu ja Helina Riisalu ühisomandis oleva 411/53713 mõttelise osa kinnistust ja reaalosa elu- ja mitteeluruumist nr 15 (registriosa nr 5235503) aadressil Tartu linn, Ujula 2a, käsutamine ühisomaniku M. Riisalu suhtes. Taotluse põhjenduste kohaselt algatas PMTK 7. juuli 2011. a korraldusega nr 13-7/70-1 Glenfor OÜ juhatuse liikmete M. Riisalu ja A. Tamme suhtes maksumenetluse, mille eesmärgiks on vastutus​otsuse koostamine

§ 40alusel.

Arvestades seda, et M. Riisalu tegi perioodil

  1. jaanuar 2009 –
  2. detsember 2010 ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid kokku 9062 eurot 67 senti ning Glenfor OÜ-l oli võimalus enda poolt deklareeritud maksekohustust täita, on maksuhalduril alust arvata, et Glenfor OÜ on tahtlikult jätnud maksukohustuse täitmata. Sellest tulenevalt on maksuhaldur seisu​kohal, et M. Riisalu võib asuda võõrandama enda nimel olevat vara, kahjustades sellega Eesti Vaba​riigi huve ning muutes vastutusotsuses toodud maksusumma sissenõudmise seeläbi võimatuks. Arvestades maksumenetluse ning võimaliku kohtumenetluse pikkust, on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist.
  3. Tallinna Halduskohus jättis
  4. jaanuari
  5. a määruse resolutsiooni p-ga 1 PMTK taotluse loa andmiseks M. Riisalu ja H. Riisalu ühisomandis oleva 411/53713 mõttelise osa kinnistust ja reaalosa elu- ja mitteeluruumist nr 15 (registriosa nr 5235503) aadressil Tartu linn, Ujula 2a, käsutamise keelamiseks M. Riisalu suhtes rahuldamata. Määruse resolutsiooni p-ga 2 andis haldus​kohus loa taotleda selleks ettenähtud korras kohtuliku hüpoteegi seadmist Eesti Vabariigi kasuks (PMTK kaudu) kinnistusraamatus M. Riisalu (ik 37110020267) nimel registrisse kantud kinnis​asjale: registriosa nr 4063804, elamumaa 171/10980 kaasomandist aadressil Tartumaa, Elva linn, Nõlvaku 5, summas 81 705 eurot ja 4 senti. Halduskohus leidis: 1) PMTK taotlus kohtuliku hüpoteegi seadmise osas M. Riisalu varale tuleb rahuldada, kuna PMTK taotlus kajastab

§ 1361

lg-s 2 loetletud andmeid ja seda on piisavalt põhistatud; 2) keelumärkel on käsutuskeelu tähendus tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 88 lg 1 mõttes. Riigikohtu tsiviilkolleegium on

  1. aprilli
  2. a määruses asjas nr 3-2-1-48-04 leidnud, et keelu​märge keelab vastavalt oma sisule omandi või piiratud asjaõiguse käsutamise täielikult või osaliselt (asjaõigusseaduse (AÕS) § 63 lg 1 p 3) ning on kinnisasja omanikule kõige koormavam märge, kuivõrd AÕS § 63 lg 2 kohaselt keelab keelumärge kannete tegemise kinnistusraamatusse kas täielikult või osaliselt. Seega "lukustab" keelumärge kinnistusraamatu kas täielikult või osaliselt. Taotlusest ja sellele lisatud dokumentidest nähtuvalt on vara, millele käsutamise keelumärke kandmist kinnistusraamatusse taotletakse, M. Riisalu ja H. Riisalu ühisomand. AÕS § 70 lg 4 järgi on ühisomand isikutele üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand. Pere​konna​seaduse (PKS) § 33 lg 3 kohaselt vastutab kumbki abikaasa sama paragrahvi lg 1 p-des 1–3 nimetamata muude kohustuste eest oma lahusvaraga ja pooles väärtuses ühisvaraga. Võlausaldaja võib nõuda ühisvara jagamist, kui ta tõendab, et lahusvarast kohustuste täitmiseks ei piisa. Võlgniku osale ühises varas sissenõude pööramiseks peab tema osa olema kindlaks tehtud (Riigikohtu tsiviil​kolleegiumi
  3. märtsi
  4. a otsus asjas nr 3-2-42-03, p 7). Seega vastutab M. Riisalu PKS § 33 lg-st 3 tulenevalt pooles väärtuses ühisvaraga. Kuna poolele ühisvarale ei ole võimalik käsutamise keelumärget kinnistusraamatusse kanda, tuleb PMTK taotlus keelumärke seadmise osas rahulda​mata jätta. Riigikohtu üldkogu leidis
  5. novembri
  6. a otsuse asjas nr 3-3-1-28-11 p-s 45, et maksumenetlusega mitteseotud menetlusvälise isiku omandiõiguse intensiivset riivet ei õigusta isiku seos maksukohustuslasega.

