← Eesti

3-1-1-32-13

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenet

§ 236lg 1 järgi Tartu Maakohtu 21.

septembri

  1. a otsus väärteoasjas nr 412-3990 A. Klouseni kaitsja vandeadvokaat Margo Normann, kassatsioon Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur
  2. märts 2013, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  3. Tühistada Tartu Maakohtu
  4. septembri
  5. a otsus ja lõpetada menetlus Aleksander Klouseni väärteoasjas liiklusseaduse §

§ 236lg 1 järgi VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

  1. Kassatsioon rahuldada.
  2. Määrata Advokaadibüroole Normann ja Partnerid makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Aleksander Klouseni kassatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest 230 (kakssada kolmkümmend) eurot ja 40 senti, sealhulgas käibemaks 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot ja 40 senti.
  3. Jätta eelmises punktis nimetatud menetluskulu Eesti Vabariigi kanda. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  4. Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo Viljandi politseijaoskonna patrullpolitseinik Rein Linaste koostas
  5. juulil 2012 Aleksander Klouseni suhtes väärteoprotokolli, milles märgiti: „Juhtis mootorsõidukit, ei kohandanud oma sõidukiirust selliseks, mis arvestaks tema sõiduoskusi ja kogemusi, kaotas sõiduki üle juhitavuse ning sõitis vasakule teelt välja vastu puud ning sideliini posti. Juht lahkus sündmuskohalt liiklusõnnetusest teatamise nõudeid rikkudes, kui politseile teatamine oli kohustuslik.“ Sellega rikkus A. Klousen liiklusseaduse (LS) § 50 lg 3 p 1 ja § 169 lg 5 nõudeid ning pani toime väärteod LS §

§ 236lg 1 järgi.

