← Eesti

3-2-1-27-13

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-2-1-27-13 Määruse kuupäev Tartu,

  1. märts
  2. a Kohtukoosseis Eesistuja Ants Kull, liikmed Peeter Jerofejev ja Villu Kõve Kohtuasi OSAÜHING KRISTIINE EHITUS (pankrotis) pankrotihalduri Peeter Sepperi hagi AS Suva vastu tehingute tühisuse tunnustamiseks ja 876 867 euro 82 sendi saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu
  3. septembri
  4. a otsus tsiviilasjas nr 2-11-36157 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OSAÜHING KRISTIINE EHITUS (pankrotis) pankrotihalduri Peeter Sepperi kassatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Hageja OSAÜHING KRISTIINE EHITUS (pankrotis) (registrikood 10462405) (varasem ärinimi mh OSAÜHING WOLMREKS EHITUS) pankrotihaldur Peeter Sepper, esindajad vandeadvokaadid Paul Varul ja Tarmo Peterson Kostja aktsiaselts Suva

(10099867), esindaja vandeadvokaat Karl Kask Asja läbivaatamise kuupäev
  1. märts 2013, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Anda tsiviilasi Riigikohtu
  2. märtsi
  3. a osaotsusega lahendamata osas läbivaatamiseks Riigikohtu üldkogule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  4. OSAÜHING KRISTIINE EHITUS (pankrotis) (varasem ärinimi mh OSAÜHING WOLMREKS EHITUS) pankrotihaldur Peeter Sepper (hageja) (hagis ja menetluses läbivalt ekslikult tähistatud hagejana OSAÜHING KRISTIINE EHITUS (pankrotis)) esitas
  5. augustil 2011 Harju Maakohtusse aktsiaseltsi Suva (kostja) vastu hagi. Hageja palus tuvastada poolte vahel
  6. augustil 2008 sõlmitud lepingute (ehitusprojekti ostmise ja töövõtulepingu sõlmimise tasu kohta) tühisus ja kostjal tagastada hagejale tühiste lepingute alusel saadud 912 019 eurot 24 senti. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
  7. veebruaril 2012 täpsustas hageja maakohtu istungil haginõuet ja palus kostjalt välja mõista 876 867 eurot 82 senti (II kd, tl 146).
  8. Hageja taotles menetlusabina enda vabastamist riigilõivu tasumisest hagi esitamisel. Harju Maakohus rahuldas
  9. augusti
  10. a määrusega taotluse ja vabastas kostja hagi esitamisel riigilõivu 27 360 eurot 58 senti tasumisest.
  11. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
  12. Harju Maakohus rahuldas
  13. märtsi
  14. a otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 575 204 eurot 83 senti. Kostja kanda jäid tema enda menetluskulud ja hageja menetluskuludest 65%. Kostja kanda jäi 65% hagiavalduselt tasutavast riigilõivust ja hageja kanda 35% riigilõivust ning hagejalt mõisteti riigituludesse riigilõiv 9207 eurot 12 senti ja kostjalt 17 098 eurot 91 senti.
  15. Kostja esitas maakohtu otsuse peale
  16. märtsil 2012 apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsus osas, millega kohus hagi rahuldas ja teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.
  17. Hageja esitas
  18. aprillil 2012 vastuapellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse osas, milles hagi jäeti rahuldamata ja mõisteti hagejalt välja riigilõiv. Hageja palus teha tühistatud osas uue otsuse, millega hagi rahuldada täies ulatuses ja mõista kostjalt hageja kasuks välja 876 867 eurot 82 senti ning jäetaks menetluskulud kostja kanda. Riigilõivu hageja vastuapellatsioonkaebuselt menetlusabi jätkuvusele viidates ei tasunud. Ringkonnakohus võttis kaebuse
  19. aprillil 2012 menetlusse.
  20. Pooled vaidlesid teineteise apellatsioonkaebusele vastastikku vastu ja palusid jätta see rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
  21. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas
  22. septembri
