← Eesti

3-2-1-20-13

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-2-1-20-13 Määruse kuupäev Tartu,

  1. märts
  2. a Kohtukoosseis Eesistuja Henn Jõks, liikmed Peeter Jerofejev ja Lea Laarmaa Kohtuasi AS-i Eesti Väärtpaberikeskus hagi AS-i Projekt Majura ja Rein Kontuse vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu
  3. novembri
  4. a määrus tsiviilasjas nr 2-11-55603 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Rein Kontuse määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Hageja AS Eesti Väärtpaberikeskus (registrikood 10111982) Kostja Rein Kontus, esindaja vandeadvokaat Kairi Tuulmägi Asja läbivaatamise kuupäev
  5. veebruar
  6. a, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  7. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
  8. novembri
  9. a määrus tsiviilasjas nr 2-11-
  11. Rahuldada Rein Kontuse esitatud apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus ja ennistada Rein Kontusele apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg Harju Maakohtu
  12. aprilli
  13. a otsuse peale tsiviilasjas nr 2-11-
  14. Saata asi apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
  15. Määruskaebus rahuldada.
  16. Tagastada Rein Kontusele määruskaebuselt
  17. detsembril 2012 tasutud kautsjon 50 (viiskümmend) eurot. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  18. AS Eesti Väärtpaberikeskus (hageja) esitas
  19. novembril 2011 Harju Maakohtule hagi ASi Projekt Majura (kostja I, äriregistrist kustutatud
  20. mail 2012) ja Rein Kontuse (kostja II) vastu, milles palus mõista kostjatelt solidaarselt välja 642 euro 30 sendi suurune põhivõlg ja 448 euro 63 sendi suurune viivis. Samuti palus hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista päevas 0,05% suuruse viivise tagastamata võlasummalt alates
  21. novembrist 2011 kuni võlasumma tasumiseni.
  22. Harju Maakohus rahuldas
  23. aprilli
  24. a otsusega hagi ja mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 642 euro 30 sendi suuruse põhivõlgnevuse, 448 euro 63 sendi suuruse viivise ja viivise 0,05% päevas põhinõudelt alates
  25. novembrist 2011 kuni kohustuse täitmiseni. Maakohus märkis otsuse resolutsioonis, et otsuse peale ei saa esitada apellatsioonkaebust.
  26. Kostja II esitas
  27. novembril 2012 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse ja apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse. Taotluse kohaselt ei olnud kostjal II alguses apellatsioonkaebuse esitamise õiguslikku võimalust, kuivõrd maakohus ei andnud oma otsuses esialgu luba edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebuse esitamise õiguse saamiseks esitas kostja II kolm korda maakohtule taotluse kohtuotsuses ilmse ebatäpsuse (vea) parandamiseks. Maakohus parandas alles pärast kostja II kolmandat taotlust
  28. augusti
  29. a määrusega otsuses ebatäpsuse. Kostja II sai nimetatud määruse kätte
  30. septembril
  31. Kostja II hinnangul ei saanud ta enam otsuses märgitud tähtaja jooksul apellatsioonkaebust esitada, kuivõrd tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 632 lg 1 kohane 30päevane tähtaeg oli möödunud
  32. mail 2012 ja 5-kuuline üldine tähtaeg oli samuti möödunud
  33. septembril
  34. Eeltoodu põhjal taotles kostja II apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamist. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
  35. Tallinna Ringkonnakohus jättis
  36. novembri
  37. a määrusega kostja II taotluse rahuldamata ja tema apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Määruse põhjenduste järgi ei ole kostja II tähtaja ennistamise taotlust põhjendanud ega toonud välja ühtegi selgitust, miks ta ei saanud esitada apellatsioonkaebust pärast maakohtu
  38. aprilli 2012 otsuse kättetoimetamist. Maakohtu
  39. aprilli
  40. a otsuses eksliku kaebekorra märkimist ei saa pidada takistuseks, mis oleks välistanud kostja II kaebeõiguse. Kostja oleks saanud apellatsioonkaebuses maakohtu väära kaebekorra märkimisele tugineda ning paluda ringkonnakohtul kaebuse menetlusse võtmisel selle õigsust kontrollida. Kostja II on esitanud kaebuse
  41. novembril 2012 ja lasknud sellega mööda TsMS § 632 lg-s 1 sätestatud kaebeõigust välistava 5-kuulise tähtaja. Otsuses kaebekorra muutmist ei saa pidada vea parandamiseks TsMS § 447 lg 3 tähenduses ning see oleks tulnud maakohtul vormistada täiendava otsusena. Ka juhul, kui kohtu sellist viga mitte arvestada ja lähtuda TsMS § 447 lg-test 2 ja 3, on toimikust nähtuvalt vea parandamise määrus toimetatud kostjale II kätte
  42. septembril
