RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON KOHTUMÄÄRUS 3-3-1-73-12 6. märts

) § 111 lg 3 alusel menetlusabi andmise. Kaebaja väidab, et talle on tekitatud kahju Tartu Maakohtu kohtuniku H. Sillaotsa tegevusega. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 15 lg 1 kohaselt võib isik nõuda kohtumenetluse käigus tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohtunik on toime pannud kuriteo. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, et kriminaal​asja menetlenud kohtunik pani toime kuriteo ning ka kohtul puudub vastav teave. Kaebuses toodud asjaoludel ei ole täidetud ka RVastS § 15 lg 31 tingimused.

1. N. Lilitškin esitas Tartu Halduskohtu määruse peale määruskaebuse. Tartu Ringkonnakohtu
2. septembri
3. a määrusega jäeti määruskaebus rahuldamata. Esitatud kaebus on perspektiivitu, kuna soovitud eesmärgi saavutamine esitatud kaebuse abil ei ole võimalik. Käesolevas asjas ei ole täidetud RVastS § 15 lg-te 1 või 31 eeldused ning kahjuhüvitise välja​mõistmine ei ole seega võimalik. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
4. N. Lilitškin esitas
5. oktoobril 2012 Riigikohtule määruskaebuse, milles palub tühistada esimese ja teise astme kohtu määrused, rahuldada kaebaja menetlusabi taotlus ja saata kaebus menetlemiseks õigele kohtule. Kaebajal puudub sissetulek, mille arvel oleks võimalik riigilõivu tasuda. Mittevaralise kahju hüvitamise korral sõltub riigilõivust vabastamine sellest, kas kaebaja õiguste riive on intensiivne või mitte, kuid kohtud ei ole seda välja selgitanud. Kohtud ei ole kohaldanud uurimispõhimõtet ega selgitanud välja kohaldamisele kuuluvat seadust. Kaebajat ei huvita, kes on tekkinud kahjus süüdi, kuid kahju võivad olla põhjustanud nii prokurör, kaitsja kui ka asja menetlenud kohtunik. Kohtunik, kes on rikkunud kaebaja põhiõigusi ja seadusi, on toime pannud kuriteo, sõltumata sellest, kas selle teo suhtes on algatatud kriminaalmenetlus.
6. Justiitsministeerium nõustub halduskohtu ja ringkonnakohtu määruses esitatud seisukohtadega ning palub jätta määruskaebus rahuldamata. Kaebajale tagati kohtumenetluse seaduslikkuse ja põhjendatuse kontroll kriminaalasjas nr 1-
7. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 6.

§ 111

lg 1 kohaselt antakse isikule menetlusabi, kui ta ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda ning on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Sama paragrahvi lg-te 2 ja 3 kohaselt arvestatakse menetluses osalemise edukuse hindamisel muu hulgas asja tähendust menetlusabi taotlejale ning isikule ei anta menetlus​abi, kui tema menetluses osalemine on ebamõistlik, eelkõige kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, kaebajale asjast tulenev võimalik kasu on ebamõistlikult väike võrreldes kohtu​menetluse eeldatavate kuludega või kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et kaebaja on maksejõuetu ega suuda kaebuselt tasutavat riigilõivu täielikult ega osaliselt, sh osamaksetena tasuda.