  23. a otsusega kostja apellatsioonkaebuse ja tühistas maakohtu otsuse osas, millega hagi rahuldati osaliselt ning jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Lisaks mõistis ringkonnakohus hagejalt välja riigi tuludesse 40 142 eurot 90 senti riigilõivu, mille tasumisest oli hageja vabastatud, määras selle tasumise ajaks 15 päeva kohtulahendi jõustumisest alates ja nägi ette tasumisega viivitamisel viivise maksmise. Samuti tühistas ringkonnakohus maakohtu seatud hagi tagamise ja jättis rahuldamata hageja taotluse protokolli parandamiseks. Hageja vastuapellatsioonkaebuse jättis ringkonnakohus rahuldamata. Riigilõivu hagejalt väljamõistmist põhjendas ringkonnakohus hagi ja vastuapellatsioonkaebuse rahuldamatajätmisega. Maakohus vabastas hageja 27 360 euro 58 sendi suuruse riigilõivu tasumisest hagiavalduselt. Hageja taotles apellatsioonimenetluses hagi rahuldamist täiendavalt 301 662 euro 99 sendi osas, mis on ka vastuapellatsioonkaebuse hind. Sellelt summalt tulnuks maksta riigilõivu, mis riigilõivuseaduse tollel ajal kehtinud redaktsiooni järgi oli 12 782 eurot 32 senti. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  24. Hageja palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Muu hulgas leiab hageja, et ringkonnakohtu otsus on temalt riigilõivu väljamõistmise osas ebaseaduslik. Riigikohus on
  25. juuni
  26. a otsusega tsiviilasjas nr 3-4-1-10-12 tunnistanud põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks riigilõivuseaduse (RLS) § 57 lg 1 koostoimes lisa 1 viimase lausega osas, milles tsiviilasjas hinna puhul üle 639 116 euro 48 sendi tuleb hagiavalduselt tasuda riigilõivu 3% tsiviilasja hinnast, kuid mitte rohkem kui 95 867 eurot 47 senti. Seega on ringkonnakohus määranud riigilõivu, toetudes õigusaktile, mille Riigikohus on tunnistanud põhiseaduse vastaseks ning kehtetuks. Hageja palub määrata hagilt tasumiseks kuuluvaks riigilõivuks
  27. juulist 2012 jõustunud määr, so 10 500 eurot. Lisaks palub hageja tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks ja jätta kohaldamata RLS § 57 lg-d 1 ja 22 koostoimes lisa 1 tabeliga osas, milles tsiviilasjas hinnaga 287 602 eurot 41 senti kuni 319 558 eurot 24 senti tuleb tasuda apellatsioonkaebuselt riigilõivu 12 782 eurot 32 senti. Hageja hinnangul on põhiseaduspäraseks riigilõivu suuruseks tema vastuapellatsioonkaebuselt
  28. juulist 2012 jõustunud riigilõivu määr 2700 eurot. Samuti rõhutab hageja, et kaevatava otsusega temalt väljamõistetava 40 142 euro 90 sendi suuruse riigilõivu tasumine ei ole hagejale tema majandusseisundi tõttu jõukohane.
  29. Kostja palus rahuldada kassatsioonkaebus osas, milles hageja taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist osas, millega mõisteti hagejalt välja 40 142 euro 90 sendi suurune riigilõiv. Muus osas vaidles kostja kaebusele vastu.
  30. Riigikohtu tsiviilkolleegium tegi
  31. märtsil 2013 osaotsuse, millega jättis hageja kassatsioonkaebuse põhiosas rahuldamata. Kolleegium otsustas jätkata hageja kassatsioonkaebuse menetlust osas, milles vaidlustati ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni p 8, millega ringkonnakohus mõistis hagejalt riigi tuludesse 40 142 eurot 90 senti. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  32. Kolleegium leiab, et asja lahendamine tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 19 lg 4 p 3 ja § 690 lg 1 ning põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 3 lg 3 teise lause alusel lahendamiseks üle anda Riigikohtu üldkogule.
  33. Hageja palus
  34. augustil 2011 maakohtusse esitatud hagis tuvastada poolte vahel
  35. augustil 2008 sõlmitud lepingute tühisus ja mõista kostjalt lepingute järgi üleantu tagastamiseks välja 912 019 eurot 24 senti.
  36. veebruari
  37. a täpsustuse järgi oli hageja rahaline nõue 876 867 eurot 82 senti. TsMS § 134 lg 3 järgi on tuvastusnõude esitamisel koos sellega seotud varalise nõudega hagihinnaks üksnes varalise nõude hind. Seega oli hageja hagi hind maakohtus TsMS § 124 lg 1 esimese lause järgi rahalise nõude summa ehk 876 867 eurot 82 senti nagu on õigesti märgitud ka maakohtu otsuses. Hagi esitamisel tuli RLS § 57 lg 1 ja lisa 1 (enne
  38. juulit 2012 kehtinud redaktsioonis) järgi tasuda asja hinna puhul üle 639 116 eurot 48 senti riigilõivu 3% asja hinnast, kuid mitte rohkem kui 95 867 eurot 47 senti. Seega tuli hagejal tasuda maakohtus riigilõivuna 26 306 eurot 3 senti.
