Obsah (4)

§ 40§ 4§ 37§ 38

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine Eesti Vabariigi nimel 3-3-1-21-12 2

) § 38 ning 40 lg-d 3 ja 4. Ettekirjutuses märgitakse, et

§ 40lg 1 alusel tehtud ettekirjutuses selle faktilist alust ei märgita.

1. RAB ettekirjutuse nr 1-7/302 vaidlustas Tallinna Halduskohtus AS Ateka Resource, taotledes selle õigusvastaseks tunnistamist ja tühistamist. Kaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ettekirjutus on õigusvastane, kuna on välja antud ilma seadusliku aluseta nii formaalses kui ka materiaalses mõttes; 2) haldusakti õigusvastaseks tunnistamise taotlus on põhjendatud kahju hüvitamise nõude perspek​tiivis, mille esitamist kaebuse esitaja kaalub peale õigusevastaste toimingute lõppemist ning kahju​summa kindlakstegemist; 3) PS § 32 lg 1 ning PS § 11 kohaselt piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste olemust. PS § 28 näeb ette põhiseadusliku õiguse ettevõtlus​vabadusele. Seda riivab iga abinõu, mis takistab, kahjustab või kõrvaldab mõne ettevõtlusega seotud tegevuse.
2. RAB oma vastuses kaebusega ei nõustu. Vastustaja väidab järgmist: 1) õige pole kaebaja seisukoht, et RAB ei või rakendada tähtajatut piirangut. Konkreetne piirang on tähtajatu, kuna seda pole võimalik väljendada konkreetse kuupäeva näol, vaid piirang kehtib kuni konkreetse sündmuse saabumiseni.

§ 40lg 5 või lg 6 alusel on selline piirang seadusandja poolt aktsepteeritav.

Vara käsutamist võib

§ 40

lg 5 alusel piirata kauemaks kui

§ 40

lg 1 ja lg 3 sätestatud juhul, kui asjas on alustatud kriminaalmenetlus; 2) eelnevat kinnitab ka kohtupraktika. Tallinna Ringkonnakohus on 14. juuni 2010. a otsuses haldus​asjas nr 3-09-133 märkinud, et

§ 40

lg 5 alusel vara käsutamise piiramiseks kauemaks kui § 40 lg-s 3 sätestatud tähtajaks peavad esinema

§ 40lg-s 3 sätestatud alused ning asjas on alustatud kriminaalmenetlust.

5. Eelnimetatud vastusele esitas kaebaja kirjalikud seisukohad. Kaebaja leiab, et

ei sätesta menetleja taotlust õigusliku alusena, mis lubaks järelevalveorganil pikendada piirangut kauemaks kui seaduses ettenähtud tähtajaks. Vastavaid volitusi ei anna kriminaalasja menetlejale ka kriminaal​menetluse seadustik. Kaebaja väitel ei ole kohased vastustaja viited konkreetsele kohtu​praktikale, sest antud juhul pole tegemist paralleelsete järelevalve- ja süüteomenetluse toimingutega, vaid konkreetse kriminaalmenetluse käigus järelevalveorgani poolt seatud piiranguga. 6. Tallinna Halduskohtu 17. juuni 2011. a otsusega haldusasjas nr 3-11-332 jäeti AS Ateka Resource kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt RAB-l säilis, vaatamata kriminaal​menetluse alustamisele, õigus kaebuse esitaja konto kasutamise piiramiseks

§-s 40 sätestatud alustel ja korras. Kriminaalmenetluse alustamine ei välista nimetatud sätete kohaldamist RAB poolt.

