lg 1 p 1 ja lg-t 6 tuleb koostoimes tõlgendada selliselt, et enam tasutud riigilõivu tagastamist nõudes saab isik lõivu põhiseadusvastasusele tugineda kuni menetluse lõppemiseni jõustunud lahendiga, kui isikul oli võimalus esitada selline taotlus menetluse ajal.
lg 1 p-s 1 sätestatakse, et tasutud riigilõiv tagastatakse "enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem".
lg-s 6 sätestatakse: "Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist."
lg 1 p 1 sätestab nõudeõiguse.
Minu arvates ei anna need sätted koostoimes ega ka eraldi alust järelduseks, et kuni kohtumenetluse lõppemiseni saab isik tõstatada küsimuse enam tasutud riigilõivu põhiseadusvastasusest, kuid pärast kohtumenetluse lõppemist sellist küsimust enam tõstatada ei saa. Minu arvates ei võimalda nende sätete sõnastus kuidagi järeldust, et seadusandja soovis enam tasutud riigilõivu tagastamise taotluse puhul reguleerida põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse alustamist erinevalt, sõltuvalt sellest, kas see taotlus esitati enne või pärast kohtulahendi jõustumist.
lg-s 2: "Kohus võib menetluse peatada Riigikohtu menetluses oleva põhiseaduslikkuse järelevalve asja lahendamise ajaks kuni Riigikohtu otsuse jõustumiseni, kui see võib mõjutada tsiviilasjas kohaldamisele kuuluva õigustloova akti kehtivust." Seega ei sunni seadus instantsikohtuid sisuliselt menetlema kõiki enam tasutud riigilõivu tagastamise taotlusi, milles pärast kohtulahendi jõustumist väidetakse, et tasutud riigilõiv on põhiseaduse vastane. Kohus saab
lg 2 alusel sellise lõivu tagastamise taotluse menetluse peatada, kui samasuguse riigilõivu määra põhiseaduspärasuse kontrollimine on Riigikohtu menetluses. Pärast samasuguse lõivumäära tagasiulatuvat kehtetuks tunnistamist Riigikohtu otsusega toimub ülejäänud enam tasutud riigilõivu tagastamise taotluste puhul instantsikohtus üksnes formaalne menetlus. Kui Riigikohus on tsiviilasja lahendamisel ise kindlaks määranud riigilõivu määra, siis kontrollitakse formaalses menetluses, kas lõivusumma, mille isik tasus, vastab Riigikohtu poolt kindlaks määratud riigilõivu määrale. Kui Riigikohus ei ole põhiseaduslikkuse järelevalve asja lahendamisel riigilõivumäära tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistamisel ise kindlaks määranud tasumisele kuuluvat riigilõivumäära, siis saab instantsikohus tasumisele kuuluva riigilõivumäära formaalses menetluses kindlaksmääramisel juhinduda Riigikohtu senisest praktikast (tsiviilasjas nr 3-2-1-62-10 tehtud otsuse punkti 51 lg 2, haldusasjas nr 3-3-1-22-11 tehtud otsuse punkti 34 lg 1, tsiviilasjas nr 3-2-1-67-11 tehtud otsuse punkti 29 lg 2). Seepärast lahendaks instantsikohus
lg 2 kohaldamise korral formaalses menetluses valdava enamuse riigilõivu tagastamise taotlusi, milles pärast kohtulahendi jõustumist väidetakse lõivu põhiseadusvastasust. Otsuse punktis 20 ei pea üldkogu enamus pärast tsiviilasjas tehtud kohtulahendi jõustumist esitatud riigilõivu tagastamise taotluste formaalset menetlemist menetlusökonoomiat kahjustavaks. Samamoodi ei saa pärast põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluses tehtud otsuse jõustumist menetlusökonoomiat kahjustada selliste pärast tsiviilasjas tehtud kohtuotsuse jõustumist esitatud taotluste formaalne menetlemine, milles taotletakse enam makstud riigilõivu põhiseaduse vastaseks tunnistamist. Märgin, et pärast kohtulahendi jõustumist esitatud enam tasutud riigilõivu tagastamise taotlused, milles väidetakse tasutud riigilõivu põhiseadusvastasust, ei ole ainus tegur, mis mõjutab nende kohtuasjade arvu, milles tuleb sisuliselt lahendada riigilõivu põhiseaduspärasuse küsimus. Varasemast lahendist tuleneb, et riigilõivu põhiseaduspärasust saab vaidlustada enam tasutud riigilõivu tagastamise taotluses, mis on esitatud kohtumenetluse ajal. Kohtu poolt nõutud riigilõivu põhiseadusvastasust saab väita seadusega ettenähtud korras esitatud määruskaebuses. Eelduslikult on ka kahe viimatinimetatud menetlusõigusliku vahendiga võimalik seada kahtluse alla väga paljude kohtulõivude põhiseaduspärasus ning saavutada väga paljude kohtulõivude põhiseaduspärasuse kohtulik kontroll. Kordan, et riigilõivumäära pärast ühes asjas põhiseadusvastasuse tõttu tagasiulatuvat kehtetuks tunnistamist toimub samasuguses määras tasutud riigilõivu tagastamise ülejäänud taotluste puhul kohtutes üksnes formaalne menetlus. Nendel põhjendustel kahtlen, et pärast kohtumenetluse lõppu esitatud enam tasutud riigilõivu tagastamise taotluste, milles väidetakse riigilõivu põhiseadusvastasust, menetlemine saaks oluliselt mõjutada selliste kohtumenetluste arvu, milles kontrollitakse riigilõivu määra põhiseaduspärasust. Jüri Põld
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.