  1. Kohtuvälise menetleja
  2. august
  3. a otsusega määrati A. Klousenile LS § 223 lg 1 alusel rahatrahv 50 trahviühikut, s.o 200 eurot ja LS § 236 lg 1 alusel võeti temalt 5 kuuks ära mootorsõiduki juhtimisõigus.
  4. A. Klousen esitas maakohtule kaebuse, milles palus kohtuvälise menetleja otsuse tühistada. A. Klousen väitis kaebuses, et liiklusõnnetus juhtus
  5. juuli 2012 kella 06.00 paiku Halliste vallas Sultsi-Abja-Paluoja 13,2 kilomeetril, kus ta kaotas sõiduki üle kontrolli ja sõitis vasakule teepoolele kraavi ning tema juhitud sõiduk põrkas vastu puud ja elektriposti. Avarii tagajärjel lõi ta vasaku meelekoha ära, mistõttu edasist ei mäleta. Kaebaja väitis, et isa võttis ta Sultsi külas õhtul kella 18.00 paiku auto peale. A. Klousen pöördus Viljandi kiirabisse, kus talle anti abi. Kaebaja ei olnud nõus kohtuvälise menetleja otsusega, et ta on tahtlikult lahkunud sündmuskohalt ja jätnud liiklusõnnetusest teatamata. Kaebaja väitis, et tema isa oli vahetult pärast õnnetust avariilise auto juures. A. Klouseni isa jutu kohaselt oli avariikohal liikluspolitseinik R. Linaste, kes elab sündmuskoha lähedal. Seega sai politsei liiklusõnnetusest ka teada.
  6. Tartu Maakohtu
  7. septembri
  8. a otsusega jäeti A. Klouseni kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. 4.1 Kohus leidis, et sündmuskoha vaatlusprotokolliga, sellele lisatud fototabeliga ja skeemiga ning menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga on tõendatud, et
  9. juulil 2012 kell 06.00 juhtis A. Klousen Halliste vallas Viljandi maakonnas Sultsi-Abja-Paluoja maantee 13,2 kilomeetril mootorsõidukit Mitsubishi Colt (registreerimismärk XXXXXX). Ta ei kohandanud auto sõidukiirust vastavalt oma sõidukogemusele ja liiklusoludele, kaotas seetõttu juhitavuse ning sõitis vastassuunavööndis vasakult teelt välja vastu puud ja sideliiniposti, põhjustades liiklusõnnetuse, mille tagajärjel elektripost murdus. Sellega põhjustas ta varalise kahju E AS-le. Kohus leidis, et kohtuväline menetleja on teo õigesti kvalifitseerinud ning A. Klousen on LS § 50 lg 3 p-1 rikkudes pannud toime LS § 223 lg-s 1 sätestatud väärteo. 4.2 Kohus leidis, et A. Klouseni ja S. T. seletused liiklusõnnetuse toimumise asjaolude kohta ei ole eluliselt usutavad. S. T. selgitas, et A. Klousenil olid pärast tema leidmist
  10. juulil 2012 kella 18.00 paiku sügavad haavad vasaku meelekoha juures, ta ei mäletanud avariist midagi ning kodus ainult oksendas ja magas. Ometi pöörduti kiirabi poole alles ülejärgmisel päeval. Arstid ei fikseerinud A. Klousenil ühtegi nähtavat vigastust ja ka kompuutertomograafia uuringu vastus oli leiuta. Asjaolusid kogumis hinnates ei pidanud kohus A. Klouseni ja S. T. seletusi õnnetusjärgse olukorra kohta usaldusväärseteks. 4.3 LS § 236 lg 1 järgi on karistatav liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumine juhul, kui selline teatamine on kohustuslik. Väärtegu on lõpule viidud momendil, kui isik ei teata liiklusõnnetusest ja lahkub sündmuskohalt, kuigi tal liiklusseaduse järgi oli kohustus teatada liiklusõnnetusest. Kaebuse esitajale heideti väärteoprotokollis ette LS § 169 lg 5 rikkumist, mis sätestab, et lahkarvamuse korral, kui varalise kahju saaja ei ole teada, varalise kahju tekitajat ei ole sündmuskohal või varaline kahju tekkis loomale otsasõidu või selle vältimise tagajärjel, tuleb liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele. Eelnevalt oli kohus asunud seisukohale, et A. Klousen põhjustas
  11. juulil 2012 liiklusõnnetuse. Sündmuskoha vaatlusprotokolli ja sellele lisatud fototabelitega on tõendatud, et sõiduauto Mitsubishi Colti ja elektriposti kontakti tulemusel murdus viimane pooleks ja tekkis varaline kahju. Kuna kaebuse esitajal ei olnud teada kahju saaja, s.o elektriposti omanik, siis oleks ta pidanud teatama liiklusõnnetusest koheselt politseile. Kohus eeldas, et isik, kellele on antud mootorsõiduki juhtimisõigus ning kes osaleb liikluses, tunneb liiklusseadust, mille § 169 lg 1 p 1 kohustab liiklusõnnetuses osalenud juhti võimalikult kiiresti seisma jääma ning § 169 lg 5 kohaselt õnnetusest teatama politseile, kui kahju saaja ei ole teada. Asjas puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et A. Klousen sõidukijuhina selle kohustuse täitis. Kohus asus seisukohale, et A. Klousen jättis tahtlikult liiklusõnnetusest teatamata ja tema tegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 236 lg 1 järgi. Mõistetud karistus on seaduslik. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  12. Tartu Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni A. Klouseni kaitsja vandeadvokaat Margo Normann, kes palub kohtuotsuse ja kohtuvälise menetleja otsuse tühistada ning lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 p 1 alusel. Kaitsja põhjendab kassatsiooni järgnevaga. 5.1 Kohus on hinnanud tõendeid valikuliselt. Tõendite vahel esinevad vastuolud on jäänud kõrvaldamata. Tõendite ebaõige hindamise tulemusena on kohus teinud vale järelduse A. Klouseni väärteoasjas LS § 236 lg 1 järgi. Kaitsja arvates on tõendatud, et A. Klousen ei teatanud liiklusõnnetusest politseile, sest ta sai õnnetuse tagajärjel peaajupõrutuse. 5.2 A. Klousen ei ole realiseerinud ka LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritavat väärteokoosseisu, sest tema suhtes koostatud väärteoprotokolli kirjelduses ei ole talle varalise kahju tekitamist ette heidetud. Seega, karistades A. Klousenit E AS-le kahju tekitamise eest, väljus maakohus väärteoprotokolli piiridest ja rikkus sellega isiku kaitseõigust VTMS § 19 lg 1 p 1 mõttes ja oluliselt väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 2 mõttes. Kohtuotsus ei nimeta ka tõendeid, mis kinnitaksid E AS-le varalise kahju tekitamist.
  13. Kohtuvälise menetleja vastuses kassatsioonile leitakse, et kassatsioon on alusetu. A. Klouseni kaitsja esitas seisukohad vastusele, milles jääb kassatsioonis toodud seisukohtade juurde. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  14. Kriminaalkolleegium on varasemas praktikas selgitanud väärteoprotokolli õiguslikku tähendust väärteomenetluses ja leidnud, et VTMS § 69 lg 2 kohaselt tuleb väärteoprotokolli märkida kõik need faktilised asjaolud, mille alusel on menetleja arvates võimalik lugeda menetlusalusele isikule etteheidetava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused täidetuks. Vastasel juhul on rikutud VTMS § 19 lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse. Kaitseõiguse tagamiseks ei piisa süüteokoosseisu tunnuste seadusest ümberkirjutamisest (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  15. juuni
  16. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-4511 p 9). Vastavalt VTMS § 69 lg-le 5 peab varalise kahjuga seotud väärteoasjas koostatav väärteoprotokoll sisaldama ka teavet põhjustatud kahju kohta. Kui aga isikule heidetakse ette mingi seadusest tuleneva kohustuse täitmata jätmist, tuleb väärteoprotokollis kirjeldada, mida menetlusalune isik oleks pidanud tegema ja millisel õiguslikul alusel (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  17. oktoobri
  18. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-80-06 p 6.3).
  19. Kriminaalkolleegium on varem selgitanud ka seda, et VTMS § 87 kohaselt on kohus väärteo arutamisel seotud rangelt väärteoprotokolli kantud teokirjeldusega ja ta ei saa ise tuvastada väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  20. juuni
  21. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-45-11 p 12).
  22. Praeguses asjas koostatud väärteoprotokollis sisalduva teokirjelduse kohaselt menetlusalune isik "Juhtis mootorsõidukit, ei kohandanud oma sõidukiirust selliseks, mis arvestaks tema sõiduoskusi ja kogemusi, kaotas sõiduki üle juhitavuse ning sõitis vasakule teelt välja vastu puud ning sideliini posti. Juht lahkus sündmuskohalt liiklusõnnetusest teatamise nõudeid rikkudes, kui politseile teatamine oli kohustuslik." Sellega rikkus A. Klousen LS § 50 lg 3 p 1 ja § 169 lg 5 nõudeid ning pani toime väärteod LS §

