← Eesti

3-1-1-7-13

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis 3-1-1-7-13 22. veebruar 2013 Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Eerik Kergandberg ja Lea Kivi Kohtuasi R. K. kin

§ 201lg 2 p 2 järgi selles, et ta AS M raamatupidajana omastas ajavahemikul 2002.

a juunikuust

  1. a juulikuuni 2 596 705 krooni 1 senti (165 959 eurot 70 senti) AS M vara. Nimelt kandis S. K., kellel oli pearaamatupidajana AS M pangakonto kasutamise õigus, õigusliku aluseta raha AS M pangakontolt enda isiklikele pangakontodele. 1.2 Kahtlustatav S. K. on kuriteo toimepanemise ajal (
  2. juulil 2005) omandanud kinnistu nr XXXXXXX asukohaga Yyyyyyyy YY, Tallinn (edaspidi Yyyyyyyy YY kinnistu).
  3. juulil 2012, mil omastamine oli tööandja juures ilmsiks tulnud, võõrandas S. K. nimetatud kinnistu kinkelepinguga oma tütrele R. K.-le. Kuna S. K. tütar R. K. sai
  4. juulil 2012 kinnistu emalt kingitusena, kohaldub käesoleval juhul

§ 831

lg 2.

§ 84

sätestab, et kui süüteoga saadud vara on võõrandatud, ära tarvitatud või selle äravõtmine pole muul põhjusel võimalik või otstarbekas, võib kohus välja mõista summa, mis vastab konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele. Kuna S. K. on süüteoga saadud vara ära tarvitanud, siis tuleb ka R. K. suhtes kohaldada konfiskeerimise asendamist

§ 84

alusel ja arestida konfiskeerimise asendamise tagamiseks temale kuuluv Yyyyyyyy YY kinnistu. Kinnistu tuleb arestida, kuna see omandati kahtlustatavalt kingitusena konfiskeerimise vältimiseks. Kannatanu AS M on esitanud kriminaalasjas tsiviilhagi, milles taotletakse 178 871 euro 13 sendi väljamõistmist.

§ 831

lg 3 teise lause järgi võib kohus tsiviilhagi rahuldamise eesmärgil vähendada konfiskeeritava vara suurust tsiviilhagi eseme võrra.

  1. Harju Maakohtu
  2. augusti
  3. a määrusega prokuratuuri taotlus rahuldati ja konfiskeerimise asendamise tagamiseks kanti kinnistusregistri registriossa nr XXXXXXX neljandasse jakku esimesele vabale järjekohale Eesti Vabariigi kasuks kohtulik hüpoteek summas 178 871 eurot 13 senti. Maakohtu määruse põhiosas korrati prokuratuuri taotluse põhjendusi, leides, et nendest tulenevalt on taotlus põhjendatud. Lisaks viitas kohus KrMS § 142 lg-tele 1 ja
  5. Harju Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse R. K., kes taotles maakohtu määruse tühistamist ja selle alusel seatud kohtuliku hüpoteegi kustutamist järgmiste põhjendustega. 3.1 S. K. omandas Yyyyyyyy YY kinnistu
  6. juulil 2005 teise kinnistu müügist saadud seadusliku vara arvel. Järelikult ei ole Yyyyyyyy YY kinnistu näol tegemist tahtliku süüteoga saadud varaga. Seega ei ole selle kinnistu konfiskeerimine

§ 831alusel võimalik.

Kinkelepingu sõlmimise ajal ei olnud S. K. ega R. K. teadlikud, et tööandja kahtlustab S. K.-d kuriteos ja et tema suhtes on alustatud kriminaalmenetlust. 3.2 Maakohtu määruse põhistus on lakooniline ja selles refereeritakse üksnes menetleja taotlust. Määrusest ei nähtu, kuidas on Yyyyyyyy YY kinnistu kriminaalmenetlusega seotud ja millise materiaalõigusliku mõjutusvahendi kohaldamiseks see koormatakse. Tegemist on KrMS § 339 lg 1 ps 7 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse rikkumisega. R. K. suhtes ei ole võimalik kohaldada ei konfiskeerimist ega konfiskeerimise asendamist, sest tema vastu pole ühtegi rahalist nõuet. Samuti ei ole ta andnud nõusolekut S. K. vastu suunatud nõuete tagamiseks oma varaga. Menetleja soovib S. K. vastu suunatud nõudeid tagada R. K. varaga, mis ei ole aga õiguslikult lubatav (vt Riigikohtu otsus asjas nr 3-1-1-53-12).

