lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt kõrvaldatakse kahtlustatav ametist prokuratuuri taotlusel eeluurimiskohtuniku määruse või kohtumääruse alusel, kui kahtlustatav võib edasi töötades jätkuvalt toime panna kuritegusid ja edasitöötamine võib kahjustada kriminaalmenetlust.
lg 1 p 1 sätestab, et määrus on menetleja kirjalikult vormistatud ja põhistatud menetlusotsustus.
lg 3 p-de 1 ja 2 nähtuvalt esitatakse põhistatud määruse põhiosas määruse põhjendus ja määruse menetlusõiguslik alus. Arutataval juhul on maakohus piirdunud üksnes prokuröri taotluses toodu refereerimisega. Kohus ei ole määruses välja toonud mitte ühtegi omapoolset selgitust või põhjendust, millest nähtuks, et maakohus on taotlust ka sisuliselt kontrollinud. Ühe kohtumenetluse poole seisukohtade esitamine kohtu seisukohtadena on hinnatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena
lg 1 p 7 tähenduses, sest kirjeldatud olukorras ei ole jälgitav maakohtu siseveendumuse kujunemine. Eeltoodu tõttu kuulub maakohtu määrus
MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD 5. Lääne Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Kaido Tuulemäe esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule, taotledes ringkonnakohtu määruse tühistamist ja asja samale kohtule uueks arutamiseks saatmist. Prokurör leiab, et tulenevalt
lg-test 3 ja 4 ei võinud ringkonnakohus arutada määruskaebust ilma prokuröri ja kaitsjat kohtusse kutsumata. Määruse tagasisaatmine maakohtule ei olnud põhjendatud ka seetõttu, et maakohtu väidetava menetlusõiguse rikkumise sai ja võis ringkonnakohus ise kõrvaldada. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 6. Kriminaalkolleegiumi hinnangul tuleb Tallinna Ringkonnakohtu 8. oktoobri 2012. a määrus kriminaalmenetlusõiguse oluliste rikkumiste tõttu tühistada. 7. Tulenevalt
lg-st 4 kutsutakse isiku ametist kõrvaldamise määruse peale esitatud määruskaebuse läbivaatamisele ringkonnakohtusse kahtlustatava või süüdistatava kaitsja või alaealise esindaja ja prokurör, kuid nimetatud isikute ilmumata jäämine ei takista määruskaebuse läbivaatamist. Arutatava kriminaalasja materjalidest ei nähtu, et kedagi menetlusosalistest oleks määruskaebuse läbivaatamisele kutsutud. Seega ei olnud ringkonnakohus õigustatud määruskaebust kirjalikus menetluses lahendama. Eelmärgitud rikkumine on käsitatav kriminaalmenetlusõiguse muu olulise rikkumisena
8. Ringkonnakohtu vaidlustatud määruse põhi- ja resolutiivosa on omavahel vastuolus. Määruse põhiosas märgitakse, et maakohtu määrus tuleb tühistada ja tagastada maakohtule samas kohtukoosseisus põhistamiseks. Samas ei ole aga ringkonnakohtu määruse resolutiivosas maakohtu määrust üheski osas tühistatud. Ringkonnakohtu määrus vastuolus kriminaalmenetluse seadustikuga ka järgmistel põhjendustel.
lg 1 kohaselt järgitakse määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus sama seadustiku
. Lähtudes osutatud paragrahvist saadab ringkonnakohus kohtuasja maakohtule uueks arutamiseks üksnes juhul, kui ta maakohtu lahendi täies ulatuses või osaliselt tühistab. Kohtulahendi tühistamine omakorda eeldab lahendi resolutiivosa tühistamist. Seadus ei näe ette võimalust tühistada üksnes kohtulahendi põhiosa, ilma resolutiivosa tühistamata. Olukorras, kus ringkonnakohus leiab, et maakohtu lahendi resolutiivosa on seaduslik, kuid põhiosas esineb puudusi, on tal
lg 1 p 3 alusel võimalik jätta maakohtu lahend tühistamata ja muuta üksnes selle põhiosa. Kui ringkonnakohus aga leiab, et maakohtu lahendi põhistus on sedavõrd puudulik, et selle alusel ei ole võimalik jälgida kohtu siseveendumuse kujunemist resolutiivosas tehtud otsustuseni jõudmisel, ja et kriminaalasi tuleb seetõttu saata maakohtule uueks arutamiseks, siis tuleb tühistada ka maakohtu lahendi resolutiivosa. Seda sõltumata sellest, kas kriminaalasi saadetakse maakohtule uueks arutamiseks samas või teises kohtukoosseisus. Kirjeldatud rikkumised on kolleegiumi hinnangul kriminaalmenetlusõiguse olulised rikkumised
9. Arutatavas asjas on ringkonnakohus tõdenud, et maakohus on prokuröri taotluses toodut esitanud oma seisukohana, kuid ei ole välja toonud ühtegi omapoolset selgitust või põhjendust. Ühe kohtumenetluse poole seisukohtade esitamine kohtu seisukohtadena kujutab endast kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist
Kolleegium ei pea õigeks ringkonnakohtu seisukohta, et olukorda, kus kohtu põhistused lahendi tegemisel langevad kokku ühe menetlusosalise põhjendustega, tuleb alati lugeda kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks
Ei saa välistada, et ühe menetlusosalise põhjendused võivad olla igakülgselt küllaldased ja teised menetlusosalised neile vastuväiteid ei esitagi. Kui sellises olukorras kohus kohtulahendi tegemisel neid põhjendusi kordab või nende põhjendustega nõustub, ei ole tegemist kohtulahendis põhjenduste puudumisega. Kui ringkonnakohus selliste põhjendustega ei nõustu või peab neid ebapiisavateks, siis võib kõne alla tulla sellise olukorra tunnistamine kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks
Sellisel juhul aga tuleb ringkonnakohtul juhinduda
lg-st 3, mis sätestab, et tuvastades
lg-s 2 nimetatud kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise võib ringkonnakohus kohtuotsuse tühistada ja saata kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks üksnes juhul, kui seda rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Ringkonnakohus ei ole põhjendanud, miks ei ole tuvastatud maakohtu poolset kriminaalmenetlusnormi rikkumist võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Need ringkonnakohtu eksimused tunnistab kolleegium kriminaalmenetlusõiguse olulisteks rikkumisteks
10. Selleks, et käsitleda kaitsja vastuväiteid V. Buravkovi ametist kõrvaldamise otsustusele, tuleb muu hulgas tuvastada faktilisi asjaolusid, milleks aga Riigikohtul
Ringkonnakohus pole tuvastatud asjaolude kohta seisukohta võtnud. Seepärast ei saa kolleegium võtta seisukohta, kas V. Buravkovi ametist kõrvaldamine on seaduslik või mitte. 11. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes
lg-st 1, § 339 lg 1 p-dest 7, 8 ja lg-st 2, § 361 lgst 2 ning § 341 lg-st 2 tühistab kolleegium ringkonnakohtu määruse ning saadab kaitsja määruskaebuse samale ringkonnakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Lea Kivi, Jüri Ilvest, Ott Järvesaar
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.