← Eesti

3-4-1-32-12

RIIGIKOHUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetluse alus Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON MÄÄRUS 3-4-1-32-12

  1. aprill 2013 Eesistuja Märt Rask, liikmed Tõnu Anton, Lea Kivi, Lea Laarmaa ja Ivo Pilving
  2. jaanuarist 2009 kuni
  3. detsembrini 2010 kehtinud riigilõivuseaduse § 56 lõike 1 koostoimes lisaga 1 põhiseaduslikkuse kontroll osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 900 000 krooni kuni 1 000 000 krooni tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 75 000 krooni Tallinna Ringkonnakohtu
  4. detsembri
  5. aasta määrus tsiviilasjas nr 2-09-55000 Kirjalik menetlus Jätta Tallinna Ringkonnakohtu taotlus läbi vaatamata. ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA RINGKONNAKOHTU MÄÄRUS
  6. Tsiviilasjas nr 2-09-55000 esitas Rotermann City OÜ hagi OÜ Laesson&Partnerid ja T. Laessoni vastu kahju hüvitamiseks. OÜ Laesson&Partnerid esitas vastuhagi Rotermann City OÜ vastu tagatisraha tagastamiseks, leppetrahvi ja seda ületava kahju eest hüvitise ning intressi saamiseks. 945 471 krooni suuruselt vastuhagilt tasus OÜ Laesson&Partnerid
  7. mail 2010 riigilõivu 75 000 krooni.
  8. Harju Maakohus rahuldas
  9. märtsi
  10. aasta otsusega Rotermann City OÜ hagi OÜ Laesson&Partnerid vastu osaliselt ja jättis hagi T. Laessoni vastu rahuldamata. Kohus jättis hageja menetluskuludest 78% OÜ Laesson&Partnerid kanda ning T. Laessoni menetluskulud hageja kanda.
  11. Apellatsioonkaebuses vaidlustas OÜ Laesson&Partnerid maakohtu otsuse 86 871 euro 97 sendi ulatuses, millelt tasus
  12. aprillil 2011 riigilõivu 5432 eurot 49 senti. Tallinna Ringkonnakohus jättis
  13. novembri
  14. aasta otsusega maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse ning Rotermann City OÜ vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata. Apellatsiooniastme menetluskuludest jäi 95% OÜ Laesson&Partnerid kanda ja 5% Rotermann City OÜ kanda. Riigikohus jättis
  15. märtsi
  16. aasta määrusega kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata, millega jõustusid maakohtu ja ringkonnakohtu otsused.
  17. OÜ Laesson&Partnerid esitas
  18. novembril 2012 taotluse tagastada vastuhagilt ja apellatsioonkaebuselt tasutud põhiseadusvastane riigilõiv. OÜ Laesson&Partnerid viitas seejuures Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
  19. aprilli
  20. aasta otsusele asjas nr 3-2-1-37-12 (punkt 12), mille kohaselt, kui makstud riigilõiv on tunnistatud põhiseadusega vastuolus olevaks, saab selle tagastamist nõuda väljaspool põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 150 lõike 1 punkti 1 ja lõike 6 kohaselt saab põhiseadusega vastuolus oleva riigilõivu tagastamist nõuda kahe aasta jooksul selle aasta lõppemisest, mil riigilõiv tasuti.
  21. OÜ Laesson&Partnerid palus määrata vastuhagilt ja apellatsioonkaebuselt tasumisele kuulnud põhiseaduspärane riigilõiv alates
  22. juulist 2012 kehtiva riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 alusel ja tagastada seda ületav, OÜ Laesson&Partnerid tasutud riigilõiv.
  23. Tallinna Ringkonnakohus tunnistas
  24. detsembri
  25. aasta määrusega põhiseadusega vastuolus olevaks ja jättis kohaldamata
  26. jaanuarist 2009 kuni
  27. detsembrini 2010 kehtinud RLS § 56 lõike 1 koostoimes lisaga 1 osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 900 000 krooni kuni 1 000 000 krooni tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 75 000 krooni.
  28. Tallinna Ringkonnakohus leidis, et vastuhagiavalduselt tasutud riigilõiv 75 000 krooni on sedavõrd suur, et takistab juba iseenesest ja olenemata isiku võimalusest lõivu tasuda isikuid oma õiguste teostamiseks kohtusse pöördumast. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
  29. oktoobri
  30. aasta otsuses asjas nr 3-4-1-14-12 on tunnistatud põhiseadusega vastuolus olevaks
  31. jaanuarist 2011 kuni
  32. juunini 2012 kehtinud, apellatsioonkaebuselt tasuda tulnud riigilõiv suurusega 4793 eurot 37 senti (75 000 krooni). Sarnaselt on ülemäärane ka hagiavalduselt samas ulatuses riigilõivu nõudmine.
