Obsah (9)

§ 28§ 36§ 24§ 11§ 18§ 25§ 1§ 2§ 8

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-2-1-28-13 Määruse kuupäev Tartu, 10. aprill 2013. a Kohtukoosseis Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Henn Jõks ja Ants Kull Kohtuasi Avo Meitern

) §-des 10, 11 ja § 12 lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatud kohustuslikele nõuetele. Avaldaja esitatud andmed ei ole täielikud. Kohus peaks jätma avalduse

§ 28alusel läbi vaatamata.

Kui kohus leiab, et avaldus tuleb siiski läbi vaadata, siis alternatiivselt tuleks esitatud avaldus jätta rahuldamata, võlgade ümberkujundamiskava kinnitamata ja võlgade ümberkujundamise menetlus lõpetada (

§ 36

). Võlgnik ei ole avaldanud, millistest vahenditest saaks toimuda kohustuste täitmine, kui ümberkujundamiskava kinnitatakse. Panga nõue on pandiga tagatud. Pärnu Maakohtu

1. oktoobri
2. a otsusega tsiviilasjas nr 2-1062788 on avaldajalt panga kasuks välja mõistetud võlg 191 734 eurot 95 senti ja jäetud menetluskulud 8308 eurot 50 senti avaldaja kanda. Seega on pangal 200 043 euro 45 sendi suurune nõue avaldaja vastu.
3. jaanuaril 2011 on nõude tagamiseks seatud avaldaja korteriomandile 191 735 euro suurune kohtulik hüpoteek panga kasuks kinnistu igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele. Seega on panga nõue tagatud pandiga ja nõude aluseks on Pärnu Maakohtu
4. oktoobri
5. a otsus.

§ 24

lg 6 esimese lause järgi võib pandiga tagatud nõude ümber kujundada üksnes juhul, kui võlausaldaja sellega nõustub. Pank ei nõustu nõude ümberkujundamisega ei võlgniku pakutud ega ka muul viisil.

§ 11

lg 2 järgi tulnuks avalduses põhjendada, miks on ümberkujundamiskavas võlausaldajaid erinevalt koheldud. Praegusel juhul ei ole seda põhjendatud. Võrreldes teiste võimalike võlausaldajatega, on panga huve olulisel määral kahjustatud. Kava kohaselt vähendatakse ainult panga nõuet 90% võrra. Nõude vähendamine peaks üldjuhul tähendama kõrvalnõuete vähendamist.

ei sätesta võlgade ümberkujundamise ühe meetmena võimalust, mille kohaselt saaks kohustada ühte võlausaldajat (praegusel juhul panka) sõlmima avaldajaga uusi laenu- või krediidilepinguid, mille arvel saaks avaldaja asuda täitma ümberkujundamiskavast tulenevaid kohustusi. Lisaks on kava tähtaeg ebamõistlikult pikk.

1. Swedbank märgib kohtule esitatud seisukohas, et avaldaja ei taotle Swedbanki nõude ümberkujundamist. Avaldajal on Swedbankiga sõlmitud kaks laenulepingut, millest tulenevate kohustuste täitmine on tagatud avaldaja abikaasa lahusvarasse kuuluvale kinnistule ja avaldaja lahusvarasse kuuluvale korteriomandile seatud ühishüpoteegiga 2 250 000 krooni (143 801 eurot 21 senti). Avaldaja on laenulepingutest tulenevaid kohustusi täitnud nõuetekohaselt ja tal ei ole sissenõutavaks muutunud kohustusi Swedbanki vastu.
2. Pärnu Maakohus jättis
3. oktoobri
4. a määrusega võlgade ümberkujundamise avalduse rahuldamata ja ümberkujundamiskava kinnitamata. Menetluskulud jättis kohus avaldaja kanda.

