Obsah (13)

§ 385§ 467§ 390§ 380§ 633§ 383§ 378§ 665§ 701§ 371§ 389§ 173§ 149

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-2-1-135-12 Määruse kuupäev Tartu, 20. märts 2013. a Kohtukoosseis Eesistuja Ants Kull, liikmed Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Villu Kõve, Lea L

§ 385

). 2.5 Määrus kuulub viivitamatule täitmisele (

§ 467lg 5).

2.6 Määrus saata viivitamata hagejale ja toimetada kätte kostjale. Edastada määrus täitmiseks Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (Narva mnt 3, 51009 Tartu, e-post: pria@pria.ee) 2.7 Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist (

§ 390, § 661 lg-d 1 ja 2).

1. Määruskaebus jätta rahuldamata.
2. Arvata määruskaebuselt tasutud kautsjon riigituludesse. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. AS Oilseeds Trade (hageja) esitas
4. novembril 2011 Tartu Maakohtule Metevel OÜ (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt välja põhivõlg 31 987 eurot 38 senti, intress 9558 eurot 4 senti, viivis 45 486 eurot 6 senti ja menetluskulude hüvitis 3035 eurot 80 senti. Hagiavalduse kohaselt on hagejal jõustunud kohtulahendist tulenev rahalise kohustuse täitmise nõue FIE Aivar Paulsoni vastu. Võlaõigusseaduse § 182 lg 2 kohaselt vastutab A. Paulsoni kohustuse täitmise eest temaga solidaarselt ka kostja, kellele A. Paulson on üle andnud oma põllumajandusettevõtte. Koos hagiavaldusega esitas hageja ka hagi tagamise taotluse. Avalduse kohaselt on kostja alles
5. a lõpus asutatud ja
6. a alguses majandustegevust alustanud äriühing, millel ei ole kinnisvara ja registreerimisele kuuluvat vallasvara. Ainukene hagejale teadaolev vara on kostja nõudeõigus põllumajandustoetuste saamiseks Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) esitatud taotluse kohaselt. Ainuvõimalik hagi tagamise abinõu on PRIA-l kostjale toetuste väljamaksmise keelamine koos PRIA kohustamisega kanda kostjale ettenähtud toetuse summad kohtu deposiitkontole.
7. Tartu Maakohus rahuldas
8. novembri 2011 määrusega hagi tagamise taotluse. Hagi tagamise abinõuna keelas kohus PRIA-l ühtse pindalatoetuse, keskkonnasõbraliku majandamise toetuse ja põllumajanduskultuuride täiendava otsetoetuse summade ülekandmise kostjale ning kohustas PRIA-t kandma kostjale määratud toetuste summad maksimaalselt 90 067 euro 28 sendi ulatuses üle kohtu tagatiste kontole. Maakohus määras 90 067 eurot 28 senti rahasummaks, mille maksmisel tagatiste kontole või millises ulatuses pangagarantii esitamisel lõpetatakse hagi tagamise määruse täitmine. Kohtumääruse põhjenduste kohaselt võib kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 377 lg 1 kohaselt hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Toimiku materjalide põhjal järeldas maakohus, et kostja on asutatud eesmärgiga jätkata A. Paulsoni majandustegevust, hoides samas kõrvale A. Paulsoni rahaliste kohustuste täitmisest, ning tegelikult juhib kostjat A. Paulson. Kohtuotsuse täitmise võimatus kostja tegevuse tagajärjena on täiesti reaalne.

-s puudub säte, mis keelaks hagi tagamise sihtotstarbeliste toetuste arvel.

§ 380

kohaselt ei saa määrata hagi tagamise abinõu avalik-õiguslikule juriidilisele isikule kuuluva eseme suhtes, mis on vajalik avalike ülesannete täitmiseks või mille võõrandamine on vastuolus avalike huvidega. PRIA on avalik-õiguslik juriidiline isik. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 48 järgi on esemeks asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks. Toetusõigus ja sellega kaasnev raha on seega ese TsÜS § 48 mõttes. Arvestades kostja käitumist ning oma rahalistest kohustustest kõrvalehoidmist, kaaluvad võlausaldaja huvid üles avaliku huvi sihtotstarbelise toetuse võõrandamisel.

