Obsah (7)

§ 63§ 68§ 56§ 57§ 58§ 66§ 67

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend 3-1-1-22-13 11. märts 2013 Eesistuja Ott Järvesaar, liik

§ 63lg 1 alusel arestiga kahekümneks päevaks.

F.H kohustati asuma aresti kandma hiljemalt

1. juulil
2. 3.
3. Kohus märkis, et F.H kohtuistungile ei ilmunud. Kohtuistungi toimumise ajast ja kohast oli ta teadlik. F.H helistas
4. mail 2012 kell 14.00 kohtuistungi sekretärile ning teatas, et läheb sõbra matustele ja palus asja arutamine edasi lükata. Kohus ei pidanud seda taotlust põhjendatuks, leides, et sõbra matus ei tule nii ootamatult, et sellest saab teada alles 15 minutit enne kohtuistungi toimumise aega.
5. mail 2012 kell 9.30 toimunud istung lükkus edasi, sest menetlusalune isik soovis kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Andrus Repnau osalemist kohtuistungil. Kohus rahuldas kõnealuse taotluse ja lükkas kohtuistungi edasi
6. maiks 2012 kella 14.15-ks.
7. mail 2012 kell 13.00 teavitas A. Repnau kohut, et kuna F.H ei ole temaga lepingut sõlminud, siis tema ei ole F.H kaitsja ega osale ka kohtuistungil. Kohtu hinnangul ei vastanud esialgse kohtuistungi edasilükkamise põhjus tegelikkusele, mistõttu asus kohus seisukohale, et järjekordses istungi edasilükkamise taotluses väljendub üksnes menetlusaluse isiku püüd kohtuistungist kõrvale hoida ja vältida vastutust toimepandud väärtegude eest. 3.
8. Kohus leidis, et F.H-le süüks arvatud väärteod on indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollide, tema enda ütluste, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuste, karistusregistri väljavõtte ja Maanteeameti liiklusregistri väljavõtetega tõendatud. Tema käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Maakohus karistas F.H arestiga, leides, et teda on varasemalt korduvalt karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest, sealhulgas mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise eest. Hoolimata varasematest karistustest ei ole ta aga oma käitumist muutnud. F.H on ohtlik liikleja, kes jätkab uute liiklusrikkumiste toimepanemist. Arutatava väärteoasja esemeks olevad rikkumised on toime pandud üheksateist päeva jooksul. Arvestades veel sedagi, et talle varem karistuseks mõistetud rahatrahvid on tasumata, on tema veelkordne rahatrahviga karistamine ilmselgelt eesmärgitu. Kuna F.H täitis kaks väärteokoosseisu ideaalkogumis, siis lähtus maakohus tema karistamisel

§ 63lg-st 1.

Maakohus märkis, et kuigi menetlusalust isikut peeti väärteomenetluses kinni alates

1. mai
2. a kella 10.23 kuni
3. mai
4. a kella 7.25, ei saa seda arvestada karistusaja hulka, sest

§ 68

lg 2 järgi arvestatakse üheks arestipäevaks kakskümmend neli tundi kinnipidamist.

1. Menetlusalune isik esitas maakohtu otsuse peale apellatsiooni, taotledes karistuse kergendamist ja võimalust kanda arest ära kahe päeva kaupa puhkepäevadel või kohaldada talla üldkasulikku tööd. Apellant märkis, et ta töötab Soomes ja ei taha pika aresti tõttu sissetulekuallikat kaotada. Samuti selgitas ta, et ei saanud kohtuistungist osa võtta lähedase sõbra matuse tõttu, millest teavitas ka kohut. Matuse aja sai ta teada vahetult enne kohtuistungit, mistõttu ei olnud tal võimalik kohtuistungil viibida.
2. Tallinna Ringkonnakohtu
3. septembri
4. a otsusega jäeti apellatsioon rahuldamata, kuid maakohtu otsus tühistati materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu osas, millega F.H-le mõistetud karistuse hulka jäeti arvamata tema kinnipidamine alates
5. mai
6. a kella 10.23 kuni
7. mai
8. a kella 7.
9. 5.
10. Ringkonnakohus asus seisukohale, et F.H karistati põhjendatult arestiga ja nõustus ka maakohtu põhjendustega valitud karistusmäära osas. F.H-le mõistetud karistus on kooskõlas

§ 56

lg-s 1 sätestatud karistuse mõistmise üldalustega ja arvestab menetlusaluse isiku eripreventiivset prognoosi ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Maakohus on õigesti lugenud F.H puhul karistust kergendavaks asjaoluks

§ 57

järgi süü tunnistamise ja tuvastanud menetlusaluse isiku käitumises karistust raskendavate asjaolude puudumise

§ 58mõttes.