§ 24

lg 6 alusel võib pandiga tagatud nõude ümber kujundada üksnes juhul, kui võlausaldaja sellega nõustub, seda ka siis, kui pantija on kolmas isik. Jõustunud kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-1062788 on avaldajalt käenduslepingust tulenev võlg 3 000 000 krooni (191 734 eurot 95 senti) panga kasuks välja mõistetud. Hagi tagamiseks on Pärnu Maakohtu

1. jaanuari
2. a määruse alusel avaldaja korteriomandile panga kasuks seatud 3 000 000 krooni (191 734 euro 95 sendi) suurune kohtulik hüpoteek igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks. Pank on korduvalt kinnitanud, et ta ei nõustu võla ümberkujundamisega ja mittenõustumist ka põhjendanud. Pank leiab, et nõude vähendamine nii suures ulatuses, nagu avaldaja seda soovib, kahjustab tema huve. Läbirääkimised ei ole tulemusi andnud. Kuna pandiga tagatud nõude võlausaldaja ei nõustu ümberkujundamisega, siis ei ole võla ümberkujundamise avaldus põhjendatud ega seaduslik ja tuleb jätta rahuldamata.
3. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Pank vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
4. Tallinna Ringkonnakohus jättis
5. novembri
6. a määrusega avaldaja määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Menetluskulud jättis kohus avaldaja kanda. Pooled ei vaidle selle üle, et nõue, mille ümberkujundamist taotletakse, on tagatud pandiga panga kasuks.

§ 24

lg 6 sätestab pandiga tagatud nõude võlausaldaja kaitseks olulise põhimõtte, mille kohaselt võib pandiga tagatud nõude ümber kujundada üksnes juhul, kui võlausaldaja sellega nõustub. Pank ei ole võla ümberkujundamiseks nõusolekut andnud. Erandina võimaldab

§ 24

lg 6 teine lause kujundada üldises korras ümber pärast tagatise realiseerimist allesjääva jääknõude. Seega peaks pandiese võlgade ümberkujundamise kava kinnitamise ajaks olema juba võõrandatud, pandiõigus kustutatud ja peaks olema selge, millises ulatuses jääb pandipidaja nõue rahuldamata. Kuni pandiese on võõrandamata, ei saa võlgade ümberkujundamise menetluses lähtuda oletusest, millises ulatuses jääks võlausaldaja nõue pandiõiguse realiseerimise järel rahuldamata. Alusetu on avaldaja väide, et võlausaldaja on pahatahtlikult vastu pandieseme võõrandamisele, kuid samal ajal nõuab võla tasumist. Pärnu Maakohus peatas avaldaja taotluse alusel 6. oktoobri 2011. a määrusega avaldaja vara suhtes toimuva täitemenetluse kuni ümberkujundamiskava kinnitamiseni või menetluse lõppemiseni. Seega on avaldaja ise pandieseme võõrandamist takistanud. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 7. Määruskaebuses palub avaldaja nii maa- kui ka ringkonnakohtu määruse tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Ringkonnakohus on vääralt kohaldanud

§ 24lg-t 6.

Viidatud sätte kohaselt võib pandiga tagatud nõude ümber kujundada vaid võlausaldaja nõusolekul, kuid see ei välista ega piira pandi realiseerimisel allesjääva nõude ümberkujundamist üldises korras. Sätte mõte on selles, et pandiga tagatud nõude võlausaldaja saab oma nõude rahuldatud pandieseme võõrandamisel. Pant tagab nõuet täiel määral aga vaid juhul, kui pandieseme väärtus on vähemalt sama suur kui nõue. Kui pandieseme väärtus nõuet ei kata, jääb pandipidaja nõue osaliselt või täielikult rahuldamata. Praegusel juhul ületavad pandiesemel lasuvad kohustused pandieseme väärtuse ja on selge, et võlausaldaja nõue jääks pandi realiseerimisel rahuldamata. Nimetatud asjaolusid saab tsiviilasjas tõendada ekspert, kes tulnuks kohtul

§ 24lg 9 alusel määrata.

