Obsah (6)

§ 469§ 701§ 467§ 470§ 194§ 149

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-2-1-11-13 Määruse kuupäev Tartu, 13. märts 2013. a Kohtukoosseis Eesistuja Jaak Luik, liikmed Henn Jõks ja Tambet Tampuu Kohtuasi Osaühingu

§ 469

lg-s 2 märgitud võimalikku kahju, mida tagatis peaks katma, esinevad võlgniku suhtes

§ 469lg-s 3 sätestatud alused tema vabastamiseks tagatise andmise kohustusest.

Kuna võlgnik on pankrotis, tal ei ole raha ning kostja I ei ole põhistanud talle tekkivat kahju, mida tagatis peaks eelduslikult katma, oleks ebaõiglane võlgnikult tagatist nõuda. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 6. Kostja I esitas määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega jätta rahuldamata hageja taotlus tunnistada maakohtu osaotsuse resolutsiooni p 4 viivitamata täidetavaks või kohustada võlgnikku andma tagatise

§ 469järgi.

Kostja I arvates ei põhjendanud ringkonnakohus, miks on osaotsuse resolutsiooni p 4 viivitamata täidetavaks tunnistamise ja pankrotimenetluse aluse äralangemise korral kahju tekkimine välistatud ning miks ei saa tekkida kahju kostjale I. Ringkonnakohus ei selgitanud ega andnud kostjale I võimalust esitada tõendeid selle kohta, et osaotsuse p 4 viivitamata täitmise korral tekib talle kahju. Ringkonnakohus vabastas võlgniku valesti tagatise andmise kohustusest, sest maksejõuetu taotleja korral ei ole ilma tagatiseta võimalik hüvitada vastaspoolele tekkivat kahju. Võlgniku või tema võlausaldajad peavad osaotsuse viivitamata täitmiseks andma tagatise ainuüksi seetõttu, et võlgnik on maksejõuetu.

1. Hageja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu määruse muutmata või tühistada ringkonnakohtu määruse osas, millega võlgnik vabastati tagatise andmise kohustusest, ja määrata talle tähtaeg tagatise andmiseks. Hageja leiab, et Riigikohus ei saa sekkuda ringkonnakohtu kaalutlusotsusesse, millega tunnistati maakohtu osaotsus osaliselt viivitamata täidetavaks. Ringkonnakohus ei ole diskretsioonipiire ületanud ega põhjendamiskohustust rikkunud. Samuti ei ole ringkonnakohus rikkunud selgitamiskohustust ega teinud üllatuslikku lahendit. Ringkonnakohus vabastas põhjendatult võlgniku tagatise andmise kohustusest, sest võlgnikule tekitab osaotsuse täitmisega viivitamine kahju, kuid kostjale sellest kahju ei teki. Võlgnik ei ole varatu äriühing ning temalt oleks ebaõiglane tagatist nõuda. Juhul, kui Riigikohus siiski ei pea õigeks, et ringkonnakohus vabastas võlgniku tagatise andmisest, ei saa Riigikohus jätta rahuldamata hageja taotlust tunnistada maakohtu otsus osaliselt viivitamata täidetavaks, ilma et võimaldaks võlgnikul enne anda tagatist. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb

§ 701

lg 3 teise lause alusel tühistada ja saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

1. Ringkonnakohus tunnistas maakohtu osaotsuse osaliselt viivitamata täidetavaks ilma võlgnikult tagatist nõudmata. Kostja põhiseisukohtade järgi ei ole maakohtu osaotsuse resolutsiooni p 4 viivitamata täidetavaks tunnistamine põhjendatud, sest võlgnik või tema võlausaldajad oleksid pidanud andma tagatise, viivitamata täitmata jätmisega ei teki võlgnikule kahju, kuid viivitamata täitmine tekitab kahju kostjale. Kolleegium leiab, et määruskaebus on osaliselt põhjendatud.
2. Kolleegium märgib, et

§ 467

lg 3 ja § 469 lg 1 võimaldas ringkonnakohtul otsustada maakohtu edasikaevatud osaotsuse viivitamata täidetavaks tunnistamine hageja taotluse alusel, kuna taotlus esitati pärast apellatsioonitähtaja möödumist. Kohtuotsuse, sh osaotsuse, osaliselt või tervikuna viivitamata täidetavaks tunnistamise taotluse võib esitada ka pool, kes ei esita apellatsioonkaebust.

§ 470

lg 1 esimene lause sätestab, et kui viivitamatut täitmist otsusega ei lahendatud või kui taotlus on esitatud pärast otsuse tegemist, vaadatakse poole taotlus otsuse viivitamatu täitmise kohta läbi kohtuistungil, välja arvatud juhul, kui asi lahendati kohtuistungit pidamata. Kostja I palus ringkonnakohtul lahendada osaotsuse resolutsiooni p 4 viivitamata täidetavaks tunnistamine kohtuistungil. Kuna asi lahendati maakohtus kohtuistungit pidades, oleks ringkonnakohus pidanud vaatama hageja taotluse osaotsuse resolutsiooni p 4 viivitamata täidetavaks tunnistamiseks läbi kohtuistungil. Siiski ei ole see rikkumine kolleegiumi arvates menetlusõiguse normi oluliseks rikkumiseks, sest see rikkumine ei mõjutanud praegusel juhul hageja taotluse lahendamise tulemust. Kohtuasja materjalidest nähtub, et ringkonnakohus andis kooskõlas

§ 470

lg-ga 2 kostjale I võimaluse esitada hageja taotluse kohta vastuväiteid ning et kostja I vaidles hageja taotlusele vastu (kohtutoimiku IV kd, tl-d 181 ja 189-192). Kostja I ei ole ka väitnud, et hageja taotluse arutamine ringkonnakohtu istungil oleks toonud kaasa ringkonnakohtu teistsuguse lahendi. 11.