  1. Tallinna Ringkonnakohtu
  2. septembri
  3. a määrusega saadeti Harju Maakohtu
  4. augusti
  5. a määrus põhistamiseks tagasi maakohtule samas kohtukoosseisus. Määruskaebus rahuldati osas, milles kaebuses viidati maakohtu määruse põhistuse puudumisele. Ringkonnakohus märkis, et maakohtu määruses puudub põhjendus. Maakohus on pelgalt refereerinud taotlust ja esitanud selle oma seisukohana, lisades omalt poolt taotluse tekstile vaid viite KrMS §le
  6. Maakohus ei ole määruses välja toonud ühtegi omapoolset selgitust või põhjendust, millest nähtuks, et kohus on ka sisuliselt kontrollinud, kas vara arestimise eeldused on täidetud. Määrusest ei nähtu, milliste tõendite alusel kohus prokuratuuri taotluse väidetega nõustub. Taoline ühe kohtumenetluse poole seisukohtade üks-ühele esitamine kohtu seisukohtadena kujutab endast kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist KrMS § 339 lg 1 p 7 tähenduses, s.t põhistuse puudumist. Seetõttu tuleb maakohtu määrus tühistada ja tagastada maakohtule põhistamiseks. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  7. Tallinna Ringkonnakohtu määruse peale esitas määruskaebuse R. K. esindaja vandeadvokaadi vanemabi Kalle-Kaspar Sepper, kes taotleb nii ringkonnakohtu kui ka maakohtu määruse tühistamist ja maakohtu määruse alusel seatud kohtuliku hüpoteegi kustutamist. Määruskaebuse esitaja põhiväited on järgmised. 5.1 Ringkonnakohus on õigesti jõudnud järeldusele, et maakohtu määruses puudub kohtu põhjendus. Vaatamata sellele tuleks ringkonnakohtu määrus tühistada, sest ka see määrus on ebaselge ja ka põhistamata. On arusaamatu, kas ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse resolutsiooniga või mitte ja millises osas ringkonnakohus maakohtu määruse resolutsiooni tühistas. Ringkonnakohtu järeldused on põhistamata ja nende kujunemine ei ole loogiliselt järgitav. Teise astme kohus pole esitanud ühtki põhjendust selle kohta, millises ulatuses ja miks määruskaebus vaid osaliselt rahuldati. 5.2 Ringkonnakohtul puudus alus saata määrus maakohtule põhistamiseks. Riigikohus on asjas nr 31-1-1-12 tehtud lahendis asunud seisukohale, et juhul kui ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus ei vasta põhistamisnõuetele, siis on ka ringkonnakohtu pädevuses nii kuriteokahtluse kui ka arestimisaluse tuvastamine. Seega oli ringkonnakohus volitatud maakohtu määruses esinevad minetused kõrvaldama, kuid jättis selle tegemata. 5.3

§ 831

lg 1 või 2 alusel on võimalik konfiskeerida üksnes tahtliku süüteoga saadud vara. Kuna Yyyyyyyy YY kinnistu on omandatud seaduslikul teel (Wwww WW/W kinnistu müügist) saadud vara arvel, ei saa see olla omandatud S. K.-le etteheidetava süüteoga saadud vara arvel. Seetõttu ei ole selle konfiskeerimine võimalik ning maakohtu ja ringkonnakohtu määrused tuleb tühistada. 5.4 Maakohtu määrus on ka vastuoluline.

§ 831

lg 1 ja lg 2 p 1 ja ka

§ 84kohaldamiseks peaks Yyyyyyyy YY kinnistu olema süüteoga saadud vara.

Samas leitakse maakohtu määruses, et kuna S. K. poolt on süüteoga saadud vara ära tarvitanud, siis tuleb R. K. suhtes kohaldada konfiskeerimise asendamist

§ 84järgi ning arestida konfiskeerimise tagamiseks temale kuuluv kinnistu.

