Obsah (5)

§ 95§ 235§ 4§ 5§ 6

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine KOHTUMÄÄRUS 3-3-1-2-13 21. märts 2013 Eesistu

§ 95

lg 4 esimene lause sätestab: "Kui kohus taotleb asjas tõusetunud küsimuses Euroopa Liidu Kohtult eelotsust, peatab kohus menetluse kuni Euroopa Liidu Kohtu lahendi jõustumiseni." Kolleegium on seisukohal, et kuna ringkonnakohus küsis Euroopa Kohtult eelotsust, siis tuli tal

§ 95lg 4 esimese lause kohaselt menetlus peatada.

Tegemist on kohustava sättega ja see ei võimalda kohtul kaaluda, kas viidatud olukorras menetlus peatada või mitte. Kaalumisvõimalust ei anna viidatud sätte alusel seegi, et menetlus on juba kestnud pikka aega, ilma et kohtud oleksid asunud asja sisulise lahendamise juurde. Ringkonnakohus peatas menetluse õigesti. Menetluse peatamise määruse saaks tühistada vaid juhul, kui kolleegiumil oleks õigus tühistada ringkonnakohtu määruse resolutsiooni p 1 ehk Euroopa Kohtult eelotsuse küsimine. 13. Ringkonnakohtu määruse resolutsiooni punkt, millega taotleti eelotsust, on siseriikliku õiguse järgi vaidlustatav, kuna see takistab asja edasist menetlust (

§ 235lg 1).

Eelotsuse taotlemise tagajärjeks on menetluse peatamine kohtuliku kaalumisvõimaluseta. Eelotsuse küsimise määruse tühistamine on aga välistatud Euroopa Liidu õigusest tulenevalt. Nimelt asus Euroopa Kohus

1. detsembri
2. a otsuses kohtuasjas C-210/06: CARTESIO, (p 98) järgmisele seisukohale: "[S]eoses eelotsusetaotluse esitamise otsuse peale edasikaebamise õigust käsitlevate siseriiklike õigusnormidega olukorras, kus põhikohtuasi tervikuna on jätkuvalt eelotsuse​taotluse esitanud kohtu lahendada ning ainult eelotsusetaotlus on piiratud apellatsiooni korras vaidlustatud, tuleb EÜ artikli 234 teist lõiku tõlgendada nii, et pädevust, mis on selle asutamis​lepingu sättega antud igale eelotsusetaotluse esitanud kohtule, ei või piirata selliste õigusnormidega, mis võimaldavad apellatsioonikohtul muuta Euroopa Kohtule eelotsusetaotluse esitamise otsust, see tühistada ja kohustada selle otsuse teinud kohut jätkama peatatud siseriiklikku menetlust." Kolleegiumi hinnangul ei saa Euroopa Kohtu eelviidatud lahendi kohaselt eelotsust küsiva kohtu pädevust siseriikliku õigusega piirata. Samuti tuleneb Euroopa Kohtu eelviidatud seisukohast, et kõrgema astme kohus ei tohi madalama astme kohtu eelotsuse küsimusi muuta, neid tühistada ega kohustada kohut jätkama peatatud siseriiklikku menetlust. Sellest tulenevalt puudub kolleegiumil võimalus tühistada või muuta ringkonnakohtu määruse resolutsiooni punkti 1, millega ringkonna​kohus otsustas küsida Euroopa Kohtult eelotsust. Samas ei tulene viidatud Euroopa Kohtu lahendist keeldu kõrgema astme kohtule esitada samas asjas edasikaebemenetluses täiendavaid küsimusi, kui madalama astme kohus on juba Euroopa Kohtult eelotsust taotlenud.
3. Eeltoodust tulenevalt jätab kolleegium määruskaebuse rahuldamata. II
4. Kuigi Euroopa Liidu õiguse lõpliku tõlgendamise õigus on Euroopa Kohtul, peab Riigikohus põhikohtuasja edasise õige ja sujuva lahendamise huvides vajalikuks juba praeguses menetlus​staadiumis kujundada seisukoht küsimuses, kas ja millisel viisil võimaldaks Eesti õigus seire​komitee otsuseid vaidlustada Eesti halduskohtus, kui kohtumenetluses asutakse seisukohale, et seire​komitee ei ole Eesti haldusorgan HMS § 8 mõttes. 16.

