← Eesti

3-3-1-16-12

Obsah (7)§ 1361§ 40§ 8§ 96§ 98§ 31§ 115

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON KOHTUMÄÄRUS 3-3-1-16-12 28. jaan

) § 1361 alusel loa saamiseks, et taotleda Eesti Vabariigi kasuks hüpoteegi seadmist Tauno Ehaste omandis olevale Järva maakonnas asuvale maatulundusmaale üldpinnaga 5,64 ha (summas 101 121 eurot 46 senti) ning käsutamise keelu​märgete seadmist T. Ehastele kuuluvatele sõidukitele (Solifer Artic 450 ja Solifer Artic 500). Taotluse põhjenduste kohaselt oli maksuhaldur

  1. jaanuari
  2. a maksuotsusega määranud OKOK OÜ-le tasumiseks maksusumma 76 081 eurot 83 senti. Selle maksuotsusega tuvastati, et OKOK OÜ ning KR Grupp Baltikum OÜ ja OÜ Peterberg vahel ei ole tehinguid toimunud ning seetõttu polnud OKOK OÜ-l alust maha arvata väljastatud arvetel märgitud käibemaksu (483 333 krooni). Sellest tulenevalt on ta jätnud
  3. a novembris ja detsembris ning
  4. a jaanuaris, veebruaris ja aprillis deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tasumisele kuuluva tulu​maksu (707 089 krooni). Taotluse põhjenduste kohaselt ei osutunud maksuvõla sissenõudmine OKOK OÜ-lt edukaks, sest äriühingul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. Maksuhaldur on alustanud menetlust, et koostada äriühingu juhatuse liikmele T. Ehastele vastutusotsus summas 101 121 eurot 46 senti), mis sisaldab lisaks maksuvõlale ka arvestuslikku intressi (25 039 eurot 63 senti). Luba T. Ehaste varale hüpoteegi ja käsutamise keelumärgete seadmiseks taotletakse tulevikus tehtava võimaliku vastutusotsuse täitmise tagamiseks. Maksuhaldur leidis, et arvestades muu hulgas T. Ehaste senist käitumist juhatuse liikmena, on alust väita, et haldustoiminguks loa andmata jätmisel asub isik sundtäitmise vältimiseks isiklikku vara võõrandama või muul viisil käsutama. T. Ehaste nimetatud tegevus äriühingu juhatuse liikmena seisnes selles, et saamata jäänud kauba kohta väljastatud arveid osaühingu raamatupidamises kajastades püüti vähendada tasumisele kuuluvat maksusummat. Taotluses leiti, et maksumenetluse ning võimaliku kohtumenetluse kestust arvestades on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või võimatu.
  5. Tallinna Halduskohus rahuldas
  6. juuli
  7. a määrusega haldusasjas nr 3-11-1813 PMTK taotluse ning andis loa taotleda hüpoteegi seadmist ja keelumärgete tegemist. Halduskohus leidis, et

§ 1361

lg-s 1 nimetatud taotluse rahuldamine eeldab, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaks​määramine, ning esineb põhjendatud kahtlus, et pärast maksude määramist võib sundtäitmine maksu​kohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Selles sättes kasutatud mõiste "maksude tasumise õigsuse kontrollimine" hõlmab ka menetlust, mille eesmärk on vastutus​otsuse tegemine.

1361 lg-s 1 sätestatud loa andmisel ei kontrolli kohus üksikasjalikult, kas eelduslikult tehtav maksu- või vastutusotsus oleks õiguspärane. Kohus saab lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus toimub. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksu- või vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Praegusel juhul on maksuhaldur kinnitanud menetluse toimumist, mille eesmärk on teha T. Ehastele kui OKOK OÜ juhatuse liikmele vastutusotsus. Maksuhaldur on põhistanud väidet, et T. Ehaste vastutab

§ 40lg 1 alusel OKOK OÜ maksuvõla eest.

Äriühingu maksuvõla põhjustanud sündmuste toimumise ajal oli T. Ehastel äriühingu juhatuse liikmena kohustus korraldada äriühingu maksukohustuste täitmist. Maksuhaldur on OKOK OÜ-le tehtud maksuotsuses tuvastanud, et maksuvõla põhjustas tegelikkust mittekajastavate arvete kasutamine äriühingu maksu​arvestuses. Vastutusotsuse adressaadil on võimalik edaspidi tehtavat maksuotsust vaidlustada ning seejuures vaielda ka OKOK OÜ-le tehtud maksuotsuses tuvastatud asjaolude üle. Maksu​halduri poolt esitatud asjaolude pinnalt ei saa aga väita, et vastutusotsuse tegemine T. Ehaste suhtes on välistatud või ilmselgelt võimatu. On usutav, et saades teada tema suhtes toimuvast vastutus​otsuse menetlusest, võib ta hakata oma vara võõrandama, muutes seega võimatuks tulevase vastutus​otsuse sundtäitmise. Sellele viitab ka asjaolu, et äriühingu juhatuse liikmena on T. Ehaste teinud ilmselgelt maksude tasumisest kõrvalehoidmisele suunatud toiminguid. Halduskohus märkis, et OKOK OÜ maksuvõla suuruseks koos intressidega 20. juuli 2011. a seisuga oli 101 121 eurot 46 senti. Arvestades maksuvõla suurust, ei ole vara väärtus, millele hüpoteegi ja keelumärgete seadmist maksuhaldur taotleb, ebamõistlikult suurem tekkida võiva maksukohustusega võrreldes. 3. T. Ehaste esitas määruskaebuse, milles palus tühistada halduskohtu määrus. Määruskaebuse kohaselt on

1361 põhiseadusega vastuolus, kuna võimaldab isiku õigusi piirata määramata aja jooksul. Isiku õiguste piiramine peab olema proportsionaalne nii sisu kui ka kestuse poolest. Halduskohus ei ole hinnanud, kas taotluse rahuldamine on proportsionaalne piirangute kohaldamise ulatuse osas. Kuigi

§ 1361

lg-st 2 ei tulene otsesõnu, et maksuhaldur peaks selle oma taotluses välja tooma, on kohtul kohustus hinnata ja võrrelda taotletavate piirangute ja nõude suurust ning võtta seisukoht, ega piirangud pole nõude suurust arvestades ülemäärased.

