) § 165 lg-s 4 sätestatut ja A. T. jäi kaitseta. Kaitsjale ei saadetud kutset elektronpostiga ja teda teavitati kohtuistungist alles vahetult enne selle algust, kui prokurör A. Repnaule helistas. Ka A. T.-l endal ei võimaldatud ringkonnakohtus tema vahistamise arutamise juures olla, mistõttu on tegu kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega
Kahtlustataval peab olema võimalus esitada kohtule kirjalikke dokumente, mis kinnitavad, et vahistamistaotlus tuleb jätta rahuldamata.
lg 2 tähenduses oluliselt rikkunud, mistõttu tuleb ringkonnakohtu määrus tühistada ja taotlus Tallinna Ringkonnakohtule uueks arutamiseks saata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 7. Kriminaalkolleegium selgitab kõigepealt, et määruskaebusele esitatud prokuratuuri vastuses sisalduv viide Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendile nr 3-1-1-126-05 ei ole täna kehtiva õiguse valguses asjakohane. Selle lahendi tegemise ajal sätestas
lg 3 esimene lause, et kohtumenetluses koostatud vahistamismääruse peale esitatud määruskaebuse läbivaatamisele kutsutakse kaebuse esitaja, tema kaitsja või seaduslik esindaja ning prokurör. Kehtiv
lg 4 näeb ette, et vahistamise ja vahistamisest keeldumise määruse peale esitatud määruskaebuse läbivaatamisele ringkonnakohtusse kutsutakse üksnes kahtlustatava või süüdistatava kaitsja või alaealise esindaja ja prokurör. Seega ei kutsuta määruskaebust läbi vaatavasse ringkonnakohtusse isikut, kelle vahistamisega seonduv on vaidlustatud, mistõttu tuleb nii määruskaebuse esitaja kui ka prokuröri sellekohased väited jätta tähelepanuta. 8. Ehkki
lg 4 esimeses lauses sätestatakse, et vahistamise ja vahistamisest keeldumise määruse peale esitatud määruskaebuse läbivaatamisele ringkonnakohtusse kutsutakse kahtlustatava või süüdistatava kaitsja, ei takista kaitsja ilmumata jäämine tulenevalt sama lõike teisest lausest määruskaebuse läbivaatamist. Juhul, kui seadus kohustab menetlejat kutsuma isiku kohtuistungile, kuid lubab istungi läbi viia ka siis, kui kutsutu kohale ei ilmu, kujutab isiku istungile kutsumata jätmine endast kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist
jaanuari
Lõike esimeses lauses tuuakse välja nende meiliaadresside loetelu, millistele menetleja menetlusosalisele kohtukutse saata võib. Teises lauses kohustatakse kutse saatjat märkima, et kutse kättesaamist tuleb kohtusse kutsutul kinnitada.
lg 4 kolmas lause aga sätestab, et olenevalt menetleja poolt kasutatud meiliaadressist võib kinnituse saabumata jäämise korral osutuda vajalikuks kutse saatmine tavaposti teel. 11. A. Repnau töötab Viruvärava Advokaadibüroos ja selle advokaadibüroo meiliaadress on Eesti Advokatuuri veebilehe andmetel viruab@uninet.ee. See meiliaadress on menetlusosalise tööandja elektronposti aadress
Seega toimis ringkonnakohus A. Repnaule aadressil viruab@uninet.ee kutset saates ja kutses märkides, et ringkonnakohut tuleb kutse kättesaamisest teavitada,
Kuivõrd kohut kutse kättesaamisest ei teavitatud, tuleb analüüsida, kas ringkonnakohus oleks tulenevalt
Repnaule kutse allkirja vastu väljastatava postisaadetisena või andma kutse üle allkirja vastu. 12.
lg 4 kolmandast lausest tulenevalt ei oma kutse kinnitamata jätmine adressaadi poolt alati õiguslikku tähendust. Vaid juhul, kui vastust ei saadeta menetleja poolt välja selgitatud elektronposti aadressil saadetud kutsele, peab kutse saatja kutsuma isiku kohtusse tavaposti kasutades. Seega juhul, kui menetleja on kasutanud kutse saatmisel sellist meiliaadressi, mida ta ei ole ise välja selgitanud, ei ole adressaadi kättesaamiskinnituse saabumata jäämise korral vajalik saata kutset allkirja vastu väljastatava postisaadetisena või anda seda üle allkirja vastu. Elektronposti aadress, mida menetleja ei ole ise välja selgitanud, saab
lg 4 kolmanda lause tähenduses olla üksnes selline meiliaadress, mis on menetlejale tehtud teatavaks menetlusosalise poolt. Kõik ülejäänud viisid, kuidas menetleja võib elektronposti aadressist teadlikuks saada - nt otsib menetleja menetlusosalise tööandja meiliaadressi üles Interneti abil, saab sellest teadlikuks tööandjale helistades, kasutab oma andmebaasis salvestatud aadressi -, tuleb lugeda elektronposti aadressi väljaselgitamiseks menetleja poolt
13. Eelnevast tulenevalt sõltub hinnang Tallinna Ringkonnakohtu toimimise õiguspärasusele sellest, kas kohus selgitas meiliaadressi viruab@uninet.ee ise välja või tegi selle talle teatavaks A. Repnau. Kuivõrd kriminaaltoimikus puuduvad materjalid selle kohta, et A. Repnau e-posti aadressi Tallinna Ringkonnakohtule avaldanud oleks, tuleb kriminaalkolleegiumi hinnangul lähtuda sellest, et kohus selgitas meiliaadressi välja ise. Saamata sellisel elektronposti aadressil saadetud kutsele kolme tööpäeva jooksul arvates selle saatmisest kinnitust kutse kättesaamise kohta ja jättes sellest hoolimata kutse allkirja vastu väljastatava postisaadetisena saatmata või andmata A. Repnaule kutset allkirja vastu, eksis ringkonnakohus
Seega jättis Tallinna Ringkonnakohus A. Repnau
Viies istungi sellest hoolimata A. Repnauta läbi, rikkus kohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust
lg 2 tähenduses, mistõttu tuleb kohtuasi saata Tallinna Ringkonnakohtule uueks arutamiseks. 14. Eeltoodu alusel ja lähtudes
lg-st 1, § 339 lg-st 2, § 362 p-st 2 ja § 361 lg 1 p-st 6 tühistab Riigikohus Tallinna Ringkonnakohtu
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.