) § 1361 alusel loa saamiseks, et taotleda Eesti Vabariigi kasuks hüpoteegi seadmist Tauno Ehaste omandis olevale Järva maakonnas asuvale maatulundusmaale üldpinnaga 5,64 ha (summas 101 121 eurot 46 senti) ning käsutamise keelumärgete seadmist T. Ehastele kuuluvatele sõidukitele (Solifer Artic 450 ja Solifer Artic 500). Taotluse põhjenduste kohaselt oli maksuhaldur
lg-s 1 nimetatud taotluse rahuldamine eeldab, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine, ning esineb põhjendatud kahtlus, et pärast maksude määramist võib sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Selles sättes kasutatud mõiste "maksude tasumise õigsuse kontrollimine" hõlmab ka menetlust, mille eesmärk on vastutusotsuse tegemine.
1361 lg-s 1 sätestatud loa andmisel ei kontrolli kohus üksikasjalikult, kas eelduslikult tehtav maksu- või vastutusotsus oleks õiguspärane. Kohus saab lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus toimub. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksu- või vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Praegusel juhul on maksuhaldur kinnitanud menetluse toimumist, mille eesmärk on teha T. Ehastele kui OKOK OÜ juhatuse liikmele vastutusotsus. Maksuhaldur on põhistanud väidet, et T. Ehaste vastutab
Äriühingu maksuvõla põhjustanud sündmuste toimumise ajal oli T. Ehastel äriühingu juhatuse liikmena kohustus korraldada äriühingu maksukohustuste täitmist. Maksuhaldur on OKOK OÜ-le tehtud maksuotsuses tuvastanud, et maksuvõla põhjustas tegelikkust mittekajastavate arvete kasutamine äriühingu maksuarvestuses. Vastutusotsuse adressaadil on võimalik edaspidi tehtavat maksuotsust vaidlustada ning seejuures vaielda ka OKOK OÜ-le tehtud maksuotsuses tuvastatud asjaolude üle. Maksuhalduri poolt esitatud asjaolude pinnalt ei saa aga väita, et vastutusotsuse tegemine T. Ehaste suhtes on välistatud või ilmselgelt võimatu. On usutav, et saades teada tema suhtes toimuvast vastutusotsuse menetlusest, võib ta hakata oma vara võõrandama, muutes seega võimatuks tulevase vastutusotsuse sundtäitmise. Sellele viitab ka asjaolu, et äriühingu juhatuse liikmena on T. Ehaste teinud ilmselgelt maksude tasumisest kõrvalehoidmisele suunatud toiminguid. Halduskohus märkis, et OKOK OÜ maksuvõla suuruseks koos intressidega 20. juuli 2011. a seisuga oli 101 121 eurot 46 senti. Arvestades maksuvõla suurust, ei ole vara väärtus, millele hüpoteegi ja keelumärgete seadmist maksuhaldur taotleb, ebamõistlikult suurem tekkida võiva maksukohustusega võrreldes. 3. T. Ehaste esitas määruskaebuse, milles palus tühistada halduskohtu määrus. Määruskaebuse kohaselt on
1361 põhiseadusega vastuolus, kuna võimaldab isiku õigusi piirata määramata aja jooksul. Isiku õiguste piiramine peab olema proportsionaalne nii sisu kui ka kestuse poolest. Halduskohus ei ole hinnanud, kas taotluse rahuldamine on proportsionaalne piirangute kohaldamise ulatuse osas. Kuigi
lg-st 2 ei tulene otsesõnu, et maksuhaldur peaks selle oma taotluses välja tooma, on kohtul kohustus hinnata ja võrrelda taotletavate piirangute ja nõude suurust ning võtta seisukoht, ega piirangud pole nõude suurust arvestades ülemäärased.
1361 ei anna alust sooritada täitetoiminguid määramata ajaks ja määratlemata nõuete täitmise tagamiseks. Halduskohtu määruse alusel võib taotleda hüpoteegi ja keelumärgete seadmist edaspidi tehtava vastutusotsusega pandava kohustuse täitmise tagamiseks. Täitmist tagava toimingu lõpetamise tähtpäev saabub kindlaks määratud sündmuse saabumisega.
