Obsah (7)

§ 201§ 224§ 95§ 94§ 242§ 175§ 103

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend 3-1-1-16-13 28. veebruar 2013 Eesistuja Priit Pikamäe, l

) § 91 lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, juhtis 1. juulil 2012 Räpinas Hariduse tänaval mootorsõidukit ilma, et tema kõrval oleks olnud seaduslikku esindajat või seadusliku esindaja kirjaliku nõusolekuga isikut, kellel on B-kategooria mootorsõiduki kehtiv juhiluba vähemalt kaks aastat. Samuti viibis K.Z alkoholijoobes, kusjuures alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli mitte väiksem kui 0,55 mg/l. Kohtuväline menetleja kvalifitseeris K.Z-i teod

§ 201lg 2 ja § 224 lg 2 järgi ning taotles maakohtult K.Z-ile aresti kohaldamist.

1. Tartu Maakohtu
2. juuli 2012 otsusega tunnistati K.Z süüdi

§ 224lg 2 ja § 242 lg 1 järgi ning mõisteti talle Kar

S § 63 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 140 trahviühikut, s.o 560 eurot. Kohus arvas KarS § 68 lg 2 alusel karistusaja hulka kaks päeva kinnipidamist ehk 20 trahviühikut ning luges kandmisele kuuluvaks rahatrahvi 120 trahviühikut, s.o 480 eurot. KarS § 66 lg 2 alusel määras kohus rahatrahvi tasumise ositi. Lisakaristusena mõistis maakohus KarS § 50 lg 1 p 2 ja

§ 224

lg 3 p 1 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmeks kuuks alates jõustunud kohtuotsuse liiklusregistrisse kandmisest. Maakohtu põhjendused olid järgmised. 2.1 Menetlusaluse isiku ütluste, indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga on tuvastatud, et K.Z juhtis 1. juulil 2012 kella kahe ajal Räpinas Hariduse tänaval sõiduautot, olles eelnevalt tarvitanud õlut. Tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,55 mg alkoholi, s.o üle seadusega lubatud piirmäära. Kuna menetlusalune isik tarvitas enne sõiduki juhtima asumist õlut, pidi ta vähemalt möönma, et juhib mootorsõidukit alkoholi piirmäära ületavas seisundis. Järelikult pani K.Z

§ 224lg-s 2 sätestatud teo tahtlikult.

2.2 Samuti on tõendatud, et menetlusaluse isiku kõrval ei olnud seaduslikku esindajat või viimase kirjaliku nõusolekuga isikut.

1. septembril 2011 anti K.Z-ile välja piiratud juhtimisõigusega juhiload B-kategooria sõiduki juhtimiseks kehtivusega kuni
2. detsembrini
3. Kuna K.Z-i juhtimisõigust ei olnud peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud, on tõendatud, et
4. juulil 2012 oli K.Z B-kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus.

§ 95

lg 2 teises lauses sätestatud tingimus, mille kohaselt võib piiratud juhtimisõigusega isik autot juhtida vaid juhul, kui tema kõrval on teatud nõuetele vastav isik, ei ole käsitatav erinormina

§ 94

lg 1 suhtes ega võta seetõttu piiratud juhtimisõigusega isikult ära juhtimisõigust. Selle nõude rikkumine piiratud juhtimisõigusega isiku poolt on kvalifitseeritav liiklusnõuete muu rikkumisena, mis toob kaasa vastutuse

§ 242lg 1 järgi.

2.3 Kuigi K.Z oli Lõuna Prefektuuri

1. novembri 2011 otsusega mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õiguse puudumise tõttu, ei saa kohus lugeda teda juhtimiselt kõrvaldatuks ka
2. juulil
3. Nimetatud mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus on käsitletav haldusaktina haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 mõttes. Õiguslikke tagajärgi loob ja täitmiseks on kohustuslik ainult kehtiv haldusakt (HMS § 60 lg 1). HMS § 61 lg 2 kohaselt kehtib haldusakt kuni kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Kuna nimetatud otsuse järgi kõrvaldati K.Z juhtimiselt kuni vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse saamiseni ja see oli tal
4. juulil 2012 olemas, siis saab järeldada, et haldusaktiga pandud kohustus oli täidetud ja kõrvaldamise otsus ei kehtinud enam
5. juulil 2012, mistõttu ei saa sõiduki juhtimist K.Z-i poolt lugeda selle keelu rikkumiseks.
6. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni kohtuväline menetleja, Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo Põlva politseijaoskond, taotledes maakohtu otsuse tühistamist osas, milles maakohus kvalifitseeris menetlusaluse isiku teo

§ 242lg 1 järgi.

