Obsah (5)

§ 75§ 831§ 832§ 85§ 74

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-2-1-185-12 Määruse kuupäev Tartu, 20. veebruar 2013. a Kohtukoosseis Eesistuja Villu Kõve, liikmed Peeter Jerofejev ja Jaak Luik Kohtuasi OÜ

) § 394 lg 4 järgi ja mõistetud talle rahaline karistus 63 911 eurot, mis osas on kohtuotsus täitedokumendiks avaldaja suhtes, kuid sissenõudjaks ei ole selles osas Eesti Haigekassa. Kohtuotsusega on P. Kaaresele

§ 75

lg 2 p 1, § 831 lg 3 ja § 832 lg 4 alusel pandud kontrollkohustus hüvitada Eesti Haigekassale kuriteoga põhjustatud ja Eesti Haigekassa ettekirjutusega määratud tasumisele kuuluv kahju kriminaalmenetluses arestitud kinnistute, sh avaldaja nimel olevate, arvelt.

§ 75

lg 2 p 1 sätestab kohtu õiguse määrata süüdimõistetud isikule käitumiskontroll ja selle ajal kohustus heastada kuriteoga tekitatud kahju kohtu määratud ajaks.

§ 831

lg 3 sätestab võimaluse jätta süüteoga saadud vara konfiskeerimata.

§ 832

lg 4 sätestab, et kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimisel arvestatakse

§ 831lg-s 3 sätestatut.

Kohtuotsusest ei nähtu süüdistatavate vara, sh arestitud kinnistute, konfiskeerimist.

§ 85lg 1 kohaselt läheks konfiskeeritu riigi omandisse.

Seega saab nõustuda avaldaja seisukohaga, et avaldaja vara on arestitud üksnes P. Kaarese kontrollkohustuse täitmise tagamiseks ja kohustust alluda kohesele sundtäitmisele kaaskohtualuste võimalike kohustuste täitmiseks arestitud kinnisasjade arvel viidatud kohtuotsusest ei tulene. Õige on kohtutäituri seisukoht, et vara arestimine kriminaalmenetluses toimub tsiviilhagi katteks. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 142 lg 1 kohaselt on vara arestimise eesmärgiks tsiviilhagi, konfiskeerimise või selle asendamise ja varalise karistuse tagamine. Sama paragrahvi lõike 8 kohaselt esitab prokuratuur kinnisasja arestimiseks arestimismääruse kinnisasja asukoha järgsele kinnistusosakonnale keelumärke kandmiseks kinnistusraamatusse.