Kui kohus otsustab sellise ümberkujundamiskava kinnitamist, millega võlausaldajad ei nõustunud, ja võlgniku vastu olevate nõuete kogusumma on üle 200 000 euro, siis tuleb kohtul sõltumata võlgniku nõusolekust ümberkujundamiskava põhjenduste hindamiseks nimetada üks või mitu eksperti. Eksperdi hinnang võimaldab kontrollida nii kava täitmise edukust kui ka tõenäosust. Kohtud on põhjendamatult ja seadust rikkudes jätnud eksperdi määramata. Selline rikkumine on asjas määrava tähendusega, sest sätte mõtteks on asjaolude õige väljaselgitamine. Kohtud on ekslikult leidnud, et kuna võlgnik soovib vähendada võlausaldaja nõuet ca 86%, võrreldes olemasoleva kohustuse suurusega, siis on avaldus põhjendamatu.

ei sätesta, millises määras protsentuaalselt või summaliselt on võlgade ümberkujundamine põhjendatud või mitte. Võlgade ümberkujundamise menetluses tuleb arvestada nii võlgniku kui ka tema võlausaldajate õigustatud huve. Majanduslik olukord ja perspektiiv ei võimalda avaldajal tagastada võlausaldajale suuremat summat kui võlgade ümberkujundamise avalduses ja võlausaldajale tehtud ettepanekus märgitud. Kohtud on

§ 18ja 19 rikkudes jätnud avaldajale nõustaja määramata.

See on vastuolus tsiviilkohtumenetluse võrdsuse põhimõttega. Samuti rikkusid kohtud lahendi tegemisel

§ 25lg-t 2.

Kui kohtud leidsid, et esitatud kujul ei ole võlgade ümberkujundamise kava võimalik kinnitada, siis tulnuks anda avaldajale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks ja selgitada, mida tuleb avalduses ja kavas muuta, et võlgade ümberkujundamine oleks võimalik.

1. Pank vaidleb avaldaja määruskaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Kolleegium leiab, et maakohtu ja ringkonnakohtu määrused tuleb TsMS § 691 p 4, § 692 lg 5 ja § 695 alusel tühistada. Asi tuleb TsMS § 701 lg 3 kolmanda lause alusel saata uueks lahendamiseks maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse.
3. Määruskaebemenetluses on vaidluse esemeks eelkõige küsimus, kas ja millistel tingimustel võib panga pandiga tagatud nõuet panga nõusolekuta ümber kujundada ja kas nõude vähendamine ca 86% võrra on ümberkujundamise eesmärke ja võlausaldaja huve arvestades lubatud abinõu. 11.

§ 1

lg-st 1 tulenevalt on võlgade ümberkujundamise menetluse eesmärk võimaldada makseraskustes füüsilisele isikule tema võlgade ümberkujundamist selleks, et ületada makseraskusi ja vältida pankrotimenetlust. Seejuures tuleb arvestada nii võlgniku kui ka tema võlausaldajate õigustatud huve. Võlgade ümberkujundamise menetluses on paratamatu, et võlgniku ja võlausaldaja huvid on vastandlikud. Võlgnik soovib ajutiste majandusraskuste tõttu oma kohustusi vähendada ja pankrotti vältida, võlausaldaja aga soovib, et võlgnik oma kohustuse täies ulatuses täidaks. 12. Üldjuhul on ümberkujundamiskava kinnitamise eelduseks, et kavaga on nõustunud võlausaldajad, kelle nõuded ümber kujundatakse.

§ 24

lg 3 järgi võib kohus siiski kinnitada ka ümberkujundamiskava, millega võlausaldajad ei nõustunud, kui kohtu hinnangul on võlgade ümberkujundamine poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud ja ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt halvemini, võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Sama paragrahvi neljanda lõike kohaselt hindab kohus poolte huvide ja õiguste kaalumisel muu hulgas ka seda, kui suures ulatuses oleks võimalik rahuldada vastuväite esitanud võlausaldaja nõue pankrotimenetluses, võrreldes ümberkujundamiskava alusel sellele võlausaldajale välja makstava summaga. Pankrotimenetluse kohta võrdlusandmete koostamisel lähtutakse sellest, et pankrotimenetlus toimub võlgade ümberkujundamismenetluse algatamise seisuga. Võrdlemisel arvestatakse ka füüsilisest isikust võlgniku võlgadest vabastamise võimalust lähtuvalt võlgniku sissetulekust ümberkujundamismenetluse ajal. Eelnimetatud käsitlus tuleb ära tuua ümberkujundamiskava kinnitamise kohta tehtava määruse põhjendavas osas.