Seega peab menetleja ja kohus väidetava süüteoga omandatud varaks raha, mitte aga Yyyyyyyy YY kinnistut. Väidetavalt omastatud raha ja kinnistu ei ole omavahel kuidagi seotud. Samuti on tõendamata, et S. K. on väidetava süüteo tulemusel saadud raha ära tarvitanud. 5.5 Konfiskeerimist ja konfiskeerimise asendamist ei saa R. K. suhtes kohaldada, sest tema vastu ei ole ega saagi olla ühtegi rahalist nõuet. Kaebuse esitaja ei anna ka nõusolekut S. K. vastu suunatud nõude rahuldamiseks enda vara arvel. R. K. ei ole omandanud väidetava süüteoga saadud vara, ei ole seda võõrandanud ega ära tarvitanud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

  1. Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib esmalt, et ringkonnakohtu vaidlustatud määruse põhi- ja resolutiivosa vahel on vastuolu, mis tähendab KrMS § 339 lg 1 p-s 8 nimetatud kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  2. juuni
  3. a otsus asjas nr 3-1-1-55-06, p 20 ja
  4. aprilli
  5. a otsus asjas nr 3-1-1-23-11, p 15). Nimelt on ringkonnakohtu määruse põhiosas asutud seisukohale, et maakohtu määrus tuleb tühistada ja tagastada maakohtule samas kohtukoosseisus põhistamiseks. Ringkonnakohtu määruse resolutiivosas ei ole aga maakohtu määrust üheski osas tühistatud, vaid üksnes saadetud tagasi maakohtule uueks põhistamiseks.
  6. Lisaks põhiosale on ringkonnakohtu määruse resolutiivosa vastuolus ka kriminaalmenetluse seadustikuga. KrMS § 390 lg 1 kohaselt järgitakse määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus sama seadustiku
  7. või
  8. peatüki sätteid, arvestades
  9. peatükis sätestatud erisusi. Ringkonnakohtu pädevust kohtulahendi tegemisel reguleerib KrMS §
  10. Lähtudes osutatud paragrahvist - aga ka kohtukaebemenetluse üldisest loogikast - saab ringkonnakohus kohtuasja maakohtule uueks arutamiseks saata üksnes juhul, kui ta maakohtu lahendi täies ulatuses või osaliselt tühistab. Kohtulahendi tühistamine omakorda eeldab obligatoorselt lahendi resolutiivosa tühistamist. Seadus ei näe ette võimalust tühistada üksnes kohtulahendi põhiosa, ilma resolutiivosa tühistamata. Olukorras, kus ringkonnakohus leiab, et maakohtu lahendi resolutiivosa on seaduslik, kuid põhiosas esineb puudusi, on tal KrMS § 337 lg 1 p 3 alusel võimalik maakohtu lahendit tühistamata muuta selle põhiosa. Peaks aga ringkonnakohus asuma seisukohale, et maakohtu lahendi põhistus on sedavõrd puudulik, et selle alusel ei ole võimalik jälgida kohtu siseveendumuse kujunemist mingi resolutiivosas tehtud otsustuseni jõudmisel, ja et kriminaalasi tuleb seetõttu saata maakohtule uueks arutamiseks, on vaja tühistada ka maakohtu lahendi resolutiivosa osas, milles maakohtu argumentatsiooni puudulikkus võis seda mõjutada. Seda olenemata sellest, kas kriminaalasi saadetakse maakohtule uueks arutamiseks samas või teises kohtukoosseisus.
  11. Sõltumata eeltoodust tuleb käesolevas asjas tühistada nii maakohtu kui ka ringkonnakohtu määrus. Praeguses asjas taotleb prokuratuur KrMS § 142 alusel Yyyyyyyy YY kinnistule konfiskeerimise asendamise tagamiseks riigi kasuks kohtuliku hüpoteegi seadmist. Samas näeb KrMS § 142 tsiviilhagi, konfiskeerimise või selle asendamise ja varalise karistuse tagamise abinõuna ette üksnes vara aresti. On tõsi, et seoses tsiviilhagi tagamisega on Riigikohtu kriminaalkolleegium korduvalt märkinud, et TsMS §-s 378 nimetatud hagi tagamise abinõud on kriminaalasjade omapärast tulenevate eranditega kohaldatavad ka kriminaalkohtumenetluses (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  12. juuni
  13. a otsus asjas nr 3-1-1-22-07, p 9.4 ja
  14. aprilli
  15. a otsus asjas nr 3-1-1-3-10, p 39). Samuti on kriminaalkolleegium tsiviilkolleegiumi praktikale tuginedes selgitanud, et kuna hagi tagamiseks valitud vahend ei tohi piirata kostjat rohkem, kui on vaja hagi rahuldava kohtuotsuse täitmiseks, siis piisab rahalise nõude täitmise tagamiseks TsMS § 378 lg 1 p 1 ja AÕS § 363 järgi seatavast kohtulikust hüpoteegist nõudesumma ulatuses (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  16. aprilli