  1. Tallinna Ringkonnakohus jättis
  2. jaanuari
  3. a määrusega T. Ehaste määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata. Ringkonnakohus põhjendas oma määrust järgmiselt: 1)

1361 ei anna alust sooritada täitetoiminguid määramata ajaks ja määratlemata nõuete täitmise tagamiseks. Halduskohtu määruse alusel võib taotleda hüpoteegi ja keelumärgete seadmist edaspidi tehtava vastutusotsusega pandava kohustuse täitmise tagamiseks. Täitmist tagava toimingu lõpetamise tähtpäev saabub kindlaks määratud sündmuse saabumisega.

1361 lg 3 kohaselt lõpetab maksuhaldur täitetoimingu hiljemalt kahe tööpäeva jooksul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui maksukohustuslane on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tasumise tagamiseks. Põhimõtteliselt on kohtul võimalik siduda luba ka konkreetse tähtajaga; 2) maksuhaldur on taotluses selgitanud, milles seisneb tema põhjendatud kahtlus, et isik võib hakata vara võõrandama. Seega oli halduskohtul õigus anda luba T. Ehaste varale hüpoteegi ja käsutamise keelumärgete seadmiseks juba enne vastutusotsuse tegemist. Määrus tehti ennetavalt olukorras, kus puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus, ning sisaldab prognoosotsustust, mille puhul halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust; 3) hüpoteegi ja käsutamise keelumärgete seadmine ei piira isiku õigusi ebaproportsionaalselt. Piiratud ei ole vara valdamist ja kasutamist, vaid üksnes käsutamisõigust. Käsutamisõiguse piiramine on vajalik, et vältida olukorda, kus isik viib end olukorda, kus tal ei ole enam võimalik tasuda vastutusotsusega määratavat summat. Tegemist ei ole liiga intensiivselt isiku õigusi piirava meetmega. Kui isik soovib vaidlusalust vara siiski võõrandada, võib ta pakkuda maksuhaldurile maksukohustuse täitmise tagamiseks muud võrdväärset tagatist. Samuti on võimalik vara võõrandada maksuhalduri nõusolekul ja järelevalve all maksukohustuse täitmise eesmärgil; 4) halduskohtu määruse tühistamiseks ei anna alust asjaolu, et OKOK OÜ on vaidlustanud tema suhtes tehtud maksuotsuse (haldusasi nr 3-11-1411). Tegemist on kehtiva haldusaktiga. Juhul, kui nimetatud haldusasjas vaidlustatud maksuotsus tühistatakse, loob see T. Ehastele aluse nõuda tema suhtes rakendatud täitetoimingute lõpetamist; 5) määruskaebuse esitaja ei ole esitanud kohtule andmeid kinnistu ega sõidukite, mille suhtes halduskohus andis loa täitetoiminguteks, väärtuse või turuhinna kohta. Seega puudub kohtul võimalus hinnata, kas OKOK OÜ-le määratud maksusumma ja intresside sissenõudmise tagamiseks piisab üksnes kinnistule hüpoteegi seadmisest või üksnes sõidukite käsutamise keelumärke kehtestamisest. Kui määruskaebuse esitaja tõendab maksuhaldurile, et vaidlusalune kinnistu on piisavalt väärtuslik, maksusumma sissenõudmise tagamiseks, on tal õigus taotleda sõidukite käsutamise keelumärgete kustutamist. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 5. T. Ehaste esitas määruskaebuse Riigikohtule, milles palub tühistada halduskohtu ja ringkonna​kohtu määrused ning teha asjas uus määrus, millega jätta rahuldamata PMTK taotlus anda luba T. Ehaste varale hüpoteegi ja käsutamise keelumärgete seadmise taotlemiseks. Määruskaebuse esitaja leiab: 1)

§ 1361on vastuolus põhiseadusega.

Selle sätte alusel täitetoimingute lubamisel ei ole ette nähtud tähtaegu, millest nähtuks piirangute kestus, ning piirangute kestus sõltub maksuhalduri suvast. Ajaline piirang ei tulene ka maksu määramise aegumisest, kuna maksukorralduse seadus ei keela selgesõnaliselt kontrollitoimingute läbiviimist juba aegunud nõuete kontrollimiseks. Kehtiv õigus ei näe ette ka perioodilise kohtuliku kontrolli võimalust, mis aitaks tagada meetme kohaldamise proportsionaalsuse; 2) isegi kui teha etteheiteid T. Ehaste tegevusele juhatuse liikmena, tuleb silmas pidada, et juhatuse liige sai rahalisi kohustusi täita esindatava vara arvel (

§ 8lg 1 ls 2).