§ 40

lg 5 alusel võib vara käsutamist piirata kauemaks, kui sama sätte lõikes 3 nimetatud ajaks juhul, kui asjas on alustatud kriminaalmenetlust. Halduskohus tsiteerib oma seisukoha põhjendamiseks Tallinna Ringkonnakohtu

1. juuni 2010.a otsust haldusasjas nr 3-09-133 (punktid 12 ja 13).
2. Tallinna Halduskohtu
3. juuni 2011.a otsusele esitas AS Ateka Resource apellatsioonkaebuse. Apellant leidis, et halduskohus tõlgendas ja kohaldas ebaõigesti materiaalõigusnorme ning rikkus menetlusnorme, mille tulemusena on otsus ebaõige. Apellant taotles halduskohtu otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1)

ei näe ette tähtajatu piirangu kehtestamist, mistõttu vastustaja, piirates kaebaja omandi​õigust ja ettevõtlusvabadust tähtajatult, ületas oma seadusest tulenevaid volitusi. Vastustaja ei lähtunud mõistlikkuse ja proportsionaalsuse põhimõttest, mis on vastuolus põhiseadusega; 2) vaidlustatud ettekirjutuse faktilise alusena on märgitud kriminaalmenetluse läbiviimine. Kriminaal​menetluse läbiviimine toimub vastavalt kriminaalmenetluse seadustikule ning vastustaja ülesandeks ei ole kriminaalmenetluse läbiviimine, sh vara arestimine; 3)

§ 40

lg-st 5 ei ole nähtav, kes saab piirata vara kasutamist kauemaks, kui sama sätte lõikes 3 nimetatud ajaks. Tulenevalt aga sama sätte lõikest 6 võib piirangu kehtestada uurimisasutus ja seda kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud korras. Juhul, kui rahapesu andmebüroo saab seada piirangu kriminaalmenetluse huvides tähtajatult, tekib olukord, kus isikul puudub võimalus kasutada kriminaalmenetluses ettenähtud kaitsemehhanisme. Apellant leidis, et piirang oli seatud apellandi klientide (Inteka OÜ) varale ning seetõttu peab ta vajalikuks, et kohus kohustaks vastustajat tõendama klientide suhtes kriminaalmenetluse alustamist. 8. RAB ei nõustunud vastuses apellatsioonkaebusega.

§ 40

lg 5 alusel kohaldatav piirang on haldusmenetluse toiming, mille üks eeltingimusi on kriminaal​menetluse alustamine. See ei muuda toimingut kriminaalmenetluse toiminguks. Kriminaal​menetluse alustamine või lõpetamine ei võta haldusorganilt õigust jätkata haldusmenetlust. Vara päritoluga seoses nendib RAB, et raha kanti üle Inteka OÜ kontolt, koos selgitusega "Harexol Grupp OÜ eest". Järelikult on piirangu all apellandi n-ö kliendi-kliendi vara. Materjalid Harexol Grupp OÜ maksupettuse ja rahapesuskeemi kohta on esitatud uurimisorganile ning need on liidetud eraldi episoodina vastava kriminaalasja juurde. Kuna tegemist on Harexol Grupp OÜ kahtlast pärit​olu varaga, peaks selle päritolu tõestama Harexol Grupp OÜ, mitte apellant. 9. Apellandi esitatud täiendavates kirjalikes seisukohtades rõhutatakse, et

§ 40

lõigetest 4​6 ei saa järeldada, et määravat tähendust omaks asjaolu, millise isiku suhtes on alustatud kriminaal​menetlust. Oluline on, kas kriminaalmenetlus seondub konkreetse varaga, mille käsutamisele piirangud on seatud. Vastustaja pole tõendanud, et kriminaalmenetlus laieneb ka varale, millele on piirang konkreetse ettekirjutusega kehtestatud. Samuti väidab apellant, et kui alustatud kriminaalasjas oli tehtud otsustus kehtestada antud varale piirang ning selle otsustuse alusel oli vastustaja väljastanud ettekirjutuse, siis tuleb seda käsitada kriminaalmenetluse toiminguna. Uurimisasutus võib piirangu kehtestada ning lõpetada kriminaal​menetluse seadustikus ettenähtud korras. Vastustajal puudub õigus pikendada piirangut

§ 40

lg 5 alusel kuni kriminaalmenetluse lõpetamiseni.

