← Eesti

3-3-2-2-12

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine KOHTUMÄÄRUS 3-3-2-2-12

  1. märts 2013 Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Harri Salmann Vjatšeslav Julini kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks Tartu Ringkonnakohtu
  2. detsembri
  3. a määrus haldus​asjas nr 3-09-2015 Vjatšeslav Julini teistmisavaldus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  4. Rahuldada Vjatšeslav Julini teistmisavaldus.
  5. Tühistada Tartu Halduskohtu
  6. septembri
  7. a määrus ja Tartu Ringkonnakohtu
  8. detsembri
  9. a määrus haldusasjas nr 3-09-
  11. Saata asi Tartu Halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.
  12. Tagastada kautsjon. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  13. Vjatšeslav Julin esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla ametnike toimingu peale, mis seisnes selles, et
  14. mail 2009 Tartu Halduskohtu istungilt vanglasse tagasi saabumisel viidi kaebaja suhtes läbi läbiotsimine täieliku alastuseni lahtiriietumisega väidetavalt kaebajat alandavas vormis. Läbiotsimise kohta koostati
  15. mail 2009 protokoll. V. Julin taotles inimväärikuse alanda​mise eest mittevaralise kahju 30 000 krooni väljamõistmist Tartu Vanglalt. Kaebusele oli lisatud Tartu Vangla
  16. septembri
  17. a kiri nr 3-30/48, millest nähtuvalt on kaebaja
  18. juunil 2009 esitanud Tartu Vanglale taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks 30 000 krooni ulatuses selle eest, et
  19. mail 2009 teostati V. Julini suhtes läbiotsimine inimväärikust alandaval viisil. Kuna taotlus oli esitatud puudustega, andis vangla puuduste kõrvaldamiseks aega kuni
  20. augustini
  21. Kuna V. Julin ei kõrvaldanud tähtajaks taotluse puudusi, otsustas Tartu Vangla
  22. septembri
  23. a kirjaga, juhindudes haldusmenetluse seaduse (HMS) § 15 lg-test 2 ja 3, jätta kahju hüvitamise taotluse läbi vaatamata ning HMS § 43 lg 1 p 3 alusel lugeda kahjunõude menet​lus lõppenuks. Samas märgiti, et tulenevalt riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg-st 2 ja vangistus​seaduse (VangS) § 11 lg-st 81 ei ole taotluse esitajal õigust pöörduda halduskohtu poole kaebuse​ga sama kahju hüvitamise taotluse osas.
  24. Tartu Halduskohus tagastas
  25. septembri
  26. a määrusega haldusasjas nr 3-09-2015 V. Julini kaebuse koos lisadega halduskohtumenetluse seadustiku
  27. detsembrini 2011 kehtinud redaktsiooni (HKMS v.r) § 11 lg 31 p 1 ja VangS § 11 lg 81 alusel. Määruse põhjenduste kohaselt selgub Tartu Vangla
  28. septembri
  29. a kirjast nr 3-30/48, et V. Julin on küll kohtu​eelselt Tartu Vanglale esitanud taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks 30 000 krooni ulatuses, kuid jätnud taotluse puudused määratud tähtpäevaks kõrvaldamata. Kuna vastavalt VangS § 11 lg-s 81 sätesta​tule on kaebajal läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus, tuleb tema kaebus HKMS v.r § 11 lg 31 p 1 alusel tagastada.
  30. V. Julin esitas määruskaebuse, milles palus tühistada halduskohtu määruse ja teha uue määruse, millega saata asi menetlemiseks Tartu Halduskohtule. Määruskaebuse kohaselt kinnitab Tartu Vangla
  31. septembri
  32. a vastus nr 3-30/48, et kohustuslik kohtueelne menetlus on läbitud. Kaebaja kõrvaldas puudused oma
  33. juunil 2009 esitatud taotluses
  34. augustil 2009, kuid vangla tagastas taotluse, leides, et puudused on siiski kõrvaldamata. See on vastuolus HMS §-ga
  35. Kaeba​ja taotlust vaadati läbi 2 kuud ja 23 päeva, mis on seaduse järgi lubamatu. Vangla rikkus taotlusele vastamise tähtaega ja varjas asjaolu, et kaebaja kõrvaldas oma taotluses puudused. Lisaks viitas kaebaja põhiseaduse §-dele 15 ja 25, mille alusel tal on õigus pöörduda kohtusse talle tekitatud kahju eest kompensatsiooni saamiseks.