  17. a otsus asjas nr 3-1-1-3-10, p 39 ja tsiviilkolleegiumi
  18. märtsi
  19. a määrus asjas nr 3-1-1-10-10, p 12). Osutatud seisukohad lähtuvad aga sellest, et tsiviilhagi menetlemisel kriminaalmenetluses juhindutakse tsiviilkohtumenetluse korrast, arvestades kriminaalmenetluse erisusi (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  20. jaanuari
  21. a otsus asjas nr 31-1-79-09, p 9). Seega kriminaalmenetluses esitatud tsiviilhagi tagamise puhul tuleneb seaduslik alus kohtuliku hüpoteegi seadmiseks vahetult TsMS § 378 lg 1 p-st 1 (koostoimes KrMS §-ga 142). Konfiskeerimise, selle asendamise või varalise karistuse tagamisel ei ole aga TsMS § 378 kohaldatav. Seaduslik alus konfiskeerimise, selle asendamise ja varalise karistuse tagamiseks tuleneb üksnes KrMS §-st 142, mis ei näe ette muid tagamise abinõusid peale vara arestimise. Järelikult puudub alus käesolevas asjas esitatud prokuratuuri taotlust rahuldada ja Yyyyyyyy YY kinnistule konfiskeerimise asendamise tagamiseks kohtulikku hüpoteeki seada.
  22. Konfiskeerimise või selle asendamise või varalise karistuse tagamiseks vara arestimine riivab isiku põhiõigusi, eeskätt tema omandipõhiõigust (põhiseaduse (PS) § 32). Igasugune põhiõiguste piirang peab olema proportsionaalne. Proportsionaalsuse põhimõte tuleneb PS § 11 teisest lausest, mille kohaselt õiguste ja vabaduste piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud. Põhiõiguse riive proportsionaalsus tähendab seda, et riive peab olema eesmärgi saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas. Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, kuid isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene. (Vt nt Riigikohtu üldkogu
  23. märtsi
  24. a otsus asjas nr 3-1-3-10-02, p 30 ja
  25. novembri
  26. a otsus asjas nr 31-1-45-12, p 35.) Eeltoodust tulenevalt võib kohtuasjas, milles prokuratuur taotleb rahalise konfiskeerimisnõude tagamiseks kinnisasja arestimist, tõusetuda küsimus, kas PS §-ga 32 on kooskõlas KrMS § 142 osas, milles see säte ei võimalda tagada rahalist nõuet kinnisasja arestimise asemel nt kohtuliku hüpoteegiga. Märgitu ei tähenda aga seda, nagu võiks prokuratuur taotleda konfiskeerimise, selle asendamise või varalise karistuse tagamise abinõuna KrMS §-s 142 nimetamata abinõude kohaldamist. Kolleegium kordab oma varasemat seisukohta, et täitevvõimu osana ei ole uurimisasutuse ametnikul ega prokuröril pädevust algatada asjassepuutuva normi põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust. Kohtueelset menetlust toimetav ametiisik on seotud kehtiva kriminaalmenetlusõigusega ega saa jätta seda rakendamata. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  27. aprilli
  28. a otsus asjas nr 3-1-1-119-09, p 15.)
  29. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 361 lg 1 p-st 7 ja § 362 p-st 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium nii Tallinna Ringkonnakohtu
  30. septembri
  31. a kui ka Harju Maakohtu
  32. augusti
  33. a määrused ja jätab prokuratuuri
  34. augusti
  35. a taotluse Yyyyyyyy YY kinnistule konfiskeerimise asendamise tagamiseks kohtuliku hüpoteegi seadmiseks rahuldamata. Kuna kriminaalmenetluse seadustik ei näe ette konfiskeerimise asendamise tagamiseks kohtuliku hüpoteegi seadmist, puudub ka regulatsioon selle kohta, millised on hüpoteegi seadmise kohta tehtud kohtumääruse tühistamise õiguslikud tagajärjed. Sellises olukorras tuleb kolleegiumi hinnangul lähtuda analoogia korras TsMS § 388 lg-st 6, mis sätestab, et hagi tagamise tühistamise või hagi tagamise abinõu asendamise korral omandab hüpoteegi kinnisasja, laeva või õhusõiduki omanik. Tema taotlusel kustutatakse kohtulik hüpoteek hagi tagamise tühistamise määruse alusel kinnistusraamatust, laevakinnistusraamatust või tsiviilõhusõidukite registrist.
  36. Kuna kolleegium jätab prokuratuuri taotluse rahuldamata, puudub vajadus käsitleda määruskaebuse esitaja väiteid konfiskeerimise asendamise aluste puudumise kohta. Priit Pikamäe, Eerik Kergandberg, Lea Kivi

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.