← Eesti

3-1-1-47-13

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis 3-1-1-47-13

  1. aprill 2013 Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Ott Järvesaar ja Priit Pikamäe Väärteoasi D. G. karistamises liiklusseaduse § 259 lg 2 p 1 järgi Harju Maakohtu
  2. novembri
  3. a kohtuotsus väärteoasjas nr 4-12-5709 D. G. kaitsja vandeadvokaat Meelis Masso, kassatsioon Põhja Prefektuuri prefekt Elmar Vaher
  4. aprill 2013, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  5. Tühistada Harju Maakohtu
  6. novembri
  7. a otsus D. G. karistamises liiklusseaduse § 259 lg 2 p 1 järgi ja saata väärteoasi Harju Maakohtule uueks arutamiseks.
  8. Kassatsioon rahuldada.
  9. Mõista Eesti Vabariigilt D. G. kasuks välja 378 (kolmsada seitsekümmend kaheksa) eurot valitud kaitsjale kassatsioonimenetluses makstud tasu katteks. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  10. Põhja Prefektuuri
  11. oktoobri
  12. a otsusega karistati D. G.-d liiklusseaduse (edaspidi LS) § 259 lg 2 p 1 järgi rahatrahviga 25 trahviühikut ehk 100 eurot selle eest, et ta osales
  13. juulil 2012 kella 02.03 ajal Tallinnas Pärnu mnt mahasõidul A. H. Tammsaare tee suunas alkoholijoobes olles jalgratturina liikluses. Oma tegevusega rikkus D. G. LS § 69 lg 1, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis.
  14. D. G. esitas kohtuvälise menetleja karistusotsuse peale kaebuse, milles taotles määratud karistuse kergendamist. Menetlusalune isik tunnistas alkoholijoobes jalgratturina liikluses osalemist, kuid selgitas, et ta sõitis
  15. juulil 2012 Pärnu mnt mahasõidule ja kukkus seal mäest laskumisel näoga asfaldile, misjärel hospitaliseeriti ta raske näohaavaga. Kinnitades, et ta oli saadud vigastuste tõttu kaks nädalat töövõimetu, et tema näole jäävad püsivad verevalumid ja et tal esinevad sagedased peavalud, leidis menetlusalune isik, et ta sai väärteo tagajärjel raskelt kannatada ning taotles vigastuste saamise arvestamist karistust kergendava asjaoluna. Samuti märkis D. G., et see on tema esimene õigusrikkumine. Menetlusalune isik taotles kaebuse lahendamist kirjalikus menetluses.
  16. Harju Maakohtu
  17. novembri
  18. a otsusega jäeti kohtuvälise menetleja karistusotsus muutmata ja D. G. kaebus rahuldamata. Tuginedes KarS § 66 lg-tele 2 ja 3, määras maakohus rahatrahvi tasumise ositi 7 kuu jooksul nii, et igas kuus tuleb tasuda vähemalt 15 eurot. Maakohus tuvastas, et menetlusalune isik sõitis
  19. juulil kella 02.03 ajal alkoholijoobes olles jalgrattaga kõnniteel ja põrkas ebaõige kiirusevaliku tõttu vastu tänavavalgustusposti. Kuna D. G. teadis, et alkoholijoobes on jalgrattaga liikluses osalemine keelatud, ja kuna teda on varasemalt väärteokorras korduvalt karistatud, polnud maakohtu hinnangul alust kohtuvälise menetleja määratud karistust vähendada. Arvestades menetlusaluse isiku majanduslikku olukorda, määras maakohus rahatrahvi tasumisele ositi. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  20. Harju Maakohtu
  21. novembri
  22. a otsuse peale esitas kassatsiooni D. G. kaitsja vandeadvokaat Meelis Masso, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja väärteoasja saatmist maakohtule uueks arutamiseks. Kokkuvõtlikult on kaitsja seisukohad järgmised. 4.
  23. Maakohus ei teatanud menetlusalusele isikule kohtuistungi toimumise aega ega kohta ja rikkus sellega oluliselt väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 1 p 3 mõttes. 4.