Maakohus ei ole F.H-le karistust mõistes tuvastanud selliseid asjaolusid, mis annaksid alust tema suhtes

§ 66ja § 69 lg 1 kohaldamiseks ning neid asjaolusid ei tuvastanud ka ringkonnakohus.

Niisuguseks asjaoluks ei ole kaebaja paljasõnaline väide, et ta on hõivatud tööga Soomes ja ei taha kaotada sissetulekuallikat. Samuti on arusaamatu, kuidas on F.H võimalik samaaegselt töötada Soomes (nagu ta ise väidab) ja teha üldkasulikku tööd. 5.2. Ringkonnakohus ei nõustunud aga maakohtuga selles, et F.H kinnipidamise aeg jäeti mõistetud karistuse hulka arvamata põhjusel, et

§ 68

lg 2 järgi arvestatakse üheks arestipäevaks kakskümmend neli tundi kinnipidamist, kuid F.H peeti kinni 21 tundi.

§ 68

lg 2 sõnastusest nähtuvalt peab ka alla ühe ööpäeva kestva kinnipidamise tundides karistusaja hulka arvama. Seetõttu tuleb F.H aresti kanda 19 päeva ja 3 tundi. Seda kinnitab ka

§ 67lg-s 2 alates 24.

juulist 2009 kehtiv sõnastus, mille kohaselt ühele päevale arestile vastab kakskümmend neli tundi.

§ 68

lg 2 eeltoodust erinev tõlgendamine võimaldaks põhjendamatult tekitada olukorra, kus isikul ei arvestata karistusaja hulka kinnipidamist kestusega näiteks 23 tundi ja 55 minutit. Seetõttu võib aresti kandmine ületada seaduses ettenähtud ülempiiri 30 päeva. Puudub igasugune mõistlik põhjendus seletamaks seda, miks ühed väärteo toimepannud ja arestiga karistatud isikud, keda on enne arestiga karistamist kinni peetud, võivad kanda aresti kuni 23 tundi ja 59 minutit kauem, kui isikud, kes ei olnud enne kinni peetud. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD 6. Kohtuvälise menetleja esindaja Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo juht Aare Ehandi esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsiooni, taotledes ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja maakohtu otsuse jõustamist. Kassaatori hinnangul on ringkonnakohus ebaõigesti arvestanud karistusaja hulka F.H kinnipidamise 21 tundi. See on vastuolus

§ 67

lg-st 2 ja § 68 lg-st 2 tulenevaga, mille kohaselt peaks isiku kinnipidamise karistusaja hulka lugema päevades, mitte tundides. Kui isikut on kinni peetud vähem kui 24 tundi, siis seda aega karistusaja hulka ei arvestata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 7. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, nagu tuleks arvestada aresti puhul karistusaja hulka ka menetlusaluse isiku alla ühe ööpäeva kestnud kinnipidamine tundides. Seadusandja on sõnaselgelt reguleerinud aresti tähtaja arvutamist päevades, mitte aga tundides. Nii märgitakse

§-s 48, et väärteo eest võidakse isikut karistada arestiga kuni 30 päeva. Ka

§ 67lg-s 2 sätestatakse, et aresti tähtaega arvutatakse päevades.

Vastupidiselt ringkonnakohtu järeldusele, nagu tuleneks

§ 67

lg 2 teisest lausest ja § 68 lg 2 teisest lausest, et ka alla kahekümne nelja tunni pikkune kinnipidamise aeg tuleb proportsionaalselt aresti kandmise aja hulka arvata, märgib kolleegium, et neist sätetest sellist järeldust teha ei saa.

§ 67

lg 2 teise lause eesmärk on tagada, et üheks arestipäevaks ei loetaks lühemat perioodi kui astronoomiline päev. Alla ühe ööpäeva kestva kinnipidamise arvestamise aresti tähtaja hulka välistab

§ 67

lg 2 esimene lause, mille kohaselt arvestatakse aresti tähtaega päevades.

§ 68

lg 2 tekstist nähtub otsesõnu, et alles kahekümne neljale tunnile kinnipidamisele vastab üks päev aresti ja see arvestatakse karistusaja hulka. Kui süüdlast on väärteomenetluses kinni peetud vähem kui kakskümmend neli tundi, siis seda aega karistuse hulka ei arvestata.

1. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 174 p-st 5 ja § 175 p-st 1 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu
2. septembri
3. a otsuse ning jõustab Harju Maakohtu
4. mai
5. a otsuse. Ott Järvesaar, Jüri Ilvest, Lea Kivi