On küsitav, kas juhatuse liikmelt saab nõuda varaliste kohustuste täitmist suuremas ulatuses, kui seda oleks suutnud äriühing tehingute tegemise ajal. Juhatuse liikmele saab küll ette heita, et ta ei täitnud äriühingu kohustusi esindatava vara arvel, kuid praegusel juhul ei ole tuvastatud, et esindataval oli tehingute tegemise ajal selleks üldse võimalus. Oluline on hinnata isiku majandustegevust, millest sõltub täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist; 3) kohtud on eeldanud, et PMTK taotlus on proportsionaalne ning pole kontrollinud, ega piiranguid ei seata suuremas ulatuses kui maksunõude rahuldamiseks vajalik. Kohus peab arvesse võtma vara, mille käsutamist piiratakse, väärtust ning võrdlema võimalikku nõuet vara hinnaga. Vaidlustatud määruses kohus seda ei analüüsinud, vaid nõustus üldsõnaliselt maksuhalduriga; 4) ebaõige on panna tõendite esitamise kohustus isikule, kelle suhtes piiranguid soovitakse kohaldada. Kuna taotluse esitamisel ei ole isikul, kelle suhtes piiranguid kohaldatakse, võimalik oma seisukohti esitada, saab taotluse põhjendatust kinnitavad asjaolud välja tuua ja vastavad tõendid esitada taotleja. Tõendamiskohustuse panemine isikule, kelle suhtes piiranguid kohaldatakse, ei ole põhjendatud iseäranis olukorras, kus ta saab tõendeid esitada alles edasikaebemenetluses halduskohtu määrust vaidlustades. Ka tsiviilkohtumenetluse hagi tagamise sätetest nähtuvalt on tõendamiskoormus pandud hagi tagamist taotlevale poolele. 6. PMTK kirjalikus vastuses määruskaebusele palutakse jätta määruskaebus rahuldamata. Vastuses märgitakse, et 1) täitmist tagavaid toiminguid ei võimaldata määratlemata ajaks, vaid toimingute lõpetamise tähtpäev on kindlaks määratud teatud sündmuse saabumisega (põhjendatud kahtlus kaob; maks tasutakse; maksuhaldur jätab maksu määramata; tuvastatakse, et maks on ebaõigesti määratud; maksu​kohustus lõpeb; vara, mille suhtes täitetoiming sooritati, realiseeritaks maksukohustuse katteks; maksukohustuslane esitab tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tasumise tagamiseks).

§ 1361

ega kohtumenetluse asjakohane regulatsioon ei kohusta täitetoimingut lubama ajaliselt määratletud tähtajaks. Vastuses nõustutakse määruskaebuse esitajaga selles, et perioodilise kohtuliku kontrolli olemasolul poleks mingit põhjust pidada regulatsiooni ebamõistlikuks ega ebaproportsionaalseks. Küll aga ei piira ka kehtiv õigus võimalust esitada halduskohtule taotlust loa muutmiseks või lõpetamiseks ja see õigus on isikul endal (HKMS § 265 lg-d 2 ja 3); 2) Riigikohus ei saa praeguse vaidluse lahendamisel otsustada vastutusotsuse tegemise põhjendatuse, tagatise ulatuse proportsionaalsuse ega maksuhalduri poolt koormatava vara kohta teabe esitamise küsimuste osas, kuna neid aspekte ei ole varasemas menetluses tõstatatud; 3) praegusel juhul on hüpoteegi summa võrdne võimaliku maksukohustusega ja puudub vajadus hinnata koormatava vara väärtust. Sõidukite käsutamise keelumärgete tegemist taotletakse selleks, et vajadusel katta ka võimaliku sundtäitmise kulud. Hüpoteegi realiseerimisega kaasnevad paratamatult kulud. Täitmise kulusid ei pruugi kaasneda näiteks pangakonto arestimise, garantii või deposiidi puhul. Peaks olema üldtuntud asjaolu HKMS § 60 lg 1 tähenduses, et väljalaskeaastat arvestades on kummagi kõnealuse sõiduki väärtuseks umbes 3000 eurot; 4) kuna praegusel juhul on hüpoteegiga tagatav summa ja maksukohustuse ulatus kokkulangevad, puudub vajadus esitada infot vara väärtuse kohta. Üldjuhul puudub maksuhalduril võimalus vara väärtust hinnata, kuna loa saamine maksukohustuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks peab sageli toimuma kiiresti, samuti ei anna ükski maksukorralduse seaduse ega halduskohtumenetluse seadustiku säte maksuhaldurile vastavat pädevust. Vara hindamine ei pruugi olla võimalik ilma omaniku nõusolekuta. Omaniku informeerituse korral aga kaob üllatuslikkus ning oleks takistatud

§ 1361

eesmärgi saavutamine; 5) HKMS § 59 lg 1 kohaselt peab iga menetlusosaline tõendama asjaolusid, millel põhinevad tema väited.

§ 1361

lg-s 1 nimetatud loa andmine toimub eriliigilises halduskohtumenetluses ja esmalt kontrollitakse taotluse põhjendatust maksuhalduri poolt esitatud tõendeid hinnates. Soovides halduskohtu poolt antavat luba vaidlustada, on määruskaebuse esitajal võimalik ka oma väidete kinnitamiseks asjakohased tõendid esitada. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

  1. Määruskaebuse Riigikohtule on praeguses asjas esitanud T. Ehaste, kes taotleb ringkonnakohtu määruse tühistamist ja asjas uue määruse tegemisel maksuhalduri taotluse rahuldamata jätmist. Maksuhalduri arvates peaks Riigikohus tähelepanuta jätma määruskaebuse väited, mis puudutavad vastutusotsuse tegemise põhjendatust, maksuhalduri poolt taotletava toimingu ulatuse proportsio​naalsust ning koormatava vara kohta kohtule tõendite esitamise kohustust, kuna neid aspekte ei ole varasemas kohtumenetluses käsitletud. Kolleegium juhib tähelepanu, et T. Ehaste on juba halduskohtu määrust vaidlustades esitanud väited taotletavate piirangute ülemäärasuse kohta ning üldisemalt väite, et taotluse põhjendatust ei ole piisavalt kontrollitud ning piirangute ulatust ja maksukohustuse suurust pole võrreldud. Väited tõendamiskoormuse jaotumise kohta on tingitud ringkonnakohtu vastavast seisukohast ning nende varasem esitamine polnudki vajalik.
  2. Vaidlus on tõusetunud

§ 1361lg-s 1 nimetatud loa andmisest halduskohtu poolt.