1361 lg 3 kohaselt lõpetab maksuhaldur täitetoimingu hiljemalt kahe tööpäeva jooksul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui maksukohustuslane on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tasumise tagamiseks. Põhimõtteliselt on kohtul võimalik siduda luba ka konkreetse tähtajaga; 2) maksuhaldur on taotluses selgitanud, milles seisneb tema põhjendatud kahtlus, et isik võib hakata vara võõrandama. Seega oli halduskohtul õigus anda luba T. Ehaste varale hüpoteegi ja käsutamise keelumärgete seadmiseks juba enne vastutusotsuse tegemist. Määrus tehti ennetavalt olukorras, kus puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus, ning sisaldab prognoosotsustust, mille puhul halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust; 3) hüpoteegi ja käsutamise keelumärgete seadmine ei piira isiku õigusi ebaproportsionaalselt. Piiratud ei ole vara valdamist ja kasutamist, vaid üksnes käsutamisõigust. Käsutamisõiguse piiramine on vajalik, et vältida olukorda, kus isik viib end olukorda, kus tal ei ole enam võimalik tasuda vastutusotsusega määratavat summat. Tegemist ei ole liiga intensiivselt isiku õigusi piirava meetmega. Kui isik soovib vaidlusalust vara siiski võõrandada, võib ta pakkuda maksuhaldurile maksukohustuse täitmise tagamiseks muud võrdväärset tagatist. Samuti on võimalik vara võõrandada maksuhalduri nõusolekul ja järelevalve all maksukohustuse täitmise eesmärgil; 4) halduskohtu määruse tühistamiseks ei anna alust asjaolu, et OKOK OÜ on vaidlustanud tema suhtes tehtud maksuotsuse (haldusasi nr 3-11-1411). Tegemist on kehtiva haldusaktiga. Juhul, kui nimetatud haldusasjas vaidlustatud maksuotsus tühistatakse, loob see T. Ehastele aluse nõuda tema suhtes rakendatud täitetoimingute lõpetamist; 5) määruskaebuse esitaja ei ole esitanud kohtule andmeid kinnistu ega sõidukite, mille suhtes halduskohus andis loa täitetoiminguteks, väärtuse või turuhinna kohta. Seega puudub kohtul võimalus hinnata, kas OKOK OÜ-le määratud maksusumma ja intresside sissenõudmise tagamiseks piisab üksnes kinnistule hüpoteegi seadmisest või üksnes sõidukite käsutamise keelumärke kehtestamisest. Kui määruskaebuse esitaja tõendab maksuhaldurile, et vaidlusalune kinnistu on piisavalt väärtuslik, maksusumma sissenõudmise tagamiseks, on tal õigus taotleda sõidukite käsutamise keelumärgete kustutamist. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 5. T. Ehaste esitas määruskaebuse Riigikohtule, milles palub tühistada halduskohtu ja ringkonnakohtu määrused ning teha asjas uus määrus, millega jätta rahuldamata PMTK taotlus anda luba T. Ehaste varale hüpoteegi ja käsutamise keelumärgete seadmise taotlemiseks. Määruskaebuse esitaja leiab: 1)
Selle sätte alusel täitetoimingute lubamisel ei ole ette nähtud tähtaegu, millest nähtuks piirangute kestus, ning piirangute kestus sõltub maksuhalduri suvast. Ajaline piirang ei tulene ka maksu määramise aegumisest, kuna maksukorralduse seadus ei keela selgesõnaliselt kontrollitoimingute läbiviimist juba aegunud nõuete kontrollimiseks. Kehtiv õigus ei näe ette ka perioodilise kohtuliku kontrolli võimalust, mis aitaks tagada meetme kohaldamise proportsionaalsuse; 2) isegi kui teha etteheiteid T. Ehaste tegevusele juhatuse liikmena, tuleb silmas pidada, et juhatuse liige sai rahalisi kohustusi täita esindatava vara arvel (