1. mai 2011 kohtuotsusega ei ole avaldaja vastu Eesti Haigekassa tsiviilhagi rahuldatud, samuti ei kehti avaldaja suhtes ettekirjutus. Seega on põhjendatud avaldaja seisukoht, et kohtutäitur on alustanud avaldaja vastu täitemenetlust ilma kinnistute võõrandamist lubava täitedokumendita. Maakohtu vastupidine seisukoht ei ole õige. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 63 lg 2 kohaselt keelab keelumärge kinnistusraamatus vastavalt märke sisule kannete tegemise kinnistusraamatusse kas täielikult või osaliselt, kuid ei anna õigust kinnisasi võõrandada kolmanda isiku nõude katteks. Asjakohane ei ole kohtutäituri arutlus selle kohta, et praegusel juhul on tegemist sisult samasuguse olukorraga kui siis, kui kohtutäitur pöörab sissenõude võlgniku varale TMS § 52 lg 1 alusel. Sissenõude pööramine võlgniku varale nimetatud sätte alusel saab toimuda üksnes täitedokumendi alusel ja seaduslikult alustatud täitemenetluses. Kuna täitemenetluse alustamisel puudus täitedokument, siis tuleb kohtutäituril täitemenetlus lõpetada TMS § 48 p 7 alusel kui põhjendamatult alustatud täitemenetlus. Põhjendatud on ka avaldaja määruskaebuses esitatud etteheited maakohtule tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 rikkumise osas. Kuigi maakohus on kaevatavas määruses viidanud erinevatele täitemenetluse seadustiku sätetele, ei nähtu lahendist, milliseid õigusakte kohaldades on maakohus oma järeldusteni jõudnud. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
2. Kohtutäitur esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palus jätta avaldaja kaebus rahuldamata. Määruskaebuse järgi kohaldas ringkonnakohus vääralt TMS § 2 lg 1 p
3. Kohus oleks pidanud täitedokumendina käsitama otsust kriminaalasjas. Avaldaja võttis endale kokkuleppemenetluses kohustuse tagada P. Kaarese kohustust hüvitada Eesti Haigekassale ettekirjutuse järgne summa. Ringkonnakohus kohaldas vääralt ka AÕS § 63 lg-t 2, käsitledes aresti kontekstiväliselt, ega arvestanud kontrollkohustuse eripäradega kriminaalmenetluses. Kohtu arestimistoimingut koos formuleeringuga, et see on tehtud P. Kaarese kohustuse tagamiseks, tuleb mõista selliselt, et avaldaja täidab P. Kaaresele pandud kontrollkohustuse, kui P. Kaares seda ise ei täida. Avaldaja osales kokkuleppemenetluses ning tal oli õigus jätta kokkulepe sõlmimata. Avaldaja käitub kaebuse esitamisel halvas usus. Ringkonnakohus kohaldas vääralt KrMS § 142 lg-t
4. See ei ole praegu kohaldatav.
5. Avaldaja leidis, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
6. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 691 p 1 ja § 695 alusel jätta rahuldamata ja ringkonnakohtu määrus muutmata.
7. Lahendatava tsiviilasja põhiline õiguslik küsimus seisneb selles, kas Tartu Maakohtu
8. mail 2011 kokkuleppemenetluses tehtud otsusest kriminaalasjas nr 1-11-1409 tuleneb avaldajale kohustus taluda täitemenetluses talle kuuluvate kinnisasjade müümist P. Kaaresele pandud kontrollkohustuse katteks ning kas selline kohtuotsus on täitedokument TMS § 2 lg 1 p 3 tähenduses.
9. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga selles, et praegusel juhul ei ole kohtutäiturile esitatud täitedokumenti, millest tuleneks avaldaja kohustus alluda kohtuotsuses nimetatud kinnistute osas sundtäitmisele kolmanda isiku kohustuse täitmiseks. Ekslik on määruskaebuse väide, et täitedokumendina tulnuks käsitada otsust kriminaalasjas. Kolleegium märgib, et kriminaalasjas tehtud otsuse asjakohased lõigud on järgmised: „

§ 75

lg 2 p 1 alusel ja arvestades

§ 831

lg 3 ja § 832 lg 4 sätestatut määrata Peeter Kaaresele kontrollkohustus hüvitada Eesti Haigekassale kuriteoga põhjustatud ja Eesti Haigekassa 26.11.2010. a ettekirjutusega nr 2-45/3662 määratud tasumisele kuuluva kahju summas 438 288 eurot (nelisada kolmkümmend kaheksa tuhat kakssada kaheksakümmend kaheksa) ja 25 senti [6 857 721 (kuus miljonit kaheksasada viiskümmend seitse tuhat seitsesada kakskümmend üks) krooni] katteks kriminaalmenetluses arestitud kinnistute arvelt.

§ 75

lg 2 p 1 alusel määratud ja Peeter Kaarese poolt võetud kontrollkohustuse täitmise tagamiseks arestida Eesti Haigekassa kasuks järgmised kinnistud: [---] 2) OÜ Kaares Kinnisvara (registrikood 10083346) nimel olevad Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Viljandi jaoskonna kinnistuspiirkonnas asuvad kinnistud: - Puiestee tn 12, Viljandi linn (registriosa nr 3196939), - Pargi tn 2, Viljandi linn (registriosa nr 3118639), - Munatalu, Karksi küla, Karksi vald, Viljandimaa (registriosa nr 3196739), - Kaares 2, Saarepeedi küla, Saarepeedi vald, Viljandimaa (registriosa nr 3196139), - Turbamaa, Aindu küla, Saarepeedi vald, Viljandimaa (registriosa nr 2754239). Selleks kustutada kinnistusraamatus eelnimetatud kinnistutele Tartu Maakohtu 13.05.