  36. Tartu Ringkonnakohus jättis
  37. detsembri
  38. a määrusega haldusasjas nr 3-09-2015 halduskohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et VangS § 11 lg-st 81 tulenevalt oli kaebajal kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata, mistõttu haldus​kohus oli õigustatud tema kaebuse tagastama. Kaebaja viited põhiseadusele on alusetud, kuna õigus kohtusse pöörduda ei ole absoluutne ja antud asja puhul on ette nähtud kohustuslik kohtueelse menetluse kord.
  39. Riigikohtu
  40. jaanuari
  41. a määrusega kohtuasjas nr 3-7-1-3-593 jäeti V. Julini määrus​kaebus ringkonnakohtu määruse peale menetlusse võtmata. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  42. V. Julin esitas
  43. augustil 2012 Riigikohtule teistmisavalduse, milles soovib kriminaal- ja haldusasjade uut läbivaatamist Euroopa Inimõiguste Kohtu
  44. mai
  45. a otsuse Julin vs. Eesti (avaldused nr 16563/08, 40841/08, 8192/10 ja 18656/10) alusel.
  46. jaanuaril 2013 esitatud täienda​vas avalduses märgib kaebaja, et inimväärikuse alandamine on keelatud nii põhiseaduse § 18 lg-ga 1 ja VangS § 41 lg-ga 1 kui ka inimõiguste konventsiooni art-ga 3 ja Euroopa vanglareeglistikuga. Samuti on kaebaja hinnangul rikutud tema põhiseaduse §-des 13 ja 15 sätestatud õigusi.
  47. aastal esitas V. Julin vanglale kahju hüvitamise taotluse ning kõrvaldas vangla nimetatud puu​dused, st läbis kohtueelse menetluse. Vanglaametnikud viisid sihilikult kohtu eksitusse, et hoiduda kõrvale asja läbivaatamisest kohtus. Kahju hüvitamise taotlus sisaldas kõiki vajalikke andmeid.
  48. Vastuseks V. Julini
  49. jaanuari
  50. a avaldusele märgib Tartu Vangla, et tõele ei vasta V. Julini väide, et ta kõrvaldas vangla
  51. juuli
  52. a kirjas nimetatud puudused
  53. augustil 2009 esitatud täiendava avaldusega. Vastustaja sõnul ei saanud V. Julin
  54. augustil 2009 puuduste kõrval​damise avaldust vanglale esitada, sest tegemist oli laupäevaga, mil kinnipeetavatelt vanglale esita​tud taotlusi vastu ei võetud, ning kirja puuduste kõrvaldamise vajaduse kohta sai V. Julin kätte alles
  55. augustil
  56. Seetõttu on Tartu Vangla seisukohal, et V. Julini kahjunõue jäeti vanglas läbi vaatamata õigus​päraselt, kuna V. Julin ei kõrvaldanud temale määratud tähtaja jooksul puudusi, mistõttu tagastas ka Tartu Halduskohus kaebuse õiguspäraselt. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  57. Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) tuvastas
  58. mai
  59. a otsuses Julin vs. Eesti muu hulgas Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 6 lg 1 rikkumise haldusasjas nr 3-09-
  60. Kuivõrd muude käsitletud haldusasjade osas EIK rikkumist ei tuvastanud, tõlgendab kolleegium V. Julini avaldust halduskohtumenetlust puudutavas osas teistmis​avaldusena haldusasjas nr 3-09-
