Obsah (8)

§ 65§ 424§ 329§ 68§ 184§ 76§ 64§ 73

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend 3-1-1-1-13 11. märts 2013 Eesistuja Jüri Ilvest, liikmed Eerik Kergandberg j

§ 65lg 2 alusel Harju Maakohtu 11.

mai

1. a otsusega Oleg Zgurole lõpliku karistusena mõistetud vangistus viis aastat üheksa kuud ja kakskümmend kaheksa päeva ning Harju Maakohtu
2. aprilli
3. a määrusega asenduskaristusena mõistetud vangistus kolm kuud ja üks päev, mõistes Oleg Zgurole liitkaristusena vangistuse kuueks aastaks ja kahekümne üheksaks päevaks. Karistuse kandmise algusajaks on Oleg Zguro kinnipidamise päev
4. aprillil
6. Muus osas jätta Tallinna Ringkonnakohtu
7. juuli
8. a määrus muutmata.
9. Kaitsja määruskaebus rahuldada osaliselt. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
10. Tallinna Linnakohtu
11. oktoobri
12. a otsusega tunnistati Oleg Zguro süüdi

§ 424

alusel.

§ 65

lg 1 alusel karistati teda vangistusega viieks aastaks, kolmeks kuuks ja kahekümne seitsmeks päevaks. Harju Maakohtu

1. juuli
2. a määrusega vabastati ta tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt katseajaga kuni
3. maini
4. Karistusest jäi ära kandmata kaks aastat, üheksa kuud ja kakskümmend kaheksa päeva.
5. Harju Maakohtu
6. novembri
7. a otsusega tunnistati O. Zguro süüdi

§ 329järgi ja teda karistati Kr

MS § 238 lg-t 2 kohaldades rahalise karistusega 282 päevamäära.

§ 68lg 1 alusel arvati karistusest maha eelvangistuses viibitud aeg.

O. Zguro lõplikuks karistuseks jäi rahaline karistus 273 päevamäära.

1. Harju Maakohtu
2. mai
3. a otsusega tunnistati O. Zguro süüdi

§ 184

lg 2 p 2 järgi ja teda karistati vangistusega kolmeks aastaks.

§ 76lg 6 ja § 65 lg 2 alusel liideti sellele karistusele Tallinna Linnakohtu 20.

oktoobri

1. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa ja lõplikuks karistuseks mõisteti vangistus viieks aastaks üheksaks kuuks ja kahekümne kaheksaks päevaks. O. Zguro asus karistust kandma
2. juunil
4. Harju Maakohtu
5. oktoobri
6. a määrusega täiendati KrMS § 431 alusel maakohtu
7. mai
8. a otsuse resolutsiooni,

§ 68lg 1 alusel loeti karistusaja hulka O.

Zguro Soome Vabariigis vahistuses viibitud aeg

1. aprillist kuni
2. juunini 2011 (üks kuu ja üheksateist päeva).
3. Harju Maakohtu
4. aprilli
5. a määrusega asendati O. Zgurole Harju Maakohtu
6. novembri
7. a otsusega kriminaalasjas nr 1-09-17855 karistuseks mõistetud rahaline karistus 13 650 krooni vangistusega kolmeks kuuks ja üheks päevaks. Karistuse kandmise alguseks loeti
8. aprilli
9. Määrus jõustus
10. mail
12. Viru Vangla esitas
13. mail 2012 Harju Maakohtule taotluse O. Zgurole Harju Maakohtu
14. mai
15. a otsusega mõistetud vangistuse ja Harju Maakohtu
16. aprilli
17. a määrusega asenduskaristusena kohaldatud vangistuse suhtes liitkaristuse moodustamiseks.
18. Harju Maakohtu
19. juuni
20. a määrusega suurendati KrMS § 413,

§ 65

lg 1 ja

§ 64lg 1 alusel O.