Kohtuväline menetleja taotles uue otsuse tegemist ja K.Z-i süüdi tunnistamist

§ 201lg 1 järgi tema karistust muutmata.

Samuti palus ta täpsustada lisakaristuse jõustumise aega. Apellandi seisukohad olid järgmised. 3.1 K.Z-i käitumine vastab

§ 201

lg 1 tunnustele.

§ 95

on erinormiks

§ 94lg 1 suhtes, reguleerides täiesti erilaadset juhtimisõiguse liiki.

Seda kinnitab ka tõsiasi, et juhtimisõiguse andmine on haldusakt. Vastavalt HMS § 53 lg 1 ple 3 võib haldusaktis kehtestada lisatingimuse haldusakti põhiregulatsioonist tuleneva õiguse tekkimiseks. Lisatingimusest tulenevalt ei omanda haldusakti adressaat haldusaktist tulenevat õigust enne lisatingimuse täitmist. Praegusel juhul on selliseks lisatingimuseks teise isiku viibimine piiratud juhtimisõigusega isiku kõrval. Samas tuleb nõustuda, et on ära langenud 28. novembril 2011 koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse tegemise aluseks olnud asjaolud, mistõttu isiku käitumist ei saa kvalifitseerida

§ 201lg 2 alusel. 3.2 Lisakaristuse kehtivuse alguse seostamiseks liiklusregistri kandega puudub õiguslik alus. Kuigi Kr

MS § 421 lg 1 sätestab, et sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine pööratakse täitmisele kohtuotsuse saatmisega asjaomasele asutusele ning

§ 175

lg 5 kohaselt on ametiasutusel, kohtuvälisel menetlejal ja kohtul kohustus saata sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kohta tehtud otsus liiklusregistrisse, ei saa nimetatud sätteid koosmõjus tõlgendada nii, et lisakaristuse kehtivuse alguseks tuleks lugeda kohtu mõistetud karistuse kohta andmete kandmist liiklusregistrisse. Põhi- ja lisakaristus jõustuvad kohtuotsuse jõustumisel. Kui lisakaristuse jõustumine on seatud sõltuvusse liiklusregistrisse kandmisest, puudub süüdlasel kindlus oma käitumise õiguspärasuses. 4. Tartu Ringkonnakohtu 31. augusti 2012 otsusega täpsustati maakohtu otsust osas, mis puudutab K.Z-ile kohaldatud lisakaristuse jõustumist. Muus osas jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. Ringkonnakohtu põhjendused olid järgmised. 4.1 Ei saa nõustuda kohtuvälise menetleja esindaja käsitlusega

§-dest 94 ja 95 kui üld- ja erinormist. Juhtimisõigus on isikul sõltumata selle kasutamiseks sätestatud piirangutest olemas juhul, kui talle on antud vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning tema juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud ega isikut ei ole juhtimiselt kõrvaldatud, st on täidetud

§ 94lg-s 1 nimetatud tingimused.

Juhtimisõiguse andmine on ühekordne, mitte sõiduki juhtimisele asumisele igakordselt eelnev otsustus. Seega, kui isik on täitnud seadusest tulenevad nõuded juhtimisõiguse saamiseks, on tal juhtimisõigus olemas seni, kuni ei esine

§ 94lg-s 1 sätestatud juhtimisõigust välistavaid asjaolusid.

4.2. Liiklusseadus sätestab lisaks § 95 lg-s 2 nimetatule piiratud juhtimisõigusega isiku poolt sõiduki juhtimisele veel täiendava tingimuse. Nii peab autol, mida juhib piiratud juhtimisõigusega juht, olema

§ 95lg 4 kohaselt ees ja taga nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärk.

Kui lähtuda kohtuvälise menetleja esindaja käsitlusest, peaks ka selle tingimuse täitmata jätmise korral kvalifitseerima piiratud juhtimisõigusega isiku poolt mootorsõiduki juhtimise

§ 201lg 1 järgi, s.o mootorsõiduki juhtimisena juhtimisõiguseta isiku poolt.

