Obsah (13)

§ 415§ 663§ 654§ 407§ 695§ 701§ 417§ 438§ 418§ 447§ 173§ 169§ 149

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-2-1-187-12 Määruse kuupäev Tartu, 30. jaanuar 2013. a Kohtukoosseis Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Henn Jõks ja Lea Laarmaa Kohtuasi Os

) § 407 lg-le 1, märkides, et hagiavaldus on kostjale kätte toimetatud ning kohustatud teda tähtaegselt kohtule vastama, kuid kostja ei ole seda teinud. Maakohus selgitas, et hagi rahuldamise õiguslikuks aluseks on TsÜS § 38 lg-d 1 ja 2 ning KÜS § 13 lg

2. Kostja esitas tagaseljaotsuse peale kaja, paludes tsiviilasja menetluse taastada. Kostja leidis, et seaduse kohaselt ei saanud asjas tagaseljaotsust teha, sest hagi ei ole veenev. Samuti on kostjal mõjuv põhjus, mis takistas tal hagile vastamast. Kostja selgitas, et tema majahaldur teavitas kohtu saadetud dokumentidest advokaadibüroo juristi. Kostja ei tea praeguseni, miks jurist hagimaterjalidega ei tegelenud. Kostja oli sõlminud advokaadibürooga kliendilepingu ja uskus, et jurist teeb oma tööd, nii nagu ta esindas kostja huve vaidlusalusel üldkoosolekul. Samas esitas kostja hagile vastuse, milles vaidles sellele vastu, leides, et hagejal ei ole võimalik oma nõudes taotletud eesmärki saavutada. KÜ üldkoosolekul oli pädevus otsustada korteriomandiseaduse (KOS) § 14 lg 2 p 2 alusel kostja korteriomandite sundvõõrandamise üle ja KÜ-l on õigus esitada sellekohane hagi kohtusse.
3. Harju Maakohus jättis
4. märtsi
5. a määrusega kaja rahuldamata ja menetluse taastamata. Maakohus kohaldas

§ 415

lg-t 1, § 416 lg 1 p 3, § 417 lg-t 2, samuti § 422 lg-t 1 ja leidis, et kostja ei ole esile toonud mõjuvat põhjust, mis takistas tal hagile vastamast. Kostjale on hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus isiklikult allkirja vastu kätte toimetatud. Viidatud määruses oli märgitud ka hagile vastuse esitamise tähtaeg koos hoiatusega hagile tähtaegselt vastamata jätmise kohta. Kostja tähelepanematus menetlusdokumentides märgitu suhtes ei ole objektiivne asjaolu. Ei nähtu, et kostja oleks teinud pingutusi, et teada saada, kas jurist on dokumendid kätte saanud ning tegeleb hagimaterjalidega. On alust järeldada, et kostja pole selle küsimusega juristi poole pöördunud ka hiljem. Kostja on jätnud hagile vastamata enda tegevusetuse tõttu. 7. Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus määruse tühistada, kaja rahuldada ja tsiviilasja menetluse taastada. 8. Harju Maakohus jättis kostja määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 järgi lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

1. Tallinna Ringkonnakohus jättis
2. juuli
3. a määrusega maakohtu määruse muutmata ja kostja määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustus maakohtu põhjendustega ning ei pidanud vajalikuks neid

§ 654lg 6 kohaselt korrata.

Ringkonnakohtu arvates tuvastas maakohus õigesti, et tagaseljaotsuse tegemise eeldused olid täidetud. Kostja esiletoodud põhjus, miks jäeti hagile vastamata, ei ole mõjuv. Kostja leiab ekslikult, et hagi ei olnud õiguslikult põhjendatud.