See säte näeb ette järgmist: "Kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib Maksu- ja Tolliameti piirkondliku struktuuriüksuse juhataja teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada käesoleva seaduse § 130 lõikes 1 sätestatud täitetoimingud või taotleda kohtult luba pöörduda kohtutäituri poole täitetoimingute sooritamiseks, kui käesoleva seaduse § 130 lõikes 1 sätestatud täitetoimingute sooritamine ei ole asjas võimalik või ei oleks see suure tõenäosusega tulemuslik." Alljärgnevalt käsitleb kolleegium

§ 1361

lg 1 kohaldamise eelduste täidetust (I), taotletavate abinõude ulatuse põhjendatust (II), tõendamiskoormuse jaotumist ja uurimispõhimõtte kohaldamist (III) ning seejärel lahendab määruskaebuse taotlused (IV). I 9. Praeguse juhtumi asjaoludest nähtuvalt on loa taotlemise üheks eelduseks kavandatav vastutus​otsus. Seega tuleb kohtul täitetoimingu sooritamiseks loa andmise menetluses hinnata, kas täidetud võivad olla vastutusotsuse tegemise eeldused ning kas vastutusotsuse tegemine on õiguslikult tõenäoline ja võimalik. Vaidluse ajendanud taotluse esitamise ajal ei olnud T. Ehaste suhtes veel vastutusotsust tehtud, kuid maksuhalduri taotlusest nähtuvalt oli alustatud menetlust vastutusotsuse tegemiseks. Kui vastutusotsust alles kavandatakse, tekib

§ 1361

lg 1 kohaldamisel ka küsimus, kui põhjalikult peab kohus hindama haldusakti andmise eelduste täitmist olukorras, kus haldusakti (vastutusotsust) pole veel antud. Tallinna Halduskohus jõudis maksuhalduri taotlust rahuldades järeldusele, et maksuhalduri poolt välja toodud asjaolude pinnalt ei saa väita, et vastusotsuse tegemine T. Ehaste suhtes oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Vastava järelduseni jõudmiseks on kohus kaalunud, kas maksu​haldur on kontrollinud maksude tasumise õigsust ning kas T. Ehaste võiks vastutada OKOK OÜ maksuvõla eest.

  1. Riigikohtu üldkogu märkis
  2. novembri
  3. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-15-12 (p 49), et üldjuhul ei tohiks kohus täitevvõimu tegevusse omal algatusel ennetavalt sekkuda ega anda eelhinnangut kavandatava akti õiguspärasusele. Üldkogu leidis viidatud määruse p-s 50, et halduskohus peab selliste täitmist tagavate toimingute jaoks, mille eesmärk on ennetavalt tagada tulevikus koostatava vastutusotsuse täitmist, luba andes välja selgitama kas a) maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust (

§ 1361

lg 1); b) kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine (

§ 1361

lg 1); c) maksuhalduril on kontrollimisel tekkinud põhjendatud kahtlus, et sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks (

§ 1361

lg 1); d) sundtäitmise võimatus (või oluline raskenemine) tuleneb maksukohustuslase tegevusest (

§ 1361

lg 1); e) ega ei esine ühtegi

§ 96

lg-s 6 nimetatud alustest;

  1. f)isik, kellele vastutusotsust soovitakse teha, on kohustatud täitma maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustust;
  2. g)maksusumma määramise aegumistähtaeg (

§ 98

) ei ole möödunud; h)

§-des 38–40 nimetatud isikutele (ettevõtte või selle osa üleandnud isik, täisühingu või usaldusühingu osanik või ühistu liige, seaduslik esindaja, vara valitseja või maksuesindaja) vastutusotsuse tegemise puhul on enne maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes alustatud sissenõudmist ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või on maksumaksjale või maksu kinnipidajale välja kuulutatud pankrot (

§ 96

lg 5); i) vastutusotsus

§ 40

lg-st 1 tuleneva kolmanda isiku vastutuse kohaldamiseks on tehtud enne selle juriidilise isiku õigusvõime lõppemist, kelle maksuvõla suhtes soovitakse vastutusotsust teha; j) halduskohtule esitatavas taotluses on

§ 1361

lg 2 p 3 kohaselt märgitud ka andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud. Järgnevalt analüüsib kolleegium nende eelduste täidetust praeguses haldusasjas. 10.1. Maksuhaldur on halduskohtule esitatud taotluses märkinud: "Käesoleva taotlusega on Taotleja algatanud Tauno Ehaste suhtes maksumenetluse, mille eesmärgiks on vastutusotsuse koostamine

§ 40

alusel." Praegusel juhul oli maksuhaldur asunud maksude tasumise õigsust kontrollima. 10.

  1. Maksuhalduri halduskohtule esitatud taotlusest nähtub, et kuna OKOK OÜ ei tasunud maksuvõlga maksuotsuses määratud tähtaja jooksul, andis maksuhaldur
  2. aprillil 2011 krediidiasutustele korraldused äriühingu pangakontode arestimiseks ja raha ülekandmiseks maksuhalduri pangakontole. Krediidiasutuste vastuste kohaselt puudus OKOK OÜ AS Swedbank ja Danske Bank A/S Eesti filiaali kontodel raha täielikult ning AS SEB Pank arvelduskontol oli jääk 0,18 eurot. Ehitisregistri ja e-kinnistusraamatu ning Riikliku Autoregistri andmebaasi päringute kohaselt puudusid OKOK OÜ-l ka registrisse kantud vara ning sõidukid (tl 28-30). Asjaolu, et äriühingult maksuvõla sissenõudmine pole õnnestunud vara puudumise tõttu, viitab sundtäitmise võimatusele. Üldkogu märkis viidatud määruse p 50 alapunktis h, et äriühingu seaduslik esindaja vastutab äri​ühingu maksuvõla eest vaid juhul, kui maksukohustuslane ise ei ole suuteline seda tasuma. Kolleegium nõustub praeguses asjas maksuhalduri ja kohtute seisukohaga, et kuna sundtäitmise tulemusena ei ole õnnestunud OKOK OÜ maksuvõlga sisse nõuda vara puudumise tõttu, on alus maksumenetluse algatamiseks juhatuse liikme vastu. 10.
  3. Taotluse esitamise hetkel oli kontrolli tõenäoliseks tulemuseks vastutuskohustus.