Zgurole Harju Maakohtu

1. mai
2. a otsusega mõistetud vangistust Harju Maakohtu
3. aprilli
4. a määrusega asenduskaristusena kohaldatud vangistuse võrra. Liitkaristuseks mõisteti vangistus kuueks aastaks ja kahekümne üheksaks päevaks. Maakohus ei pidanud võimalikuks lugeda O. Zgurole mõistetud kergemat karistust kaetuks raskema mõistetud karistusega, sest O. Zguro, olles teadlik talle
5. novembri
6. a otsusega mõistetud rahalisest karistusest, ei alustanud selle tasumist, näidates üles ükskõikset suhtumist ja vastutustundetust talle mõistetud karistuse täitmisesse. Harju Maakohtu
7. mai
8. a otsusega tunnistati ta süüdi uue kuriteo toimepanemise eest ja alates
9. juunist 2011 kannab ta selle eest karistust.
10. Viru Vangla esitas
11. juunil 2012 maakohtule taotluse täpsustada O. Zgurole
12. juunil 2012 liitkaristusena mõistetud karistusaja pikkust, põhjendades seda asjaoluga, et Harju Maakohtu
13. oktoobri
14. a määrusega loeti

§ 68lg 1 alusel O.

Zguro karistuse hulka Soome Vabariigis vahi all viibitud aeg, seega lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jäi viis aastat kaheksa kuud ja üheksa päeva vangistust.

1. Harju Maakohtu
2. juuni
3. a määrusega täpsustati maakohtu
4. juuni
5. a määruse resolutsiooni punkti 1, märkides, et O. Zgurole maakohtu
6. mai
7. a otsusega mõistetud viie aasta kaheksa kuu ja üheksa päevast vangistust suurendatakse maakohtu
8. aprilli
9. a määrusega asenduskaristusena mõistetud vangistuse võrra ja O. Zgurole mõistetakse liitkaristuseks vangistus viieks aastaks üheteistkümneks kuuks ja kümneks päevaks.
10. Maakohtu
11. juuni
12. a määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu O. Zguro, paludes määrata talle liitkaristus mitte karistust suurendades, vaid lugedes kergem karistus kaetuks raskema karistusega. O. Zguro palus eraldada tema karistus reaalseks ja tingimisi karistuseks, sest sellisel juhul oleks tal võimalik asuda oma karistust kandma avavanglasse ja tasuda vabanemise ajaks kõik rahalised kohustused riigi ees, ülal pidada ja aidata oma ravi vajavat last ning koguda vajalikke vahendeid vabanemiseks.
13. Ringkonnakohtule
14. juunil 2012 esitatud taotluses toetas O. Zguro kaitsja määruskaebust selles nimetatud alustel, paludes liitkaristuse mõistmisel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, kuna O. Zgurol ei õnnestunud rahalist karistust täita seoses raske materiaalse olukorraga ning ta mõistab oma ebaõiget käitumist.
15. O. Zguro esitas
16. juulil 2012 määruskaebusele täienduse, paludes tühistada maakohtu määruse resolutsiooni p 2 ja lugeda karistuse kandmise alguseks tema vahistamise
17. aprillil
18. Sama taotlust kordas ta ka
19. juulil 2012 ringkonnakohtule esitatud avalduses.
20. Tallinna Ringkonnakohtu
21. juuli
22. a määrusega tühistati Harju Maakohtu
23. juuni
24. a määrus karistuste liitmise osas. Ringkonnakohus moodustas

§ 65lg 1 järgi liitkaristuse Harju Maakohtu 11.

mai

1. a otsusega mõistetud vangistusest ja Harju Maakohtu
2. novembri
3. a otsusega mõistetud rahalisest karistusest. Seejuures määras ringkonnakohus, et rahalise karistuse ärakandmata osa, mis asendati Harju Maakohtu
4. aprilli
5. a määrusega vangistusega, viiakse täide iseseisvalt peale maakohtu
6. mai
7. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmist või selle kandmiselt ennetähtaegselt vabastamist. Maakohtu
8. mai
9. a otsusega mõistetud karistuse kandmise algusajaks määras ringkonnakohus O. Zguro kinnipidamise päeva
10. aprillil
11. Määruskaebuse jättis ringkonnakohus rahuldamata.
12. Ringkonnakohus asus seisukohale, et

