) § 336 näeb ette võimaluse esitada kohtule menetlusdokumente elektrooniliselt selleks ettenähtud vormis.
lg-s 1 nähakse ette vorminõuded elektrooniliselt esitatud dokumendile, sealhulgas peab dokument olema varustatud saatja digitaalallkirjaga või edastatud muul sellesarnasel turvalisel viisil, mis võimaldab saatja tuvastada, kusjuures saatja loetakse üheselt tuvastatavaks, kui elektronkirjale on lisatud saatja isikliku võtme abil moodustatud autentsustunnistus.
lg 1 kohaselt piisab kirjaliku kaebuse esitamiseks antud tähtajast kinnipidamiseks muu hulgas kaebuse edastamisest kohtule elektronpostiga selleks ettenähtud aadressil, tingimusel et kirjaliku dokumendi originaal antakse kohtule üle viivitamata pärast seda, kusjuures sama sätte teise lõike kohaselt tuleb kohtulahendi peale kaebuse esitamise korral kaebuse originaal esitada kümne päeva jooksul (vt ka Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-74-12). Kostja saatis
lg-s 2 sätestatut rikkudes allkirjastatud kaebust, tuleb tema apellatsioonkaebus jätta
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 4. Kostja esitas määruskaebuse ringkonnakohtu määruse peale, milles palus tühistada ringkonnakohtu määrus ja saata apellatsioonkaebus tagasi ringkonnakohtule kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks. Kostja märkis, et ringkonnakohus ei ole määruse tegemisel õigesti kohaldanud
lg-t 4, mis on kaasa toonud ebaõige kohtulahendi.
lg 4 sätestab, et kohus võib menetlusosalise elektronpostiga esitatud avalduse või muu menetlusdokumendi lugeda piisavaks ka juhul, kui see ei vasta sama paragrahvi lõigetes 1-3 sätestatud nõuetele, eelkõige digitaalallkirjaga varustamise nõudele, kui kohtul ei ole kahtlust saatja isikus ja dokumendi saatmises, eriti kui samalt elektronposti aadressilt on kohtule sama asja menetluses sama menetlusosalise poolt varem esitatud digitaalallkirjaga dokumente või kui kohus on nõustunud, et talle võib avaldusi või muid dokumente esitada ka sellisel viisil. Apellatsioonkaebuse saatis kostja ringkonnakohtule elektronposti aadressilt kaja@tehnic.ee, apellatsioonkaebuses oli kostja enda kontaktaadressiks märkinud marko@tehnik.ee. Kohus väljastas esmalt teate apellatsioonkaebuse juurest digitaalallkirja kinnituslehe puudumise kohta apellatsioonkaebuses märgitud aadressil marko@tehnik.ee. Saanud adressaadilt vastuse, et saaja isik ei ole õige, saatis ringkonnakohus e-kirja elektronposti aadressile, millelt oli edastatud apellatsioonkaebus, s.o kaja@tehnic.ee. Kummaltki aadressilt ei ole kostja varem kohtule menetlusdokumente edastanud. Ka vastust ringkonnakohtu kirja kättesaamise kohta ei ole toimikusse kogutud. Seega tuleb asuda seisukohale, et ka aadressile kaja@tehnic.ee ei ole kostjale kohtu teadet kätte toimetatud. Samas ei ole kohtutoimikus ühtki märget selle kohta, et ringkonnakohus oleks saatnud teate kostjat esimeses kohtuastmes esindanud lepingulisele esindajale, kelle e-posti aadress pidi kohtule varasemast menetlusest teada olema, ehkki see olnuks loogiline, sest kostja ei kinnitanud üheltki aadressilt kohtu teate kättesaamist.
Elektroonilisel kättetoimetamisel edastatakse dokument või teatatakse dokumendi olemasolust menetlusosalise üldisele või kohtule teatavaks tehtud elektronposti aadressile või infosüsteemi vahendusel.