1. Kohtud on leidnud, et kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki, kuna ei ole täidetud RVastS § 15 lg-te 1 ja 31 tingimused kohtumenetluse käigus tekitatud kahju hüvitamiseks. Kolleegium sellise järeldusega ei nõustu. Halduskohus on lähtunud üksnes ühest kaebaja väitest, mille kohaselt võib kahju olla tekitatud kohtuniku poolt kohtumenetluse käigus, ning on jätnud tähelepanuta kaebuse teised väited (vt käesoleva määruse p 1 alapunktid 2–4). Välja ei ole selgitatud kahju hüvitamise esmaseid eelduseid, sh kas isikule on kahju tekkinud ja kes on kahju tekitajaks. Alles seejärel saab kohus otsustada, milline norm kuulub kohaldamisele. Olukorras, kus olulised asja​olud ei ole välja selgitatud ning Riigikohus ei ole võtnud seisukohta RVastS § 15 lg 1 põhi​seadus​pärasuse kohta, ei saa järeldada, et kaebusega ei ole võimalik saavutada eesmärki.
2. Kaebaja väidete kohaselt on talle kahju tekitatud seetõttu, et pärast kaebaja vahistamist jäi tema vara järelevalveta ning seda ei antud hoiule. KrMS § 8 p 5 kohaselt on uurimisasutus, prokuratuur ja kohus kohustatud andma vahistatud kahtlustatava või süüdistatava järelevalveta vara tema nimetatud isiku või kohaliku omavalitsuse hoiule. Normist nähtub, et vahistatu vara kaitsmise kohustus on lisaks kohtule ka uurimisasutusel ja prokuratuuril. Halduskohtu määruses ei ole käsitletud kaebaja väidet, et tekkinud kahjuga võib olla põhjuslikus seoses ka prokuratuuri määrus, millega seati kaebajale lisapiirangud kirjavahetuse ja telefoni kasutamiseks ega võimaldatud kaebajal ise oma vara hoiule andmist korraldada. Samuti nähtub kaebusest, et kaebajale võib olla kahju tekitanud kaitsja, kuna KrMS § 47 lg 2 kohaselt on kaitsjal kohustus anda kaitsealusele muud kriminaalasjas vajalikku õigusabi. Haldus​kohus on jätnud hindamata, kas vahistatu järelevalveta vara hoiule andmise korraldamine on osa kriminaalasjas antavast õigusabist. Riigikohus on rõhutanud, et kaitseõiguse tagatuse põhimõte ei ole üksnes kaitsealuse ja tema kaitsja vahelise suhte küsimus, vaid sisaldab endas eeskätt kriminaal​menetluse käigu eest vastutavate ametiisikute ja nende kaudu riigi vastavat kohustust (vt Riigikohtu
3. jaanuari
4. a määruse kriminaalasjas nr 3-1-1-3-02, p-d 7.1–7.2, ning
5. augusti
6. a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-61-10, p 10.1). Samuti tuleb arvestada asjakohast Euroopa Inim​õiguste Kohtu praktikat, sh
7. novembri
8. a otsust asjas nr 48132/07 Andreyev vs. Eesti otsust (vt p-d 65, 71 ja 74). Veel tuleneb kaebaja väidetest, et talle väidetavalt tekkinud kahju võib olla põhjuslikus seoses vangla tegevusetusega kaebaja vastuvõtmisel. Vangistusseaduse § 59 järgi nõustatakse kinni​peetavat vanglasse vastu​võtmisel tema lähedaste sotsiaalse turvalisuse tagamise ja vara säilitamise osas ning antakse kinnipeetavale õigusabi. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et kahju tekkimisele võis kaasa aidata ka sellise õigustloova akti andmata jätmine, millest nähtuks selgelt KrMS § 8 p-s 5 sätestatud kohustuse täitmise menetlus.
9. Eeltoodust tulenevalt leiab kolleegium, et puudub alus jätta menetlusabi andmata

§ 111

lg 3 alusel põhjusel, et kaebusega ei ole võimalik selle eesmärki, s.o kahju hüvitamist saavutada. Kolleegium leiab, et menetlusabi andmisel on tingimused täidetud, kuna on piisav alus eeldata, et kaebus ei ole perspektiivitu, asja ei saa pidada kaebajale vähetähtsaks ning asjast saadav võimalik kasu ei ole ebamõistlikult väike võrreldes kohtumenetluse eeldatavate kuludega (

§ 111lg-d 2 ja 3).

Riigikohus tühistab halduskohtu ja ringkonnakohtu määrused ning rahuldab kaebaja taotluse vabastada kaebaja kaebuse esitamisel makstava riigilõivu tasumisest. Haldusasi saadetakse haldus​kohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. 10. Kolleegium peab vajalikuks märkida järgmist.

§ 17

lg 1 kohaselt on vastustajaks riigi​- asutus, kelle tegevuse peale on kaebus esitatud. Siinkohal ei ole määrav, millist riigiasutust peab kaebaja vastustajaks. Kohus peab lähtuma kaebuse esemest ja tuvastama, kelle tegevusest või tegevusetusest tuleneva kahju hüvitamisele on kaebus suunatud (

§ 18lg 1).

Kui kahju võib olla tekkinud erinevate riigiasutuste tegevuse(tu)sest, tuleb vastavad riigiasutused

§ 17korras vastustajana kaasata.

Kaitsja osas tuleb kohtul tuvastada, milline riigiasutus või muu avaliku võimu kandja peale riigi on kohustatud isiku kaitseõigust tagama, ning seejärel tuleb õige vastustaja kaasata. Juhul, kui kohus tuvastab, et kaebajale on tekitatud kahju õigusemõistmise käigus, tuleb haldus​kohtul asja lahendamise käigus kontrollida, kas RVastS § 15 lg-s 1 toodud kahju hüvitamise nõude​õiguse piirang on käesoleval juhul põhiseaduspärane (vt Riigikohtu määrus haldusasjas nr 3-3-1-60-12, p 12). Kolleegium rõhutab, et omandiõigus on Euroopa inim​õiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni kaitsealas (vt lisaprotokoll 1 art 1), samuti on omandipõhiõiguse riivet kriminaal​menetluses käsitletud Riigikohtu üldkogu 31. märtsi 2011. a otsuses asjas nr 3-3-1-69-09, 30. augusti 2011. a otsuses asjas nr 3-3-1-15-10 ning 31. augusti 2011. a otsuses nr 3-3-1-35-10. Kaebaja on kaebuse täienduses väitnud, et talle on tekkinud lisaks varalisele kahjule ka mitte​varaline kahju. Halduskohtul tuleb kaebuse menetlusse võtmisel selgitada välja, kas kaebaja soovib ka mittevaralise kahju hüvitamist. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Harri Salmann