  39. Vastuapellatsioonkaebuses vaidlustas hageja maakohtu otsuse osas, milles tema hagi jäeti rahuldamata ehk 301 662 euro 99 sendi osas, mis on TsMS § 137 lg 1 järgi ka vastuapellatsioonkaebuse hind apellatsiooniastmes nagu on märkinud otsuses ka ringkonnakohus.
  40. aprillil 2012 vastuapellatsioonkaebuse esitamisel pidi hageja tasuma sellelt riigilõivu RLS § 57 lg-te 1 ja 22 ning lisa 1 (enne
  41. juulit 2012 kehtinud redaktsioonis) järgi 12 782 eurot 32 senti (hinnavahemiku 287 602 eurot 42 senti kuni 319 558 eurot 24 senti järgi).
  42. Hageja on menetlusabi korras vabastatud riigilõivu maksmisest nii hagi kui vastuapellatsioonkaebuse esitamisel. Kuna ringkonnakohus jättis nii hagi kui vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata, mõistis ta tasumata jäänud lõivu TsMS § 190 lg 4 esimese lause alusel põhimõtteliselt õigesti hagejalt välja riigituludesse.
  43. Ringkonnakohus eksis aga maakohtus tasumata jäänud riigilõivu suuruse määramisel, mõistes hagejalt ekslikult välja 27 360 eurot 58 senti, kui tegelikult pidi hageja lähtudes lõplikust nõudest tasuma riigilõivuna 26 306 eurot 3 senti. Samuti jättis ringkonnakohus tähelepanuta Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
  44. juuni
  45. a otsuse asjas nr 3-4-1-10-12, millega tunnistati põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks RLS § 57 lg 1 koostoimes lisa 1 viimase lausega osas, milles tsiviilasjas hinna puhul üle 639 116 euro 48 sendi tuleb hagiavalduselt tasuda riigilõivu 3% tsiviilasja hinnast, kuid mitte rohkem kui 95 867 eurot 47 senti. Seega kohaldas ringkonnakohus põhiseaduse vastaseks tunnistatud normi, mille asemel pidanuks ta määrama ise põhiseaduspärase lõivumäära.
  46. Kuigi kolleegium saaks ringkonnakohtu eksimuse hagiavalduse esitamisel tasumata jäänud riigilõivu ebaõiges ulatuses väljamõistmise osas ise kõrvaldada, on kolleegium kahtlus ka ringkonnakohtu poolt välja mõistetud vastuapellatsioonkaebuse esitamisel tasumata jäänud riigilõivu 12 782 eurot 32 senti põhiseaduspärasuses, st RLS § 57 lg-te 1 ja 22 ning lisa 1 (enne
  47. juulit 2012 kehtinud redaktsioonis) põhiseaduspärasuses osas, milles apellatsioonkaebuselt hinnaga 287 602 eurot 42 senti kuni 319 558 eurot 24 senti (k.a) järgi tuli tasuda riigilõivu 12 782 eurot 32 senti. Kolleegiumil on kahtlus, et niivõrd suure riigilõivu tasumise kohustus vastuapellatsioonkaebuse esitamisel võib olla vastuolus põhiseaduse § 24 lg-ga 5 ja §-ga
  48. Kuigi hageja on saanud kaebeõigust teostada, on ta kaebuse rahuldamata jätmise tõttu sunnitud algselt tasumata jäänud lõivu tagantjärgi ikkagi tasuma.
  49. Väljamõistetud lõivu põhiseaduspärasus tekitab kolleegiumis kahtlusi mh põhjusel, et Riigikohtu üldkogu ja põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on viimastel aastatel teinud mitmeid lahendeid, milles on põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistatud mitmeid riigilõivuseaduse sätted, mis nägid ette hagilt või apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasumise kohustuse, sh käesolevast asjast märksa väiksemas ulatuses. Nii on Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium nt
  50. oktoobri
  51. a otsuses asjas nr 3-4-1-14-12 tunnistanud põhiseadusega vastolus olevaks ja kehtetuks enne
  52. juulit 2012 kehtinud apellatsiooni lõivumäärad tsiviilasjas hinnaga 51 129 eurot 31 senti kuni 57 520 eurot 48 senti (lõiv 4473 eurot 81 senti), hinnaga 57 520 eurot 48 senti kuni 63 911 eurot 64 senti (lõiv 4793 eurot 37 senti) ja hinnaga 159 779 eurot 12 senti kuni 191 734 eurot 94 senti (lõiv 8308 eurot 51 senti).
  53. Kuna kolleegium ei saa ise väljamõistetud lõivu põhiseaduslikkuse küsimust lahendada, tuleb asi hagejalt väljamõistetava riigilõivu suuruse lahendamiseks anda Riigikohtu üldkogule. Mõistlik on, et üldkogu määrab lisaks apellatsioonkaebuselt tasumata jäänud riigilõivu põhiseaduspärasuse kontrollile ka hagi esitamisel tasumata jäänud riigilõivu suuruse, st seda küsimust ei ole kolleegiumil mõistlik eelnevalt eraldi lahendada. Ants Kull, Peeter Jerofejev, Villu Kõve

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.