← Eesti

3-1-1-6-13

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis 3-1-1-6-13

  1. veebruar 2013 Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Jüri Ilvest ja Ott Järvesaar Kriminaalasi Tauri Raudbergi süüdistuses KarS § 320 lg 1 järgi Tartu Ringkonnakohtu
  2. septembri
  3. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 1-12-4196 Tauri Raudbergi kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel, määruskaebus Prokuratuur, esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Ruti Kilg
  4. jaanuar 2013, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  5. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
  6. septembri
  7. a määrus ja saata Tauri Raudbergi kaitsja vandeadvokaat Anu Pärteli apellatsioon Tartu Maakohtu
  8. augusti
  9. a otsuse peale uueks arutamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
  10. Määruskaebus rahuldada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  11. Tartu Maakohtu
  12. augusti
  13. a otsusega tunnistati Tauri Raudberg süüdi karistusseadustiku (KarS) § 320 lg 1 järgi selle eest, et ta andis politseile ütlusi, et tema sõitis
  14. märtsil
  15. a Tartus sõiduautoga Škoda Fabia külje pealt sisse tänava äärde pargitud sõidukile Mercedes Benz C200 CDI. Tegelikult andis T. Raudberg valeütlusi sooviga vabastada vastutusest Škoda Fabiat joobeseisundis juhtinud B. K. T. Raudbergi karistati kuuekuulise vangistusega, mida lühendati kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks neljakuulise vangistuse. Sellele karistusele liideti KarS § 65 lg 2 ja § 69 lg 7 järgi Tartu Maakohtu
  16. septembri
  17. a otsusega kriminaalasjas nr 1-11-6743 T. Raudbergile mõistetud karistus - vangistus kuueks kuuks, mis asendati KarS § 69 lg 1 alusel 360 tunni üldkasuliku tööga. Kuivõrd
  18. augustiks
  19. a oli T. Raudberg ära teinud vaid 11,5 tundi üldkasulikku tööd, oli ärakandmata karistus vastavalt KarS § 69 lg-le 1 viie kuu ja kahekümne nelja päevane vangistus, mis liideti käesolevas kriminaalasjas mõistetud neljakuulisele vangistusele, mõistes sel moel T. Raudbergi lõplikuks karistuseks üheksa kuu ja kahekümne nelja päeva pikkuse vangistuse.
  20. T. Raudbergi kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel esitas maakohtu otsuse peale apellatsiooni, paludes karistada süüdistatavat vangistuse asemel rahalise karistusega. Süüdistatava süü ei ole suur, sest ta tegutses sooviga aidata oma tuttavat. Ta kahetseb tehtut ja on valmis rahalist karistust tasuma. Riiklik hukkamõist teole ei oleks ka T. Raudbergi valeütluste püsimajäämise korral jäänud saabumata, sest süüdlasena oleks karistatud T. Raudbergi. Samuti märkis kaitsja, et pärast maakohtu otsuse kuulutamist tegi T. Raudberg ära kõik
  21. septembri
  22. a otsusega talle mõistetud üldkasuliku töö tunnid, mistõttu ei saa süüdistatava karistusele KarS § 320 lg 1 järgi liita kriminaalasjas nr 1-11-6743 T. Raudbergile mõistetud vangistust.
  23. Tartu Ringkonnakohtu
  24. septembri
  25. a määrusega jäeti KrMS § 326 lg 2 teise lause alusel apellatsioon ilmselt põhjendamatuse tõttu läbi vaatamata. Maakohus karistas süüdistatavat õigesti vangistusega. T. Raudberg pani kuriteo toime ajal, mil tal oli eelmise kohtuotsusega mõistetud karistus veel ära kandmata, seega saab vaid vangistus olla õiguskorra kaitsmiseks piisav ja mõjutada T. Raudbergi edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma. Ei saa olla nõus kaitsjaga selles, et süüdistatava süü on väike, sest olukorras, kus isik võtab vastutuse kuriteo toimepanemise eest alusetult enda peale, jääb kuriteo tegelik toimepanija karistamata. Puutuvalt sellesse, et T. Raudberg tegi pärast maakohtu
  26. augusti
  27. a otsuse kuulutamist ära talle varasema otsusega mõistetud üldkasuliku töö, märkis ringkonnakohus, et selle karistuse arvab ärakantavast karistusest KrMS § 431 alusel maha täitmiskohtunik; T. Raudberg peab ära kandma neljakuulise vangistuse. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  28. Ringkonnakohtu määruse peale esitas T. Raudbergi kaitsja A. Pärtel määruskaebuse, taotledes ringkonnakohtu määruse tühistamist. Asjaolu, et T. Raudberg oli ringkonnakohtu lahendi tegemise ajaks talle mõistetud üldkasuliku töö ära teinud, oleks ringkonnakohus pidanud silmas pidama sanktsiooniliigi valikul ja karistama T. Raudbergi vangistuse asemel rahalise karistusega. T. Raudbergi süü oli suhteliselt väike, ta on tehtut kahetsenud, ta on eelmise karistuse ära kandnud ja ta suudaks rahalist karistust tasuda. Kohus oleks pidanud analüüsima ka seda, kas vangistus oleks võimalik jätta tingimisi täitmisele pööramata.