  33. Ringkonnakohtu arvates ei ole vaja algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu osas. Nimelt on Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
  34. mai
  35. aasta otsuses asjas nr 3-4-1-7-12 juba tunnistatud põhiseadusega vastuolus olevaks
  36. jaanuarist 2011 kuni
  37. juunini 2012 kehtinud, apellatsioonkaebuselt hinnaga üle 63 911 euro 64 sendi kuni 95 867 eurot 47 senti tasuda tulnud riigilõiv suurusega 5432 eurot 49 senti.
  38. Lähtudes Riigikohtu üldkogu
  39. novembri
  40. aasta otsusest asjas nr 3-3-1-22-11, määras ringkonnakohus vastuhagiavalduselt ja apellatsioonkaebuselt tasumisele kuulunud riigilõivud enne
  41. jaanuari 2009 kehtinud riigilõivuseaduse alusel. Ringkonnakohus rahuldas osaliselt OÜ Laesson&Partnerid taotluse tagastada enamtasutud riigilõiv ja tagastas vastuhagiavalduselt ja apellatsioonkaebuselt enamtasutud riigilõivu.
  42. Tallinna Ringkonnakohtu määrus jõudis Riigikohtusse
  43. detsembril
  44. MENETLUSOSALISTE ARVAMUSED
  45. Riigikogu arvamuse on esitanud põhiseaduskomisjon, kes leiab, et RLS § 56 lõike 1 ja lisa 1 sätted, mis koostoimes näevad ette kohustuse tasuda vaidlustatud määras lõivu, on põhiseadusega vastuolus.
  46. Kuivõrd hageja ei ole menetluse kestel taotlenud tasutud riigilõivu määra põhiseaduse vastaseks tunnistamist ega keeldunud sel põhjusel lõivu maksmisest, leiab komisjon, et isikul ei peaks olema võimalik pärast menetluse lõppemist tagasiulatuvalt taotleda enammaksutud lõivu tagastamist, tuginedes lõivu võimalikule põhiseadusvastasusele. Arvestada tuleb õiguse üldprintsiipi, mille kohaselt on õigusakt jõus niikaua, kuni ta selleks ettenähtud korras kas muudetakse või tühistatakse.
  47. Õiguskantsler leiab, et Tallinna Ringkonnakohtu algatatud põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus ei ole lubatav. Kuna kostja ei esitanud riigilõivu suurust ettenägeva õigusnormi põhiseadusele vastavuse vaidlustamise taotlust selleks ettenähtud tähtaja jooksul, ei ole tema sellekohase hiljem esitatud taotluse läbivaatamine muus menetlusstaadiumis lubatav. Kohus on selle küsimuse lõplikult lahendanud ja menetlustähtaja ennistamine on võimalik vaid mõjuval põhjusel.
  48. Riigilõivu suurus on enne põhivaidluse arutama asumist lahendada tulev ehk eelmenetluse küsimus (vt TsMS § 147 lõige 3 ja § 423 lõike 1 punkt 11). Kohtusse pöörduja võib põhiseaduse (PS) § 15 lõike 1 teise lause alusel taotleda kohtult asjassepuutuva seaduse põhiseadusvastaseks tunnistamist. See toimuks kas kohe hagi esitamisel või TsMS § 427 alusel riigilõivu tähtajaks tasumata jätmisel kohtu koostatud hagi läbi vaatamata jätmise määruse vaidlustamisel ringkonnakohtus (TsMS § 661 lõige 2; vt ka erand TsMS § 329 lõike 1 teises lauses). Lisaks on ka kohtul endal PS § 15 lõikest 2 ja § 152 lõikest 1 tulenevalt õigus ja kohustus tunnistada asjassepuutuv seadus, muu õigusakt või toiming põhiseadusvastaseks ning see kohustus on kohtul ka siis, kui menetlusosalised ise sellist nõuet oma kohtuasja arutamisel ei esita.
  49. Õiguskantsler leiab, et TsMS § 150 lõikes 6 ettenähtud riigilõivu tagastamise nõude esitamise tähtaeg laieneb üksnes lõikes 1 nimetatud aluste esinemisel ning selle punkti 1 puhul saab kohus üksnes tuvastada, kas riigilõivu tasuti ettenähtust rohkem, arvestades sellel hetkel kehtinud määramise aluseks olnud korda, mille põhiseaduspärasuses konkreetses normikontrollis ei ole enam tagastamise otsustamise hetkel põhjust kahelda.