§ 31

lg 1 p 4 järgi on üheks rahaliseks kohustuseks kolmanda isiku kohustus tasuda maksumaksja või maksu kinnipidaja maksuvõlg. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on PMTK 1. märtsil 2012 teinud vastutusotsuse nr 13-7/87-6.

§ 40

lg 1 sätestab, et kui seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja rikub tahtlikult või raskest hooletusest

§-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. Maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest, teeb maksuhaldur

§ 96lg 1 alusel vastutusotsuse.

Vaidlus puudub selles, et T. Ehaste oli OKOK OÜ juhatuse liige ka halduskohtule taotluse esitamise ajal. Maksuhaldur on halduskohtule esitatud taotluses (tl 6) välja toonud, et T. Ehaste on äriühingu juhatuse liikmena teinud tehinguid, mille eesmärgiks oli saamata kauba kohta väljastatud arvete kajastamisega OKOK OÜ raamatupidamises vähendada tasumisele kuuluvat maksusummat. Seega oli

§ 31lg 1 punktis 4 märgitud tagajärje saabumine T.

Ehastele tõenäoline. 10.4. Halduskohtule esitatavas taotluses tuleb märkida põhjendus, millest nähtub võimaliku maksu​kohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus (

§ 1361lg 2 p 1).

Maksu​halduri taotluse kohaselt seisneb põhjendatud kahtlus praegusel juhul selles, et T. Ehaste on äriühingu juhina võimaldanud raamatupidamises näilike tehingute kajastamist maksukohustuse vältimise eesmärgil ning seetõttu on alust arvata, et ta võib hakata võõrandama ka enda isiklikku vara ning muuta seega võimatuks vastutusotsuse täitmise. Nagu märkis üldkogu haldusasjas nr 3-3-1-15-12 (p 50 alapunkt c), viitab taoline asjaolu kaudselt sellele, et sundtäitmine võib tulevikus osutuda oluliselt raskemaks või muutuda võimatuks. Kuna põhjendatud kahtluse hindamine on prognoos, siis antakse vastavalt üldkogu seisukohale luba täitetoiminguks, kui kohus peab täitmise rasken​datust või võimatust asjaoludest ja kogutud tõenditest lähtudes tõenäoliseks. Ka praegusel juhul on kohtud pidanud põhjendatuks kahtlust, et sundtäitmine võib osutuda raskendatuks või võimatuks. 10.5.

§ 96

lg 6 kohaselt ei tehta vastutusotsust, kui maksuvõlga ei ole tekkinud, maksuvõla sissenõudmine on aegunud või maksuvõlg on kustutatud. Nagu üldkogu eelnevalt viidatud määruse p 50 alapunktis e (vt ka selles viidatud kohtupraktika) märkis, saab vastutusotsuse tegemise faktiliseks aluseks olla vaid kehtiv maksuvõlg. Vastutusotsuse sisuks ei ole mitte tasumisele kuuluva maksusumma määramine, vaid juba varem fikseeritud maksuvõla sissenõudmine uuelt kohustatud isikult. Selleks, et kolmandal isikul tekiks maksuvõla tasumise kohustus, on enne vaja tuvastada maksuvõla olemasolu, mille sissenõudmisele on vastutusmenetlus suunatud. Ka olukorras, mil maksuotsust on vaidlustatud, kuid selle kehtivust ei ole peatatud, võib esineda alus vastutusotsuse tegemiseks ning vastutusotsuse tegemine võib olla seega õiguspärane. OKOK OÜ-le, mille juhatusse T. Ehaste kuulus, tehti 26. jaanuaril 2011 maksuotsus, mille OKOK OÜ halduskohtus vaidlustas. Maksuotsuse vaidlustamine ei muuda maksuvõlga kehtetuks. Maksuotsuse osas lõppes kohtumenetlus Riigikohtu 7. novembri 2012. a määrusega. Kohtumenetluse tulemusena jäi OKOK OÜ-le tehtud maksuotsus jõusse. Asjaoludest nähtuvalt ei olnud taotluse esitamise ajal ka möödunud aegumistähtaeg

§ 98tähenduses.

Seega ei esinenud praegusel juhul

§ 96lg-s 6 nimetatud vastutusotsuse tegemist välistavaid asjaolusid.

10.

  1. Vaidlus puudub ka selles, et OKOK OÜ oli halduskohtule taotluse esitamise ajal õigus​võimeline juriidiline isik. 10.
  2. Maksuhaldur on taotluses halduskohtule märkinud, et tulenevalt

§ 1361

lg 2 p-st 3 ja lg-st 3 lõpetab maksuhaldur hiljemalt kahe tööpäeva jooksul täitetoimingu, kui T. Ehaste on esitanud tagatise 101 124 euro 46 sendi ulatuses. Maksuhalduri poolt nimetatud tagatise suurus vastab summale, mille osas taotluse kohaselt sooviti T. Ehastele vastutusotsust teha (OKOK OÜ-le määratud maksusumma koos arvestusliku intressiga). Haldusasjas nr 3-3-1-15-12 (p 50 alapunkt j) pidas üldkogu lubatavaks, et tagatise summa hõlmab nii tagatavat summat kui ka sundtäitmise kulusid. Selle seisukoha pinnalt ei ole tagatise suurust halduskohtule taotluse esitamise ajal põhjust pidada ülemääraseks.