§ 407

lg 6 kohaselt, kui hageja

§ 407

lg-s 1 sätestatud juhul taotleb tagaseljaotsuse tegemist, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Sellisel juhul teeb kohus otsuse, mitte tagaseljaotsuse ning selles sättes mõeldakse juhtumeid, kus hagi on ilmselgelt alusetu. KÜ liige, kelle korteriomandi(te) suhtes otsustas KÜ üldkoosolek algatada sundvõõrandamise, on õigustatud KÜ sellekohast otsust vaidlustama. Selline otsus puudutab tema õigusi ja huve. Kostja leiab valesti, et KÜ vaidlusalusel otsusel ei ole õiguslikku tähendust. KOS § 14 lg-te 1 ja 3 kohaselt, kui korteriomanik on korduvalt rikkunud teise korteriomaniku suhtes oma kohustusi ja kui korteriomanikud ei pea tema ühisusse kuulumist enam võimalikuks, võivad nad nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab. Võõrandamise nõude esitamise üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel. Kui kohustusi rikkunud korteriomanik omandit ei võõranda, otsustab võõrandamise kohus vähemalt ühe korteriomaniku või kaasomandi eseme valitseja hagi alusel. Seega on sellise hagi esitamise aluseks üldkoosoleku otsus kohustada KÜ liiget oma korteriomand võõrandama. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. Määruskaebuses palub kostja ringkonnakohtu määruse tühistada, rahuldada kaja ja taastada asja menetluse ning saata asi menetluse jätkamiseks Harju Maakohtusse. Juhuks kui määruskaebust ei rahuldata, palub kostja, et Riigikohus teeks korralduse menetluskulude väljamõistmisel tehtud kohtuvea parandamiseks. Maakohus mõistis tagaseljaotsusega kostjalt menetluskuludena ekslikult 799 euro 55 sendi asemel välja 1267 eurot 5 senti. Ringkonnakohus nõustus ekslikult maakohtu seisukohaga, et kostjal ei olnud mõjuvat põhjust hagile kirjalikult vastamata jätmiseks. Ringkonnakohus leidis valesti, et seaduse kohaselt oli tagaseljaotsuse tegemine lubatav. Hageja õigusi ei olnud hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes võimalik rikkuda. Samuti ei ole hagiga võimalik taotletavat eesmärki saavutada, sest KÜ üldkoosoleku otsus on põhikirja ja seadusega kooskõlas.
2. Vastuses määruskaebusele peab hageja kaebust põhjendamatuks ja palub jätta selle rahuldamata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
3. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb

§ 695

, § 701 lg 3 ja § 692 lg 1 p 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu.

§ 701

lg 3 kolmanda lause ja § 692 lg 5 teise lause alusel tuleb tühistada ka maakohtu määrus, millega jäeti kostja kaja rahuldamata ja menetlus taastamata. Kaja tuleb rahuldada, asjas menetlus taastada ning asi saata menetluse jätkamiseks maakohtule. 13. Kostja ei nõustu ringkonnakohtu järeldusega, et hagi on õiguslikult põhjendatud (veenev)

§ 407lg 1 tähenduses.

Viidatud sätte järgi võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Riigikohus on leidnud, et

§ 407

lg 1 paneb kohtule hagi õigusliku põhjendatuse (veenvuse) kontrollimise kohustuse ning hagi õiguslikku põhjendatust tuleb kohtul omal algatusel kontrollida ka kaja lahendamisel (

§ 417

lg 2 teine lause), samuti määruskaebuse lahendamisel, mis esitatakse maakohtu määruse peale, millega menetlus jäeti taastamata, ja ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule esitatud määruskaebuse lahendamisel ning seda sõltumata määruskaebuse väidetest (vt selle kohta Riigikohtu

1. veebruari
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-152-06, p 14 ja 15;
3. jaanuari
4. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-143-07, p 16). Kolleegium jääb eeltoodud seisukohtade juurde. Praeguses asjas on maakohus
5. jaanuari
6. a tagaseljaotsuses (varasema tagaseljaotsuse täiendamine kirjeldava ja põhjendava osaga) märkinud, et hagi rahuldamise õiguslikuks aluseks on TsÜS § 38 lg-d 1 ja 2 ning KÜS § 13 lg
7. Riigikohus on selgitanud hagi õigusliku põhjendatuse (veenvuse) kontrolli põhimõtteid viidatud tsiviilasjas nr 3-2-1-152-06 tehtud määruse p-s 14, märkides, et otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise otsustamine,

§ 438lg 1).