  50. Praegusel juhul esitas kostja väidetavalt enammakstud riigilõivu tagastamise taotluse pärast kohtumenetluse lõppu. Kostja tasus vastuhagi esitamisel riigilõivu toona kehtinud seadusega ettenähtud määras ega kasutanud seadusega ettenähtud võimalust vaidlustada lõivu ette nägevate riigilõivuseaduse sätete põhiseaduspärasust. Ka kohus ei algatanud toona riigilõivu põhiseadus​likkuse kontrolli.
  51. Juhuks, kui Riigikohus loeb vaidlustatud riigilõivuseaduse sätted asjassepuutuvateks, leiab õiguskantsler, et need olid põhiseadusega vastuolus.
  52. Justiitsminister on seisukohal, et RLS § 56 lõige 1 ja lisa 1 olid asjassepuutuvas osas põhiseadusega kooskõlas. PS § 15 lõike 1 riivet õigustab menetlusökonoomia eesmärgi kaalukus. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  53. Riigikohus saab põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses tunnistada kohtu taotlusel kehtetuks või põhiseadusega vastuolus olevaks õigustloova akti, mis on kohtuasja lahendamisel asjassepuutuv (põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 14 lõike 2 esimene lause). Säte on asjassepuutuv siis, kui kohus peaks seda kohtuasja lahendamisel kohaldades otsustama selle põhiseadusele mittevastavuse korral teisiti kui põhiseadusele vastavuse korral (vt nt Riigikohtu üldkogu
  54. detsembri
  55. aasta otsus asjas nr 3-4-1-10-00, punkt 10;
  56. oktoobri
  57. aasta otsus asjas nr 3-4-1-5-02, punkt 15).
  58. Riigikohtu üldkogu leidis
  59. aprilli
  60. aasta määruses asjas nr 3-2-1-140-12 (punkt 20), et TsMS § 150 lõike 1 punkti 1 ja lõiget 6 tuleb koostoimes tõlgendada selliselt, et enam tasutud riigilõivu tagastamist nõudes saab isik lõivu põhiseadusvastasusele tugineda vaid kuni menetluse jõustunud lahendiga lõppemiseni, kui isikul oli võimalus esitada selline taotlus menetluse ajal. Hiljem esitatud taotlust lahendades, kui isikul oli võimalus esitada selline taotlus enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist, ei saa ka kohus lõivu maksmise aluseks olevate sätete põhiseadusvastasust hinnata.
  61. Vastuhagi esitaja ei taotlenud tsiviilasja nr 2-09-55000 menetluse kestel tasutud riigilõivu määra põhiseaduse vastaseks tunnistamist ega sel alusel lõivu tagastamist. Samuti ei ole ta keeldunud sel põhjusel lõivu maksmisest. Ka ei ole kohus OÜ Laesson&Partnerid vastuhagi menetledes alustanud tasumisele kuuluva lõivu põhiseaduspärasuse kontrollimiseks põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlust.
  62. Samas oli OÜ-l Laesson&Partnerid vastuhagiavalduselt lõivu tasumise järel mitu võimalust esitada riigilõivu põhiseadusvastasuse väide nii menetluse jooksul maa- ja ringkonnakohtus kui ka sel ajal enamtasutud riigilõivu tagastamise taotlust esitades (vrd Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
  63. veebruari
  64. aasta otsus asjas nr 3-4-1-13-12, punktid 36-37; vt ka Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
  65. detsembri
  66. aasta otsus asjas nr 3-4-123-12, punkt 13) või lõivu tagastamisest keeldumise korral määruskaebust esitades (TsMS § 150 lõige 8). Seega oli vastuhagi esitajale menetluse kestel tagatud tõhus võimalus vaidlustada riigilõivuseaduse sätete põhiseaduspärasust.
  67. Eelnevast lähtudes ei olnud Tallinna Ringkonnakohtul kohtuasja jõustunud lahendiga lõppemise järel OÜ Laesson&Partnerid taotlust vastuhagilt tasutud põhiseadusvastase riigilõivu tagastamiseks lahendades võimalik vastuhagilt riigilõivu tasumise ette näinud RLS § 56 lõiget 1 ja lisa 1 vastavas osas põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistada ja kohaldamata jätta. Vastuhagiavalduse esitamisel kohaldatud riigilõivuseaduse sätted ei ole seega ka Riigikohtus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses PSJKS § 14 lõike 2 mõttes asjassepuutuvad.
  68. Seetõttu tuleb Tallinna Ringkonnakohtu taotlus tsiviilasjas nr 2-09-55000
  69. jaanuarist 2009 kuni
  70. detsembrini 2010 kehtinud RLS § 56 lõike 1 ja lisa 1 osas põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks jätta PSJKS § 11 lõike 2 alusel läbi vaatamata. Märt Rask, Tõnu Anton, Lea Kivi, Lea Laarmaa, Ivo Pilving

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.