§ 469

lg 3 sätestab, et kui pool ei suuda sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud ulatuses tagatist anda, võib kohus tema taotlusel ta tagatise andmise kohustusest vabastada, tagatist vähendada, määrata selle tasumise osade kaupa või tunnistada otsuse viivitamata osaliselt täidetavaks, kui täitmise edasilükkamine oleks sissenõudja suhtes ebaõiglane, eelkõige kui see raskendaks oluliselt tema eluliste vajaduste rahuldamist, majandus- või kutsetegevust või põhjustaks muu suure kahju. Selle sätte kohaldamise esmaseks eelduseks on seega asjaolu, et kohtulahendi viivitamata täitmist taotlenud pool ei suuda tagatist anda. Ringkonnakohus on selle asjaolu jätnud tähelepanuta. Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus andma hagejale võimaluse tõendada, et võlgnik ei suuda tagatist anda. Üksnes asjaolust, et võlgnik on pankrotis, ei järeldu, et ta ei suuda tagatist anda. 12. Riigikohus on 23. veebruaril 2011 tsiviilasjas nr 3-2-1-158-10 tehtud määruse p-s 8 selgitanud, et kohtulahendi viivitamatu täitmise instituut kaitseb eelkõige võlgniku huve, vältimaks majanduslikku kahju, mis võib tekkida vaid menetluse venitamise eesmärgil esitatud edasikaebuse menetlemisega. Teisalt on olemas võimalus, et viivitamata täidetav kohtulahend hilisema lahendiga tühistatakse. Selleks juhuks peavad olema kaitstud ka kostja huvid.

§ 469

lg 1 ei võimalda kohtul kaalutlusõiguse alusel valida, kas otsus tunnistada viivitamata täidetavaks või mitte, kui pool on andnud tagatise. Kui pool ei ole tagatist andnud, peab kohus kohustama võlgnikku maksma tagatist

§ 469

lg 2 järgi, arvestades, et tagatis peaks katma võlgnikule otsuse viivitamatust täitmisest või täitmise vältimiseks abinõude rakendamise tõttu tekkida võiva kahju. Tagatise määramisel peab kohus määrama kindlaks ka tagatise viisi, selle suuruse ja maksmise tähtaja (

§ 194jj).

Kohtuotsust ei või viivitamatule täitmisele pöörata enne seda, kui võlgnik on andnud kohtu määratud tagatise. Samas on kohtul

§ 469

lg 3 järgi juhul, kui sissenõudja ei suuda

§ 469

lg-s 2 sätestatud ulatuses tagatist anda, lubatud pool tagatise andmise kohustusest vabastada, tagatist vähendada, määrata tagatise tasumise osade kaupa või tunnistada otsus viivitamata osaliselt täidetavaks, kui täitmise edasilükkamine oleks sissenõudja suhtes ebaõiglane, eelkõige kui see raskendaks oluliselt tema eluliste vajaduste rahuldamist, majandus- või kutsetegevust või põhjustaks muu suure kahju (vt ka tsiviilasjas nr 3-2-1-158-10 tehtud määruse p 9). 13. Kolleegium selgitab, et kohus ei pea

§ 469

kohaldamiseks tuvastama, kas kostjale võib tekkida kohtuotsuse viivitamata täidetavaks tunnistamisega kahju ning kui suur see kahju võiks olla. Kohtuotsuse viivitamatust täitmisest kostjale tekkida võival kahjul ja selle suurusel on tähendus tagatise suuruse määramisel

§ 469

lg 2 järgi.

§ 469

lg 3 kohaldamiseks tuleb kõigepealt hinnata, kas võlgnik on suuteline tagatist andma (vt käesoleva määruse p 11). Juhul, kui võlgnik ei suuda seda, tuleb hinnata, kas sellises olukorras oleks kohtuotsuse viivitamata täidetavaks tunnistamata jätmine võlgniku suhtes ebaõiglane, arvestades eelkõige temal tekkida võivaid negatiivseid tagajärgi, mis kaasnevad kohtuotsuse viivitamata täidetavaks tunnistamata jätmisega (vt käesoleva määruse p 12). 14. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb

§ 149lg 4 esimese lause alusel määruskaebuselt tasutud kautsjon tagastada.

Kostja on kooskõlas

§ 149

lg 8 esimeses lauses sätestatuga palunud tagastada kautsjoni selle tasunud isiku kontole. Jaak Luik, Henn Jõks, Tambet Tampuu