Seejuures peab kohus lähtuma sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna seadus loeb, et kostja on need omaks võtnud (

§ 407lg 1 viimane lause).

Kolleegiumi arvates ei ole maakohus tagaseljaotsuse tegemisel hagi õiguslikku põhjendatust nõuetekohaselt kontrollinud. Kostja leidis kajas, et seaduse kohaselt ei saanud asjas teha tagaseljaotsust, sest hagi ei ole veenev. Maakohus jättis kaja rahuldamata jätmise määruses kostja sellele väitele vastamata. Ringkonnakohus kõnealust puudust ei kõrvaldanud. 14. Kolleegium kontrollib täiendavalt hagi tagaseljaotsusega rahuldamise õiguslikku põhjendatust. Hageja palub tuvastada KÜ üldkoosoleku vaidlusaluse otsuse tühisus teda puudutavas osas, samas taotleb hageja alternatiivselt sama otsuse kehtetuks tunnistamist teda puudutavas osas. Hagiavalduse kohaselt on hageja esitanud järgmised olulised asjaolud, mis saab lugeda

§ 407

lg 1 teise lause kohaselt omaksvõetuks: hagejale kuuluvad Tallinnas Sütiste tee 19a asuvas elamus korteriomandid (äripinnad); elamus moodustatud KÜ võttis

1. mai
2. a üldkoosolekul vastu otsuse, mille p 6.6 kohaselt otsustati algatada muu hulgas hagejale kuuluvate korteriomandite sundvõõrandamine; kostjast tingitud põhjusel ei ole ta saanud korteriomandeid oma ettevõtluse eesmärgist lähtuvalt kasutada ning kohtus on pooleli vaidlus kostja hagis hageja vastu kommunaalteenuste võlgnevuse tasumise nõudes. Juriidilise isiku organi otsuse kehtetust sätestava TsÜS § 38 lg 1 esimese lause järgi võib huvitatud isik nõuda kohtus juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist. Sama sätte lg 2 esimese lause kohaselt on juriidilise isiku organi otsus tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. TsÜS § 38 lg-t 1 ja lg-t 2 ei saa samal ajal kohaldada. Kui juriidilise isiku organi otsus on TsÜS § 38 lg 2 järgi tühine, ei saa enam kohaldada sama paragrahvi esimest lõiget. Hageja väitis, et KÜ vaidlusalune otsus on vastuolus heade kommetega (TsÜS § 38 lg 2), kuna korteriomandi kasutamine oli kostjast tingitud põhjustel takistatud. Kolleegiumi hinnangul ei vabastanud nimetatud asjaolu hagejat kohustusest osaleda majandamiskulude kandmisel ega toonud kaasa otsuse tühisust heade kommete vastasuse tõttu. Korteriomanik on KÜ liikmena (KÜS § 5 lg 1) kohustatud täitma KÜS § 13 lg 4 järgi KÜ otsuseid elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta. Hageja väitel on kohtus pooleli vaidlus kostja hagis hageja vastu kommunaalteenuste võlgnevuse tasumise nõudes. See asjaolu ei takistanud KÜ üldkoosolekul otsustada KOS § 14 lg 2 p 2 alusel kostja korteriomandite sundvõõrandamise üle. Hageja hinnangul on KÜ otsus vastuolus KOS § 14 lg-ga
3. KÜS § 13 lg-s 3 sätestatakse, et korteriühistu liikmel on õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. Korteriomandi võõrandamise kohustust sätestab KOS §
4. KOS § 14 lg 1 järgi, kui korteriomanik on korduvalt rikkunud teise korteriomaniku suhtes oma kohustusi ja kui korteriomanikud ei pea tema ühistusse kuulumist enam võimalikuks, võivad nad nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab. KOS § 14 lg 3 kohaselt otsustavad eeltoodud nõude esitamise üle korteriomanikud häälteenamuse alusel. Riigikohus on selgitanud, et kuna kõik korteriühistu liikmed on ühtlasi korteriomanikud, siis on võõrandamise otsuse vastuvõtmiseks ühistu üldkoosolekul nõutav, et korteriühistu üldkoosolekul osalevatele korteriomanikele kuulub üle poole kaasomandiosadest ja otsuse poolt on enamik üldkoosolekul osalejatest (vt
5. septembri
6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-04, p 17). Hageja ei ole hagiavalduses osutanud sellele, et KÜ üldkoosolekul osalenud korteriomanikele kuulub vähem kui pool korteriomanditest või otsuse poolt ei olnud enamik üldkoosolekul osalenutest. KOS § 14 lg-s 5 märgitakse, et kui kohustust rikkunud korteriomanik omandit ei võõranda, otsustab võõrandamise kohus vähemalt ühe korteriomaniku hagi või kaasomandi eseme valitseja hagi alusel. Riigikohus on eespool viidatud otsuse p-s 17 selgitanud, et korteriühistuseadusest tulenevalt võib KOS § 14 lg 5 alusel hagi esitada ka korteriühistu. Eeltoodu alusel leiab kolleegium, et maakohus asus tagaseljaotsuse tegemisel ekslikule seisukohale, et hageja osutatud asjaoludel on hagi rahuldamise õiguslikuks aluseks juriidilise isiku organi otsuse kehtetust sätestavad TsÜS § 38 lg-d 1 ja
7. Seega ei olnud hagi veenev ja hagi rahuldamine põhjendatud. Sellise hagi korral tuleb kohaldada