  1. Eelnevast lähtudes nõustub kolleegium kohtute seisukohaga, et vastutusotsuse tegemine polnud taotluse tegemise hetkel õiguslikult võimatu ega välistatud. II
  2. Määruskaebuse esitaja leiab, et kohtud on täitetoiminguteks luba andes jätnud põhjendamatult kontrollimata, ega taotletavaid piiranguid ei seata suuremas ulatuses kui maksunõude rahuldamisel vaja. Halduskohtule esitatud taotlust põhjendades märkis maksuhaldur, et kavatsetav vastutusotsus hõlmab nii maksusummat kui ka arvestuslikku intressi (kokku 101 121 eurot 46 senti). Täpselt sellises ulatuses on antud luba taotleda hüpoteegi seadmist kinnistule. Lisaks on halduskohus andnud loa ka keelumärke seadmiseks kahe sõiduki (haagissuvilad) käsutamisele.
  3. Riigikohtu üldkogu märkis määruses haldusasjas nr 3-3-1-15-12 (p 57), et

§ 1361alusel täitmist tagavaks toiminguks loa andmine on kaalutlusotsus.

Lisaks taotluse rahuldamise eelduste täidetuse hindamisele tuleb kohtul arvestada ka kohaldatava meetme põhjendatust ja proportsionaalsust võrdluses maksukohustusega, mille täitmist soovitakse tagada.

§ 1361

lg 2 p 4 näeb ette, et halduskohtule esitatavas taotluses märgitakse ka põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks. Kolleegium leiab, et esitatud taotluse põhjendustest peab nähtuma, miks maksuhaldur peab põhjendatuks just loa saamist täite​toiminguteks tema soovitud ulatuses.

§1361

alusel taotluse rahuldamiseks peab kohus olema veendunud taotluse vajalikkuses ja põhjendatuses. Kui taotluses esitatud põhjendused kohut ei veena, võib kohtus, arvestades seejuures ka taotluse lahendamise menetluse tõhususe ja kiireloomulisusega, nõuda põhjenduste täiendamist ja vastavate väidete kohta täiendavate tõendite esitamist (HKMS § 2 lg 4, HKMS § 264 lg 2 ls 2). 14. Üldkogu rõhutas viidatud määruses (vt p 58 ja seal esitatud kohtupraktika), et

§ 1361

kohaldamisel tuleb kohustatud isiku õigustatud huvisid ja juhtumi asjaolusid arvestades vältida ületagamist. Üldkogu leidis, et jättes võrdlemata nõude suuruse ja vara väärtuse, mille osas sund​täitmise tagamise abinõusid taotletakse, rikutakse TsMS § 378 lg-t 4 (määruse p 60). Kolleegium nõustub määruskaebuse esitajaga, et ka praeguses asjas pole halduskohus sellist võrdlust teostanud. Halduskohus leidis, et arvestades maksuvõla suurust, ei ole vara väärtus, millele hüpoteegi ja keelu​märgete seadmist maksuhaldur taotleb, ebamõistlikult suurem tekkida võiva maksu​kohustusega võrreldes. Ringkonnakohus nõustus selle järeldusega. Samas ei ole haldus- ega ringkonnakohus uurinud sõidukite väärtust ega põhjendanud, miks lisaks hüpoteegile on vaja seada ka sõidukite käsutamise keelumärked. Praegusel juhul selgitas maksuhaldur esmakordselt alles vastuses Riigikohtule esitatud määruskaebusele, et sõidukite käsutamise keelumärked on vajalikud selleks, et katta võimalikud täitmiskulud hüpoteegiga koormatud kinnistu võõrandmise korral. Samuti esitatakse hinnang sõidukite väärtusele esmakordselt alles vastuses Riigikohtule. Maksuhaldur märgib, et kummagi kõnealuse sõiduki väärtus võib olla umbes 3000 eurot. 15. Seega asub kolleegium seisukohale, et halduskohus rikkus asja menetlemisel TsMS § 378 lg-t 4. Ringkonnakohus pole nimetatud rikkumisele tähelepanu pööranud. 16. Üldkogu on viidatud lahendis (p 50 alapunkt

  1. j)leidnud, et taotluse põhjendatuse kontrollimisel pole välistatud ka vara võõrandamisega seotud võimalike kulude arvestamine. Samuti märkis üldkogu, et kuna hüpoteegiga koormatud kinnisasja puhul saab sundtäitmine toimuda kohtutäituri kaudu, saab rahalise nõude puhul lähtuda kohtutäituri tasu määradest ja võimalikest lisatasudest (kohtutäituri seaduse § 28
  2. jj)ning muudest täitekuludest (täitemenetluse seadustiku § 37). Maksu​haldur pole praegusel juhul esialgses taotluses esitanud põhjendusi, miks on lisaks hüpoteegile, mille suurus katab maksunõude, tarvis täiendavalt keelata sõidukite käsutamine. Ta ei ole täitmis​kulude tagamise väidet alama astme kohtute menetluses välja toonud ega näidanud, kui suured võiksid olla vara realiseerimise mõistlikud kulud. Samuti pole kohtud selle asjaolu suhtes seisukohta võtnud. Kolleegium leiab, et juba halduskohtule esitatava taotluse põhjendustes peab maksuhaldur ära näitama, et taotletavate täitmist tagavate toimingute ulatus hõlmab ka võimalikke täitekulusid. Praegusel juhul esitatud taotluse ulatuse põhjendamine sõidukite käsutamise keelumärgete osas vajadusega katta täitekulud, on toimunud hilinenult. Seega ei pea kolleegium põhjendatuks taotluse rahuldamist sõidukite käsutamise keelumärgete osas. 17. Määruskaebuse esitaja on kahtluse alla seadnud

§ 1361

põhiseaduspärasuse põhjusel, et seadusandja pole kehtestanud selle sätte alusel abinõude kohaldamiseks ajalisi piiranguid ega järjepideva kohtuliku kontrolli võimalust. Kolleegium märgib, et selgesõnaliste ajaliste piiride puudumine seaduses ei muuda

§ 1361

lõiget 1 iseenesest ebaproportsionaalseks ning põhiseadusvastaseks.

§ 1361lõikes 3 on välja toodud juhud, mille esinemisel täitetoimingud lõpetatakse.