§ 40lg 5 koosmõjus kriminaalmenetluse sätetega lubab seda teha uurimisasutusel.

Teistsugune tõlgendus läheks vastuollu

§ 4

lg-ga 4, mille kohaselt kui asjas on alustatud kriminaalmenetlus, otsustakse vara käsutamise piirangute lõpetamine kriminaalmenetlust reguleerivas seaduses sätestatud korras. Olukord, kus varale piirangu kehtestamiseks piisab paljasõnalisest väitest kriminaalmenetluse alustamise või menetleja taotluse kohta, ilma et isikule oleks tagatud võimalus sisuliselt vastu vaielda ja kaitsta oma õigusi, on vastuolus põhiseadusega. Antud juhul pole võimalik kontrollida kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. 10. Tallinna Ringkonnakohtu 22. veebruari 2012. a otsusega jäeti AS Ateka Resource apellat​- sioon​kaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 17. juuni 2011. a otsus haldusasjas nr 3-11-332 muutmata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt: 1) Tallinna Ringkonnakohus on 14. juuni 2010. a otsuses haldusasjas nr 3-09-133 analüüsinud

§ 40

kohaldatavust olukorras, kus sama varaga seoses on lisaks rahapesukahtluse kontroll​- menetlusele (järelevalvemenetlusele) alustatud ka kriminaalmenetlust ning asunud seisukohale, et nimetatud säte ei välista RAB pädevust seada varale käsutuspiiranguid juhul, kui asjas on alustatud kriminaalmenetlust ja seega iseenesest oleks võimalik selle asemel rakendada vara arestimist kriminaal​menetluse seadustikus sätestatud korras. Kriminaalmenetluse alustamine ei võta järele​valve​organilt õigust sooritada muus menetluskorras sätestatud ja kriminaalmenetluse toimingutega sisult kattuvaid toiminguid. Selle seisukoha õigsust kinnitab ka

§ 40lg 6.

Ringkonnakohus on jätkuvalt eeltoodud seisukohal. Asjaolu, et

§ 40

alusel varale käsutuspiirangu kehtestamist saab vaidlustada üksnes kaebusega halduskohtus, mitte aga kriminaalmenetluse raames, ei saa rikkuda isiku õigusi, sest talle on igal juhul tagatud asjakohane ja tõhus õigus​kaitse​vahend; 2) vastustaja pole rikkunud põhjendamiskohustust. Tallinna Ringkonnakohus on 9. septembri 2011. a otsuses 3-10-2800 leidnud, et kuivõrd piirangu seadmise eesmärk on üksnes kontrollida rahapesukahtlust (

§ 37

lg 1 p 1 ja lg 2), siis ei ole vastustajal tarvis kahtluse aluseks olevaid asjaolusid tõendada (rahapesu toimumine tõendatakse kriminaalmenetluse käigus) ning seejuures välistab

§ 38

lg 2 ka

§ 40alusel tehtud ettekirjutuses faktiliste asjaolude välja​toomise.

Kuritegude ennetamist ja tõkestamist tuleb pidada äärmiselt oluliseks avalikuks huviks ning seadusandjal on õigus ette näha erandeid haldusmenetluse seaduse §-s 56 sätestatud haldusakti põhjendamise kohustusest, mida ta on ka antud juhul kasutanud. AS Ateka Resource on käesoleval juhul piirdunud omapoolsete tõendite ja täpsemate andmete esitamata jätmise põhjendamiseks üksnes väitega, et kriminaalasjaga seoses on temalt kogu asjassepuutuv dokumentatsioon ära võetud. Sisuliselt ei ole kaebaja esitanud vastuväiteid RAB seisukohtades kajastatud asjaoludele ega põhjendanud kahtlust, et vaidlustatud ettekirjutusega seotud piirang ei oleks seotud varaga, mille suhtes viiakse läbi kriminaalmenetlust, siis ei näe ringkonnakohus alust kahelda selles, et