On küsitav, kas juhatuse liikmelt saab nõuda varaliste kohustuste täitmist suuremas ulatuses, kui seda oleks suutnud äriühing tehingute tegemise ajal. Juhatuse liikmele saab küll ette heita, et ta ei täitnud äriühingu kohustusi esindatava vara arvel, kuid praegusel juhul ei ole tuvastatud, et esindataval oli tehingute tegemise ajal selleks üldse võimalus. Oluline on hinnata isiku majandustegevust, millest sõltub täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist; 3) kohtud on eeldanud, et PMTK taotlus on proportsionaalne ning pole kontrollinud, ega piiranguid ei seata suuremas ulatuses kui maksunõude rahuldamiseks vajalik. Kohus peab arvesse võtma vara, mille käsutamist piiratakse, väärtust ning võrdlema võimalikku nõuet vara hinnaga. Vaidlustatud määruses kohus seda ei analüüsinud, vaid nõustus üldsõnaliselt maksuhalduriga; 4) ebaõige on panna tõendite esitamise kohustus isikule, kelle suhtes piiranguid soovitakse kohaldada. Kuna taotluse esitamisel ei ole isikul, kelle suhtes piiranguid kohaldatakse, võimalik oma seisukohti esitada, saab taotluse põhjendatust kinnitavad asjaolud välja tuua ja vastavad tõendid esitada taotleja. Tõendamiskohustuse panemine isikule, kelle suhtes piiranguid kohaldatakse, ei ole põhjendatud iseäranis olukorras, kus ta saab tõendeid esitada alles edasikaebemenetluses halduskohtu määrust vaidlustades. Ka tsiviilkohtumenetluse hagi tagamise sätetest nähtuvalt on tõendamiskoormus pandud hagi tagamist taotlevale poolele. 6. PMTK kirjalikus vastuses määruskaebusele palutakse jätta määruskaebus rahuldamata. Vastuses märgitakse, et 1) täitmist tagavaid toiminguid ei võimaldata määratlemata ajaks, vaid toimingute lõpetamise tähtpäev on kindlaks määratud teatud sündmuse saabumisega (põhjendatud kahtlus kaob; maks tasutakse; maksuhaldur jätab maksu määramata; tuvastatakse, et maks on ebaõigesti määratud; maksukohustus lõpeb; vara, mille suhtes täitetoiming sooritati, realiseeritaks maksukohustuse katteks; maksukohustuslane esitab tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tasumise tagamiseks).
ega kohtumenetluse asjakohane regulatsioon ei kohusta täitetoimingut lubama ajaliselt määratletud tähtajaks. Vastuses nõustutakse määruskaebuse esitajaga selles, et perioodilise kohtuliku kontrolli olemasolul poleks mingit põhjust pidada regulatsiooni ebamõistlikuks ega ebaproportsionaalseks. Küll aga ei piira ka kehtiv õigus võimalust esitada halduskohtule taotlust loa muutmiseks või lõpetamiseks ja see õigus on isikul endal (HKMS § 265 lg-d 2 ja 3); 2) Riigikohus ei saa praeguse vaidluse lahendamisel otsustada vastutusotsuse tegemise põhjendatuse, tagatise ulatuse proportsionaalsuse ega maksuhalduri poolt koormatava vara kohta teabe esitamise küsimuste osas, kuna neid aspekte ei ole varasemas menetluses tõstatatud; 3) praegusel juhul on hüpoteegi summa võrdne võimaliku maksukohustusega ja puudub vajadus hinnata koormatava vara väärtust. Sõidukite käsutamise keelumärgete tegemist taotletakse selleks, et vajadusel katta ka võimaliku sundtäitmise kulud. Hüpoteegi realiseerimisega kaasnevad paratamatult kulud. Täitmise kulusid ei pruugi kaasneda näiteks pangakonto arestimise, garantii või deposiidi puhul. Peaks olema üldtuntud asjaolu HKMS § 60 lg 1 tähenduses, et väljalaskeaastat arvestades on kummagi kõnealuse sõiduki väärtuseks umbes 3000 eurot; 4) kuna praegusel juhul on hüpoteegiga tagatav summa ja maksukohustuse ulatus kokkulangevad, puudub vajadus esitada infot vara väärtuse kohta. Üldjuhul puudub maksuhalduril võimalus vara väärtust hinnata, kuna loa saamine maksukohustuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks peab sageli toimuma kiiresti, samuti ei anna ükski maksukorralduse seaduse ega halduskohtumenetluse seadustiku säte maksuhaldurile vastavat pädevust. Vara hindamine ei pruugi olla võimalik ilma omaniku nõusolekuta. Omaniku informeerituse korral aga kaob üllatuslikkus ning oleks takistatud
eesmärgi saavutamine; 5) HKMS § 59 lg 1 kohaselt peab iga menetlusosaline tõendama asjaolusid, millel põhinevad tema väited.