§-s 65 sätestatakse üksnes kohtuotsuste kogumi eest liitkaristuse mõistmine. Arutatavas asjas on maakohus liitkaristuse moodustanud aga kohtuotsuse ja kohtumääruse kogumis. Olukorras, kus kahe kohtuotsusega on isikule mõistetud eriliigilised karistused, kuuluvad

§ 65

alusel liitkaristuse moodustamisel kogumisse need kaks eriliigilisi karistusi ettenägevat kohtuotsust, mitte aga hilisemalt tehtud kohtumäärus, millega asendatakse ühe kohtuotsusega mõistetud rahaline karistus. Puudub alus võrdsustada isikule kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistust ja rahalise karistuse asendamisena määratud vangistust selliselt, et nendest on võimalik liitkaristust moodustada

§ 65alusel.

Olenemata sellest, millises järjekorras need otsused tehtud on, ehk kas esimene otsus näeb ette rahalise karistuse ja teine vangistuse või vastupidi, tuleb viimase otsusega moodustada liitkaristus

§ 65

järgi ja hilisem teistkordne liitkaristuse mõistmine juba rahalise karistuse asendusmääruse ja kohtuotsuse järgi ei ole võimalik. 15. Seda seisukohta kinnitab ka karistusseadustikus karistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmise kohta märgitu. Kui isik paneb eelmise kohtuotsusega määratud katseajal toime tahtliku kuriteo, mille eest temale mõistetakse karistuseks vangistus, siis liidetakse kohtuotsustega mõistetud karistused täielikult ja eelmine kohtuotsus pööratakse obligatoorselt täitmisele. Küll aga ei too eelmise kohtuotsuse täitmisele pööramist kaasa see, kui isikule mõistetud rahaline karistus katseajal toimepandud tahtliku kuriteo eest vangistusega asendatakse. Sellisel juhul tuleb isikul ära kanda asendatud vangistus ja katseaeg kulgeb edasi. Samuti, tulenevalt

§ 73

lg 6 sõnastusest (varem karistatud vangistusega) ei välista isiku suhtes

§ 73

sätete kohaldamist asjaolu, et tema suhtes on varasemalt rahaline karistus asendatud vangistusega ja ta on selle ära kandnud. Seega ka toodud näidetest tulenevalt ei ole karistusena mõistetud vangistus ja rahalise karistuse asendusena määratud vangistus sisult ja tagajärjelt identsed. 16. Liitkaristuse mõistmist kohtuotsusega mõistetud vangistuse ja kohtumäärusega asendatud vangistusmäära summana ei saa õigeks lugeda ka seetõttu, et nii seatakse põhjendamatult ebavõrdsesse olukorda isikud, kellele on kohtuotsuse ja kohtumääruse kogumis mõistetud liitkaristus võrreldes isikutega, kellele on mõistetud üksnes asenduskaristus. Isikul, kellele on

§ 65

alusel mõistetud liitkaristus, on õigus taotleda tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kui ta on mõistetud liitkaristusest ära kandnud

§ 76ettenähtud osa karistusest.

Vangistusest, mis on määratud ainult tasumata rahalise karistuse asendamiseks, tingimisi enne tähtaega aga vabaneda ei saa. 17. Võimaluse moodustada liitkaristus vangistust ettenägeva kohtuotsuse ja asenduskaristust ettenägeva kohtumääruse alusel välistab ka see, et sellistel juhtudel ei ole võimalik kohaldada

§ 65

lg-s 1 sätteid ja seega ka selles antud seaduslikke võimalusi karistuste osaliseks liitmiseks või kaetuks lugemiseks. Vastasel korral võib tekkida ebamõistlik olukord, kus asenduskaristuse kui kergema karistuse raskemaga karistusega kaetuks lugemise korral isikul ei olegi kasulik tasuda rahalise karistusena ettenähtud summat, sest on võimalik, et ei pea ka selle tasumata jätmise korral enam vanglakaristust kandma. Eriti kehtib see olukorras, kus isik on eelmise kohtuotsusega ära kandnud karistuse, mis on kohtuotsuste kogumis arvestatavatest kuritegudest seadustiku eriosa vastavas paragrahvis sätestatud raskeima karistuse ülemmäär. Samas,

§ 64lg-s 5 sätestatu kohaselt viiakse eriliigilised karistused täide iseseisvalt.