1. Võlgade ümberkujundamise menetlus on loodud alternatiivina pankrotimenetlusele. Sellise võimaluse andmise tingimus on, et isik peab suutma selle menetluse tulemusena vähemalt osaliselt oma võlad tasuda. Menetluse üldpõhimõtte kohaselt ei tohiks makseraskustesse sattunud isiku võlausaldajad võlgade ümberkujundamise menetluses sattuda oluliselt halvemasse olukorda võrreldes sellega, mida nad saaksid, kui võlgniku olemasolev vara võõrandataks pankrotimenetluses. Seega tuleb kohtul võlgade ümberkujundamise menetluses kontrollida, kas võla ümberkujundamisele vastu vaielnud võlausaldajale tagatakse ümberkujundamiskava täitmisel nõuete rahuldamine oluliselt mitte väiksemas ulatuses sellest, mida tal oleks tõenäoliselt võimalik saavutada pankrotimenetluses.
2. Pandiga tagatud nõuetele on asjaõigusseaduse § 280 järgi tagatud panditud eseme arvel rahuldamise eelisõigus teiste nõuete suhtes. Selline eelisõigus on tagatud nii täitemenetluses kui ka pankrotimenetluses. Ka võlgade ümberkujundamise menetluses ei või pandipidajast võlausaldajaid kohelda oluliselt halvemini, kui neid koheldakse pankrotimenetluses. Seejuures tuleb silmas pidada pankrotimenetluse erisätteid pandiga tagatud nõuete kohta, sealhulgas ka erisusi menetluskulude kandmisel (vt PankrS § 153 lg 2) ja võimalusi pandiga tagamata nõude osa rahuldamiseks muu pankrotivara arvel (vt PankrS § 153 lg 4). Kolleegium leiab, et nii nagu saneerimismenetluses, saab ka võlgade ümberkujundamise menetluses pandiga tagatud nõuet pandipidaja nõusolekuta vähendada vähemalt ulatuses, milles pandiese tegelikult nõuet ei taga, st mille võrra pandieseme väärtus (koos võimalike pandipidaja kanda jäävate menetluskuludega) tagatavat nõuet ei kata (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
3. mai
4. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-11, p 61).
5. Nii maa- kui ka ringkonnakohus põhjendasid ümberkujundamiskava kinnitamata jätmist asjaoluga, et ümberkujundatav nõue on tagatud pandiga ja

§ 24

lg 6 esimese lause kohaselt ei saa pandiga tagatud nõuet ümber kujundada, kui võlausaldaja vaidleb sellele vastu. Sama lõike teine lause näeb täiendavalt ette, et see ei välista ega piira pandi realiseerimise järel ülejääva nõude ümberkujundamist üldises korras. Seaduse mõttest tulenevalt on pandiga tagatud nõude ümberkujundamine seega võimalik eelkõige ulatuses, milles pandieseme väärtus nõuet ei taga. Ringkonnakohus asus seisukohale, et osas, milles pandiese pandipidaja nõuet tegelikult ei taga, on nõude ümberkujundamine võimalik vaid pärast pandieseme võõrandamist. Kolleegium märgib, et

§ 24

lg 6 teise lause eesmärgiks on lihtsustada pandieseme võõrandamisest allesjääva jääknõude käsitlemist. See ei tähenda aga, et kohus ei saaks võlgade ümberkujundamise menetluses hinnata, kas ja millises ulatuses pandieseme väärtus nõuet tegelikult tagab. Selleks pidanuks kohus tegema kindlaks pandieseme väärtuse ja sellel lasuvate muude kohustuste suuruse ning arvestama ka panga kasuks seatud kohtulikust hüpoteegist kinnistusraamatus eespool asetsevaid hüpoteeke ja nendega tagatud kohustusi. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul hinnata, kas ja millises ulatuses on panga nõue hüpoteegiga tegelikult tagatud. 16.