§ 40

lg-tes 3 ja 5 sätestatud tingimused on täidetud ning apellandi poolt viidatud täiendavate tõendite kogumiseks puudub vajadus; 3) ehkki käesolevas asjas toimunud kohtumenetluses on varale käsutuspiirangu seadmisega seoses viidatud esmajoones

§ 40

lg-le 5, ei ole nimetatud säte siiski iseseisvaks piirangu kehtestamise aluseks, vaid tegemist on

§ 40

lg 3 alusel piirangu kehtestamise eri​tingimusega, millest tulenevalt saab asjas kriminaalmenetluse alustamise korral

§ 40lg 3 alusel piirangu kehtestada ka pikemaks tähtajaks kui 60 ööpäeva.

Seetõttu on

§ 40

lg-s 3 haldusaktile esitatavad nõuded asjakohased ka käesoleval juhul; 4) kahtlust ei ole selles, et isiku vara käsutamise piiramine riivab tema omandiõigust, kuid

§ 40

alusel piirangute seadmist ei saa selle kaalukat legitiimset eesmärki ja piirangu lõpetamise tingimusi arvestades pidada ebaproportsionaalselt koormavaks. Tegemist on konkreetses summas kehtestatud piiranguga, mille lõpetamine sõltub kriminaalmenetluse tulemustest ja vara legaalset päritolu kinnitavate tõendite esitamisest (

§ 40lg 4).

1. Tallinna Ringkonnakohtu otsusele esitas AS Ateka Resource kassatsioonkaebuse. Kaebaja taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist ning asja uueks läbivaatamiseks saatmist samale kohtule. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
2. Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ringkonnakohus ei ole hinnanud kaevatavat ettekirjutust igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, millega rikkus HKMS §-st 61 tulenevat kohustust. Kohus jättis hindamata kaebaja sisulise argumen​tatsiooni, et kriminaalmenetluse raames menetleja taotluse alusel järelevalveorgani poolt seatud piirang on käsitatav kriminaalmenetluse toiminguna. Kohus on asunud vaidlustatavat haldusakti põhjendama teoreetilise võimalusega piirata vara käsutamist kriminaalmenetlusega paralleelselt

§ 40alusel.

Kohtu arvates kinnitab seda võimalust ka

§ 40lg 6.

Samas on ringkonnakohtu tähelepanu alt jäänud välja vastustaja avaldused vara omaniku ja valdaja kohta, mis on fikseeritud ringkonnakohtu otsuse punktis 6. Seega on vara omanik ja valdaja kindlaks tehtud ning puudub alus antud sätte kohaldamiseks isegi teoreetilisel pinnal; 2) ringkonnakohus väidab, et käesolevas asjas varale käsutuspiirangu seadmisega on tegemist sisuliselt

§ 40

lg 3 alusel piirangu kehtestamise eritingimusega, millest tulenevalt saab asjas kriminaalmenetluse alustamise korral

§ 40lg 3 alusel piirangu kehtestada ka pikemaks tähtajaks kui 60 ööpäeva.

Antud seaduses ei sisaldu aga reservatsiooni eritingimuste juhuks ega ole ette nähtud õigust seada piirangut tähtajatult; 3)

§ 40

lg 3 puhul on tõendamiskoormus riigil, kuid vara valdajal tuleb pädeva asutusega teha koostööd. Kohus on jätnud välja nõudmata ja kontrollimata kriminaalasja menetleja ette​kirjutuse aluseks oleva taotluse. Leides, et vara käsutamisele tähtajatu piirangu seadmiseks on määravaks asjaoluks, kas antud vara suhtes on algatatud kriminaalmenetlus, oleks kohus haldus​akti õiguspärasuse hindamisel pidanud kontrollima, kas haldusakti andmisel see eeldus oli täidetud. Asjakohatud ja alusetud on ringkonnakohtu poolt apellandile tehtud etteheited, et viimane piirdus omapoolsete tõendite esitamata jätmise põhjendamiseks üksnes väitega, et kriminaalasja raames on temalt kogu dokumentatsioon ära võetud. Apellant on märkinud, et ta pöördus korduvalt uurimis​asutuse poole taotlustega, mis on jäetud rahuldamata. Vaatamata

