← Eesti

3-1-1-27-13

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis 3-1-1-27-13

  1. märts 2013 Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Jüri Ilvest ja Eerik Kergandberg Kolmanda isiku K. M.-i vara arestimine konfiskeerimise asendamise tagamiseks Tallinna Ringkonnakohtu
  2. oktoobri
  3. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 1-12-8946 K. M.-i esindaja vandeadvokaat Heidi Rajamäe-Parik, määruskaebus Prokuratuur, Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Kristi Rande
  4. veebruar 2013, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  5. Tühistada Harju Maakohtu
  6. septembri
  7. a ja Tallinna Ringkonnakohtu
  8. oktoobri
  9. a määrused, millega arestiti kolmanda isiku K. M.-i vara, s.o kinnistu Tallinnas Xxxxx XX.
  10. Kolmanda isiku esindaja määruskaebus rahuldada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  11. Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Kristi Rande esitas
  12. septembril 2012 kohtule taotluse arestida KarS § 831 lg 2 p-de 1 ja 2 ning § 84 alusel konfiskeerimise asendamise tagamiseks kolmanda isiku K. M.-i kinnistu Tallinnas Xxxxx XX. Taotluse kohaselt esitati K. M.-i abikaasale J. M.-ile
  13. septembril 2012 kahtlustus maksukelmuses KarS 3892 lg 1 järgi, mille toimepanemises on isik end ka süüdi tunnistanud. Kahtlustuse kohaselt deklareeris J. M. ajavahemikus
  14. detsember 2009 -
  15. september 2011 alusetult kaupade ja teenuste soetamisel tasutud käibemaksu, mida on lubatud sisendkäibemaksuna maha arvata. J. M. sai ebaseadusliku tegevusega kriminaaltulu vähemalt 172 381 eurot 1 sent. Arestitav kinnistu kuulus ajavahemikus
  16. juuli 2005 -
  17. mai 2011 J. M.-ile. K. M. omandas kinnistu abieluvaralepingu alusel vahetult pärast J. M.-i suhtes maksukontrolli menetluse alustamist J. M.-i arvel ja viimasega kokkuleppel ning teades, et võõrandamise eesmärgiks on vältida võimalikku vara konfiskeerimise asendamist.
  18. Harju Maakohtu
  19. septembri
  20. a määrusega arestiti kolmanda isiku K. M. vara konfikseerimise asendamise tagamiseks. Kohtumääruse põhjenduste kohaselt esineb põhjendatud kahtlus, et J. M. pani toime talle etteheidetava teo, s.o maksukelmuse suures ulatuses. Kohtu hinnangul omandas K. M. kinnistu J. M. arvel teadlikult konfiskeerimise asendamise vältimiseks, sest vara üleminek toimus vahetult pärast kahtlustatavaga seotud juriidiliste isikute suhtes Maksu- ja Tolliameti poolt kontrollimenetluse alustamist. Kahtlustatav on saanud ebaseadusliku tegevuse kaudu kriminaaltulu esialgsetel andmetel vähemalt 172 381 eurot 1 senti. J. M. hüvitas riigile vabatahtlikult 1291 eurot 39 senti. Ühisvara jagamisel hindasid lepingupooled kinnistu väärtuseks 100 000 eurot. Seega on vara arestimine kooskõlas proportsionaalsuse nõudega.
  21. Maakohtu määruse peale esitas ringkonnakohtule määruskaebuse kolmas isik K. M., kes palus maakohtu määrus tühistada, põhjendades seda järgmiselt. 3.1 Kohus peab isiku vara arestimisel KrMS § 142 lg 1 alusel kontrollima konfiskeerimise aluste esinemist. Kohus ei põhjendanud seda, et kinnistu on süüteoga saadud vara vastavalt KarS §-s 831 sätestatule. Kolmas isik andis ütlusi selle kohta, millal on soetatud kinnistu ja sinna ehitatud elamu. See on toimunud enne kahtlustuses nimetatud süüteo toimepanemise aega. Seega ei ole kinnistu ja selle olulised osad ning päraldised omandatud süüteo läbi saadud raha eest, mistõttu puuduvad vara konfiskeerimise ja sellest tulenevalt ka arestimise alused. 3.2 Kohus lähtus vara väärtuse hindamisel
  22. mail 2011 sõlmitud abieluvaralepingust, kuid kohtumäärus on tehtud
  23. septembril
  24. On üldteada asjaolu, et kinnisvara hinnad ajas muutuvad. Lepinguosaliste poolt notarile nimetatud kinnistu väärtus ei pruugi vastata selle tegelikule väärtusele. Lepinguosalised ei ole kinnisvara hindamise spetsialistid, mistõttu kohus ei saa notarile avaldatud hinda pidada kinnistu reaalseks turuväärtuseks. Kinnistu arest kohtumenetluses eeldab, et kohus hindab selle tegelikku turuväärtust ja võrdleb seda aresti kohaldamisel konfiskeerimisele kuuluva summaga. Samuti ei ole arvestatud, et isegi kui mitte lähtuda abieluvaralepingust, võib tegemist olla abikaasade ühisvaraga, mis kuulub mõlemale abikaasale võrdsetes osades.
