← Eesti

3-3-1-77-12

Obsah (7)§ 18§ 13§ 11§ 12§ 15§ 17§ 19

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine Eesti Vabariigi nimel 3-3-1-77-12 4

nõuetele hindavad komisjoni liikmed taotlusi iseseisvalt ega kommenteeri oma otsust. Nii antud juhul ka toimiti. Kohtu hinnangul pole tegemist

  1. märtsi
  2. a korralduse tagantjärele motiveerimisega, sest kiri väljastati kaebajale pärast andmete PRIA-le esitamist; c) antud olukorras puudub maavanemal otsene kaalutlusõigus haldusakti andmisel, kuna ta peab lähtuma

§ 18lg-st 1, mis kohustab maavanemat kinnitama komisjoni ettepanek.

Komisjon ise on hinnanud investeeringuobjekti sobivust ja vajalikkust. Kõiki korralduses nimetatud isikuid saab käsitada komisjoni liikmetena. 4. MTÜ Kodanike Ühendus Teine Eesti esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu otsuse ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. 5. Tartu Ringkonnakohtu 21. juuni 2012. a otsusega rahuldati apellatsioonkaebus ja tühistati haldus​kohtu otsus. Ringkonnakohus tegi asjas uue otsuse, tühistas sellega maavanema korralduse kaebaja investeeringutaotlust puudutavas osas, kuid jättis rahuldamata kohustamisnõude. Ring​konna​kohus mõistis kaebaja kasuks välja menetluskulu 31 eurot 94 senti. Kohtuotsuse põhjendused:

  1. a)Tartu maavanema 19. märtsi 2010. a korraldus koos hindamiskomisjoni ettepanekuga oli PRIA 7. juuni 2010. a käskkirja suhtes eelhaldusaktiks, millele laieneb haldusakti motiveerimise ja kaalut​lus​õiguse kasutamise korral ka haldusaktis kaalutluste esitamise kohustus (HMS § 56 lg 1 ja lg 3);
  2. b)käesoleval juhul ei nähtu ei vaidlustatud maavanema korraldusest, komisjoni ettepanekust ega paremusjärjestusest motiveeringut selle kohta, kuidas ja millistel põhjustel kujunes kaebaja taotluse hindamisel punktisummaks just 319 punkti ja paremusjärjestuse 54. koht. Maavanema 6. juuli 2010. kirjaga ei ole täidetud varasema haldusakti motiveerimisnõue. Maavanema korraldus nr 174 on vaidlustatud osas motiveerimatuse tõttu õigusvastane;
  3. c)vaidlustatud korralduses vastavate kaalutluste ja motiivide puudumine ei anna veel alust arvata, et kaebaja investeeringutaotluse hindamisel on tingimata lähtutud asjakohatutest ja sobimatutest kaalutlustest. Seda saaks hinnata alles siis, kui vastavad motiivid on esitatud haldusaktis;
  4. d)hindamisel ei rikutud menetluskorda sellega, et hindepunkte andis komisjoni sekretär. Puudub õiguslik alus väita, nagu ei tohiks hindamiskomisjoni liige täita samaaegselt komisjoni sekretäri üles​andeid. On üheselt selge, et kõik komisjoni koosseisu määratud isikud on pädevad taotlusi hindama. Asjaolu, et hindamiskomisjoni töökorra p-d 15–17 näevad ette komisjoni esimehe, liikmete ja asendusliikmete taandamise alused, kuid ei reguleeri sekretäri taandamise aluseid, ei tähenda, et seetõttu ei saa sekretäri lugeda komisjoni liikmeks. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 6. MTÜ Kodanike Ühendus Teine Eesti kassatsioonkaebuses palutakse ringkonnakohtu otsus tühistada kohustamisnõude osas. Kassatsioonkaebuse kohaselt on kaebaja esitanud kohustamis​nõude selleks, et tema taotlus uuesti läbi vaadataks. Ringkonnakohus on hindamiskomisjoni liikmete ja hindamiseks pädevate isikute määratlemisel kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse normi ja rikkunud oluliselt menetlusõigust, mis on viinud asjas ebaõige otsuseni. Komisjoni sekretär kuulub küll hindamis​komisjoni koosseisu, kuid ei ole käsitatav komisjoni liikmena selles tähenduses, mis võimaldaks tal

§ 13lg-st 7 tulenevalt hinnata esitatud avaldusi.

