← Eesti

3-1-1-29-13

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamise kuupäev ja viis 3-1-1-29-13

  1. märts 2013 Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest ja Lea Kivi Sergei Molodtsovi väärteoasi liikluskindlustusseaduse (LKindlS) § 661 lg 1 järgi Harju Maakohtu
  2. oktoobri
  3. a otsus väärteoasjas nr 4-12-2847 Kohtuväline menetleja Põhja prefektuur, kassatsioon
  4. veebruar 2013, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  5. Tühistada Harju Maakohtu
  6. oktoobri
  7. a otsus Sergei Molodtsovi väärteoasjas LKindlS § 661 lg 1 järgi ja saata väärteoasi uueks arutamiseks samale kohtule teises kohtukoosseisus.
  8. Kassatsioon rahuldada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  9. Sergei Molodtsovile koostati väärteoprotokoll selle eest, et
  10. mail 2012 juhtis ta mootorsõidukit, millel puudus kehtiv liikluskindlustuse poliis. Sellega rikkus S. Molodtsov liiklusseaduse (LS) § 33 lg 2 p
  12. Kohtuvälise menetleja
  13. juuni
  14. a otsusega karistati S. Molodtsovi LKindlS § 661 lg 1 alusel rahatrahviga 25 trahviühikut.
  15. S. Molodtsov esitas maakohtule kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse, milles taotles kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Alternatiivselt, juhul kui maakohus peaks tuvastama S. Molodtsovi süü, palus ta väärteomenetluse lõpetada otstarbekuse kaalutlusel VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Kaebaja selgitas, et
  16. aprillil 2012 sõlmis ta S AS-ga müügilepingu auto ostmiseks. Lepingu p. 6.1 kohaselt tellis ta I AS-i kaudu kohustusliku liikluskindlustuse lepingu, tasus kindlustustasu ja sai selle kohta kinnituse. Väärteoprotokolli koostamise järel pöördus ta kindlustusmaakleri poole ja selgus, et infotehnoloogilise vea tõttu oli poliis väljastatud valele ajavahemikule
  17. maist kuni
  18. septembrini
  19. Viga parandati. Seejärel esitas ta kohtuvälisele menetlejale vastulause, kuid teda karistati ikkagi. S. Molodtsov leidis, et ta tegi kõik endast oleneva, täitmaks LS § 33 lg 2 p 9 nõuet ja viga lepingu tähtajaga tekkis temast sõltumatutel asjaoludel.
  20. Harju Maakohtu
  21. oktoobri
  22. a otsusega kaebus rahuldati, kohtuvälise menetleja otsus tühistati ja väärteoasja menetlus lõpetati VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. 4.
  23. Kohus märkis, et S. Molodtsov oli auto müügilepingu kohaselt kohustatud sõiduki enda valdusse saamise päeval sõlmima muu hulgas liikluskindlustuse lepingu ja enda sõnutsi ta seda ka tegi. Kohtule esitatud maksekorralduses on selgitusse märgitud kuupäevaks
  24. aprill 2012, aga korralduse kuupäevana on märgitud
  25. mai
  26. Kohus ei nõustunud kohtuvälise menetleja hinnanguga, nagu tunnistaks menetlusalune isik oma süüd, sest menetlusalune isik kinnitab, et sõlmis autot ostes kindlustuslepingu ja oli kindel, et samast päevast algas ka kindlustuskaitse. 4.
  27. Maakohus leidis, et kohtuistungil ei suudetud tuvastada, millal hakkas S. Molodtsovi autol liikluskindlustus kehtima. Seetõttu esitas kohus peale kohtuistungit järelpärimise I AS-le ja sai vastuse, et S. Molodtsov sõlmis
  28. aprillil 2012 kohustusliku liikluskindlustuse lepingu ja tasus samal päeval ka lepingusumma. Kliendi soov oli jõustada kindlustuspoliis maksmise kuupäevast, kuid teadmata põhjustel märgiti poliisi alguskuupäevaks
  29. mai
  30. Kui klient sai teada, et kindlustusleping on sõlmitud tema jaoks vale alguskuupäevaga, võttis ta kindlustusmaakleriga ühendust ja tellis samadel tingimustel koheselt kehtima hakkava kindlustuspoliisi. I AS-i arvates puudus kliendi tegevuses pahatahtlikkus ning ta ei olnud teadlik ekslikult valitud alguskuupäevast. Seetõttu asus maakohus seisukohale, et S. Molodtsov tegi auto ostul kõik endast oleneva, et ta saaks alates
  31. aprillist 2012 kasutada sõidukit liikluses, kuid temast olenematutel põhjustel on liikluskindlustuse poliisi kehtima hakkamise alguskuupäevaks märgitud alles
