RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamise kuupä

§ 150lg 1 p-de 7 ja 8 tähenduses.

Kassatsiooni põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 4.1 Maakohus rikkus oluliselt väärteomenetlusõigust, pidades lubamatuks tõendiks ja jättes kohtuotsuse tegemisel arvestamata tunnistaja J. A. ütlused. Riigikohtu praktika kohaselt ei ole välistatud, et kohtuvälise menetleja ametnik saab olla tõendi allikaks.

§ 66

lg 2 kohaselt ei tohi väärteomenetluses tunnistajana osaleda vaid selline kohtuvälise menetleja ametnik, kes menetles sama väärteoasja. J. A. ei ole R. Läti väärteoasjas menetlustoiminguid teinud. Seega eksis maakohus Riigikohtu juhiste vastu, jättes lubatud tõendi sisuliselt hindamata. 4.2 Maakohus eksis ka väärteoasjas tõendina esitatud videosalvestise sisu hindamisel. LS § 58 lg-st 3 tuleneb kohustus jääda foori või reguleerija keelava tule ajal seisma stoppjoone või stoppjoonemärgi ees. Videosalvestiselt nähtub, et hetkel, mil fooris süttis keelav (kollane) tuli, ei olnud menetlusaluse isiku sõiduk veel ristmikul. Sõiduki juht ilmus kaamera vaatevälja ja ületas stoppjoone alles pärast kollase fooritule süttimist. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

1. Kriminaalkolleegium on varem korduvalt märkinud, et tulenevalt VTMS § 123 lg-st 2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses (ab ovo), sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohtul tuleb lahendada VTMS §-s 133 loetletud küsimused ja kooskõlas VTMS §-ga 110 peab kohtuotsuse põhiosast nähtuma nii tõendite analüüs kui ka see, millised asjaolud tõendatuks loeti ning millele otsuse tegemisel tugineti, s.t et kohtuotsus peab olema põhistatud. Kohtu mõttekäik peab olema kohtuotsuse põhjal jälgitav ja järelduste tegemine seostatud tuvastatud asjaoludega (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. detsembri
3. a otsus asjas nr 3-1-1-122-12, p 8). Kolleegium märgib, et maakohtu otsus ei järgi kirjeldatud nõudeid. Kohtuotsuses puudub selge struktuur ja kohtu põhjendused on kaootilised; otsuses ei eristata tõendite hindamist ja õiguse kohaldamist, mis raskendab oluliselt kohtuotsuses sisalduva mõttekäigu jälgimist. See on hinnatav väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena VTMS § 150 lg 1 p 7 ja lg 2 mõttes.
4. VTMS §-st 2 tulenevalt kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. Sama põhimõtet kordab VTMS § 31 lg 1 ka tõendamise ja tõendite kogumise osas.

§ 62

ja § 63 lg 1 kohaselt on tõendamiseseme asjaolu esinemise või selle puudumise tõendamine võimalik ka tunnistaja, s.o tõendamiseseme asjaolusid teada võiva isiku ütlustega. Samas sätestab

§ 66

lg 2, et kriminaalasjas ei või tunnistajana osaleda samas asjas kahtlustatav või süüdistatav isik, samuti uurimisasutuse ametnik, prokurör ega kohtunik, kelle menetluses on kriminaalasi. Viidatud sätetest ei tulene põhimõtet, et kohtuvälise menetleja ametnik ei või olla tõendi allikaks.

§ 66

lg 2 kohaselt ei või uurimisasutuse või kohtuvälise menetleja ametnik olla tunnistajaks üksnes tema menetluses olevas asjas. Kohtuvälise menetleja teiste ametnike, kes väärteoasja ei menetle, vaid teostavad näiteks riiklikku järelevalvet, osalemisele väärteomenetluses tunnistajatena

§ 66lg 2 aga piiranguid ei sea (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 9.

septembri

1. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-69-05, p-d 5-6 ja
2. märtsi
3. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-28-13, p 6). Seega on ebaõige maakohtu seisukoht, et tunnistaja J. A. ütlused ei saa

§-st 66 tulenevalt olla selles väärteoasjas tõendiks. Kohtuotsusest ei nähtu üheselt sedagi, millise hinnangu andis kohus liiklusjärelevalve teostamise protokollile kui tõendile, kuigi kohtuotsuses on mingil määral analüüsitud protokollile lisatud videosalvestist sündmusest. Seega pole kohus uurinud tõendeid nende kogumis ja on teinud ennatlikult otsustuse lõpetada väärteomenetlus 29 lg 1 p 1 alusel. Ka see minetus on hinnatav VTMS § 150 lg 2 mõttes väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena.