  61. Kaebaja ei ole sellisele tõlgendusele vastu vaielnud.
  62. Halduskohtumenetluse seadustiku alates
  63. jaanuarist 2012 kehtiva redaktsiooni (HKMS) § 240 lg 2 p 8 näeb teistmise alusena ette teistetavas haldusasjas tehtud kohtu​otsuse või -määruse peale Euroopa Inimõiguste Kohtule esitatud individuaalkaebuse rahuldamise Euroopa inimõiguste ja põhi​vabaduste kaitse konventsiooni või selle protokollide rikkumise tõttu, kui rikku​mine võis mõjutada asja otsustamist ja seda ei ole võimalik mõistlikult kõrvaldada või sellega teki​tatud kahju hüvitada muul viisil kui teistmise kaudu. HKMS § 241 lg 2 kohaselt võib HKMS § 240 lg 2 p-s 8 nimeta​tud juhul esitada teistmisavalduse kuue kuu jooksul Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuse jõustumi​sest arvates. Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 6 lg 1
  64. lause kohaselt on igaühel oma tsiviilõiguste ja -kohustuste või temale esitatud kriminaalsüüdistuse üle otsustamise korral õigus õiglasele ja avalikule asja arutamisele mõistliku aja jooksul sõltumatus ja erapooletus, seaduse alusel moodustatud õigusemõistmise volitustega institutsioonis.
  65. Viidatud otsuse p-s 175 kordas EIK oma varasemas praktikas väljendatud seisukohta, et menetlus​korra eriti range tõlgendamine kohtute poolt võib võtta kaebajalt tema õiguse pöörduda kohtusse (vt ka Běleš jt vs. Tšehhi Vabariik, nr 47273/99, p-d 51 ja 69; Efstathiou jt vs. Kreeka, nr 36998/02, p 33; Kemp jt vs. Luksemburg, nr 17140, p 59; Reklos ja Devourlis vs. Kreeka, nr 1234/05, p 28). Seoses käesoleva asjaga märkis EIK (otsuse p 176), et kaebaja tõi vanglale esitatud taotluses esile oma hüvitisenõude faktilised ja õiguslikud alused – ta nõudis hüvitist mitte​varalise kahju eest, mis tekitati alandava kohtlemise ja eraelu puutumatuse rikkumisega täieliku läbi​otsimise näol
  66. mail
  67. EIK leidis, et isegi kui põhjalikum õiguslik analüüs V. Julini taotlu​ses olnuks eelistatum ja oleks kergendanud taotluse läbivaatamist, tuleb silmas pidada, et kaebaja oli karis​tust kandev kinnipeetav, kelle ema​keel on vene keel ja kes kaebas sekkumise üle oma intiim​sesse tsooni. Antud asjaoludel oli tema taotluse sisu uurimata jätmine ja edasise kaebuse kohtusse esitamise keelamine EIK hinnangul vähemalt küsitav. Kohtumenetluse osas märkis EIK (otsuse p-d 177–179), et kohtud piirdusid vangla juhtkonna hinnangu heakskiitmisega, analüüsimata, kas V. Julini poolt vanglale esitatud taotluses tõepoolest esines puudusi. EIK leidis, et sellise kitsendava lähenemisega võimaldasid kohtud vangla juhtkonnal otsustada, kas kohus peaks vaatama läbi kaebuse vangla juhtkonna peale. EIK arvates on selline kohtusse pöördumise õiguse piirang ebaproportsionaalne ja kahjustab nimetatud õiguse peamist olemust. Seetõttu tuvastas EIK konventsiooni art 6 lg 1 rikkumise. Samas otsuses analüüsis EIK ka eelkirjeldatud menetluse esemeks olnud inimväärikuse ja eraelu puutumatuse väidetava rikkumise sisu (otsuse p-d 187–193). EIK märkis kõigepealt, et kuna riigi​sisesed kohtud ei uuri​nud kaebaja kaebuste sisu, ei ole tema läbiotsimise asjaolud täiesti selged. Siiski leidis EIK, et antud juhul ei hõlmanud kaebaja täielik läbiotsimine elemente, mis mitmes vara​semas kohtuasjas on andnud alust järeldada, et kinnipeetava alasti läbiotsimine kujutas endast alandavat kohtlemist. EIK hinnangul ei ulatunud läbiotsimisega kaebajale põhjustatud kanna​tused konventsiooni art-ga 3 keelatud minimaalse raskusastmeni. Arvestades konkreetse juhtumi asja​olusid, ei kujutanud viie vanglaametniku viibimine kaebaja alasti läbi​otsimise juures endast ka eba​proportsionaalset sekkumist kaebaja õigusesse eraelu puutumatuse aus​tamisele. EIK asus seisu​kohale, et kaebuse see osa on ilmselgelt põhjendamatu ja tuleb jätta läbi vaatamata.