  43. Kostja II ei ole esitanud taotluses ühtegi selgitust ka selle kohta, miks ta ei esitanud kaebust 30 päeva jooksul pärast maakohtu kaebekorra muutmise kohta tehtud määruse kättetoimetamist. Kuna taotlus on põhjendamata, tuleb jätta tähtaeg ennistamata. Kuna apellatsioonkaebus on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist, ei saa seda TsMS § 637 lg 1 p 2 kohaselt menetlusse võtta. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  44. Kostja II esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu määruse, ennistada apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg ja saata asi ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebuse järgi eksitas maakohus kostjat kaebetähtaja osas ning seega pidanuks ringkonnakohus tähtaja ennistama. Isegi pärast ebatäpsuse parandamist ei muutunud edasikaebamise kord selgemaks. Riigikohus on oma praktikas korduvalt märkinud, et menetlusosalise eksitamine kaebeõiguse puudumise ja seega ka kaebuse esitamise tähtaja pikkuse osas on mõjuvaks põhjuseks kaebetähtaja ennistamisele. Olukorras, kus maakohus ei teinud täiendavat otsust, vaid üksnes parandas määrusega vea
  45. aprilli
  46. a otsuses, ei saanud kostja aru ega pidanudki aru saama, et maakohtu parandusmääruse kättesaamisest hakkas kulgema ka 30-päevane tähtaeg apellatsioonkaebuse esitamiseks.
  47. Hageja vastus ei vasta TsMS § 218 lg-te 3 ja 4 nõuetele. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  48. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3 esimese ja teise lause alusel tühistada ja menetlustähtaja ennistamise taotlus rahuldada ning kostja II apellatsioonkaebus tuleb saata ringkonnakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.
  49. Kolleegium lahendab menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes ise kostja II apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse.
  50. Riigikohus on teinud mitmeid lahendeid, milles käsitletakse kohtu eksimuste mõju menetlustähtaegade ennistatavusele, vt ülevaatlikult
  51. jaanuaril 2012 tsiviilasjas nr 3-2-1-153-11 tehtud määruse p
  52. Praeguses asjas on maakohus kostjat II eksitanud. Maakohus on asja lahendanud lihtmenetluses, märkides mh otsuse resolutsioonis järgmist: "Kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust." Selline märkus on eksitav, sest ka lihtmenetluse asjas on menetlusosalisel õigus otsus edasi kaevata. Küll sõltub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmine TsMS § 637 lg 21 järgi kas maakohtu antud loast või sellest, et maakohus on ringkonnakohtu hinnangul kohaldanud selgelt ebaõigesti materiaalõiguse normi või on selgelt rikkunud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnanud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. TsMS § 442 lg 10 kohaselt võib maakohus lihtmenetluse asjades tehtud otsuses märkida, et ta annab loa otsuse edasikaebamiseks. Küll ei järeldu sellest, et maakohus võiks otsuses keelata otsuse edasikaebamise. Kuna maakohus peab ka lihtmenetluses tehtud otsuses TsMS § 442 lg 6 esimese lause järgi märkima otsuse edasikaebamise korra ja tähtaja (vt nt Riigikohtu
  53. aprillil 2010 tsiviilasjas nr 3-2-1-20-10 tehtud määruse p 13), siis võib tekitada segadust sellega kõrvuti olev lause, mille kohaselt maakohus välistab otsuse edasikaebamise. Nii on praeguses asjas juhtunud ka maakohtu
  54. augusti
  55. a määruses, milles maakohus on parandanud
  56. aprilli
  57. a otsust selliselt, et üksteisele järgnevad laused: „Kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust (TsMS § 442 lg 10). Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul [---]." Eelkirjeldatud eksitamine maakohtu otsuse edasikaevatavuse osas on kolleegiumi hinnangul TsMS § 67 lg 1 järgne mõjuv põhjus menetlustähtaja ennistamiseks. Seetõttu tuleb kostja II menetlustähtaja ennistamise taotlus rahuldada, ringkonnakohtu määrus tühistada ning asi tagasi saata ringkonnakohtule kostja II apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks. Kolleegium märgib seda, et tähtaja ennistamist ei takista TsMS § 632 lg-s 1 sätestatud 5-kuulise tähtaja möödumine, kui ei ole möödunud TsMS § 67 lg-s 2 sätestatud 6-kuuline tähtaeg, vt selle kohta täpsemalt Riigikohtu
  58. aprillil 2012 tsiviilasjas nr 3-2-1-34-12 tehtud määruse p-d 11-12 ja
  59. mail 2012 tsiviilasjas nr 3-2-1-44-12 tehtud määruse p
  61. Menetluskulude jaotus määratakse tervikuna kindlaks asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt selle tulemusest.
  62. Kostja II määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb talle TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada kassatsioonikautsjon. Kostjal II on TsMS § 149 lg 5 esimese lause järgi õigus taotleda ringkonnakohtult tähtaja ennistamise avalduselt tasutud kautsjoni tagastamist. Henn Jõks, Peeter Jerofejev, Lea Laarmaa

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.