See on aga ilmselgelt põhjendamatu, kuivõrd nimetatud tingimuse täitmata jätmine ei mõjuta mingil määral seda, kas piiratud juhtimisõigusega juht vastab juhtimisõiguse saamise nõuetele. Seega tuleks ka algaja juhi tunnusmärgita sõiduki juhtimine kvalifitseerida

§ 242lg 1 järgi.

4.

1. Menetlusalune isik K.Z juhtis
2. juulil 2012 B-kategooria mootorsõidukit, omades vastava kategooria mootorsõiduki juhtimiseks vajalikku juhiluba. Tema juhtimisõigust ei olnud peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud. Samuti ei olnud teda juhtimiselt kõrvaldatud. Seega oli tal teo toimepanemise ajal olemas juhtimisõigus. Samas ei täitnud K.Z

§ 95

lg-s 2 sätestatud tingimust, kuivõrd tema kõrval puudus seaduse nõuetele vastav seaduslik esindaja või seadusliku esindaja kirjaliku nõusolekuga isik. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et K.Z-i poolt sõiduki juhtimine, eirates

§ 95

lg-s 2 sätestatud tingimust, kuulub kvalifitseerimisele

§ 242lg 1 järgi liiklusnõuete muu rikkumisena.

4.4 VTMS § 199 lg 2 kohaselt jõustub kohtuotsus, kui seda ei saa vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses. Jõustunud kohtuotsust on VTMS § 200 kohaselt kohustatud täitma kõik isikud Eesti Vabariigi territooriumil. Nimetatud sätetest tuleneb, et väärteomenetluses tehtud kohtuotsus jõustub tervikuna ning mingeid erisusi lisakaristuse jõustumisele seadus ei sätesta. Seega hakkab K.Z-ile mõistetud lisakaristus kehtima kohtuotsuse jõustumisest ning seaduslikku alust selle jõustumise edasilükkamiseks ei ole. Liiklusregistrisse kantud andmetel on liiklusregistri pidamise põhimääruse § 9 kohaselt üksnes informatiivne tähendus ja andmete registrisse kandmine ei too endaga kaasa õiguslikke tagajärgi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seega võetakse K.Z-i juhtimisõigus ära kolmeks kuuks alates maakohtu otsuse jõustumisest. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLED 5. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni kohtuvälise menetleja, Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo Põlva politseijaoskonna esindaja vanemliikluspolitseinik Toomas Lihtmaa, kes taotleb ringkonnakohtu otsuse osalist tühistamist ja uue otsuse tegemist. Kassaator kordab apellatsioonis väljendatud seisukohti, leides, et K.Z-i teod tuleb kvalifitseerida mitte

§ 242

lg 1, vaid

§ 201

lg 1 järgi ning palub tühistada selles osas ringkonnakohtu otsus ja teha uus otsus, raskendamata süüdlase olukorda. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 6. Kassaatori arvates kohaldasid kohtud ebaõigesti materiaalõigust, karistades isikut

§ 95

lg 2 nõuete rikkumise eest

§ 242lg 1 alusel mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete muu rikkumisena.

K.Z tuleb karistada

§ 201

lg 1 alusel mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt. Kolleegium ei nõustu kassaatori seisukohaga, põhjendades seda järgmiselt. 7.

§ 201

lg 1 alusel karistatakse isikut, kes juhib mootorsõidukit ilma vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta. Väärteoasjas on tuvastatud, et B-kategooria mootorsõiduki piiratud juhtimisõiguse sai K.Z

1. septembril
2. Väärteoasja lahendamise seisukohalt on otsustava tähendusega menetlusalusel isikul juhtimisõiguse olemasolu talle etteheidetava teo toimepanemise ajal, s.o mootorsõiduki juhtimisel
3. juulil
5. Juhtimisõiguse mõiste sisaldub

§ 94

lg-s 1, mille kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. Piiratud juhtimisõigust reguleerib erinormina

§ 95

lg 1, mille kohaselt on piiratud juhtimisõigus noorema kui

§ 103

lõikes 1 sätestatud isiku õigus juhtida mootorsõidukit

§-s 95 nimetatud juhtudel ja korras.