Riigikohtu üldkogu asus

  1. novembri
  2. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-28-11 (p 36) seisukohale, et kõnealused täitetoimingud on ajutise iseloomuga. Toimingutele kaasnevad piirangud ei rakendu lõplikult, vaid need on sõltuvuses konkreetse sündmuse saabumisest. HKMS § 265 lg 2 kohaselt võib kohus haldustoiminguks antud luba oma määrusega muuta või selle tühistada. Abinõude jätkuv kohaldamine võib osutuda ebaproportsionaalseks näiteks juhul, kui maksuhaldur mõistliku aja jooksul maksukohustust ei määra või kui maksu- või vastutusotsust ei tehtagi (halduskolleegium viidatud otsus asjas nr 3-3-1-28-11, p 39). Võttes arvesse, et luba täitetoiminguks anti
  3. juulil 2011 ning vastutusotsus T. Ehaste suhtes tehti
  4. märtsil 2012, ei ole kolleegiumi hinnangul määruskaebuse esitajat allutatud piirangutele ebamõistlikult pika aja jooksul. Täiendavalt tuleks märkida, et abinõude ebamõistlikult pikaajalise kohaldamise korral on isiku kasutuses seaduses ette nähtud õiguskaitsevahendid (keelamis- või õigusvastasuse tuvastamise, samuti kahju hüvitamise nõude esitamine). III
  5. Määruskaebuse esitaja leiab, et ebaõige on panna tõendite esitamise kohustus isikule, kelle suhtes piiranguid soovitakse kohaldada ning seda iseäranis olukorras, kus selline isik saab tõendeid esitada alles edasikaebemenetluses halduskohtu määrust vaidlustades. Kuna taotluse esitamisel ei ole isikul, kelle suhtes piiranguid kohaldatakse, võimalik oma seisukohti avaldada, saab määrus​kaebuse esitaja väitel taotluse põhjendatust kinnitavad asjaolud välja tuua ja vastavad tõendid esitada üksnes taotleja. Ringkonnakohus leidis, et kuna määruskaebuse esitaja ei ole esitanud kohtule andmeid kinnistu ega sõidukite, mille suhtes halduskohus andis loa täitetoiminguteks, väärtuse või turuhinna kohta, siis puudub kohtul võimalus hinnata, kas maksusumma ja intresside sissenõudmise tagamiseks piisab üksnes kinnistule hüpoteegi seadmisest või üksnes sõidukite käsutamise keelumärke kehtestamisest. Ringkonnakohus möönis, et kui määruskaebuse esitaja tõendab maksuhaldurile, et vaidlusaluse kinnistu väärtus on maksuhalduri nõude tagamiseks piisav, on tal õigus taotleda sõidukite käsutamise keelumärgete kustutamist.
  6. HKMS § 59 lg 1 kohaselt peab menetlusosaline tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited, kui seadusest ei tulene teisiti. Sama põhimõtet väljendas ka halduskohtu määruse tegemise ajal kehtinud HKMS v.r § 16 lg 2 ls
  7. HKMS § 264 lg 2 ls 1 kohaselt esitatakse haldustoiminguks loa saamise taotlus kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. HKMS § 264 lg-s 4 nähakse ette taotluse läbi vaatamine lihtmenetluses, mis võimaldab kõrvalekaldumist tavapärasest tõendamismenetlusest. Seega peab maksuhaldur, kes taotleb luba täitetoiminguteks, esitama ka tõendid selle kohta, et taotlus on põhjendatud soovitud ulatuses ega piira isiku õigusi ülemääraselt. Nii HKMS § 59 lg-st 3 ja HKMS § 264 lg 2 ls-st 2 kui ka HKMS v.r § 16 lg 2 ls-st 2 nähtub, et kui asja õigeks lahendamiseks vajalikud tõendid on esitamata või neid on esitatud ebapiisavalt, teeb kohus menetlusosalisele, kes peab asjaolu tõendama, ettepaneku need esitada või kogub tõendeid ise. Maksuhaldur pole praeguses asjas esitanud ega kohtud temalt ka nõudnud tõendeid selle kohta, et maksuhalduri taotletavate abinõude ulatus on vara väärtuse ja maksunõude suuruse võrdluses põhjendatud. Maksuhaldur pole taotluses esitanud ka väidet, et kinnistu väärtus ei kata kavandatava vastutusotsusega nõutavat maksusummat. HKMS § 59 lg 1 ls 1 teises lauseosas on sätestatud erandlik tõendamiskoormus (menetlusosaline peab tõendama kohtu nõudmisel ka neid asjaolusid, mille puhul võib eeldada, et just temal on vastavatele tõenditele juurdepääs). Sellele sättele vaatamata ei saa tõendamiskohustust olla menetlus​osalisel, keda loa andmise menetlusse halduskohtus veel pole kaasatud. Küll aga võib temalt nõuda tõendite esitamist juba halduskohtu määruse peale määruskaebuse esitamisel. Praeguse asja materjalidest nähtuvalt ei ole ringkonnakohus menetlusosalise tähelepanu eelnevalt selliste tõendite esitamise vajadusele juhtinud.
  8. Kolleegium märgib, et vara väärtuse hindamine ei pruugi põhineda vaid tõenditel, mis on kättesaadavad üksnes vara omanikule ning vara omanikul ei pruugi üldse olla tõendeid tema vara hetkeväärtuse kohta. Tulenevalt üldkogu määrusest asjas nr 3-3-1-15-12 (p 59 ja selles viidatud kriminaalkolleegiumi
  9. veebruari
  10. a määrus asjas nr 3-1-1-1-12, p 22) tuleb kinnisvara, sõiduki ja muu vara hinna kindlaksmääramisel lähtuda selle tavalisest turuväärtusest lahendi tegemise ajal. Muu info puudumisel võib arestitava vara väärtuse suurusjärgu hindamisel lähtuda ka arvutivõrgu tuntumates avalikes müügikeskkondades (nt kinnisvara või mootorsõidukite müügipakkumiste portaalis) olevate müügipakkumiste keskmistest turuhindadest. Kinnisvara hindamise akti koostamine, samuti muude aega või eriteadmisi nõudvate ja kulukate menetluste korraldamine pole üldjuhul nõutav. Samuti pole vajalik teha kindlaks asja või õiguse täpset hinda. Seda lähenemist toetab ka lihtmenetluses tõendamist reguleeriv HKMS § 134 lg 2 p
  11. Kolleegium leiab, et täitetoiminguteks loa andmisel on praeguses asjas põhjendamatult jäänud kogumata tõendid, mis võimaldanuks hinnata vara väärtust, mille suhtes täitetoiminguid taotleti ning võrrelda seda tagatava nõude suurusega. IV
  12. Eelnevale tuginedes tuleb T. Ehaste määruskaebus osaliselt rahuldada. Leides, et kohtud on asja menetlemisel rikkunud TsMS § 378 lg-t 4, pidas üldkogu määruses asjas nr 3-3-1-15-12 (p 63) HKMS § 264 lg 4 esimest lauset arvestades võimalikuks määrata uut määrust tehes ise täitmist tagava toimingu (kohtuliku hüpoteegi) ulatuse ning summa. Tuginedes HKMS § 158 lg-le 2, pidas üldkogu võimalikuks arvestada halduskohtumenetluse ajal toimunud muudatusi asjaoludes. Sarnaselt viidatud haldusasjaga on ka praegusel juhul muutunud asjaoluks T. Ehaste suhtes vastutus​otsuse tegemine kohtumenetluse ajal.
  13. Kuna kolleegium leidis eelnevalt (otsuse p-s 16), et sõidukite käsutamise keelumärgete seadmise vajalikkuse osas oli halduskohtule esitatud taotlus põhjendamata ning põhjenduste esitamine alles Riigikohtus toimuvas menetluses oli hilinenud, tuleb haldus- ja ringkonnakohtu määrused nimetatud ulatuses tühistada ning maksuhalduri taotlus selles osas rahuldamata jätta.
  14. Praeguses asjas taotles maksuhaldur hüpoteegi seadmist summas 101 121 eurot 46 senti, st samas ulatuses kui OKOK OÜ maksuvõlg koos arvestusliku intressiga (taotluse esitamise aja seisuga). PMTK
  15. märtsi
  16. a vastutusotsuses nr 13-7/87-6 märgitakse: "Maksuotsus on aluseks OÜ OKOK maksuvõla summas 76 081,83 eurot sissenõudmiseks Tauno Ehastelt [---]." Vastutus​otsus ei hõlma intressinõuet. Nagu möönis ka üldkogu määruses asjas nr 3-3-1-15-12 (p 65), ei ole iseenesest problemaatiline, kui vastutusotsusega määratud summa on väiksem kui maksuhalduri taotluses esialgu prognoositi.