1. Samuti on ebaselge ja vastuoluline kohtuotsuses sisalduv käsitlus ristmiku ületamist reguleerivate liiklusseaduse sätete kohaldamise kohta. LS § 58 lg 3, mille rikkumist R. Lätile ette heidetakse, sätestab, et foori või reguleerija keelava märguande korral peab juht seisma jääma stoppjoone või stoppjoonemärgi ees. Selle puudumisel võib jalakäijat takistamata sõita kuni lõikuva sõidutee ääreni. Väärteoasja lahendamisel tulnuks seega esmalt tuvastada, kus oli ristmikul peatumiseks ettenähtud koht, sealhulgas ka see, kas ristmikul oli stoppjoon või stoppjoonemärk, ja seejärel ka sõiduki asukoht kollase (keelava) tule süttimise ajal. Maakohus ei ole neid küsimusi lahendanud, nentides vaid, et kollase tule süttimise ajal oli menetlusalune isik „praktiliselt“ ristmikul. 7.1 Samas pidas maakohus vajalikuks viidata ka LS § 7 lg 1 p-le 3, mille kohaselt keelab kollane tuli liikuda; peatumiseks ettenähtud kohast tohib edasi liikuda vaid juhul, kui seal peatumine on ilma liiklust ohustamata võimatu; kui tuli süttib hetkel, mil juht on ristmikul või ülekäigurajal, tuleb liikumist jätkata. Maakohus asus seisukohale, et kuna teelõigul, kus R. Lätt liikus, on suurim lubatud kiirus 70 km/h, oli sõiduki peatamine väga lühikese aja jooksul, mis möödub rohelise tule vilkumise algusest, võimatu. Kohtu etteheite kohaselt ei ole peatumise võimalikkust käsitletud ka väärteoprotokollis. 7.2 Kolleegium nendib esmalt, et olukorras, kus kollane tuli süttib ajal, mil juht on juba ristmikul, tuleb liikumist LS § 7 lg 1 p 3 kohaselt igal juhul jätkata. Eraldi tuleb analüüsida olukorda, mil kollase tule süttimisel on peatumine ettenähtud kohas võimatu sellega kaasneva liiklusohu tõttu. LS § 50 lg 3 p 1 näeb ette, et juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Seejuures peab juht sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. Seega paneb seadus juhile kohustuse kohandada oma sõiduki kiirus selliseks, et tal oleks võimalik peatuda teel oleva etteaimatava takistuse, sh liiklust reguleeriva foori, ees. 7.3 Kui peatumine on siiski võimatu sellega kaasneva liiklusohu tõttu, annab seadus võimaluse sõita ristmikule ka foori kollase tulega. Sellise kaitseversiooni esitamisel lasub menetlejal vaieldamatult kohustus selle asjaolu esinemist kontrollida ja menetlusalusel isikul on omakorda kohustus avaldada menetlejale kõik tõendid, mis annavad selliseks kontrolliks võimaluse. R. Lätt ei ole aga kogu menetluse jooksul esitanud väiteid peatumise võimatuse kohta selleks ettenähtud kohas liiklust ohustava olukorra tõttu. Foori kollase tulega ristmikule sõitu ei saa õigustada ebaõigesti valitud sõidukiirusega.
2. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 174 p-st 7, § 175 p-dest 1 ja 2 ja §-st 176 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Harju Maakohtu
3. oktoobri
4. a otsuse R. Läti väärteoasjas LS § 221 lg 1 järgi ja saadab väärteoasja uueks arutamiseks samale kohtule teises kohtukoosseisus. Kohtuvälise menetleja kassatsioon tuleb rahuldada. Priit Pikamäe, Ott Järvesaar, Hannes Kiris