1. a määrusega Eesti Vabariigi kasuks tehtud käsutamise keelumärge ja seada neile kinnistutele käsutamise keelumärge Eesti Haigekassa kasuks." Kolleegium selgitab, et otsus on tehtud kokkuleppemenetluses, mille osaline (süüdistatavana) on olnud ka avaldaja. Avaldaja juhatuse liige on otsuse kohaselt P. Kaares. Siiski ei ole kriminaalasjas tehtud otsusest, sh eelkõige eespool tsiteeritud lõikudest võimalik järeldada, et avaldaja on kokkuleppemenetluses nõustunud enda kinnisasjade müümisega sellisel juhul, kui P. Kaares kontrollkohustust ei täida. Sellist lauset nõusoleku kohta kohtuotsus ei sisalda. Ainuüksi avaldaja vara arestimine kriminaalmenetluses ei kujuta endast täitedokumenti selle vara võõrandamiseks ega anna eelisõigust nõude rahuldamiseks täitemenetluses. Kolleegium viitab täiendavalt
2. aprillil 2009 tsiviilasjas nr 3-2-1-40-09 tehtud otsuse p-le 10, milles Riigikohus asus seisukohale, et kriminaalasjas tehtud otsuse tsiviilhagi puudutava osa mitmeti mõistetavuse korral tuleb otsust tõlgendada isiku kasuks, kellelt kahjuhüvitis välja mõisteti. Selline järeldus kehtib ka kriminaalasjas kokkuleppemenetluses tehtud otsuse tsiviilõiguslikke nõudeid puudutava osa kohta.
3. Kolleegium märgib, et täitedokumendina võinuks kriminaalasjas tehtud otsust käsitada nt juhul, kui avaldaja oleks võtnud endale kokkuleppemenetluses selge kohustuse tagada käendajana P. Kaareselt väljamõistetud summa täitmine ja selle rahalise kohustuse täitmise tagamiseks oleks avaldaja kinnistutele seatud kohtulik hüpoteek. Kolleegium selgitabki õiguse ühetaolise kohaldamise huvides küsimust, kas kriminaalasjas tehtud otsus on täitedokument TMS § 2 lg 1 p 3 (või mõne muu punkti) tähenduses, kui kohtuotsusega ei ole küll isikult raha välja mõistetud, kuid isik on kohtuotsusega kinnitatud kokkuleppes võtnud sõnaselge kohustuse taluda sundtäitmist talle kuuluvate kinnisasjade suhtes (sh nt käendajana). TMS § 2 lg 1 p 3 järgi on täitedokument jõustunud kohtuotsus kriminaalasjas rahalises sissenõudes seisnevate kriminaalkaristuste, kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete kohta. Kolleegium selgitab TMS § 2 lg 1, sh p 3 eesmärki. TMS § 2 kehtestab loetelu täitedokumentidest, mille täitmiseks on TMS § 3 lg 1 järgi pädevad kohtutäiturid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kriminaalasjades tehtud kohtulahendite korral ei ole kohtutäituri pädevusse antud nt vahistamise, vahistamise pikendamise, väljaandmisvahistamise (KrMS § 447) määrusi või muid vahetu sunniga seotud lahendeid, samuti nt üldkasuliku töö täitmisele pööramise lahendeid (KrMS § 419). Õigusaktides ei ole aga sätestatud seda, et kellelgi peale kohtutäituri on pädevus täita kriminaalasjas kokkuleppemenetluses tehtud lahendit, millega on kinnitatud kohustus taluda kinnisasja sundmüüki teise isiku võla katteks. Sellised kokkulepped on küllaltki tavalised tsiviilkäibes, mil nt TMS § 2 lg 1 p-s 19 nimetatud notariaalselt tõestatud kokkuleppega võtab isik endale kohustuse alluda oma kinnisasjaga kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude (nt teise isiku võetud laenu) rahuldamiseks. Selliseid täitedokumente täidavad samuti kohtutäiturid. Riigikohus on
4. oktoobril 2006 tsiviilasjas nr 3-2-1-93-06 tehtud otsuse p-s 13 märkinud, et kui pooled ei ole hüpoteegi seadmisel notariaalselt tõestatud lepingut TMS § 2 lg 1 p 19 tähenduses sõlminud, ei võta see hüpoteegipidajalt hüpoteegi sisuks olevat materiaalõiguslikku nõuet hüpoteegiga koormatud kinnisasja sundtäitmiseks. Selle realiseerimiseks tuleb tal kinnisasja omaniku suhtes saavutada kohtulahend, mis on TMS § 2 lg 1 p 1 järgi samuti täitedokument. Seega on kohtutäiturite pädevuses ka kohtulahendite täitmine, millest tuleneb kohustus taluda hüpoteegiga koormatud kinnisasja müümist võla, sh teise isiku võla katteks. Riigikohus on
5. aprillil 2009 tsiviilasjas nr 3-2-1-40-09 tehtud otsuse p-s 10 leidnud mh seda, et kriminaalasjas tehtud otsuses isiku süüdimõistmist käsitlevat osa ja tsiviilhagi rahuldavat osa võib pidada nii sisult kui ka vormilt kohtuotsuse eraldiseisvateks osadeks (sest isiku süüdimõistmisest kuriteos ei järeldu automaatselt tema vastu esitatud tsiviilhagi rahuldamine, vt selle kohta nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
6. mai
7. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-05 ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
8. juuni
9. a otsus asjas nr 3-1-1-11-07). Kokkuvõttes teeb kolleegium nimetatud põhimõtetest ja viidatud lahenditest järelduse, et kriminaalasja kokkuleppemenetluses võetud ja otsusega kinnitatud sõnaselge kohustus alluda enda kinnistutega teise isiku võla katteks kohesele sundtäitmisele on lubatav ning sellist kokkulepet sisaldav kohtulahend kriminaalasjas on samuti täitedokument TMS § 2 lg 1 p 3 ja/või p 1 tähenduses.
10. Määruskaebuse ülejäänud väited ei anna alust ringkonnakohtu määrust tühistada. Viitamine AÕS § 63 lg-le 2 ja KrMS §-le 142 ei ole toonud kaasa ebaõiget lahendit.
11. Lisaks eeltoodule märgib kolleegium menetlusökonoomia ja õiguse ühetaolise kohaldamise huvides järgmist. Täitemenetluse lõpetamine praeguses asjas ei lõpeta P. Kaarese (kes ei ole täitemenetluse osaline) kohustusi, mis tulenevad Tartu Maakohtu
12. mai
13. a otsusest. Juhul, kui P. Kaares ei täida talle nimetatud otsusega