§ 95

lg 2 kohaselt võib piiratud juhtimisõigusega isik juhtida mootorsõidukit tingimusel, et tema kõrval on seaduse nõuetele vastav saatja ehk seaduslik esindaja või seadusliku esindaja kirjaliku nõusolekuga isik, kellel peab olema B-kategooria mootorsõiduki kehtiv juhiluba vähemalt kaks aastat ning kes ei tohi olla joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis. 9. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et juhtimisõiguse andmine on ühekordne, mitte igakordselt sõiduki juhtimisele asumisele eelnev otsustus. Piiratud juhtimisõigus tekib samadel alustel, kui üldine juhtimisõigus. Seega, kui isik on täitnud seadusest tulenevad nõuded juhtimisõiguse saamiseks, on tal juhtimisõigus olemas seni, kuni ei esine

§ 94lgs 1 sätestatud juhtimisõigust välistavaid asjaolusid.

Käesolevas väärteoasjas ei ole selliseid juhtimisõigust välistavaid asjaolusid tuvastatud. Piiratud juhtimisõiguse teostamisele on seadusandja kehtestanud küll ka täiendavaid tingimusi

§ 95

lg-tes 2, 3 ja 4, mille järgimine on mootorsõiduki juhile kohustuslik, kuid nende tingimuste täitmata jätmine ei välista juhtimisõiguse olemasolu. Kolleegiumi arvates on ekslik kassaatori seisukoht, mille kohaselt

§ 95

lg-s 2 ettenähtud tingimuse näol on tegemist haldusakti kõrvaltingimustega HMS § 53 lg 1 p 3 tähenduses, millest tingituna ei omanda haldusakti adressaat haldusaktist tulenevat õigust (mootorsõiduki juhtimisõigust) enne lisatingimuse täitmist. Kuigi juhtimisõiguse andmine on haldusakt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg 1 mõistes, on

§ 95

lg-s 2 sätestatu puhul tegemist seadusest, mitte haldusaktist tuleneva tingimusega ja see ei mõjuta juhtimisõiguse sisu.

1. Piiratud juhtimisõiguse eripära seisneb selles, et selle kehtivus on seatud sõltuvusse isiku vanusest. Majandus- ja kommunikatsiooniministri
2. juuni 2011 määruse nr 50 „Mootorsõidukijuhi eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa vormid ning nõuded eksamisõidukitele“ § 24 lg 2 kohaselt kehtivad B-kategooria mootorsõiduki piiratud juhtimisõigus ja juhiluba kuni selle omaniku 18-aastaseks saamiseni. Sama paragrahvi esimese lõike kohaselt on piiratud juhtimisõiguse taotlemine lubatud vaid seadusliku esindaja kirjalikul nõusolekul. Muid erisusi võrreldes juhtimisõiguse taotlemisega üldises korras ei ole ette nähtud. Piiratud juhtimisõiguse taotleja omandab teoreetilisi ja praktilisi teadmisi täisealiste isikutega võrdsetel alustel.

§ 95

lg-st 2 tuleneva lisatingimuse eesmärk on algaja mootorsõidukijuhi elu- ja erialase kogemuse nappuse tasakaalustamine mootorsõidukijuhi kogemusega täisealise isiku abil. Seadus ei kirjuta ette, millised on selle saatja ülesanded ning kolleegium ei välista, et kogenud isiku nõu võib teatud olukorras ära hoida liiklusohu või –õnnetuse. Siiski selline juhi kõrval viibiv isik ise mootorsõidukit ei juhi ning tema võimalused piirduvadki reeglina juhile nõu andmisega. Sellest tulenevalt leiab kolleegium, et piiratud juhtimisõigusega isiku poolt mootorsõiduki juhtimisel on

§ 95

lg-s 2 sätestatud tingimustele vastava isiku juuresolek küll kohustuslik, kuid tema puudumine tähendab, et piiratud juhtimisõigusega isik on rikkunud temale juhtimiseks kehtestatud tingimusi, mitte aga seda, et tal üldse juhtimisõigus puuduks. 11. Eeltoodust tulenevalt nõustub kolleegium kohtute seisukohaga, et väärteoprotokollis kirjeldatud asjaoludel on välistatud K.Z-i karistamine

§ 201

lg 1 järgi.

§ 95

lg-s 2 nimetatud nõude täitmata jätmise tõttu vastutab menetlusalune isik

§ 242lg 1 järgi.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes VTMS § 174 p-st 1 jätab kolleegium Tartu Ringkonnakohtu otsuse muutmata ja kassatsiooni rahuldamata. Priit Pikamäe, Jüri Ilvest, Ott Järvesaar