§ 2

lg 1 sätestab ümberkujundamisabinõud ja selle järgi võimaldatakse võlgade ümberkujundamise menetluses võlgnikule rahaliste kohustuste (isiklike võlgade) ümberkujundamist kohustuse täitmise tähtaja pikendamise, osadena täitmise või kohustuse vähendamise teel. Avaldaja soovis nõude ümberkujundamist nii kohustuste vähendamise kui ka kohustuste täitmise tähtaja pikendamise teel. Mõlemad ümberkujundamisabinõud on seaduse järgi lubatud. Pank leiab, et nõude ümberkujundamise ulatus on liiga suur ja et tema nõude sellises ulatuses ümberkujundamisega rikutakse võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõtet. Õige on kassatsioonkaebuse väide, et seadus ei näe nõude vähendamisele ette protsentuaalseid piiranguid. Kolleegium leiab, et iseenesest võib võlausaldaja pandiga tagatud nõude väga suures ulatuses vähendamine olla võlausaldaja huve kahjustav. Kui aga võlausaldaja nõue on sisuliselt tagamata, siis võib ka nõude suures ulatuses vähendamine olla põhjendatud. Kohus otsustab kava kinnitamise või kinnitamata jätmise võlgniku ja võlausaldajate huve kaaludes. Seejuures on avaldaja kui raskustesse sattunud isiku huvid võlausaldaja huvidega võrreldes mõnevõrra esiplaanil ja seda tuleb kava kinnitamise otsustamisel arvestada. Eeltoodu õigustab mõningal määral võlausaldajate õiguste tahaplaanile jätmist. Oluline on aga see, et võlausaldajaid ei seataks võlgade ümberkujundamisel oluliselt halvemasse olukorda, kui nad tõenäoliselt oleksid võlgniku pankrotimenetluse korral. 17. Kohtud põhjendasid ümberkujundamiskava kinnitamata jätmist sellega, et kavale vaidleb vastu pandiga tagatud nõude võlausaldaja. Kolleegium märgib, et praeguses asjas ei ole välistatud ümberkujundamiskava kinnitamata jätmine mõnel muul seaduses sätestatud alusel. Ümberkujundamiskava kinnitamata jätmise alused sätestab

§ 25

lg 1 ja selle järgi võib kohus jätta ümberkujundamiskava kinnitamata näiteks juhul, kui ümberkujundamiskava täitmine ei ole võlgniku vara ja sissetulekuid arvestades tõenäoline. Kuna tegemist on ümberkujundamiskavaga, millega võlausaldaja ei nõustunud, siis tuleb kohtul lisaks arvestada ka

§ 24lg-s 3 sätestatuga.

Viidatud sättest tulenevalt võib kohus kinnitada ümberkujundamiskava, millega võlausaldajad ei nõustunud, kui kohtu hinnangul on võlgade ümberkujundamine poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud ja kui ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt halvemini, võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Kõike eelnevat tuleb kohtul asja uuel läbivaatamisel hinnata. 18. Vastuseks määruskaebusele märgib kolleegium, et

§ 18

lg 1 järgi võib kohus määrata võlgade ümberkujundamise menetluse nõuetekohasuse tagamiseks nõustaja, kui see on vajalik võlgniku varalise seisundi kindlakstegemiseks või kui sellega ilmselt lihtsustatakse või kiirendatakse menetlust või tagatakse võlgniku või võlausaldajate huvide parem kaitse. Seega on nõustaja määramine kohtu õigus, mitte kohustus. Kolleegiumi arvates võib nõustaja määramine olla vajalik, kui võlausaldaja nõue on ebaselge või kui avaldaja varaline seisund vajab täiendavat kindlakstegemist. 19.

§ 8lg 1 järgi kannab võlgnik võlgade ümberkujundamise menetluse kulud.

Võlausaldaja menetluskulud jäävad tema enda kanda. 20. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel määruskaebuselt tasutud kautsjon avaldajale tagastada. Lea Laarmaa, Henn Jõks, Ants Kull