§-s 43 sätestatud piirangutele rahapesu andmebüroo andmekogus sisalduva teabe suhtes, ei oleks põhimõtteliselt välistatud apellandi poolt taotletud andmete väljanõudmine ja kasutamine käesoleva haldusasja lahendamisel. Vastupidisel juhul muutuks nende haldusaktide kohtulik kontroll pelgaks formaal​suseks; 4) pärast kuriteotunnuste avastamist ja kriminaalmenetluse alustamist otsustatakse vara arestimine selle konfiskeerimise tagamiseks kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud korras. Seega, täites kriminaalasja menetleja vastavat taotlust, arestis vastustaja sisuliselt vara selle konfiskeerimise tagamiseks, ületades oma seadusest tulenevat pädevust. 13. RAB vastuses kassatsioonkaebusele leitakse, et kassatsioonkaebuses esitatud põhjendused ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus on oma otsuses piisava põhjalikkusega analüüsinud vaidlustatud haldusakti andmise aluseid ja RAB õigust eriolu​korras piirangut pikendada üle 90 ööpäeva, kui kriminaalmenetlus on alustatud. Vastustaja leiab, et kriminaalmenetluses tehtud taotluste ja muude dokumentidega sealhulgas Harexol Grupp OÜ kohta on kassaatoril menetlusaluse isikuna eelnimetatuid kriminaalmenetluses kindlasti võimalik tutvuda. RAB-l ei ole võimalik prokuröri loata kriminaalmenetluse materjale avalikustada. Lisaks tuleb märkida, et

§ 40

lg 3 puhul on tõesti tõendamiskoormus riigil ning sellepärast tuli haldus​menetlust jätkata vaatamata sellele, et kriminaalmenetlus oli juba alustatud. Kontrollimisel olid kaebaja mitme kliendi varad ja haldusmenetluse käigus tuli välja selgitada, millised varad on seotud menetletava kriminaalasjaga ja millised mitte. Kassaator pole aru saanud, et oma majandus​tegevuse sisust (finantsteenuste osutamine oma arvelduskontode kaudu) tulenevalt ei saa tema olla isik, kes saaks tõendada ettekirjutusega piiratud kliendi vara legaalset päritolu, kuna piirangu all olev vara pärineb tema kliendi Harexol Grupp OÜ majandustegevusest. Seega saab ettekirjutusega piiratud vara legaalset päritolu RAB-le tõendada ainult kassaatori klient Harexol Grupp OÜ. Viimane ei ole vastavaid tõendeid esitanud. Kassaator on kaebust esitades ära unustanud, et kliendi vara, mille päritolu kontrollib RAB ja uurimisasutus kriminaalasja raames, ei kuulu temale ja on tema jaoks KarS § 201 tähenduses võõras. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 14. RAB 14. jaanuari 2011. a ettekirjutuse nr 1-7/302 andmise ajal kehtinud

§ 38lg 1 kohaselt teeb RAB ettekirjutusi seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks.

Vaidlustatud ette​kirjutuses on selle õiguslike alustena osundatud

§ 40lõigetele 3 ja 4.

Ettekirjutuses on aga sisuliselt tuginetud ka

§ 40

lõikele 5, mis võimaldas vara käsutamist piirata kauemaks kui lõikes 3 nimetatud ajaks juhul, kui asjas on alustatud kriminaalmenetlus.