§ 4

lg 3 kohaselt ei saa halduskohtule esitada kaebust välisriigi võimude, rahvus​vahelise organisatsiooni või selle organi tegevuse peale. Samuti ei saa halduskohtule esitada kaebust Euroopa Liidu institutsioonide tegevuse peale (Euroopa Liidu toimimise lepingu art 263). Seirekomitee moodustamises ja töös osalevad Eesti valitsusasutused. See, et seirekomitee moodus​ta​mises ja töös osalevad ka teise riigi valitsusasutused, ei muuda seirekomiteed välisriigi võimu​organiks

§ 4lg 3 mõttes.

Samuti ei ole seirekomitee rahvusvaheline organisatsioon ega selle organ. Seega ei välistaks ainuüksi

§ 4

lg 3 halduskohtu pädevust seirekomitee otsuste peale esitatud kaebuste lahendamiseks. Halduskohtu pädevus ei sõltu

§ 4

lg 1 kohaselt sellest, kas avalikku võimu teostav üksus vastab HMS § 8 lg-s 1 sätestatud haldusorgani mõistele. Kui seirekomitee teeb otsuseid Eesti isikute projektide rahastamise kohta, teostab seirekomitee avalikku võimu Eesti territooriumil ja Eesti isikute suhtes. Vaidlus tema tegevuse õiguspärasuse üle on oma laadilt avalik-õiguslik. Kui seire​komitee ei ole Euroopa Liidu organ, siis kuuluks vaidlus tema tegevuse üle

§ 4lg 1 kohaselt halduskohtu pädevusse.

17. Küll aga sõltuvad

§ 5

lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatud halduskohtu volitused sellest, kas seire​- komitee otsus on käsitatav haldusaktina

§ 6

lg 1 mõttes.

§ 6

lg 1 seab haldusakti üheks tingimuseks selle, et tegemist oleks haldusorganiga HMS § 8 tähenduses. Kolleegium leiab siiski, et isegi kui seirekomitee ei oleks haldusorgan HMS § 8 mõttes ja seirekomitee otsused on liikmesriigi kohtus vaidlustatavad, ei pruugi see takistada halduskohtul seirekomitee otsuse suhtes

§ 5lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatud volitusi rakendada.

Kohtul on võimalik kaaluda, kas jätta riigisisene õigus kohaldamata selles osas, mis on vastuolus EL õigusega.

1. Liikmesriikide autonoomiat halduskohtumenetluse korraldamisel EL õigusega hõlmatud vald​- kondades piiravad võrdväärsuse põhimõte ja tõhususe põhimõte. Kui EL õigus näeb ette EL õigus​akti elluviimise liikmesriikide ühise organi poolt ning liikmesriigid ei taga isikutele EL õigusaktist tulenevate õiguste kaitset selle ühisorgani otsuste eest samaväärselt riigisiseste haldusorganite poolt tehtavate otsustega, võib see rikkuda võrdväärsuse põhimõtet. Kui liikmesriik ei taga seejuures ühise organi otsuste vaidlustamisel kohtulikku kaitset üldse, võib see rikkuda tõhususe põhimõtet (vt Euroopa Kohtu
2. märtsi
3. a otsus asjas nr C-432/05: Unibet, p 43). Eelnevat arvestades ei näe kolleegium takistust, mis välistaks seirekomitee otsuste kontrollimise Eesti halduskohtus juhul, kui Euroopa Kohus leiab, et seirekomitee ei ole Euroopa Liidu institutsioon ja tema otsuste vaidlustamine ei kuulu Euroopa Liidu Üldkohtu pädevusse. Kui Eesti haldus​organi asemel viib Euroopa Liidu õigust Eestis ellu Eesti ja teise asjaomase liikmesriigi ühine organ, on EL õigusest juhindudes võimalik see ühine organ allutada halduskohtulikule kontrollile Eesti haldus​organi kohta käivate normide, sh

§ 5alusel.