Seega ei arvestata raskema karistuse ülemmäära siis, kui ühe kohtuotsusega

§ 64

lg 1 alusel või

§ 65

lg 1 alusel kahe kohtuotsusega mõistetakse isik süüdi mitme paragrahvi järgi ja ühe karistusena mõistetakse vangistus, milline on samaaegselt ka eriosa vastava paragrahvi ülemmäär ja teise kuriteo eest rahaline karistus. Eelmärgitust nähtuvalt võimaldaks kohtuotsuse ja kohtumääruse kogumis liitkaristuse mõistmise põhjendamatult isikute ebavõrdset kohtlemist. 18. Sisuliselt aga tähendab karistuste iseseisev täitmine, olenemata sellest, et liitkaristust ei moodustata, karistuste täielikku liitmist, ehk mõlemad karistused tuleb ära kanda (v.a kohtuotsusega mõistetud vangistuse osa, mille kandmiselt isik võimalik, et ennetähtaegselt vabastatakse) ja kohtukolleegiumi seisukohast on see ka seaduse mõte. Erinevus

§ 65

alusel moodustatud liitkaristuse ja üksteisele järgnevate ja eraldi täidetavate karistuste kandmise vahel on selles, et liitkaristuse puhul moodustatakse kahest karistusest summa ja moodustatud liitkaristusel on ühine algusaeg.

1. Puutuvalt O. Zgurole kohtuotsusega mõistetud vangistuse ja kohtumäärusega asenduskaristuseks mõistetud vangistuse liitmisse märkis ringkonnakohus esmalt, et Harju Maakohtu
2. mai
3. a otsuses jäeti O. Zgurole ebaõigesti moodustamata liitkaristus talle Harju Maakohtu
4. novembri
5. a otsusega mõistetud rahalise karistusega. Nähtuvalt ringkonnakohtu eeltoodud põhistustest oli aga Harju Maakohtu
6. juuni
7. a kohtumäärusega O. Zgurole kohtuotsuse ja kohtumääruse kogumis

§ 64lg 1 ja § 65 lg 1 kohaselt liitkaristuse moodustamine väär.

Seejuures on ebaõigesti märgitud karistuse kandmise algusajaks

1. juuni 2011, s.o kuupäev, mil O. Zguro asus kandma karistust Tallinna vanglas. Karistuse kandmise algusajaks tuleb lugeda O. Zguro Soome Vabariigis kinnipidamise päev, s.o
2. aprill
3. Rahalise karistuse asendusena O. Zgurole Harju Maakohtu
4. aprilli
5. a määrusega määratud vangistus tuleb ära kanda eraldi - alguses kohtuotsusega mõistetud vangistusmäär ja peale selle ärakandmist või sellest tingimisi ennetähtaegselt vabastamise korral enne vanglast reaalset väljasaamist ka asenduskaristus. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
6. Ringkonnakohtu määruse peale esitas O. Zguro kaitsja vandeadvokaat Sergei Narusberg Riigikohtule määruskaebuse, taotledes ringkonnakohtu määruse tühistamist, sest kohtupraktikas on senini kohtuotsuse ja kohtumääruse kogumis

§ 65lg 1 alusel karistuste liitmist aktsepteeritud.

Samuti võimaldab

§ 65

lg 1 karistuste osalist liitmist või kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemist. 21. Prokurör esitas määruskaebusele vastuse, milles leiab, et ringkonnakohtu seisukoht, nagu ei saaks kohtuotsuse ja kohtumääruse kogumi eest liitkaristust mõista, on ekslik. Arutataval juhul liitis maakohus õigesti

§ 64lg-le 1 ja § 65 lg-le 1 tuginedes O.

Zgurole Harju Maakohtu

1. mai
2. a otsusega mõistetud vangistuse ja kohtumäärusega rahalise karistuse asenduskaristusena mõistetud vangistuse. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
3. Tallinna Ringkonnakohtu seisukoht, nagu oleks rahalise karistuse asendamisel vangistusega välistatud asenduskaristuse liitmine isikule mõistetud vangistuse ärakandmata osaga, on ebaõige. Samas ei nõustu kolleegium kaitsjaga, nagu tuleks O. Zgurole mõistetud asenduskaristus talle varem mõistetud, kuid ärakandmata vangistusega liita

§ 65lg 1 alusel.