lg-s 1 nimetatud loa andmine toimub eriliigilises halduskohtumenetluses ja esmalt kontrollitakse taotluse põhjendatust maksuhalduri poolt esitatud tõendeid hinnates. Soovides halduskohtu poolt antavat luba vaidlustada, on määruskaebuse esitajal võimalik ka oma väidete kinnitamiseks asjakohased tõendid esitada. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
See säte näeb ette järgmist: "Kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib Maksu- ja Tolliameti piirkondliku struktuuriüksuse juhataja teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada käesoleva seaduse § 130 lõikes 1 sätestatud täitetoimingud või taotleda kohtult luba pöörduda kohtutäituri poole täitetoimingute sooritamiseks, kui käesoleva seaduse § 130 lõikes 1 sätestatud täitetoimingute sooritamine ei ole asjas võimalik või ei oleks see suure tõenäosusega tulemuslik." Alljärgnevalt käsitleb kolleegium
lg 1 kohaldamise eelduste täidetust (I), taotletavate abinõude ulatuse põhjendatust (II), tõendamiskoormuse jaotumist ja uurimispõhimõtte kohaldamist (III) ning seejärel lahendab määruskaebuse taotlused (IV). I 9. Praeguse juhtumi asjaoludest nähtuvalt on loa taotlemise üheks eelduseks kavandatav vastutusotsus. Seega tuleb kohtul täitetoimingu sooritamiseks loa andmise menetluses hinnata, kas täidetud võivad olla vastutusotsuse tegemise eeldused ning kas vastutusotsuse tegemine on õiguslikult tõenäoline ja võimalik. Vaidluse ajendanud taotluse esitamise ajal ei olnud T. Ehaste suhtes veel vastutusotsust tehtud, kuid maksuhalduri taotlusest nähtuvalt oli alustatud menetlust vastutusotsuse tegemiseks. Kui vastutusotsust alles kavandatakse, tekib
lg 1 kohaldamisel ka küsimus, kui põhjalikult peab kohus hindama haldusakti andmise eelduste täitmist olukorras, kus haldusakti (vastutusotsust) pole veel antud. Tallinna Halduskohus jõudis maksuhalduri taotlust rahuldades järeldusele, et maksuhalduri poolt välja toodud asjaolude pinnalt ei saa väita, et vastusotsuse tegemine T. Ehaste suhtes oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Vastava järelduseni jõudmiseks on kohus kaalunud, kas maksuhaldur on kontrollinud maksude tasumise õigsust ning kas T. Ehaste võiks vastutada OKOK OÜ maksuvõla eest.
lg 1); b) kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine (
lg 1); c) maksuhalduril on kontrollimisel tekkinud põhjendatud kahtlus, et sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks (
lg 1); d) sundtäitmise võimatus (või oluline raskenemine) tuleneb maksukohustuslase tegevusest (
lg 1); e) ega ei esine ühtegi
lg-s 6 nimetatud alustest;
) ei ole möödunud; h)
§-des 38–40 nimetatud isikutele (ettevõtte või selle osa üleandnud isik, täisühingu või usaldusühingu osanik või ühistu liige, seaduslik esindaja, vara valitseja või maksuesindaja) vastutusotsuse tegemise puhul on enne maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes alustatud sissenõudmist ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või on maksumaksjale või maksu kinnipidajale välja kuulutatud pankrot (
lg 5); i) vastutusotsus
lg-st 1 tuleneva kolmanda isiku vastutuse kohaldamiseks on tehtud enne selle juriidilise isiku õigusvõime lõppemist, kelle maksuvõla suhtes soovitakse vastutusotsust teha; j) halduskohtule esitatavas taotluses on
lg 2 p 3 kohaselt märgitud ka andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud. Järgnevalt analüüsib kolleegium nende eelduste täidetust praeguses haldusasjas. 10.1. Maksuhaldur on halduskohtule esitatud taotluses märkinud: "Käesoleva taotlusega on Taotleja algatanud Tauno Ehaste suhtes maksumenetluse, mille eesmärgiks on vastutusotsuse koostamine
alusel." Praegusel juhul oli maksuhaldur asunud maksude tasumise õigsust kontrollima. 10.
lg 1 p 4 järgi on üheks rahaliseks kohustuseks kolmanda isiku kohustus tasuda maksumaksja või maksu kinnipidaja maksuvõlg. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on PMTK 1. märtsil 2012 teinud vastutusotsuse nr 13-7/87-6.