Töökorras sätestatud sekretäril lasuvate ülesannete iseloomust tulenevalt ei saa sekretär puhtobjektiivselt teostada sama​aegselt sekretäri ja komisjoni liikme üles​andeid.

  1. Tartu Maavalitsus vaidleb vastuses MTÜ Kodanike Ühendus Teine Eesti kassatsioonkaebusele vastu ja leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb kaebaja vaidlustatud osas jõusse jätta. Maavalitsus leiab, et kassatsioonkaebus ei sisalda uudseid seisukohti ja põhjendusi ning kõigile kassatsioon​kaebuses esitatud väidetele on põhjalik hinnang antud juba esimese ja teise astme kohtu otsustes.
  2. Tartu Maavalitsus palub oma kassatsioonkaebuses muuta ringkonnakohtu otsust ulatuses, mille​ga osaliselt tühistati maavanema
  3. märtsi
  4. a korraldus. Kassatsioonkaebuse põhjen​dused: a) ringkonnakohus on kohaldanud asjakohatuid õigusnorme. HMS § 4 lg 1 ja § 56 lg 3 on suunatud kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjendamisele. Maavanema
  5. märtsi
  6. a korraldus ei ole antud kaalutlusõiguse alusel.

§ 18

lg 1 kohaselt on maavanemal õigus jätta komisjoni ettepanek kinnitamata vaid õigusaktides sätestatud juhtudel; b) maavanem on korralduse andmisel lähtunud määrusest nr 122. Sellest lähtuvalt esitatakse maa​vanemale taotluste paremusjärjestus sama määruse lisas 5 toodud vormidel. Vastaval vormil esitatakse investeeringuobjektide nimed, taotlejate nimed, igale taotlusele iga hindaja poolt antud punktide arv ning punktide summa. Samuti esitatakse vastaval vormil toetuse taotlusele komisjoni liikmete antud hindepunktide kogusumma, hääletamise tulemus (juhul kui mõne taotluse punkti​summa on ühesugune) ning taotluste paremusjärjestus. Komisjon ei esita taotlustele antud hinnete sisulisi põhjendusi, vaid paremusjärjestus kujuneb antud punktide summeerimise tulemusena; c)

§ 18

lg 1 kohaselt kinnitatakse komisjoni ettepanek maavanema korraldusega ning maavanemal on õigus jätta komisjoni ettepanek kinnitamata üksnes õigusaktides sätestatud juhtudel. Maavanemale ei ole antud õigust kaaluda komisjoni ettepanekut, s.o hinnata taotlustele antud punktide põhjendust ja erinevate taotluste järjekohta pingereas. Seetõttu pole maavanemal võimalik ka välja tuua motiive, miks üks või teine taotlus on pingereas just sellisel kohal. Paremus​järjestuse kujunemise ainsaks aluseks on hindajate antud punktisumma summeerimise tulemus. Maa​vanemal pole võimalik näidata korralduses kõigi pingereas olevate taotluste suurust, sest sellist teavet pole maavanemale edastatud;