  25. Tallinna Ringkonnakohtu
  26. oktoobri
  27. a määrusega jäeti maakohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et vara arestimine on seaduslik ja maakohtu määruse tühistamiseks puudub alus. Kohtulahendi põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised. 4.1 Kriminaalasjas kogutud andmed annavad alust arvata, et J. M. pani toime talle etteheidetava kuriteo. Maksuhaldurile valeandmete esitamise tõttu tagastati ja tasaarvestati süüdistatavale ilma õigusliku aluseta kokku 172 381 eurot 1 sent. Kuivõrd kahtlustatav hüvitas vabatahtlikult vaid 1291 eurot 39 senti, võib järeldada, et ülejäänud ebaseaduslikult saadud raha on ära tarvitatud. Sellises olukorras võib kohus KarS § 84 alusel mõista isikult välja summa, mis vastab konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele. Seega kohaldatakse konfiskeerimise asendamist olukorras, kus vara konfiskeerimine pole võimalik ega otstarbekas. Seega pole tähtsust asjaolul, et arestitud kinnistu on ilmselt soetatud õiguspäraselt saadud vahendite arvel ja enne kahtlustuses nimetatud perioodi, mida kinnitavad ka prokuröri taotluses esitatud andmed. Samas on küllaldane alus arvata, et ühisvara jagamine, mille tulemusena kinnistu kuulub K. M. ainuomandisse, oli tingitud soovist vältida konfiskeerimise asendamist. 4.2 Sõltumata sellest, kas enne abieluvaralepingu sõlmimist oli tegemist ühisvaraga, on alates
  28. maist 2011 tegemist K. M. ainuomandis oleva varaga. Vara arestimine on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega, sest see ei too endaga kaasa isiku vara omandi üleminekut, vaid välistab arestitud vara võimaliku võõrandamise, kulutamise või hävitamise. Käesoleval juhul ei kahjusta põhiõiguse piirang kaitstud õigust rohkem, kui see on vajalik kriminaalmenetluse tagamiseks. Arestitud kinnisvara turuväärtuseks käesoleval hetkel on ligikaudu 550 000 eurot, kuid kinnistu on koormatud hüpoteekidega kokku summas 223 183 eurot 60 senti, mis vähendab selle väärtust. Seega on kolmanda isiku vara arestimine mõõdukas abinõu ja piirang ei kahjusta õigust rohkem, kui see on vajalik legitiimse eesmärgi saavutamisel. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  29. Ringkonnakohtu määruse peale esitas määruskaebuse kolmanda isiku esindaja vandeadvokaat Heidi Rajamäe-Parik, kes taotleb maa- ja ringkonnakohtu määruste tühistamist, põhjendades seda järgmiselt. 5.1 Isiku vara arestimisel KrMS § 142 alusel peab kohus kontrollima konfiskeerimise aluste esinemist. Kolmanda isiku vara arestimine on võimalik vaid selleks, et tagada kolmandale isikule endale kuuluva vara võimalikku konfiskeerimist KarS § 83 lg 3, § 831 lg 2 ja § 832 lg 2 alusel või kolmandalt isikult rahasumma väljamõistmist KarS § 84 alusel, mitte aga selleks, et tagada süüdistatava vara võimalikku konfiskeerimist või selle asendamist. Kahtlustuse kohaselt pandi kuritegu toime ajavahemikus
  30. detsember 2009 kuni
  31. september
  32. Kinnistu ja sellel asuv elamu on soetatud
  33. aastal ehk oluliselt varem. Seega ei saa tegemist olla kuriteo läbi saadud vahendite arvelt omandatud varaga. 5.2 Lisaks tuleb arvestada, et abieluvaralepinguta oleks tegemist olnud J. M.-i ja K. M. ühisvaraga, mistõttu on ebaseaduslik terve kinnistu arestimine. Samuti ei arvestanud kohus kinnistu tegelikku turuväärtust. Ainuüksi asjaolu, et kinnistu on koormatud hüpoteekidega, ei tähenda, et eksisteerib hüpoteegipidaja tegelik nõue, mis vähendab kinnistu väärtust.