Kohtud on O. Zgurole karistusi mõistes ja neid liites eksinud karistusseadustiku karistuse liitmise reeglite vastu. Viga mõistetud karistuste liitmisel on alguse saanud juba Harju Maakohtu

1. novembri
2. a otsusest. Mõistmaks, kuidas moodustub arutataval juhul O. Zgurole lõplik ärakantav karistus, tuleb esmalt selgitada, milliste kohtulahenditega on O. Zgurole karistusi mõistetud või tema karistuse kandmisega seonduvat selgitatud.
3. O. Zguro tunnistati süüdi Tallinna Linnakohtu
4. mai
5. a otsusega, mõistes talle liitkaristuseks vangistuse viieks aastaks kolmeks kuuks ja kahekümne seitsmeks päevaks. Harju Maakohtu
6. juuli
7. a määrusega vabastati ta tingimisi enne tähtaega karistuse kandmisest. Karistuse ärakandmata osaks jäi kaks aastat üheksa kuud ja kakskümmend kaheksa päeva vangistust. O. Zgurole määrati katseaeg kuni
8. maini
9. 23.
10. Harju Maakohtu
11. novembri
12. a otsusega tunnistati O. Zguro süüdi
13. novembril 2009 toimepandud kuriteos ja teda karistati rahalise karistusega, mille lõplik ärakandmisele kuuluv määr oli 273 päevamäära. Kuna O. Zguro pani kuriteo toime katseajal, tulnuks talle selle otsusega moodustada

§ 65

lg 2 alusel ka liitkaristus, mille osadeks olnuks tingimisi enne tähtaega vabastamisel ärakandmata jäänud vangistuse osa ja katseajal toimepandud kuriteo eest Harju Maakohtu

1. novembri
2. a otsusega mõistetud rahaline karistus. Kriminaalkolleegium on varasemalt selgitanud, et juhul kui on tegemist eriliigiliste põhikaristustega, tuleb lugeda

§ 65

lg-s 2 kirjeldatud juhtumil mitme kohtuotsuse järgi moodustunud karistused kogumis siiski liitkaristuseks, mille täitmise erisused tulenevad

§ 64lg-test 2 ja 4 (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 5.

mai 2006. a otsus asjas nr 3-1-1-31-06, p 8). Kuigi viidatud lahendis oli tegemist olukorraga, kus

§ 73

sätete alusel karistuse kandmisest vabastatud isikut karistati katseajal toimepandud kuriteo eest rahalise karistusega, laieneb kolleegiumi hinnangul selles otsuses märgitu ka juhtumile, kus

§ 76

sätete alusel vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastatud isikut karistatakse rahalise karistusega. Selline tõdemus tuleneb

§ 65

lg 2 sõnastusest, millest nähtub selgesõnaliselt, et varem mõistetud ärakandmata karistuse osa tuleb uue kuriteo eest mõistetud karistusele liita sõltumata selles, mis liiki on uue kuriteo eest mõistetud karistus. 23.

1. Edasiselt tunnistati O. Zguro Harju Maakohtu
2. mai
3. a otsusega süüdi
4. detsembril
5. a toimepandud kuriteos ja talle mõisteti karistuseks vangistus kolmeks aastaks.

§ 65lg 2 ja § 76 lg 6 alusel liideti sellele karistusele 20.

mai

1. a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa ja lõplikuks ärakantavaks karistuseks mõisteti O. Zgurole vangistus viieks aastaks üheksaks kuuks ja kahekümne kaheksaks päevaks. Karistuse algusajaks loeti reaalne karistuse kandmisele asumise aeg. Ka selles kohtuotsuses jäi tähelepanuta O. Zgurole
2. novembri
3. a kohtuotsusega mõistetud rahaline karistus. O. Zguro poolt
4. novembril 2009 ja
5. detsembril 2007 toimepandud kuritegude puhul moodustus kuritegude hiljem tuvastatud kogum

§ 65lg 1 mõttes.