lg 1 sätestab, et kui seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja rikub tahtlikult või raskest hooletusest
§-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. Maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest, teeb maksuhaldur
Vaidlus puudub selles, et T. Ehaste oli OKOK OÜ juhatuse liige ka halduskohtule taotluse esitamise ajal. Maksuhaldur on halduskohtule esitatud taotluses (tl 6) välja toonud, et T. Ehaste on äriühingu juhatuse liikmena teinud tehinguid, mille eesmärgiks oli saamata kauba kohta väljastatud arvete kajastamisega OKOK OÜ raamatupidamises vähendada tasumisele kuuluvat maksusummat. Seega oli
Ehastele tõenäoline. 10.4. Halduskohtule esitatavas taotluses tuleb märkida põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus (
Maksuhalduri taotluse kohaselt seisneb põhjendatud kahtlus praegusel juhul selles, et T. Ehaste on äriühingu juhina võimaldanud raamatupidamises näilike tehingute kajastamist maksukohustuse vältimise eesmärgil ning seetõttu on alust arvata, et ta võib hakata võõrandama ka enda isiklikku vara ning muuta seega võimatuks vastutusotsuse täitmise. Nagu märkis üldkogu haldusasjas nr 3-3-1-15-12 (p 50 alapunkt c), viitab taoline asjaolu kaudselt sellele, et sundtäitmine võib tulevikus osutuda oluliselt raskemaks või muutuda võimatuks. Kuna põhjendatud kahtluse hindamine on prognoos, siis antakse vastavalt üldkogu seisukohale luba täitetoiminguks, kui kohus peab täitmise raskendatust või võimatust asjaoludest ja kogutud tõenditest lähtudes tõenäoliseks. Ka praegusel juhul on kohtud pidanud põhjendatuks kahtlust, et sundtäitmine võib osutuda raskendatuks või võimatuks. 10.5.
lg 6 kohaselt ei tehta vastutusotsust, kui maksuvõlga ei ole tekkinud, maksuvõla sissenõudmine on aegunud või maksuvõlg on kustutatud. Nagu üldkogu eelnevalt viidatud määruse p 50 alapunktis e (vt ka selles viidatud kohtupraktika) märkis, saab vastutusotsuse tegemise faktiliseks aluseks olla vaid kehtiv maksuvõlg. Vastutusotsuse sisuks ei ole mitte tasumisele kuuluva maksusumma määramine, vaid juba varem fikseeritud maksuvõla sissenõudmine uuelt kohustatud isikult. Selleks, et kolmandal isikul tekiks maksuvõla tasumise kohustus, on enne vaja tuvastada maksuvõla olemasolu, mille sissenõudmisele on vastutusmenetlus suunatud. Ka olukorras, mil maksuotsust on vaidlustatud, kuid selle kehtivust ei ole peatatud, võib esineda alus vastutusotsuse tegemiseks ning vastutusotsuse tegemine võib olla seega õiguspärane. OKOK OÜ-le, mille juhatusse T. Ehaste kuulus, tehti 26. jaanuaril 2011 maksuotsus, mille OKOK OÜ halduskohtus vaidlustas. Maksuotsuse vaidlustamine ei muuda maksuvõlga kehtetuks. Maksuotsuse osas lõppes kohtumenetlus Riigikohtu 7. novembri 2012. a määrusega. Kohtumenetluse tulemusena jäi OKOK OÜ-le tehtud maksuotsus jõusse. Asjaoludest nähtuvalt ei olnud taotluse esitamise ajal ka möödunud aegumistähtaeg
Seega ei esinenud praegusel juhul
10.
lg 2 p-st 3 ja lg-st 3 lõpetab maksuhaldur hiljemalt kahe tööpäeva jooksul täitetoimingu, kui T. Ehaste on esitanud tagatise 101 124 euro 46 sendi ulatuses. Maksuhalduri poolt nimetatud tagatise suurus vastab summale, mille osas taotluse kohaselt sooviti T. Ehastele vastutusotsust teha (OKOK OÜ-le määratud maksusumma koos arvestusliku intressiga). Haldusasjas nr 3-3-1-15-12 (p 50 alapunkt j) pidas üldkogu lubatavaks, et tagatise summa hõlmab nii tagatavat summat kui ka sundtäitmise kulusid. Selle seisukoha pinnalt ei ole tagatise suurust halduskohtule taotluse esitamise ajal põhjust pidada ülemääraseks.