§ 1361

on kohaldatav sellistele nõuetele, mida esitatakse maksu​menetluses maksukohustuslase vastu. Seega ei saa kohus maksuhaldurile menetlusvälise isiku vara suhtes täitetoimingute sooritamiseks luba anda. Maksuhaldur saab selleks ettenähtud korras kohtult haldustoiminguks loa andmist taotleda vaid maksukohustuslasele kuuluvate kinnisasjade suhtes.

  1. PMTK palus määruskaebuses tühistada halduskohtu määruse resolutsiooni p 1 ja rahuldada uue määrusega PMTK taotlus käsutamise keelumärke seadmise loa saamiseks.
  2. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas
  3. märtsi
  4. a määruse resolutsiooni p-ga 1 PMTK määrus​kaebuse. Määruse resolutsiooni p-ga 2 tühistas ringkonnakohus halduskohtu määruse resolutsiooni p 1 ja tegi selles osas uue määruse, millega rahuldas PMTK taotluse ja andis loa taotleda Eesti Vabariigi kasuks (PMTK kaudu) käsutamise keelumärke kandmist M. Riisalu ja H. Riisalu ühisomandis olevale 411/53713 mõttelisele osale kinnistust ja reaalosale elu- ja mitte​eluruumist nr 15 (registriosa nr 5235503) aadressil Tartu linn, Ujula 2a. Ringkonnakohus leidis: 1) Riigikohtu
  5. novembri
  6. a otsusest asjas nr 3-3-1-28-11 ei saa tuletada abikaasade ühis​omandis oleva vara käsutamise keelamise võimatust; 2) AÕS § 70 lg-st 4 tulenevalt ei ole võimalik käsutamise keelumärget seada ühisvarasse kuuluva eseme ühe osa suhtes. Seega ei ole võimalik seada käsutamise keelumärget üksnes M. Riisalu osale ühisvarast; 3)

§-s 1361 sätestatud täitmist tagavate toimingute eesmärk on tagada maksuotsuse või vastutus​otsusega kindlaks määratava maksuvõla hilisem sundtäitmine. Sätte eesmärgiks on seega võtta isikult, kelle suhtes tulevikus tõenäoliselt maksu- või vastutusotsus tehakse, võimalus realiseerida oma vara ning muuta maksuotsuse hilisem täitmine seeläbi võimatuks. PMTK taotlusest nähtuvalt on Glenfor OÜ maksuvõla suuruseks 104 633 eurot ja 29 senti ning äriühingult maksu​kohustuse sissenõudmise ebaõnnestumise tõttu on maksuhaldur algatanud M. Riisalu suhtes maksu​menetluse vastutusotsuse koostamiseks. Arvestades seda, et halduskohus rahuldas PMTK taotluse loa saamiseks M. Riisalule kuuluvale elamumaale kohtuliku hüpoteegi seadmiseks summas 81 705 eurot ja 4 senti, ei taga üksnes nimetatud meede isiku võimaliku maksukohustuse sundtäitmist. Seega tuleb

§-s 1361 sätestatud meetmeid kohaldada ka M. Riisalu ja H. Riisalu ühisomandile, kuna muud registervara M. Riisalul ei ole. Vastasel korral poleks M. Riisalu tulevikus kindlaks määratava maksu​võla täitmine tagatud. Arvestades maksuhalduri põhjendatud kahtlust, et M. Riisalu võib asuda võõrandama talle kuuluvat vara, suureneks oht, et seaduse kohaselt riigieel​arvesse laekuma pidav maksutulu jääb saamata; 4) kuigi kinnistusraamatusse võõrandamise keelumärke seadmine piirab oluliselt H. Riisalu omandi​õigust, puudub keelumärke olemasolust olenemata H. Riisalul võimalus käsutada oma osa ühis​varast (PKS § 26 lg 1). Võimalik oleks müüa üksnes ühisomandis olev asi tervikuna, kuid sel juhul saabuks tagajärg, mille vältimiseks on võõrandamise keelumärge seatud, ehk M. Riisalu kaotaks omandiõiguse asjale, mille arvel oleks tulevikus võimalik vastutusotsusega talle pandud kohustuse täitmine; 5) täitemenetluse seadustiku (TMS) § 14 lg-st 1 ja PKS § 33 lg-st 3 nähtuvalt ei vastuta abikaasa oma osaga ühisvarast teise abikaasa kohustuste eest, kui tegemist pole ühistes või perekonna huvides võetud kohustustega. Kui kohustuse võtnud abikaasa lahusvarast ei jätku kohustuste täitmiseks, on võimalik ühisvara jagada (TMS § 14 lg 2, PKS § 33 lg 3). Seega kui H. Riisalu ei nõustu tulevikus toimuvas täitemenetluses sissenõude pööramisega ühisomandisse kuuluvale ühis​omandile, saab sissenõudja (maksuhaldur) esitada ühisvara jagamise hagi, mille tulemusena ühis​vara jagatakse ning sissenõue pööratakse jagamise tulemusena võlgnikule jäänud varale. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 5. H. Riisalu esitas määruskaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu 9. märtsi 2012. a määrus täies ulatuses ja jätta jõusse halduskohtu 23. jaanuari 2012. a määrus, kuna: 1)