lg 5 sätestab, et dokument loetakse lihtkirjana, faksi teel või elektrooniliselt kätte toimetatuks, kui saaja saadab kohtule dokumendi kättesaamise kohta kinnituse omal valikul kirjana, faksi teel või elektrooniliselt või avab dokumendi faili e-toimiku süsteemis, mille korral registreerib e-toimiku süsteem kättetoimetamise kinnituse automaatselt. Kinnituses tuleb märkida dokumendi kättesaamise kuupäev ja kinnituse peab olema allkirjastanud saaja või tema esindaja. Elektrooniline kinnitus peab olema varustatud saatja digitaalallkirjaga või edastatud muul sellesarnasel turvalisel viisil, mis võimaldab tuvastada saatja ja saatmise aja, välja arvatud juhul, kui kohus on juba sama kohtuasja käigus sellel elektronposti aadressil dokumente edastanud või kui menetlusosaline on ise avaldanud kohtule oma elektronposti aadressi. Ringkonnakohus väljastas teate puuduste kohta apellatsioonkaebuses e-posti aadressile, mille oli apellant ise märkinud apellatsioonkaebuses, kuid mis osutus vääraks. Saanud sellest aadressilt vastuse isikult, kes kinnitas, et ei ole õigeks isikuks, ei teinud ka ringkonnakohus midagi, et teade õigele adressaadile kätte toimetada, vaid tegi määruse apellatsioonkaebuse tagastamiseks, ehkki asjaolusid arvestades ei oleks kohus võinud apellatsioonkaebust
Kostja on seisukohal, et ringkonnakohtu
§-d 312, 313, 314). Samuti ei ole kostjat kuidagi teavitatud e-toimikusse üleslaetud kohtumäärusest - puudub vastavasisuline teade kostja elektronposti aadressile. Seega ei olnud kostja kuidagi teadlik lahenditest, mida kohus tegi tema apellatsioonkaebuse kohta. 6. Hageja vaidleb määruskaebusele vastu. Hageja leiab, et kuna maakohtu otsus on jõustunud 31. juulil 2012, ei saa jõustunud kohtuotsuse edasikaebamise tähtaega
Samuti ei ole kostja ennistamise avaldust õigel ajal esitanud. Ringkonnakohus on kostja apellatsioonkaebuse jätnud õigesti menetlusse võtmata. Kuna apellatsioonkaebus on kohtulahendi peale esitatav kaebus, ei kohaldu praeguses asjas
Samuti ei nõustunud hageja sellega, nagu ei oleks ringkonnakohus teadet puuduste kõrvaldamise kohta õigesti kostjale kätte toimetanud. Ringkonnakohus andis kostjale tähtaja apellatsioonkaebuses esinenud puuduse kõrvaldamiseks, kuid seda teadet ei ole kostja omal süül väidetavalt kätte saanud, kuna avaldas ringkonnakohtule apellatsioonkaebuses vale sidevahendi aadressi. Ringkonnakohus ei ole rikkunud oma määruse kättetoimetamisel menetlusõiguse norme. Kuna teade määruse kättetoimetamise kohta hoiustamise teel jäeti kostja postkasti 17. juulil 2012, loetakse, et ta on selle kätte saanud 20. juulil 2012, ning seetõttu on kostja hilinenud määruskaebuse esitamisega. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 7. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb
lg 3 esimese ja teise lause alusel tühistada ja kostja apellatsioonkaebus tuleb saata ringkonnakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.
lg 1 alusel hoiustanud ringkonnakohtu kantseleis ning, et
lg 3 järgi loetakse kohtumäärus kättetoimetatuks kolme päeva möödumisel hoiustamise teate edastamisest ja alates sellest hakkab kulgema määruse peale edasikaebamise tähtaeg. Menetlusdokumendi kättetoimetamine on dokumendi üleandmine saajale selliselt, et saajal oleks võimalik dokumendiga oma õiguse teostamiseks ja kaitsmiseks õigel ajal tutvuda (
lg 1).
Toimikust nähtub, et kostjale on saadetud
Kostja määruskaebusest nähtub, et kostja sai
lg 2 alusel.
lg 2 alusel ei võta ringkonnakohus apellatsioonkaebust menetlusse ka siis, kui asja läbivaatamist takistab apellatsioonkaebusele seaduses sätestatud vormi ja sisu nõuete rikkumine, muu hulgas pädeva isiku allkirja puudumine kaebusel. Ringkonnakohus tuvastas, et kostja ei ole esitanud
lg-s 2 sätestatut rikkudes allkirjastatud kaebust.
lg 2 näeb ette, et kohtulahendi peale kaebuse esitamise korral tuleb kaebuse originaal esitada kümne päeva jooksul, kui kaebus on esitatud elektronpostiga selleks ettenähtud aadressil. Kolleegium jääb 29. mail 2012 tsiviilasjas nr 3-2-1-74-12 tehtud määruses väljendatud seisukoha juurde, et
lg 2 ei sisaldu keeldu anda menetlusosalisele tähtaeg puuduse kõrvaldamiseks, kui tema esitatud dokumendil ei ole allkirja. Puuduse kõrvaldamise määruse tegemise näeb sel juhul ette
lg 1, mille kohaselt, kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud puudustega, mida saab kõrvaldada, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Allkirja puudumise korral on tegemist kõrvaldatava puudusega. Tähtaja puuduste kõrvaldamiseks määrab kohus kohe pärast allkirjata kaebuse saamist, kuid saab seda teha ka
juuni
lg 3 teise lause alusel ringkonnakohtu otsustada, lähtudes asja lahendamise tulemusest. 11. Tasutud kautsjon tuleb
Kuna kautsjoni on tasunud Aavik & Partnetid Advokaadibüroo OÜ, siis tuleb kautsjon viimasele ka
Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Jaak Luik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.