  68. Kolleegiumi hinnangul on HKMS §-des 240 ja 241 sätestatud teistmise eeldused täidetud. 11.
  69. Teistmisavaldus on tähtaegne. Teistetavas haldusasjas tehtud kohtumääruse peale Euroopa Inim​õiguste Kohtule esitatud individuaalkaebus on rahuldatud. 11.
  70. EIK poolt tuvastatud konventsiooni art 6 lg 1 rikkumine mõjutas asja otsustamist. EIK leidis, et kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist ei tohiks hinnata for​maalselt, vaid kohus pidanuks sisu​liselt analüüsima, kas V. Julini taotluse tagastamine puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu oli põhjen​da​tud. Kolleegium nõustub EIK hinnanguga, et kuigi vanglale esitatud kahju hüvitamise taotlus või​nuks sisaldada põhja​likumat õiguslikku analüüsi, nähtus taotlusest selgelt kahjunõude faktiline alus, taotletava hüvitise suurus ning põhjendus, miks taotleja leiab, et läbiotsimine oli õigus​vastane (inim​väärikuse alandamine). Kolleegium märgib, et antud juhul ei ole oluline välja selgitada, kas vastustaja väide, et V. Julin ei esitanud
  71. augustil 2009 puuduste kõrvaldamise avaldust, vastab tõele. HMS § 15 lg 3 annab haldus​organile võimaluse jätta taotlus läbi vaatamata, kui puudusi tähtaegselt ei kõrvaldata. Tegemist ei ole vältimatu tagajärjega, vaid haldusorganil on taotluse läbi vaatamata jätmise otsusta​misel kaalutlusõigus. Käesoleval juhul ei olnud puudused nii olulised, et need takistanuks taotluse menetlemist – täpsemad asjaolud olnuks vastustajal võimalik välja selgitada haldus​menetluse kestel. Seetõttu puudus vanglal alus taotluse tagastamiseks – seda eriti olukorras, kus taot​leja oli kinni​peetav, kellelt ei saanud oodata põhjaliku õigusliku argumentatsiooni esitamist. Konventsiooni art 6 lg 1 järgimise korral ei oleks kaebust seega HKMS v.r § 11 lg 31 p 1 alusel tagastatud, sest asjaolu, et kohustuslik kohtu​eelne menetlus jäi läbimata, ei olnud kaebajale ette​heidetav – kohtueelne menetlus jäi läbimata vastustaja tegevuse tõttu. 11.
  72. Kolleegium on seisukohal, et rikkumist ei ole võimalik mõistlikult kõrvaldada muul viisil kui teistmise kaudu. Kuivõrd V. Julini kaebus tagastati enne asja sisulist arutamist, ei ole teada, milline olnuks kohtumenetluse lõpptulemus, kui rikkumist poleks toimunud. Kuigi EIK mõistis kaebaja kasuks Eesti Vabariigilt välja hüvitise, ei puuduta see summa käesoleva haldusasja sisuks olevat väidetavat kahju ja selle hüvitamist. Seetõttu tuleb edasise kohtumenetluse käigus välja selgitada, kas vaidlusalune läbiotsimine oli õigusvastane ning kas kaebajale on tekitatud riigivastutuse seaduse alusel hüvi​tatavat kahju.
  73. HKMS § 245 lg 2 sätestab, et kui Riigikohus leiab, et teistmisavaldus on põhjendatud, tühis​tab ta olenevalt teistmise aluseks olevast kohtulahendist otsuse või määrusega teistetava kohtu​lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks sellesse alama astme kohtusse, kus kohtulahend oli tehtud. Eeltoodud põhjendustel rahuldab Riigikohus V. Julini teistmisavalduse, tühistab haldus- ja ringkonna​kohtu määrused ning saadab asja halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Teistmisavalduse esitamisel tasutud kautsjon tuleb HKMS § 107 lg 4
  74. lause alusel tagastada. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Harri Salmann

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.