  24. Maakohtu otsusest ei nähtu, milline tõend andis kohtule aluse asuda seisukohale, et menetlusalust isikut on varasemalt karistatud. Jättes märkimata, millisele tõendile kohtuotsuse tegemisel tugineti, rikkus maakohus oluliselt väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 1 p 7 mõttes. Maakohtu otsuse kohaselt väitis kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungil, et D. G.-d on varasemalt 26-l korral väärteokorras karistatud. Kuna kohtuvälise menetleja esindaja ütlused pole KrMS § 63 lg 1 kohaselt tõendiks, rikkus maakohus kohtuotsuse tegemisel lubamatule tõendile tuginedes oluliselt väärteomenetlusõigust ka VTMS § 150 lg 2 mõttes. 4.
  25. Maakohus jättis karistust kergendavate asjaoludena alusetult arvestamata menetlusaluse isiku puhtsüdamliku kahetsuse ja väärteo tagajärjel kannatada saamise. Kuna karistust raskendavad asjaolud puuduvad ja tegelikkuses pole D. G.-d varasemalt kordagi karistatud, oleks karistuse mõistmise eesmärke täitnud ka väiksem rahatrahv. Kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahv on LS § 259 lg 2 p 1 sanktsiooni alammäärast tunduvalt suurem ega vasta menetlusaluse isiku süü suurusele.
  26. Kassatsioonile esitas vastuse Põhja Prefektuuri prefekt Elmar Vaher, kes nõustub D. G. kaitsja seisukohaga, et maakohus tugines menetlusaluse isiku varasema karistatuse tuvastamisel lubamatule tõendile ja rikkus sellega oluliselt väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 2 mõttes. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  27. Kolleegium nõustub kassaatori seisukohaga, et maakohus rikkus oluliselt väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 1 p 3 mõttes. Käesoleva väärteoasja materjalist nähtuvalt taotles menetlusalune isik maakohtult kaebuse lahendamist kirjalikus menetluses. Harju Maakohtu
  28. novembri
  29. a määrusega määrati väärteoasi, vaatamata kaebaja taotlusele, arutamisele avalikul kohtuistungil
  30. novembril
  31. Märkides, et menetlusalune isik loobub kohtuistungil osalemisest, kutsus maakohus istungile üksnes kohtuvälise menetleja esindaja ja arutas väärteoasja menetlusaluse isiku osavõtuta. Kuna D. G. taotles maakohtult oma kaebuse lahendamist kirjalikus menetluses, polnud maakohtul kolleegiumi hinnangul alust selle pinnalt järeldada, et menetlusalune isik ei soovi kohtuistungi korraldamise puhul sellest osa võtta. Eelnevast tulenevalt oleks maakohus, määrates väärteoasja arutamisele avalikul kohtuistungil, pidanud VTMS § 122 kohaselt kutsuma kohtusse mõlemad pooled. Kolleegium juhib tähelepanu, et Riigikohtu varasema praktika kohaselt on menetlusaluse isiku teavitamine kohtuistungi toimumise ajast ja kohast vajalik ka juhul, kui isik on avaldanud, et ta ei soovi kohtuistungist osa võtta (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  32. märtsi
  33. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-8-08, p 10).