  1. d)kaebajal oli võimalik taotleda tutvumist komisjoni ettepanekuga, saamaks teada, kuidas kujunes tema koht paremusjärjestuses ning milline oli punktisumma. Kuigi kaebaja ei saanud neid asjaolusid teada korraldusest, tuleb pöörata tähelepanu HMS § 56 lg-s 1 sätestatule. Selle kohaselt esitatakse haldusakti põhjendus haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldus​aktis viidatud. Maavanema korralduses on märgitud, et paremusjärjestus kinnitatakse hindamis​komisjoni ette​paneku alusel. Ettepanek on kättesaadav samadel alustel maavanema korraldusega. Seega oli kaebajal võimalus taotleda tutvumist komisjoni ette​panekuga, saamaks teada, kuidas kujunes tema paremusjärjestus ja milline oli saadud punktisumma;
  2. e)erinevalt põllumajandusministri 16. aprilli 2004. a määruse nr 39 alusel läbiviidavast menetlusest hindab komisjon

alusel külade uuendamise ja arendamise toetustaotlusi. Komisjoni liikmed annavad taotlustele punkte iseseisvalt. Hindajatele on ette kirjutatud vahemik, mille piires punkte antakse, ning paremusjärjestus kujuneb antud punktide summeerimise teel. Erinevad hindajad on erineva elukogemusega, erinevate elualade esindajad ning erinevate teadmistega. See​tõttu annavad nad ka erinevate kriteeriumide lõikes punkte erinevalt;

  1. f)nõustuda ei saa ringkonnakohtu viitega Riigikohtu 12. mai 2008. a otsusele haldusasjas nr 3-3-118-08, mis nõuab ka sisult hinnanguliste ja ulatusliku kaalumisruumiga otsuste puhul motivatsiooni olemasolu, vältimaks lähtumist asjakohatutest ja sobimatutest kaalutlustest. Siin hindas komisjon edutamiseks esitatud isikut istungi vormis kollegiaalselt, kandidaadi hindamisel ei kasutatud mate​maatilisi meetodeid, otsus kujunes komisjoni kui terviku arvamusena ning edutamis​komisjoni otsus ei olnud ametisse nimetamiseks pädevale ametisikule lõplikult siduv;
  2. g)ringkonnakohus pole aru saanud Tartu maavanema 6. juuli 2010. a kirjast kaebajale. Nimetatud kiri on vastus kaebajale ning sellega pole soovitud motiveerida maavanema 19. märtsi 2010. a korraldust nr 174. Kuigi ka maavanem saaks komisjoni liikmete poolt individuaalselt antud hinnete põhjal välja arvutada hinnete kogusumma, pole nende alusel võimalik anda sisulist hinnangut. 9. MTÜ Kodanike Ühendus Teine Eesti leiab vastuses Tartu Maavalitsuse kassatsioonkaebusele, et ringkonnakohtu otsus on Tartu Maavalitsuse vaidlustatud osas õige ja seaduslik. Vastustaja on saanud ebaõigesti aru ringkonnakohtu põhjendustest. Haldusakti põhjendamise kohustus peaks tähen​dama vähemalt seda, et haldusaktist nähtub haldusorgani põhjendus selle kohta, et haldusorgan on kont​rollinud, kas esinevad õigusaktidest tulenevad alused komisjoni ettepaneku kinnitamata jätmiseks. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 10. Kõigepeal käsitleb kolleegium menetlusosaliste väiteid seoses hindamiskomisjoni koosseisuga (I), seejärel maavanema korralduse põhjendamist (II). Lõpuks võtab kolleegium seisukoha kassat​sioon​kaebuste suhtes (III). I 11. Tartu maavanem moodustas 12. veebruari 2010. a korraldusega nr 67

§ 11lg-s 3 sätestatud hindamiskomisjoni.

12.

§ 11

lg 3 sätestab, et maavanem moodustab taotluste hindamiseks ning nõuetele vastavate taotluste paremusjärjestuse koostamiseks hindamiskomisjoni.

§ 12sätestab nõuded hindamiskomisjoni koosseisule.

Selle kohaselt peab komisjon olema vähemalt seitsmeliikmeline, kuid mitte suurem kui 15-liikmeline, ja selle liikmeid on paaritu arv. Komisjon koosneb vähemalt kahest mittetulundusühingu või sihtasutuse esindajast ja vähemalt kahest ettevõtjast, kes tegutsevad kavandatava investeeringuobjekti asukoha järgse maa​konna territooriumil, ning asjaomase maavalitsuse esindajast ja vähemalt kahest asjaomase maa​konna kohaliku omavalitsuse üksuse esindajast. Avaliku sektori osakaal peab jääma alla 50%.