1. Ettekirjutuses on selle tegemise ajendina käsitletud kriminaalasja menetleja taotlust RAB-le pikendada AS Ateka Resource arvelduskonto käsutamist tähtajatult kuni otsuse tegemiseni kriminaal​asjas nr
3. Ettekirjutuse õiguspärasuse kontrollimine eeldab kohtu poolt selle tuvastamist, millisele ees​- märgile ja kaalutlustele tuginedes seati kaebaja kontole käsutamispiirang ning kas põhjendused on piisavad ettekirjutuse tegemiseks.

§ 38

lõikest 2 tulenevalt ei märgita juhul, kui ettekirjutus on tehtud

§ 40

lõigete 1 ja 3 alusel, ettekirjutuses selle faktilist alust, kuid ettekirjutuse tegemist põhistavad faktilised asjaolud kajastatakse eraldi dokumendis. RAB vastusest kassatsioon​kaebusele võib järeldada, et ettekirjutust põhistavad asjaolud sisalduvad kriminaalasja materjalides ning nende avalikustamise, sealhulgas ettekirjutuse adressaadile tutvustamise õigus RAB-l puudub. Selline väide ei vabasta haldusorganit ettekirjutuse põhjendamise kohustusest

§ 38lg-s 2 sätestatud viisil.

Kriminaalasja menetleja põhjendused ei asenda vaidlustatud haldusakti andja põhjendusi.

§ 38

lg-s 2 sätestatud kohustuse täitmine võimaldab kohtul käsutamispiirangu õiguspärasust kontrollida ega too iseenesest kaasa kriminaalasja materjalide avaldamist ettekirjutuse adressaadile või teistele isikutele (HKMS § 88 lg 2).

1. Ettekirjutuse faktiliste ja õiguslike aluste väljaselgitamine lubab hinnata ka ettekirjutusega kohaldatud sunnivahendi eesmärgipärasust. Asjas on jäänud välja selgitamata, milline on sunni​- vahendi kohaldamise legitiimne eesmärk ning kas ja millisel määral tagatakse selle sunnivahendiga RAB-le pandud haldusülesande täitmist või käimasoleva kriminaalmenetluse eesmärke. Nendele küsimustele vastamata ei ole võimalik hinnata kaebaja poolt esitatud väidet sunnivahendi eba​proportsionaalsusest. Kolleegium rõhutab, et järelevalvemenetlust ei viida läbi ning haldussunni​vahendeid ei kohaldata kriminaalmenetluse eesmärkide tagamiseks. Ettekirjutuse tegemise ajal oli ka rahapesuga seondu​vates kriminaalasjades kohtu loal kohaldatav analoogne meede. Kohtuasja materjalidest ei nähtu, kas ettekirjutusega hõlmatud vara oli asjassepuutuv ka kriminaalmenetluses ning kas sellele oli kohtu loal seatud käsutamispiirang.
2. Kohtud ei ole eelnimetatud, asja õigeks lahendamiseks olulistele küsimustele pööranud vajalikku tähelepanu. Kohtud pole välja selgitanud, kas vaidlusaluse ettekirjutuse tegemise asjaolud on kajastatud

§ 38

lg-s 2 märgitud kohustuslikus eraldi dokumendis ning seda dokumenti pole hinnatud. Sellise nõutava dokumendi puudumine on käsitletav haldusakti põhjendamise nõuete olulise rikkumisena. Seega on kohus oluliselt rikkunud uurimispõhimõtet, mistõttu otsus ei ole põhjendatud. Nimetatud rikkumine on HKMS § 199 lg 2 p 2 kohaselt oluline menetlus​õiguse rikkumine, mis toob kaasa kohtuotsuse tühistamise. Nimetatud alusel kohtuotsuse tühistamisel ja tuginedes HKMS § 230 lg-le 3, ei hinda kolleegium kassatori muid väiteid. 19. Kassatsioonkaebus tuleb rahuldada. Kolleegium tühistab Tallinna Ringkonnakohtu 22. veeb​- ruari 2012. a otsuse haldusasjas nr 3-11-332 ja saadab asja uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Kautsjon kuulub tagastamisele. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Ivo Pilving