Kolleegium juhib siinkohal tähelepanu varasemas praktikas märgitule, et kuigi kuritegude hiljem tuvastatud kogumi korral mõistetakse liitkaristus mitme kohtuotsuse järgi, peab kohus siiski looma olukorra, kus enne esimese kohtuotsuse kuulutamist mitu kuritegu toime pannud isikute karistusõiguslik kohtlemine oleks võrdne, vaatamata sellele, kas nende kuritegude eest mõistetakse karistus ühe kohtuotsusega

§ 64

lg 1 järgi või mitme kohtuotsusega

§ 65lg 1 järgi (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 20.

veebruari

1. a otsus kriminaalasjas nr 3-4-1-2-02 ja kriminaalkolleegiumi
2. oktoobri
3. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-66-10, p 11.2). Eelmärgitust tulenevalt pidanuks maakohus moodustama O. Zgurole

§ 65lg 1 alusel liitkaristuse Harju Maakohtu 4.

novembri

1. a otsusega mõistetud karistusest ja
2. mai
3. a otsusega mõistetud karistusest, liites saadud karistuse omakorda

§ 65lg 2 alusel Tallinna Linnakohtu 20.

mai

1. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osaga. Nii pidanuks moodustuma O. Zgurole lõplikuks karistuseks vangistus viieks aastaks üheksaks kuuks ja kahekümne kaheksaks päevaks ning rahaline karistus 273 päevamäära. 23.
2. O. Zguro peeti kinni Soome Vabariigis
3. aprillil 2011 ja ta viibis Soomes vahi all kuni
4. juunini
5. Mõistetud vangistust asus ta kandma
6. juunil
7. Harju Maakohtu
8. oktoobri
9. a määrusega arvati karistusaja hulka O. Zguro Soome Vabariigis eelvangistuses viibitud aeg üks kuu ja üheksateist päeva, määrates ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse viieks aastaks kaheksaks kuuks ja üheksaks päevaks. 23.
10. Harju Maakohtu
11. aprilli
12. a määrusega asendati O. Zgurole
13. novembri
14. a kohtuotsusega mõistetud rahaline karistus vangistusega kolmeks kuuks ja üheks päevaks, jättes aga otsustamata asendatud vangistuse liitmise varem mõistetud, kuid veel ärakandmata vangistusega. Selle küsimuse lahendas Harju Maakohus Viru Vangla taotluse alusel
15. juuni
16. a määrusega, suurendades KrMS § 413,

§ 65

lg 1 ja

§ 64lg 1 alusel Harju Maakohtu 11.

mai

1. a otsusega mõistetud karistust asenduskaristuse võrra ja määrates O. Zgurole lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse kuueks aastaks ja kahekümne üheksaks päevaks. Viimatinimetatud määruses jättis maakohus aga tähelepanuta O. Zguro Soome Vabariigis eelvangistuse viibitud aja. Seetõttu tegi Harju Maakohus
2. juunil 2012 määruse, milles täpsustas, et eelvangistuses viibitud aeg tuleb lugeda karistusaja hulka ja O. Zguro lõplik ärakandmisele kuuluv karistus on vangistus viieks aastaks, üheteistkümneks kuuks ja kümneks päevaks. 23.
3. Tallinna Ringkonnakohtu
4. juuli
5. a määrusega jäeti aga O. Zgurole Harju Maakohtu
6. mai
7. a otsusega mõistetud liitkaristus (mille hulka oli arvatud ka Soome Vabariigis eelvangistuses viibitud aeg) ja asenduskaristus iseseisvalt ärakandmisele.
8. Järgnevalt tulebki hinnata seda, kas ja millisel alusel tuli Harju Maakohtu
9. aprillil
10. a O. Zgurole mõistetud rahalist karistust vangistusega asendades saadud asenduskaristus olemasoleva vangistusega liita. Vangistuse ja rahalise karistuse liitmisel moodustuva liitkaristuse täitmise erisus, mis tuleneb

§ 64lg-st 2, ei puuduta olukorda, kus rahaline karistus asendatakse vangistusega.