§ 75

lg 2 p 1 alusel pandud kontrollkohustust, rakendatakse tema suhtes

§ 74

lg-s 4 ette nähtud õiguslikke tagajärgi, sh võidakse pöörata täitmisele talle mõistetud karistus. Muu hulgas on P. Kaaresel

§ 75

lg 2 p-s 1 nimetatud kontrollnõude täitmiseks võimalik saavutada avaldaja ning Eesti Haigekassaga kokkulepe 438 288 euro 25 sendi suuruse summa tasumiseks. Selleks ei ole välistatud näiteks arestitud kinnistute müümiseks ka uuesti kohtutäituri poole pöördumine, kui avaldaja selleks nõusoleku annab. Kuna kontrollkohustuse täitmiseks ei ole kohtuotsuses teistsugust tähtaega ette nähtud, tuleb eeldada, et kontrollkohustus tuleb täita hiljemalt kohtu määratud katseaja lõpuks.

1. Menetluskulud kõikides kohtuastmetes jäävad TsMS § 172 lg 1 teise lause ja lg 10 alusel kohtutäituri kanda. Menetlusosalised võivad TsMS § 174 lg 1 järgi nõuda oma menetluskulude kindlaksmääramist maakohtult 30 päeva jooksul alates Riigikohtu määruse jõustumisest.
2. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb tasutud kautsjon arvata TsMS § 149 lg 4 teise lause alusel riigituludesse. Villu Kõve, Peeter Jerofejev, Jaak Luik