1. Kostja esitas määruskaebuse, milles palus hagi tagamise tühistada. Kui kohus ei pea täielikku tühistamist võimalikuks, palus kostja alternatiivselt tühistada hagi tagamise abinõu osaliselt ja keelata PRIA-l põllumajandustoetuste ülekandmine kas põhivõla 31 987 euro 38 sendi või hagi hinna 58 079 euro 90 sendi ulatuses ja nõuda hagejalt kostjal tekkida võiva kahju hüvitamiseks tagatist 32 000 eurot. Samuti esitas kostja määruskaebuse tagamise taotluse, paludes määruskaebuse tagamise abinõuna peatada maakohtu määrusega rakendatud hagi tagamise määruse täitmine.
2. Hageja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
3. Tartu Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja esitas selle

§ 633lg 5 alusel Tartu Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

1. Tartu Ringkonnakohus jättis
2. novembri
3. a määrusega maakohtu määruse muutmata. Ringkonnakohus nõustus maakohtu seisukohaga, et hagi tagamiseks tuleb keelata PRIA-l kostjale ühtse pindalatoetuse, keskkonnasõbraliku majandamise toetuse ja põllumajanduskultuuride täiendava otsetoetuse summade ülekandmine ja kohustada PRIA-t kostjale määratud toetused üle kandma kohtu tagatiste kontole. Kostja leiab, et kohus peaks tema suhtes kohaldama vähem koormavaid hagi tagamise abinõusid, näiteks kohtulikku hüpoteeki, kuid ei ole näidanud, millisele kinnistule saaks kohtulikku hüpoteeki seada. Asja materjalide kohaselt ei ole kostjal kinnisvara. Kostja on ise avaldanud, et tema kontod on arestitud
4. jaanuaril 2012 maksuvõla tõttu, mis annab samuti tunnistust hagi tagamise vajalikkusest. Hagi rahuldamisel võib seega tekkida olukord, kus kohtuotsuse täitmine võib olla raskendatud või võimatu. Hagi tagamise lahendamise käigus ei lahendata hagi sisuliselt, mistõttu jäävad tähelepanuta kostja väited hagi tõendamatuse kohta. Asja materjalidest nähtub, et Tartu Maakohus võttis hagi
5. novembri 2011 määrusega menetlusse, millest järeldub, et maakohus ei välistanud hagi menetlemise võimalust. Hagi tõendatuse kohta võtab maakohus seisukoha asja sisulise arutamise käigus. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et PRIA on avalik-õiguslik isik. PRIA on Eesti Vabariigi Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus. Seega ei kohaldu asjas

§ 380sätted ning maakohus ei pidanud hindama hagi tagamise kooskõla avalike huvidega.

Maakohus on hagejalt nõudnud tagatist 7. novembri 2011 määrusega 4503 eurot 36 senti ehk 5% nõudest ja hageja on tagatise ka andnud (tl 61), seega on põhjendamatud kostja väited, et maakohus ei ole hagejalt tagatist nõudnud. Kostja taotlus kohustada hagejat tasuma tagatist suuremas summas ei ole kooskõlas

§ 383lg-ga 11.

Kostja taotles alternatiivselt hagi tagamise osalist tühistamist selliselt, et vähendada keeldu kostjale ülekantava summa suuruse osas põhivõlani 31 987 eurot 38 senti või maksimaalselt hagihinnani 58 079 eurot 90 senti. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et kui hagis on lisaks põhinõudele esitatud ka kõrvalnõudeid, võib nendega hagi tagamisel arvestada.

§ 378lg 4 kohaselt tuleb rahalise nõudega hagi tagamisel arvestada ka hagi hinda.

Nimetatud säte ei keela kõrvalnõuete arvestamist hagi tagamisel. Kui kohus peaks hagi rahuldama ka viivise osas ja hagi tagamisel ei ole viivisega arvestatud, võib kohtuotsuse täitmine olla selles ulatuses raskendatud või võimatu. Kuna maakohtu määrust ei muudeta, pole vajadust peatada selle täitmine

§ 665lg 2 alusel.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 7. Kostja esitas määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega tühistada maakohtu määrus täies ulatuses. Alternatiivselt palub kostja tühistada hagi tagamise abinõu osaliselt ja keelata PRIA-l põllumajandustoetuste ülekandmine kas põhivõla 31 987 euro 38 sendi või maksimaalselt hagihinna 58 079 euro 90 sendi ulatuses. Määruskaebuse järgi ei ole hagejal kostja vastu nõuet, tegemist ei ole ettevõtte üleminekuga. Maakohtu valitud abinõu ei ole sobiv ega proportsionaalne (

§ 378lg 4).

Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-133-10 tehtud lahendis leidnud, et konto arestimine vaidluse ajaks võib erakordselt intensiivselt riivata kassaatori majandustegevust ja toimetulekut. Maakohus ei ole arvestanud hagi tagamisel hagi hinda. Hagiavalduse p 4 kohaselt on hagi hind 58 079 eurot 90 senti, PRIA-l aga keelati kostjale üle anda toetusi maksimaalselt 90 067 euro 28 sendi ulatuses.