  34. Määruskaebusele esitatud vastuses teatab prokurör, et prokuratuuri
  35. detsembri
  36. a määrusega vabastati vaidlusalune vara aresti alt. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  37. Vara arestimise taotluse kohaselt taotleb prokuratuur K. M.le kuuluva kinnistu arestimist konfiskeerimise asendamise tagamiseks KarS § 831 lg 2 p-de 1-2 ja § 84 alusel. Taotluse kohaselt ei kahtlustata K. M.-i kuriteo toimepanemises, vaid ta on kaasatud menetlusse kolmanda isikuna, juhindudes KrMS § 401 lg-st
  38. KrMS § 142 järgi võib isiku vara kriminaalmenetluses arestida või aresti alla jätta üksnes tema enda vastu suunatud tsiviilhagi või riigi konfiskeerimisnõude või talle mõistetava varalise karistuse tagamiseks. Kolmanda isiku (KrMS § 401) vara arestimine konfiskeerimise või selle asendamise tagamiseks on seega võimalik üksnes selleks, et tagada kolmandale isikule endale kuuluva vara võimalikku konfiskeerimist või kolmandalt isikult rahasumma väljamõistmist KarS § 84 alusel, mitte aga selleks, et tagada süüdistatava vara võimalikku konfiskeerimist või selle asendamist. Erandi sellest arusaamast moodustab vaid juhtum, mil kolmas isik ise annab nõusoleku kohtulahendi täitmiseks oma vara arvel. Seejuures tuleb arvestada, et kolmanda isiku vara, mille suhtes saab kohaldada konfiskeerimist, on ammendavalt määratletud KarS § 83 lg-s 3 (tahtliku süüteo toimepanemise vahend, aine või ese) § 831 lg-s 2 (tahtliku süüteoga saadud vara) ja § 832 lg-s 2 (eelduslikult kuriteoga saadud vara). Karistusseadustikus ette nähtud kolmanda isiku vara konfiskeerimise võimalus ei ole mõeldud asendama kuriteo toimepanija poolt kolmandale isikule üle antud seaduslikul teel omandatud vara tagasivõitmist pankroti- või täitemenetluses. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  39. mai
  40. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-53-12, p 9;
  41. novembri
  42. a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-10212, p-d 8, 10 ja 14 ning
  43. detsembri
  44. a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-115-12, p 7.1).
  45. Otsustamaks K. M.-ile kuuluva kinnistu arestimise õiguspärasuse üle, tuleb eeltoodust tulenevalt esmalt otsustada, kas on olemas õiguslik alus K. M.-i vara konfiskeerimiseks või muul viisil võõrandamiseks. Vara arestimise taotluses on viidatud KarS § 831 lg 2 p-dele 1-2 ja §-le
  46. 8.1 KarS § 831 lg 2 näeb ette kolmandalt isikult vara konfiskeerimise võimaluse vaid sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud tahtliku süüteoga saadud vara puhul. Sellest tulenevalt peab ka kolmandalt isikult KarS § 831 lg 2 p-de 1 või 2 alusel konfiskeeritav vara alati pärinema konkreetsest kuriteost (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  47. novembri
  48. a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1102-12, p 12). Maakohus ei lahendanud küsimust vara päritolu kohta. Ringkonnakohus asus seisukohale, mida jagab ka Riigikohtu kriminaalkolleegium, et prokuratuuri taotlusest ega ka sellele lisatud materjalidest ei nähtu, et K. M.-ile kuuluv kinnistu vastaks tahtliku süüteoga saadud vara tunnustele KarS § 831 tähenduses. 8.2 Ringkonnakohtu hinnangul on küllaldane alus arvata, et maksukuriteoga saadud vara on äratarvitatud, kuid tagamaks J. M.-ilt vastava summa väljamõistmist konfiskeerimise asendamise raames KarS § 84 alusel, tuleb arestida kolmanda isiku ehk K. M.-i vara. Selline seisukoht on vastuolus põhimõttega, mille kohaselt võib isiku vara arestida ainult tema enda vastu suunatud konfiskeerimise või konfiskeerimise asendamise nõude täitmise tagamiseks (vt p 7).
  49. Eeltoodust tulenevalt ja lähtudes KrMS § 390 lg-st 1, § 361 lg 1 p-st 7 ja § 362 p-st 1 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Harju Maakohtu
  50. septembri
  51. a ja Tallinna Ringkonnakohtu
  52. oktoobri
  53. a määrused, millega arestiti kolmanda isiku K. M.-i vara, s.o Tallinnas Xxxxx XX asuv kinnistu. Kuna K. M.-i vara on juba vabastatud aresti alt, ei tee kolleegium eraldi otsustust vara aresti alt vabastamise kohta. Kolmanda isiku esindaja määruskaebus tuleb rahuldada. Priit Pikamäe, Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.