  29. Kassatsioonivastuses leiab Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Ruti Kilg, et maakohus on T. Raudbergi karistuse liigi ja määra valikut põhjalikult analüüsinud ning põhjendanud. Ringkonnakohus selgitas, et karistuse lühendamisega seonduvad küsimused peab lahendama täitmiskohtunik. Vangistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmine ei ole T. Raudbergi puhul võimalik, sest süüdistatav pani uue kuriteo toime ajal, mil tal oli eelmise kuriteo eest mõistetud karistus veel kandmata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  30. Ringkonnakohtu lahend peab üldjuhul kujunema kriminaalmenetluse seadustiku
  31. peatükis sätestatud apellatsioonimenetluse kui terviku tulemina ja apellatsiooni läbi vaatamata jätmine selle ilmse põhjendamatuse tõttu KrMS § 326 lg 2 teise lause alusel kujutab endast erandit. Ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, s.t need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga (vt koos edasiste viidetega Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  32. novembri
  33. a määrus asjas nr 3-1-1-86-11, p 7).
  34. Apellatsioonis oli kaitsja seisukohal, et kuivõrd T. Raudberg täitis pärast
  35. augusti
  36. a Tartu Maakohtu otsuse tegemist talle varasema kohtuotsusega määratud üldkasuliku töö tegemise kohustuse, ei ole süüdistatavale mõistetud liitkaristus enam seaduslik. Ringkonnakohus leidiski, et T. Raudberg on pärast Tartu Maakohtu
  37. augusti
  38. a otsuse tegemist talle Tartu Maakohtu
  39. septembri
  40. a otsusega kriminaalasjas nr 1-11-6743 mõistetud karistuse ära kandnud ja et süüdistataval tuleb ära kanda vaid talle KarS § 320 lg 1 järgi mõistetud neljakuuline vangistus. Küll aga leidis ringkonnakohus, et hoolimata sellest tõdemusest võib ta jätta maakohtu otsuse muutmata, sest vangistuse reaalse lühendamise peab vastavalt KrMS §-le 431 korraldama täitmiskohtunik. Kriminaalkolleegium ei pea sellist seisukohata õigeks.
  41. KrMS §-s 431 reguleeritakse küsimusi, mis tekivad kohtulahendi täitmisel. Süüdimõistva kohtuotsuse täitmine on tulenevalt KrMS § 412 lg-st 2 võimalik alles siis, kui otsus on jõustunud või kriminaalasi apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastatud. Praeguses asjas aga käib alles korraline kohtumenetlus, mistõttu ei ole maakohtu otsuse täitmine veel võimalik ja KrMS §-s 431 sätestatu ei aktualiseeru. Seega ei saanud ringkonnakohus süüdistatava karistuse ebaseaduslikkust tuvastades viidata kohtulahendi täitmist puudutavale regulatsioonile, vaid pidi ise karistuse ära muutma. Jättes selle tegemata, rikkus ringkonnakohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 tähenduses. Seega ei saa kõneleda sellest, et kaitsja esitatud apellatsioonil puudus igasugune edulootus ja ringkonnakohus ei oleks tohtinud jätta kaebust KrMS § 326 lg 2 teise lause alusel läbi vaatamata.
  42. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 361 lg 1 p-st 6 ning § 362 p-st 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Ringkonnakohtu
  43. septembri
  44. a määruse ja saadab kriminaalasja samale ringkonnakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. T. Raudbergi kaitsja määruskaebus rahuldatakse.
  45. Kaitsja esitas koos kassatsiooniga ka taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Esitatud taotlus vastab küll Advokatuuri juhatuse kehtestatud riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise taotluse vormile, ent peaaegu kõik taotluse väljad on täitmata (mh puuduvad viited kantud kuludele ja riigi õigusabi osutamise käigus tehtud põhjendatud toimingutele ning taotleja allkiri). Vastavalt riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg-le 5 jäetakse taotlus läbi vaatamata, kui riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks ei esitata vormikohast taotlust, taotluses ei ole märgitud kõiki käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt nõutud andmeid või kui taotlust ei esitata kehtestatud korras. Lähtuvalt eeltoodust ja juhindudes RÕS §-st 5 jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium T. Raudbergi kaitsja vandeadvokaat A. Pärteli taotluse kaitsjatasu määramiseks läbi vaatamata. Eerik Kergandberg, Jüri Ilvest, Ott Järvesaar

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.