§ 1361lg 4 on põhiseaduse vastane, sest see välistab menetlusvälisel isikul ehk H.

Riisalul määruskaebuse esitamise; 2) käsutamise keelumärge on koormavam kui hüpoteek. Ühisvara käsutamine võib seisneda lisaks ühis​omandis oleva asja tervikuna müümisele ka abikaasade varaühisuse lõpetamises ja ühisvara jagamises (PKS § 35 ja § 37). Kuna käsutamise keelumärge lukustas kinnistusraamatu täielikult, ei ole H. Riisalul võimalik selle kinnisasja osa ühisvara jagada; 3)

§ 1361

alusel võib käsutamise keelumärke seadmist taotleda üksnes maksukohustuslase varale, mitte maksumenetlusvälise isiku varale.

§ 1361

meetmeid ei saa kasutada ühisvarasse kuuluva asja suhtes, kui maksumenetlus on üksnes ühe abikaasa suhtes. Ka kohtutäitur ei või võlgniku kohustuste täitmiseks arestitud korterit (abikaasade ühisvara) müüa ilma ühisomanikust hageja nõusolekuta (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 29. aprilli 2003. a otsus asjas nr 3-2-1-42-03); 4) kui

§ 1361

alusel võib ka abikaasade ühisvarale käsutamise keelumärke seada, siis on tegemist ebaproportsionaalse omandiõiguse riivega. 6. PMTK palub oma vastuses jätta H. Riisalu määruskaebus rahuldamata ja ringkonnakohtu määrus muutmata, kuna ringkonnakohtu määrus on õiguspärane. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 7.

§ 1361

lg 4 sätestab, et maksuhalduri halduskohtule esitatud taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise määruse peale võib nii maksuhaldur kui ka maksukohustuslane esitada määrus​kaebuse. Sama lõike teise lause kohaselt võib ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta esitada määruskaebuse Riigikohtule. Kui määruskaebuse esitaja ei ole

§ 1361

lg-s 4 nimetatud isik, sh maksukohustuslane vaidlus​aluses maksuõigussuhtes, siis ei ole tal Riigikohtule määruskaebuse esitamise õigust ning tema määrus​kaebus tuleb jätta HKMS § 217 lg 3 p 2 ja § 234 alusel läbi vaatamata (Riigikohtu üldkogu 27. novembri 2012. a määrus asjas nr 3-3-1-15-12, p-d 28 ja 29). Kolleegium on seisukohal, et kuna H. Riisalu ei ole

§ 1361

lg-s 4 nimetatud isik (maksuhaldur ega maksukohustuslane), ei ole tal kehtiva seaduse kohaselt Riigikohtule määruskaebuse esitamise õigust. Sellest tulenevalt tuleks H. Riisalu Riigikohtu menetlusse võetud määruskaebus jätta läbi vaatamata, v.a juhul, kui määruskaebuse esitamise piirang (

§ 1361lg 4) on põhiseaduse vastane.

Kolleegiumi hinnangul võib

§ 1361lg 4 praegusel juhul ebaproportsionaalselt piirata H.

Riisalu õigust kaevata tema kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale. Ringkonnakohtu määrus on kolleegiumi arvates käsitatav H. Riisalu kohta tehtud otsusena PS § 24 lg 5 mõttes.