  1. Kaebaja on hindamiskomisjoni moodustamise korraldusest aru saanud selliselt, et komisjoni sekretär ei ole komisjoni liige ja seetõttu puudub tal pädevus ja õigus hinnata esitatud taotlusi. Kolleegium sellega ei nõustu. Tartu maavanem nimetas
  2. veebruari
  3. a korraldusega komisjoni koosseisu 12 isikut. Hindamis​komisjoni koosseis oli maavanema korralduses struktureeritud järgmiselt: esimees, ase​esimees, sekretär, komisjoni liikmed, asendusliikmed (I kd, tl 114). Korraldusest nähtub, et maa​vanem käsitas sekretäri hindamiskomisjoni liikmena. Määrus nr 122 ei välista, et hindamis​komisjoni moodustamisel nimetatakse mõni komisjoni liige ühtlasi komisjoni sekretäriks. Kuna sekretär on komisjoni liige, siis laienevad talle samad taandamise alused, mis teiste komisjoni liikmete puhul.
  4. Kaebaja hinnangul oleks sekretäri arvamine komisjoni liikmete hulka vastuolus

§ 12lg-ga 1, mis nõuab komisjoni paarituarvulisust.

Kolleegium sellega ei nõustu. Kuna asendus​liige saab komisjoni töös osaleda vaid põhiliikme puudumisel, ei mõjuta komisjoni tööd kuidagi see, mitu asendusliiget on komisjoni koosseisu määratud. Asendusliikmeid arvestamata on hindamiskomisjoni liikmete arv üheksa, seega paaritu arv. II 15.

§ 15lg 6 kohaselt kinnitas maavanem hindamiskomisjoni ettepaneku 19.

märtsi

  1. a korraldusega nr 174 ja edastas selle koos komisjoni ettepanekuga ning hindamis​lehtedega PRIA-le. Ringkonnakohus leidis, et Tartu maavanema
  2. märtsi
  3. a korraldus koos komisjoni ette​panekuga oli PRIA
  4. juuni
  5. a käskkirja suhtes eelhaldusakt ja maavanema korralduse taga​järgedest arusaamine eeldas, et kaebaja teaks taotletavate toetuste suurust ja seda, kuidas kujunes paremusjärjestus ning kuidas ja milliseks kujunes tema punktisumma. Motiveerimise ja kaalutluste ära​näitamise kohustuse täitmata jätmine on ringkonnakohtu hinnangul käesolevas asjas oluline vormi​viga, mis võis viia otsustuse sisulise õigusvastasuseni. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et maavanem on rikkunud põhjendamis​kohustust.
  6. Maavanem peab kinnitama komisjoni ettepaneku, milles puuduvad taotluste hinnetele antavad sisulised põhjendused, sest paremusjärjestus kujuneb komisjoni iga liikme poolt antud hinde​punktide liitmise teel (

§ 17lg-d 1 ja 2).

Ka komisjonil endal puudub võimalus ettepaneku koostamisel hääletamise teel või muul viisil muuta taotlustele antud punkte hindamis​kriteeriumite lõikes või punktide kogusummat.

  1. Sarnase probleemiga tegeles Riigikohus asjas nr 3-3-1-93-
  2. Kolleegium asus siis seisu​- kohale, et PRIA oleks toetuse andmisest keeldumise käskkirjas pidanud ära näitama kaebajale hindamisel määratud punktide summa, koha paremusjärjestuses ja selle, mitu taotlust paremus​järjestuses rahuldati.

järgi toimuva hindamismenetluse eripära tõttu ei ole maa​vanemal võimalik ära näidata, mitu taotlust paremusjärjestuses rahuldatakse, sest selle otsuse teeb PRIA kinnitatud paremusjärjestuse alusel järgmises menetlusetapis.