1. Hageja leiab, et ringkonnakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud.
3. detsembri
4. a määrusega andis määruskaebust läbi vaadanud Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kolmeliikmeline kohtukoosseis asja lahendamiseks tsiviilkolleegiumi kogu koosseisule. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
5. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb

§ 701

lg 3 alusel tühistada osas, milles ringkonnakohus jättis mh muutmata Tartu Maakohtu

1. novembri
2. a määruse resolutsiooni p
3. Tühistatud osas on võimalik teha uus määrus, millega muuta Tartu Maakohtu
4. novembri
5. a määruse resolutsiooni p
6. Ülejäänud osas tuleb jätta kohtulahendid muutmata.
7. Praeguses asjas on kohtud keelanud PRIA-l ühtse pindalatoetuse, keskkonnasõbraliku majandamise toetuse ja põllumajanduskultuuride täiendava otsetoetuse väljamaksmise kostjale. Riigikohus käsitles
8. märtsil 2013 tsiviilasjas nr 3-2-1-134-12 tehtud määruses üksnes selles asjas määratud PRIA toetusi. Tsiviilasjas nr 3-2-1-134-12 oli mh tegemist ühtse pindalatoetusega ja keskkonnasõbraliku majandamise toetusega. Nimetatud toetuste iseloomu arvestades (eelkõige toetuste tagantjärele maksmine eelneval perioodil tehtud põllumajanduslike kulutuste katmiseks ning sellega toetuste eesmärgi saavutamine) leidis Riigikohus, et selliste nõuete loovutamise keeldu õigusaktid ei sisalda. Järelikult ei ole keelatud ka nende toetusnõuete arestimine täitemenetluses täitemenetluse seadustiku § 112 lg 1 järgi, kui PRIA on otsustanud toetused välja maksta (vt määruse p-d 16−20). Kolleegium jääb selle seisukoha juurde ka praeguses asjas, mil tegemist on ühtse pindalatoetuse ja keskkonnasõbraliku majandamise toetuse väljamaksmisele suunatud nõude käsutamise keelamisega hagi tagamise menetluses. Sama kehtib ka põllumajanduskultuuride täiendava otsetoetuse kohta.
9. Määruskaebuses esitatud küsimustele, kas hagejal on nõue kostja vastu ja kas tegemist on ettevõtte üleminekuga, antakse vastus asja sisulisel lahendamisel. Hagi tagamise menetluses tõendeid ei koguta ega hinnata. Hagi tagamise menetluses on küll üldjuhul võimalik hinnata hagi lubatavust, sh küsimust, kas hageja väidete õigsuse korral oleks tema hagil üldse edulootust (vt selle kohta nt Riigikohtu
10. juunil 2012 tsiviilasjas nr 3-2-1-73-12 tehtud määruse p 14). Praegusel juhul ei ole aga alust järeldada, et hagil ei oleks üldse edulootust. Kolleegium lisab, et kui kohus leiab hagi tagamise menetluses, et hagil ei ole selle õigusliku perspektiivituse tõttu edulootust, võib kohus teha ka määruse hagi menetlusse võtmisest keeldumise või läbi vaatamata jätmise kohta

§ 371lg 2 või § 423 lg 2 järgi.

Praegu on maakohus hagi menetlusse võtnud ega ole jätnud seda läbi vaatamata. 13. Maakohus on määruse resolutsioonis keelanud PRIA-l toetussummade ülekandmise kostjale ja kohustanud PRIA-t kandma määratud toetused üle kohtu tagatiste kontole. Seega on kohus hageja soovil kohaldanud

§ 378

lg 1 p-s 4 (maakohtu määruses ekslikult viidatud p-le 10) sätestatud hagi tagamise abinõu, mille kohaselt võib vara kostjale üleandmise keelu siduda kohustusega maksta raha kohtu ettenähtud pangakontole. Kolleegium selgitab, et

§ 378

lg 1 p-s 4 sätestatud hagi tagamise abinõu on ette nähtud eelkõige juhtudeks, mil hageja ja kostja vaidlevad kolmanda isiku käes oleva vara kuuluvuse üle. Sel juhul on mõistlik vaidluse lõpuni tagada vaidluse objekti olemasolu, andes selle kohtutäiturile hoiule, või maksta vastav summa kohtu deposiitkontole. Praegusel juhul ei ole tegemist sellise tsiviilasjaga. Hageja on esitanud kostja vastu rahalise nõude. Samas on hageja hagi tagamise avalduses soovinud sellises sõnastuses hagi tagamise abinõu kohaldamist, nagu maakohus on määranud. Seega on hageja iseenesest lubatavalt saavutanud

§ 378lg 1 p 4 järgi nõude käsutamiskeelu.