  1. Praeguses vaidluses on kinnistusraamatu II jakku kantud omanikena: "Ühisomandis Helina Riisalu [---], Marek Riisalu [---]." Seega nähtub kinnistusraamatust, et tegemist on M. Riisalu ja H. Riisalu ühisomandiga. Haldus​kohtule esitatud taotluses taotles PMTK luba keelata M. Riisalu ja H. Riisalu ühisomandi käsutamine ühisomaniku M. Riisalu, mitte H. Riisalu suhtes. 8.
  2. Halduskohus jättis PMTK taotluse loa andmiseks M. Riisalu ja H. Riisalu ühisomandis oleva kinnisvara käsutamise keelamiseks rahuldamata. Ringkonnakohus seevastu rahuldas PMTK taotluse ja andis määruse resolutsioonis PMTK-le loa taotleda ka M. Riisalu ja H. Riisalu ühisomandis olevale kinnisvarale käsutamise keelumärget. Ringkonnakohus ei täpsustanud, et ühisomandi käsutamise keelumärget võib taotleda üksnes M. Riisalu suhtes. 8.
  3. Pärast ringkonnakohtu määrust on kinnistusraamatu III jakku kantud: "Keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus) kasuks. 13.03.2012 Maksu- ja Tolliameti avalduse alusel sisse kantud 15.03.
  4. [---]." Seega on kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt käsutamise keelumärge seatud M. Riisalu ja H. Riisalu ühisvarale. Kinnistusraamatu väljavõttest ei nähtu, et käsutamise keelumärge on seatud üksnes M. Riisalule, nagu taotles PMTK. Sellest tulenevalt tegi ringkonnakohus määruse ka isiku suhtes, kes ei ole menetlusosaline maksumenetluses ega ka kohtumenetluses. Ringkonnakohtu määrusega on seatud keeld menetlusvälise isiku omandiõiguse teostamisele. 8.
  5. Eeltoodust tulenevalt erineb käesolev asi Riigikohtu üldkogu
  6. novembri
  7. a määrusega asjas nr 3-3-1-15-12 lahendatud asjast, sest praegusel juhul on kinnistusraamatusse kantud M. Riisalu ja H. Riisalu ühisomand ja ringkonnakohtu määruse resolutsioonis on selgesõnaliselt antud PMTK-le luba taotleda käsutamise keelumärke kandmist M. Riisalu ja H. Riisalu ühisomandis olevale varale. Seevastu Riigikohtu üldkogu
  8. novembri
  9. a määrusega lahendatud asjas ei nähtunud kinnistusraamatust, kas tegemist oli ühisomandiga, ja ringkonnakohtu määruse resolut​sioon ei laienenud menetlusvälisele isikule (Riigikohtu üldkogu
  10. novembri
  11. a määrus asjas nr 3-3-115-12, p-d 31–33).
  12. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et ringkonnakohus on õigusvastaselt andnud kohtumääruse resolutsioonis PMTK-le loa taotleda käsutamise keelumärke kandmist M. Riisalu ja H. Riisalu ühisomandis olevale varale. 9.
  13. Riigikohtu üldkogu märkis
  14. novembri
  15. a määruses asjas nr 3-3-1-15-12 (p 35): "

§ 1361

lg 1 alusel hüpoteegi seadmiseks loa andmise määrus saab puudutada selles nimetamata isikut juhul, kui isik on üks kinnistu kinnistusraamatusse kantud omanikest. Meenutada tuleb aga, et enne rahalise nõude või kohustuse määramist saab maksuhaldur

§ 1361

korras taotleda kohtuliku hüpoteegi seadmist vaid maksukohustuslasele kuuluvale kinnisasjale (Riigikohtu üldkogu

  1. novembri
  2. a otsus asjas nr 3-3-1-28-11, p 45)." Ühtlasi märkis Riigikohtu üldkogu, et loa taotlemise üheks eelduseks peab olema rahalise nõude või kohustuse määramine (Riigikohtu üldkogu
  3. novembri
  4. a määrus asjas nr 3-3-1-15-12, p-d 49 ja 50). Käesoleval juhul ei ole H. Riisalu maksukohustuslane ja PMTK ei plaani temale rahalist nõuet või kohustust määrata. Sellest tulenevalt ei ole H. Riisalu suhtes üldkogu
  5. novembri
  6. määruses märgitud haldustoiminguks loa andmise taotluse rahuldamise eeldused täidetud. TMS § 14 lg 1 kohaselt on sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale lubatav võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekul või siis, kui on olemas mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustav täitedokument. Sellist nõusolekut ega ka täitedokumenti praegusel juhul ei ole. 9.
  7. Kolleegiumi hinnangul ei ole tegemist ebaõige kandega, kui kanne on tehtud ringkonnakohtu määruse alusel. Sellisel juhul on kande õiguslikuks aluseks ringkonnakohtu määrus ja H. Riisalul puudub võimalus nõuda ebaõige kande parandamist AÕS § 65 lg 1 ja TMS § 222 alusel.
  8. Eeltoodust tulenevalt on kolleegiumil kahtlus, kas on põhiseaduspärane olukord, kus

§ 1361lg 4 kohaselt ei ole H.

Riisalul määruskaebuse esitamise õigust. Seetõttu annab kolleegium asja läbivaatamiseks Riigikohtu üldkogule (HKMS § 228 lg 1 p 3). Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Ivo Pilving, Jüri Põld, Harri Salmann

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.