1. Kolleegiumi hinnangul nähtub määruse nr 1083/2006 art-st 63 ja määruse nr 1080/2006 art 14 lg-st 3, et seirekomitee on liikmesriikide, mitte Euroopa Liidu organ (vt ka Euroopa Kohtu
2. märtsi
3. a otsus liidetud asjades C-383/06 ja C-385/06: Vereniging Nationaal Overleg​orgaan Sociale Werkvoorziening jt, p 36). Eespool viidatud piirangutest tulenevalt ei mõjuta see kolleegiumi seisukoht aga määruskaebuse lahendamist (vt käesoleva otsuse p-d 11–14). III
4. Pärast ringkonnakohtu eelotsuse esitamise taotlust algatas Euroopa Kohus menetluse kohtu​asjas C-562/
5. Arvestades kaebuse esitamisest möödunud aega ning õigust kohtumenetlusele mõistliku aja jooksul, peab Riigikohus oluliseks vältida käesoleva asja menetlemisel hiljem uue eelotsuse küsimist. Kolleegiumi hinnangul ei lähe Euroopa Kohtu eelviidatud seisukohaga (vt käesoleva otsuse p 13) vastuollu see, kui liikmeriigi kõrgem kohus efektiivse ja tõhusa õigusmõistmise huvides esitab madalama astme kohtu määruses esitatud küsimustele lisaks eelotsuse küsimused. Õigusemõistmise huvides on tagada põhikohtuasja sujuv lahendamine pärast Euroopa Kohtu otsuse jõustumist.
6. Kui Euroopa Kohus peaks vastama ringkonnakohtule, et kaebusi seirekomitee otsuste peale on pädev lahendama siseriikliku õiguse järgi pädev kohus, ei kõrvaldaks see käesolevas asjas veel kõiki raskusi seoses Euroopa Liidu õiguse tõlgendamisega.
7. Kolleegiumi hinnangul on seirekomitee pädevuses otsustada ka selle üle, kas toetust anda või mitte (programmi juhendi p 6.
8. ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu
9. juuli
10. a määruse (EÜ) nr 1080/2006 art 19 lg 3). Samas välistab programmi juhendi p 6.
11. neljas lõik seire​komitee selliste otsuste vaidlustamise.
12. Euroopa Liidu lepingu art 19 lg 1 teine lõik sätestab: "Liikmesriigid näevad ette tulemusliku õiguskaitse tagamiseks vajaliku kaebeõiguse liidu õigusega hõlmatud valdkondades." Sarnane õigus tuleneb ELPH art 47 lg-st
13. ELPH art 41 lg 1 sätestab: "Igaühel on õigus sellele, et liidu institut​sioonid, organid ja asutused käsitleksid tema küsimusi erapooletult, õiglaselt ning mõistliku aja jooksul." Sama artikli lõige 2 sätestab, et see õigus hõlmab isiku õiguse ärakuulamisele, õiguse andmetega tutvumisele ja asutuse kohustuse otsuseid põhjendada.
14. Kolleegium kahtleb, kas Eesti ja Läti on käesoleval juhul seirekomitee moodustamisel ülal viidatud õigused taganud. Kui Euroopa Kohus peaks nõustuma, et vaidlused seirekomitee otsuste peale kuuluvad siseriikide kohtute pädevusse ning programmi juhendi p 6.
15. on Euroopa Liidu õigusega vastuolus, siis ei ole selge, kumma liikmesriigi (Eesti või Läti) õiguse kohaselt tuleks seirekomitee otsuste õiguspärasust kontrollida. Ebaselge oleks samuti see, kuidas allutatakse ühe liikmesriigi kohtuotsusele seire​komitee tegevuses osaleva teise liikmesriigi esindajad. Eelmainitut oleks olnud võimalik vältida, kui liikmesriigid oleks leppinud seirekomitee moodustamisel kokku nii pädevas kohtus kui ka kohalda​tavas õiguses. Juhul, kui Euroopa Kohus leiab, et seirekomitee otsused on vaidlustatavad liikmesriigi kohtus ja seire​komitee tegevusele kohaldatakse liikmesriigi õigust, puudub Eesti ja Läti kokkulepe, millise riigi kohtus ja millise õiguse alusel tuleb vaidlus lahendada. Sellest tulenevalt peab kolleegium vajalikuks küsida Euroopa Kohtult täiendavaid küsimusi. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Ivo Pilving