§ 407lg-t 6.

Viidatud sätte järgi, kui hageja taotleb

§ 407

lg-s 1 sätestatud juhul tagaseljaotsuse tegemist, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludel õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kostja kaja tuleb rahuldada ja menetlus taastada.

§ 418

lg 1 järgi menetluse taastamise korral tagaseljaotsus ei jõustu ja seda ei saa täita. Taastatud menetlus jätkub vastavalt kaja ulatusele olukorras, milles see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist. 15. Kolleegium nõustub kohtutega, et kostjal ei olnud mõjuvat põhjust hagile kirjalikult vastamata jätmiseks. Kohtud ei ole oma järelduse tegemisel

§-s 422 sätestatud diskretsiooni piire ületanud ja on oma seisukohta põhjendanud. Kolleegium on selgitanud, et viidatud sätte mõtte kohaselt saab mõjuvaks lugeda põhjust, mis on objektiivse iseloomuga, ning selliseks põhjuseks saab olla sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ei saa ise vahetult mõjutada (vt Riigikohtu

1. mai
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-48-07, p 9). Kohtute hinnangul ei ole kostja sellist objektiivset põhjust esile toonud.
3. Kolleegium märgib määruskaebuse alusel, et maakohtu tagaseljaotsuses on menetluskulude jaotamisel tehtud kirjaviga. Kostja juhtis sellele maakohtu tähelepanu
4. jaanuari
5. a menetlusdokumendis (tl 60-61), kuid maakohtu tagaseljaotsus on selles osas endiselt vigane. Maakohtu
6. jaanuari
7. a tagaseljaotsus kui täiendav otsus on
8. detsembri
9. a tagaseljaotsuse osa. Samas on viidatud lahendid menetluskulude kindlaksmääramise osas omavahel vastuolus. Eeltoodu on tingitud
10. detsembri
11. a tagaseljaotsuses tehtud kirjaveast (menetluskulude kohta sulgudesse lisatud tekst ei vasta menetluskulude arvulisele väljendusele). Sama otsuse põhjendustest nähtuvalt on ilmne, et kohus on märkinud kostjalt väljamõistetava menetluskulu suuruse arvuliselt õigesti, kuid lisanud sulgudesse eksliku tekst.

§ 447

lg 2 esimese lause järgi parandab kohus igal ajal otsuses kirja- ja arvutusvead ning ilmsed ebatäpsused, mis ei mõjuta otsuse sisu. 17. Menetluskulude jaotus tuleb

§ 173

lg 3 teise lause kohaselt lahendada maakohtus, sh arvestades

§ 169lg-s 2 sätestatut.

18. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb määruskaebuselt tasutud kautsjon

§ 149lg 4 esimese lause alusel kostjale tagastada.

Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Lea Laarmaa