  32. mai
  33. Seetõttu puudub S. Molodtsovi tegevuses väärteo koosseis ja menetlus tuleb lõpetada. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  34. Kohtuväline menetleja Põhja prefektuur esitas maakohtu otsuse peale Riigikohtule kassatsiooni, taotledes maakohtu otsuse tühistamist ja väärteoasja samale kohtule uueks arutamiseks saatmist. Kassaator märgib, et maakohus tegi otsuse tõendite alusel, mida ei ole kohtuistungil vahetult uuritud ja mille kohta ei saanud kohtuväline menetleja vastuväiteid esitada. Samuti ei põhjendanud maakohus, miks on kohtuvälise menetleja poolt kogutud menetlusaluse isiku süüd kinnitavad tõendid arvestamata jäetud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  35. Tulenevalt VTMS § 123 lg-st 2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid ning peab otsuse tegemisel lahendama VTMS §-s 133 loetletud küsimused. Kooskõlas VTMS §-ga 110 peab kohtuotsuse põhiosast nähtuma nii tõendite analüüs kui ka see, millised asjaolud tõendatuks loeti ja millele otsuse tegemisel tugineti (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  36. novembri
  37. a otsus asjas nr 3-1-1-102-11, p 7). Eelmärgitu valguses oli maakohus S. Molodtsovi kaebust läbi vaadates kohustatud hinnangu andma kõigile väärteomenetluses kogutud tõenditele, sh kohtuvälise menetleja poolt väärteoasja kohtuvälises menetluses tehtud süüdimõistva otsuse aluseks olnud tõenditele, s.o tunnistaja E. K. ütlustele ja Eesti Liikluskindlustuse Fondist saadud andmetele. Need tõendid on maakohus jätnud alusetult tähelepanuta. Kohtuotsuse põhistamise nõue tähendab muu hulgas ka seda, et kohtu mõttekäik peab olema otsuses jälgitav ja järeldused seostatud tuvastatud asjaoludega. Tõendite vahelised vastuolud tuleb kõrvaldada. Maakohtu järeldus, et S. Molodtsov tasus vaidlusaluse kindlustussumma
  38. aprillil 2012, on tehtud eeltoodud põhimõtteid eirates. S. Molodtsov esitas kohtule S AS-i väljastatud maksekorralduse, millelt nähtub, et ta tegi kindlustusmakse
  39. mail 2012, mitte
  40. aprillil
  41. Kohus ei ole selgitanud, miks tuleb panga märge makse kuupäeva kohta lugeda ebausaldusväärseks ja milliste tõendite alusel on tuvastatud, et makse tehti mõnel teisel ajal. Kriminaalkolleegiumi varasema praktika kohaselt on osade tõendite hindamata jätmise põhistuse puudumine ja tõenditevaheliste vastuolude kõrvaldamata jätmine väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised VTMS § 150 lg 1 p 7 mõttes.
  42. Märkida tuleb sedagi, et vaadates kohtuistungil läbi kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebust, saab maakohus VTMS § 2 ja KrMS § 15 lg 1 kohaselt tugineda otsuses vaid tõenditele, mida on kohtulikul arutamisel suuliselt esitatud ja vahetult uuritud ning mis on protokollitud (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  43. augusti
  44. a otsus asjas nr 3-1-1-55-10, p 15). Arutatavas väärteoasjas on aga kohus peale kohtuistungi toimumist omal algatusel saatnud järelepärimise I AS-ile ning on põhistanud kohtuotsust peaasjalikult selle päringu vastusele tuginedes. Seda tõendit
  45. septembril 2012 toimunud kohtuistungil kohtuliku uurimise käigus ei esitatud ega uuritud. Kassaatorile sai nimetatud tõendi olemasolu teatavaks alles kohtuotsusest. Seega on maakohus rikkunud väärteoasja kohtuliku arutamise suulisuse ja vahetuse nõuet. Eelkäsitletud rikkumine on käsitatav väärteomenetlusõiguse muu olulise rikkumisena VTMS § 150 lg 2 mõttes.
  46. Tulenevalt eelnevast ja tuginedes VTMS § 174 p-le 7, § 175 p-le 2 ning § 150 lg 1 p-le 7 ja lg-le 2 tühistab kriminaalkolleegium Harju Maakohtu
  47. oktoobri
  48. a kohtuotsuse S. Molodtsovi väärteoasjas LKindlS § 661 lg 1 järgi ja rahuldab kohtuvälise menetleja kassatsiooni, saates väärteoasja samale kohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Hannes Kiris, Jüri Ilvest, Lea Kivi

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.