§ 236lg 1 järgi.

Maakohus tuvastas, et sündmuskoha vaatlusprotokolliga, sellele lisatud fototabeliga ja skeemiga ning menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga on tõendatud, et

  1. juulil 2012 kell 06.00 juhtis A. Klousen Halliste vallas Viljandi maakonnas SultsiAbja-Paluoja maantee 13,2 kilomeetril mootorsõidukit Mitsubishi Colt (registreerimismärk XXXXXX). Ta ei kohandanud auto sõidukiirust vastavalt oma sõidukogemusele ja liiklusoludele ja seetõttu kaotas juhitavuse ning sõitis vastassuunavööndis vasakult teelt välja vastu puud ja sideliiniposti, põhjustades liiklusõnnetuse, mille tagajärjel elektripost murdus. Sellega põhjustas ta varalise kahju E AS-le. A. Klousen rikkus LS § 50 lg 3 p 1 nõudeid ja tekitas varalise kahju, millele järgneb vastutus LS § 223 lg 1 järgi. Eeltoodust nähtub, et maakohus on ilmselgelt väljunud väärteoprotokolli piiridest ja rikkunud sellega VTMS §-s 87 sätestatut. Kohus tuvastas ise väärteoprotokollis kajastamata asjaoluna varalise kahju tekitamise fakti ja kahju saaja, kuigi kahju tekitamisega seonduvaid faktilisi asjaolusid väärteoprotokollis kirjeldatud ei ole. Samas tuleb nõustuda kaitsja seisukohaga, et kohtuotsuses ei ole viidet ühelegi tõendile, mis kinnitaks kahju tekkimist E AS-le.
  2. Kuna väärteoprotokolli teokirjelduses kahju tekitamise asjaolusid üldse ei mainita, pole võimalik A. Klousenile ette heita ka liiklusõnnetusest mitteteatamist LS § 236 lg 1 järgi. Väärteoprotokolli teokirjelduses ei ole kirjas seda, millised faktilised asjaolud viitavad A. Klouseni kohustusele teatada liiklusõnnetusest politseile. A. Klousenile etteheidetav rikkumine (LS § 169 lg 5) seab aga liiklusõnnetusest teatamise kohustuse otsesesse sõltuvusse kahju tekitamisega. Midagi sellist aga väärteoprotokollis kirjeldatud ei ole. Arvestades VTMS §-s 87 sätestatut, ei olnud kohtul õigust ise sisustada LS § 236 lg-s 1 kirjeldatud väärteotunnuseid ega tuvastada menetlusaluse isiku nõuetekohast käitumist liiklusõnnetuse korral. Kriminaalkolleegium loeb eeltoodud rikkumised väärteomenetlusõiguse olulisteks rikkumisteks VTMS § 150 lg 2 mõttes.
  3. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes VTMS § 174 p-st 4 ja § 175 p-st 2, kriminaalkolleegium tühistab Tartu Maakohtu
  4. septembri
  5. a otsuse A. Klouseni väärteoasjas ja lõpetab väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kassatsioon tuleb rahuldada.
  6. Kaitsja on esitanud taotluse riigi õigusabi osutamise tasu suuruse kindlaksmääramiseks kassatsiooni koostamise ja väärteoasjaga seotud materjalidega tutvusmise eest, milleks kulus kokku 12 pooltundi. Riigi õigusabi seaduse § 21 lg 3 alusel Eesti Advokatuuri juhatuse otsusega kinnitatud "Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord" (Kord) p 34 kohaselt on määratud kaitsja tasu väärteoasja kohtulikus menetluses osalemise eest 16 eurot iga poole tunni kohta. Sellest tulenevalt on käesolevas asjas kassatsiooni esitajal õigus 192 euro suurusele hüvitisele, millele tuleb lisada käibemaks 38 eurot ja 40 senti. Kolleegiumi hinnangul on kaitsja taotlus põhjendatud ja tuleb rahuldada. Vandeadvokaat Margo Normanni poolt A. Klousenile väärteoasja kassatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest tuleb Advokaadibüroole Normann ja Partnerid makstava tasu suuruseks määrata 230 eurot ja 40 senti, sealhulgas käibemaks 38 eurot ja 40 senti, ja jätta see menetluskulu riigi kanda. Lea Kivi, Jüri Ilvest, Hannes Kiris

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.