Lisaks taotluse rahuldamise eelduste täidetuse hindamisele tuleb kohtul arvestada ka kohaldatava meetme põhjendatust ja proportsionaalsust võrdluses maksukohustusega, mille täitmist soovitakse tagada.
lg 2 p 4 näeb ette, et halduskohtule esitatavas taotluses märgitakse ka põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks. Kolleegium leiab, et esitatud taotluse põhjendustest peab nähtuma, miks maksuhaldur peab põhjendatuks just loa saamist täitetoiminguteks tema soovitud ulatuses.
alusel taotluse rahuldamiseks peab kohus olema veendunud taotluse vajalikkuses ja põhjendatuses. Kui taotluses esitatud põhjendused kohut ei veena, võib kohtus, arvestades seejuures ka taotluse lahendamise menetluse tõhususe ja kiireloomulisusega, nõuda põhjenduste täiendamist ja vastavate väidete kohta täiendavate tõendite esitamist (HKMS § 2 lg 4, HKMS § 264 lg 2 ls 2). 14. Üldkogu rõhutas viidatud määruses (vt p 58 ja seal esitatud kohtupraktika), et
kohaldamisel tuleb kohustatud isiku õigustatud huvisid ja juhtumi asjaolusid arvestades vältida ületagamist. Üldkogu leidis, et jättes võrdlemata nõude suuruse ja vara väärtuse, mille osas sundtäitmise tagamise abinõusid taotletakse, rikutakse TsMS § 378 lg-t 4 (määruse p 60). Kolleegium nõustub määruskaebuse esitajaga, et ka praeguses asjas pole halduskohus sellist võrdlust teostanud. Halduskohus leidis, et arvestades maksuvõla suurust, ei ole vara väärtus, millele hüpoteegi ja keelumärgete seadmist maksuhaldur taotleb, ebamõistlikult suurem tekkida võiva maksukohustusega võrreldes. Ringkonnakohus nõustus selle järeldusega. Samas ei ole haldus- ega ringkonnakohus uurinud sõidukite väärtust ega põhjendanud, miks lisaks hüpoteegile on vaja seada ka sõidukite käsutamise keelumärked. Praegusel juhul selgitas maksuhaldur esmakordselt alles vastuses Riigikohtule esitatud määruskaebusele, et sõidukite käsutamise keelumärked on vajalikud selleks, et katta võimalikud täitmiskulud hüpoteegiga koormatud kinnistu võõrandmise korral. Samuti esitatakse hinnang sõidukite väärtusele esmakordselt alles vastuses Riigikohtule. Maksuhaldur märgib, et kummagi kõnealuse sõiduki väärtus võib olla umbes 3000 eurot. 15. Seega asub kolleegium seisukohale, et halduskohus rikkus asja menetlemisel TsMS § 378 lg-t 4. Ringkonnakohus pole nimetatud rikkumisele tähelepanu pööranud. 16. Üldkogu on viidatud lahendis (p 50 alapunkt
põhiseaduspärasuse põhjusel, et seadusandja pole kehtestanud selle sätte alusel abinõude kohaldamiseks ajalisi piiranguid ega järjepideva kohtuliku kontrolli võimalust. Kolleegium märgib, et selgesõnaliste ajaliste piiride puudumine seaduses ei muuda
lõiget 1 iseenesest ebaproportsionaalseks ning põhiseadusvastaseks.
Riigikohtu üldkogu asus
lg 2 p 2 kohaselt märgitakse halduskohtule esitatavas taotluses võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus ning see võib haldusakti tegemise hetkeks muutuda. Kolleegium märgib, et kui ka puudub kehtiv haldusakt juhatuse liikmelt intresside sissenõudmiseks, ei pruugi sissenõudmine olla muutunud õiguslikult võimatuks.
lg-s 1 on sätestatud maksukohustuslase kohustus arvestada ja tasuda ise tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi.
lg 2 alusel tekib intressikohustus vahetult asjaolust, et maksusumma on tähtpäevaks tasumata. Selle kohustuse tekkimiseks pole vaja maksuhalduri haldusakti (vt ka halduskolleegiumi
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.