Asendamise järgselt ei ole enam tegemist eriliigiliste karistuste, vaid samaliigiliste karistustega, mille liitmisel tuleb lähtuda

§ 64lg-st 1.

Kui kuritegu on toime pandud pärast süüdimõistvat otsust karistusest tingimisi vabastamisel määratud katseajal, tuleb liitkaristuse mõistmisel kohaldada

§ 65lg 2 sätteid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12.

novembri

1. a otsus kriminaalasjas nr 31-1-67-07, p 8). Arutatavas asjas on O. Zguro kuriteo, mille eest teda Harju Maakohtu
2. novembri
3. a kohtuotsusega rahalise karistusega karistas, toime pannud katseajal ja seetõttu tulnuks mõistetud karistus varasema karistuse ärakandmata osaga liita

§ 65lg 2 alusel.

Kui selliselt saadud liitkaristuse osaks olev rahaline karistus asendatakse hiljem vangistusega, ei muuda see karistuste liitmise aluseks olevate sätete kohaldamist ja ka asenduskaristus tuleb seetõttu varasema karistusega liita just

§ 65lg 2 alusel.

25. Kriminaalkolleegium ei nõustu ringkonnakohtu arusaamaga, et rahalise karistuse vangistusega asendamisel varem mõistetud vangistuse ärakandmata osaga rikutakse liitmisel võrdse kohtlemise põhimõtet, sest see seadvat põhjendamatult ebavõrdsesse olukorda üksnes ühe kuriteo eest rahalise karistusega karistatud isikud, kellele karistus asendatakse vangistusega võrreldes isikutega, keda on lisaks asendatavale rahalisele karistusele varem vangistusega karistatud. Võrdse kohtlemise põhimõtet ei rikuta kirjeldatud olukorras juba põhjusel, et kohtul ei ole kohustust rahalise karistuse asendamisel saadud vangistust

§ 65

lg 1 sätete alusel varem mõistetud vangistusega liites kohaldada absorptsioonipõhimõtet. Arutataval juhul on aga rahalise karistuse asendamisel saadud vangistuse täielik või osaline neelamine varem mõistetud vangistusega välistatud, sest asenduskaristuse tuleb varasemalt mõistetud vangistusega liita

§ 65lg 2 alusel.

26. Ringkonnakohus on leidnud veel sedagi, et kohtuotsusega mõistetud vangistuse ja kohtumäärusega asenduskaristusena määratud vangistuse põhjal liitkaristuse moodustamise välistab asjaolu, et isikul, kellele on

§ 65

alusel mõistetud liitkaristus, on õigus taotleda tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kui ta on mõistetud liitkaristusest ära kandnud

§ 76ettenähtud osa.

Vangistusest, mis on määratud ainult tasumata rahalise karistuse asendamiseks, tingimisi enne tähtaega aga vabaneda ei saa. Kolleegiumi hinnangul ei ole see ringkonnakohtu seisukoht asjakohane, sest õigusnorme ei või asendada pelgalt teleoloogiliste kaalutlustega. Peale O. Zgurole mõistetud rahalise karistuse asendamist vangistusega ongi tegemist olukorraga, kus isikule on mõistetud mitu samaliigilist karistust, mis tuleb juhindudes

§ 64lg-st 1 liita. 27. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes Kr

MS § 361 lg 1 p-st 7, § 362 p-st 1 ja § 390 lg-st 1, tühistab kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu

1. juuli
2. a määruse O. Zgurole põhikaristusena mõistetud vangistuse ja asenduskaristusena mõistetud vangistuse liitmata jätmise osas. Uue määrusega moodustab kolleegium O. Zgurole

§ 65lg 2 alusel liitkaristuse Harju Maakohtu 11.

mai

1. a otsusega lõpliku karistusena mõistetud vangistusest ja Harju Maakohtu
2. aprilli
3. a määrusega asenduskaristusena mõistetud vangistusest. Karistuse kandmise algusajaks on O. Zguro kinnipidamise päev
4. aprillil
5. Kolleegium rahuldab määruskaebuse osaliselt. Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg, Lea Kivi