  1. Komisjoni liikmetele on jäetud hindepunktide andmisel ulatuslik hindamisruum. Sellega kaasneb kohtuliku kontrolli ahenemine. Piiratud põhjendamiskohustus ja kohtulik kontroll on kolleegiumi hinnangul vaidlusaluse menetluse eripära arvestades põhiseaduspärased. Tuleb silmas pidada, et taotlejal ei ole subjektiivset õigust toetusele ning täiemahuline põhjendamiskohustus muudaks komisjoni töö ebamõistlikult keeruliseks. Kohtul on võimalik komisjoni liikme antud hindepunktide õigusvastasus kindlaks teha vaid juhul, kui punktid on kehtivate hindamiskriteeriumidega ja juhtumi asjaoludega sedavõrd tõsises vastu​olus, et vastuolu on selge ilma põhjendustetagi.
  2. Maavanema
  3. märtsi
  4. a korraldusest ja selles viidatud ettepanekust nähtub, et on järgitud Riigikohtu poolt asjas nr 3-3-1-93-06 antud suuniseid andmete äranäitamise kohta. Kaebaja ei saanud korraldusest tõepoolest teada, kuidas kujunes tema koht paremus​järjestuses ja milline oli tema punktisumma, kuid kaebajal oli õigus tutvuda iga hindaja poolt täidetud hindamislehe ja komisjoni ettepanekuga (HMS § 37).

§ 19seda menetlus​osalise õigust ei piira.

Viidatud säte reguleerib vaid dokumentide avalikustamist veebilehel üldsuse informeerimiseks ega ole asjakohane haldusmenetluse osalise poolt asjas tähtsust omavatele doku​mentidele juurdepääsu taotlemisel. HMS § 56 lg 1 kohaselt võidakse haldusakti põhjendus esitada ka menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Maavanema korralduses on märgitud, et paremus​järjestus kinnitatakse komisjoni ettepaneku alusel.

  1. Eeltoodust tulenevalt vastas maavanema korraldus taotluste hindamisel kehtivatele põhjenda​- mise erireeglitele. Tartu Maavalitsuse
  2. juuli
  3. a kirja nr 9-11/3776 näol pole tegemist haldus​akti tagantjärele põhjendamisega. III
  4. Kolleegiumi hinnangul ei ole kaebaja esitanud sisulisi argumente, mis viitaksid ilmselgele veale (vt p 18) hindamiskomisjoni töös. Seetõttu on kohtud kokkuvõttes jätnud kaebuse õigesti rahuldamata kohustamisnõude osas ning ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada tühistamisnõude eba​õige rahuldamise tõttu. Halduskohtu otsuse, millega kaebus jäeti tervikuna rahuldamata, jätab kolleegium muutmata. Eeltoodust tulenevalt jõustub halduskohtu otsus algsel kujul (HKMS § 230 lg 5 p 4). Kaebaja kassatsioonkaebus jääb seega rahuldamata, kuid vastustaja kassatsioonkaebus rahuldatakse.
  5. HKMS § 109 lg-st 4 tulenevalt muudab Riigikohus menetluskulude jaotust, kui ta muudab alama astme kohtu lahendit. Kuna halduskohtule esitatud kaebus jääb tervikuna rahuldamata, tühistab Riigikohus ka ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni punkti 4, millega maavanemalt mõisteti kaebaja kasuks välja menetluskulu. Kaebaja poolt apellatsiooni- ja kassatsiooniastmes kantud menetlus​kulu tuleb jätta tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1 esimene lause). Vastustaja ei ole apellatsiooni- ja kassatsiooniastmes menetluskulu väljamõistmist taotlenud. Kaebaja poolt Riigikohtus tasutud kautsjon 25 eurot arvatakse HKMS § 107 lg 4 kolmanda lause kohaselt riigituludesse. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Ivo Pilving

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.