Kolleegium märgib, et selline käsutuskeeld ei too kaasa samu tagajärgi mis hagi tagamiseks nõude arestimine. Nõude arestimine oleks sellekohase taotluse alusel võimalik

§ 378lg 1 p 2 järgi.

Nõude arestimisel tekib

§ 389

lg 1 kohaselt lisaks käsutamiskeelule ka arestipandiõigus, mis annab hagejale (sissenõudjale) tulevases täitemenetluses eelisõiguse oma nõude rahuldamiseks. Nõude arestimisele kohaldatakse mh

§ 389lg-d 1 ja 4.

Kolleegiumi hinnangul ei pea nõude arestimisel menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes kohaldama

§ 389

lg-t 6, mille kohaselt korraldab hagi tagamise menetluses vara arestimist kohtutäitur. Nõude arestimismäärus on seega hageja soovil kohtul võimalik saata vahetult selle täitmiseks kohustatud isikule.

1. Täiendavalt märgib kolleegium seda, et maakohtu määruse resolutsioon (p 3) on mõistetav selliselt, et sellega on PRIA-le pandud aktiivne kohustus kanda kostjale määratud toetus üle kohtu deposiitkontole. Hagi tagamise menetluses sellise aktiivse kohustuse panemine kolmandale isikule ei ole aga lubatud. Kohus ei saa luua menetlusvälise kolmanda isiku vastu täitedokumenti, mille alusel hageja või kohtutäitur saaksid nõuda määratud hagi tagamise abinõu täitmist. Vaatamata PRIA vastu võetud haldusaktile määrata isikule toetused, võib PRIA kasutada nt õigust teha tasaarvestus varem liigselt makstud toetussummadega. Sellesse suhtesse ei saa hagi tagamise määrusega sekkuda.
2. Arvestades määruse p-s 14 sedastatut, tuleb muuta maakohtu määruse resolutsiooni p 3 selliselt, et PRIA-le pannakse kohustus kanda maksimaalselt 90 067 eurot 28 senti üle kohtu tagatiste kontole siis, kui ta asub kostjale välja maksma hagi tagamise taotluses märgitud toetusi. Ülejäänud osas ei ole kohtulahendite muutmiseks alust.
3. Kolleegiumi hinnangul on maakohtu valitud hagi tagamise abinõu proportsionaalne. Praegusel juhul ei ole maakohus kohaldanud hagi tagamise abinõuna kostja pangakonto arestimist. Seega ei ole otseselt asjakohane ka Riigikohtu
4. jaanuaril 2011 tsiviilasjas nr 3-2-1-133-10 tehtud määruse p 16, milles leiti, et hagi tagamise korras kostja konto arestimine vaidluse ajaks võib erakordselt intensiivselt riivata kostja majandustegevust ja toimetulekut. Küll aga märgib kolleegium, et sama intensiivse riive võib kaasa tuua kostja nõude arestimine või nõude käsutamise keelamine ning seetõttu tuleks sellele eelistada vähem piiravaid hagi tagamise vahendeid. Kohtud ei ole asjas tuvastanud ega ole ka kostja väitnud, et võimalik oleks olnud kasutada mõnda muud abinõu, nt kohtulikku hüpoteeki.
5. Kohtud on hagi tagamisel

§ 378lg 4 teise lause õigesti sisustanud.

Nimetatud lause kohaselt tuleb rahalise nõudega hagi tagamisel arvestada hagi hinda. Kuna hagi tagamise eesmärk on tagada tulevase kohtuotsuse täitmist, siis tuleb hagi tagamisel lähtuda sellest summast, mida hageja kostjalt nõuab. Seda summat tuleb lugeda hagi hinnaks

§ 378lg 4 teise lause tähenduses.

Vastasel korral ei oleks nt võimalik

§ 378

lg 1 p 1 alusel kohtuliku hüpoteegi seadmisel lähtuda sellest, et kohtulik hüpoteek tagab lisaks põhinõudele ka kõrvalnõudeid (vt selle kohta nt Riigikohtu 8. juunil 2012 tsiviilasjas nr 3-2-1-73-12 tehtud määruse p 11). 18. Menetluskulud jäävad

§ 173

lg 3 teise lause alusel asja lõplikult lahendava kohtu otsustada, kuna hagi tagamise kohta tehtav määrus ei ole kohtuasja menetlust lõpetavaks määruseks (vt ka Riigikohtu

1. aprilli
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-11).
3. Määruskaebuselt tasutud kautsjon tuleb määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu arvata

§ 149lg 4 teise lause alusel riigituludesse.

Ants Kull, Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Villu Kõve, Lea Laarmaa, Jaak Luik, Tambet Tampuu