  34. Kolleegium nõustub kassaatoriga selleski, et maakohus rikkus oluliselt väärteomenetlusõigust ka VTMS § 150 lg 1 p 7 mõttes. Riigikohtu kriminaalkolleegium on varasemas praktikas korduvalt selgitanud, et tulenevalt VTMS § 123 lg-st 2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses (ab ovo), sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Muuhulgas lahendab kohus VTMS §-s 133 loetletud küsimused ja kooskõlas VTMS §-ga 110 peab kohtuotsuse põhiosast nähtuma nii tõendite analüüs kui ka see, millised asjaolud tõendatuks loeti ning millele otsuse tegemisel tugineti, s.t et kohtuotsus peab olema põhistatud. Kohtu mõttekäik peab olema kohtuotsuse põhjal jälgitav ja järelduste tegemine seostatud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaoludega (vt nt Riigikohtu kriminaalikolleegiumi
  35. märtsi
  36. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-28-13, p 5). Maakohtu otsus neile nõuetele ei vasta, kuna on tervikuna jälgimatu ja arusaadavalt põhistamata. Esmalt ei selgu maakohtu otsusest, millises süüdistuses kohus menetlusaluse isiku kaebust arutas. Otsusest ei nähtu ka väärteo toimepanemise koht ega tõendid, millistele tuginedes on kohus tuvastanud, et D. G. sõitis alkoholijoobes viibides
  37. juulil kell 02.03 jalgrattaga kõnniteel ja põrkas ebaõige kiirusevaliku tõttu vastu tänavavalgustusposti. Samuti pole arusaadav, milline tõend andis kohtule aluse asuda seisukohale, et menetlusalust isikut on varasemalt väärteokorras karistatud: ainus väärteotoimikusse lisatud tõend, millest nähtub 26-l korral väärteokorras karistamine, toimiku lehekülgedel 14-19 asuv karistusregistri väljavõte, mis käib aga I. T. mitte D. G. kohta. Kuna väärteoasja toimiku pinnalt jääb selgusetuks, millal ja mil viisil see tõend kohtuni jõudis, rikkus maakohus kolleegiumi hinnangul oluliselt väärteomenetlusõigust ka VTMS § 150 lg 2 mõttes. Lisaks eeltoodule pole maakohus vastanud ka kaebuse esitaja kesksele taotlusele kergendada kohtuvälise menetleja poolt määratud karistust väärteo tagajärjel kannatada saamise tõttu.
  38. Kolleegium märgib veel, et maakohtu otsuse resolutsioon on vastuoluline. Nii on maakohus jätnud esmalt Põhja Prefektuuri
  39. oktoobri
  40. a otsuse muutmata, kuid otsustanud seejärel, et D. G.-l tuleb rahatrahv tasuda ositi. Arvestades, et kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt tuli rahatrahv tasuda tervikuna, on maakohus kohtuvälise menetleja otsust siiski muutnud. Soovides määrata rahatrahvi tasumisele ositi, tulnuks maakohtul kohtuvälise menetleja otsus eelnevalt selles osas tühistada.
  41. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 174 p-st 7, § 175 p-st 2, § 150 lg 1 p-dest 3 ja 7 ning lg-st 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Harju Maakohtu
  42. novembri
  43. a otsuse D. G. karistamises LS § 259 lg 2 p 1 järgi ja saadab väärteoasja Harju Maakohtule uueks arutamiseks. Riigikohus rahuldab kaitsja kassatsiooni. Väärteoasja uuel arutamisel tuleb maakohtul VTMS § 123 lg 2 kohaselt kontrollida ka kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud õiguslikke asjaolusid ja otsustada, kas kohtuvälise menetleja seisukoht, et D. G. pani lisaks joobeseisundis viibimisele toime LS § 259 lg-s 1 sätestatud põhidelikti, s.o liiklusnõuete muu rikkumise, on põhjendatud.
  44. D. G. kaitsja M. Masso taotleb kassatsioonis D. G.-le seoses kassatsiooni-menetlusega valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamist summas 378 eurot. Kassatsioonile lisatud dokumentide kohaselt kulutas kaitsja väärteoasja materjalidega tutvumiseks, menetlusaluse isiku nõustamiseks ja kassatsiooni koostamiseks kokku kolm tundi. VTMS § 38 lg 1 kohaselt kohaldatakse väärteomenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 173 lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p 1 kohaselt kuulub kriminaalmenetluse kulude hulka ka valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Kolleegiumi hinnangul on kaitsja loetletud toimingud D. G. kaitseõiguse teostamiseks vajalikud ja nendeks kulunud aeg põhjendatud. Samuti on taotletud summa mõistliku suurusega. Kuna Riigikohus tühistab maakohtu otsuse, süüdistatav on aga kohustatud hüvitama üksnes sellise apellatsiooni- või kassatsioonimenetluse kulu, mis on tingitud tema põhjendamatust kaebusest (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  45. mai
  46. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-42-12, p 11), tuleb riigil D. G.-le tekkinud kassatsioonimenetluse kulu hüvitada. Eerik Kergandberg, Ott Järvesaar, Priit Pikamäe

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.