§ 1361

lg 2 p 2 kohaselt märgitakse halduskohtule esitatavas taotluses võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus ning see võib haldusakti tegemise hetkeks muutuda. Kolleegium märgib, et kui ka puudub kehtiv haldusakt juhatuse liikmelt intresside sissenõudmiseks, ei pruugi sissenõudmine olla muutunud õiguslikult võimatuks.

§ 115

lg-s 1 on sätestatud maksukohustuslase kohustus arvestada ja tasuda ise tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi.

§ 31

lg 2 alusel tekib intressikohustus vahetult asjaolust, et maksusumma on tähtpäevaks tasumata. Selle kohustuse tekkimiseks pole vaja maksuhalduri haldusakti (vt ka halduskolleegiumi

  1. novembri
  2. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-68-09, p-d 11 jj). Praeguse asja materjalidest ega kõnealusest vastutusotsusest ei nähtu, et maksuhaldur oleks intresside sissenõudmisest loobunud. Seega ei saa välja selgitatud asjaoludele tuginedes pidada taotluse rahuldamist hüpoteegi seadmise osas maksuhalduri nõudeõiguse ulatust arvestades ülemääraseks. Ka üldkogu määrusest asjas nr 3-31-15-12 (eelkõige p 66) ei tulene keeldu lubada hüpoteegi seadmist põhinõudega võrreldes mõistlikult suuremas ulatuses.
  3. Eeltoodule tuginedes tuleb määruskaebus jätta rahuldamata ja vaidlustatud kohtumäärused muutmata hüpoteegi seadmist puudutavas osas.
  4. HKMS § 108 lg 1 ls-st 1 ja HKMS v.r § 92 lg-st 1 tulenevalt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Määruskaebuse esitamisel halduskohtu määruse peale on Maksukonsultandi UÜ tasunud riigilõivu 12 eurot 78 senti (tl 65). Riigilõivu väljamõistmisel T. Ehaste kasuks arvestab kolleegium taotluse rahuldatud ja rahuldamata jäävat osa ning lähtub vastutusotsuse eelduseks oleva maksuotsusega nõutava summa ja selle tagamiseks seatava hüpoteegi suuruse võrdlusest ning maksuhalduri hinnangust sõidukite väärtuse kohta, mis vastab ka avalikult kättesaadavale informatsioonile sõidukihindadest. Kolleegium peab põhjendatuks mõista maksuhaldurilt T. Ehaste kasuks välja riigilõiv 5,6% ulatuses, st 72 senti. Maksukorralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (RT I, 25.10.2012, 1) kohaselt ei ole Maksu- ja Tolliametil alates
  5. detsembrist 2012 enam piirkondlikke struktuuriüksusi. Seetõttu tuleb menetluskulud välja mõista Maksu- ja Tolliametilt. Riigikohtule määruskaebuse esitamisel tasutud kautsjon tuleb HKMS § 107 lg 4 ls 1 alusel tagastada. Tõnu Anton, Ivo Pilving, Jüri Põld

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.